1-14-3521/83 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

16. juuni 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-3521 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja

Prokurör

Kaitsja

Tõlk

Elle Karm

Vandeadvokaat Alla Jakobson (kokkuleppel)

Svetlana Hamaza

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid vangistusest

A.N-i

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu

A.N, i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 13.01.2014 ja lõpp 13.08.2018.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 31.05.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta A.N enne tähtaega vangistusest tingimisi elektroonilise valve alla vabastamata.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Va prokurörile, A.N-ile nglale,

ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 26.04.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava i A.N

vangistusest tingim elektroonilise valve alla. isi enne tähtaega vabastamiseks A.N on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.06.2014 otsusega lühimenetluse korras

KarS § järgi mõistis karistuseks 6 aastat 6 ja KarS §

214 lg 2 p 1,4 ning kohus kuud vangistust

ristustest raskema

järgi karistusega 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikka suurendamise teel mõistis kohus A.N-ile kuritegude kogumi eest karistuseks 7 aastat

6 kuud vangistust ja KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega mõistis kohus ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.03.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõistis kohus A.N-ile 5 aastat 3 kuud vangistust. Harju Maakohtu 09.01.2015 määrusega vabastati A.N talle Harju Maakohtu 16.06.2014 otsusega KarS § 257 järgi määratud karistusest ja vähendati Harju Maakohtu 16.06.2014 otsusega KarS § 65 lg 2 tkaristust ja § 73 lg 4 alusel mõistetud lii määrates uueks liitkaristuseks 4 aastat ja 7 kuud vangistust.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust Viru

Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist. ennetähtaegset

Kohtuistung

A.N taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitab, et tahab vabaneda laste pärast, kellest ta tunneb puudust ja kes tunnevad temast puudust ning kelle kasvatamisest ta on kõrvale jäänud. istsiplinaarkaristused on tööst keeldumise eest ja Avaldab, et d need on ta

kõik vaidlustanud, kuna varem ta oli neerukivide tõttu tööst vabastatud. Kinnitab, et on oma tegudest aru saanud ja rohkem selliseid vigu ei tee, töökoht oleks tal vabanemise korral isa firmas olemas, vangla poolt kõik pakutud programmid on läbitud, kohtub kaplaniga usulistel teemadel.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toeta. ennetähtaegset Prokurör märgib,

et Harju kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega pole osanud hinnata temale

Maakohtu 10.03.2009 otsusega antud võimalust kanda karistust vabaduses pannes katseajal toime uusi tahtlikke t isik

kuritegusid ning seetõttu ei ole prokuratuuril veendumust, e ennetähtaegsel vabanemisel suudaks elada seaduskuulekat elu. Lisaks juhib prokurör tähelepa A.N nu asjaolule, et on ohtlik avalikkuse ning tal on 14 kehtivat le

distsiplinaarkaristust, seega ei suuda kinnipeetav ka kontrollitud tingimustes õiguspäraselt käituda. Ka ei ole prokuröri hinnangul ärakantud vangistuse pikkus proportsionaalne toimepandud kuriteo raskusega arvestades, et kinnipeetav kannab karistust I astme raskendavatel asjaoludel varavastase kuriteo toimepanemise eest.

Kaitsja on seisukohal, et kõik eeldused A.N-i ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud: tal on garanteeritud töökoht ja elektroonilise valve paigaldamiseks sobilik elukoht, ta tunnistab oma süüd ja kahetseb seda. Lisaks ootavad teda 3 last, keda kasvatavad kinnipeetava vanemad. Kaitsja lakoonilised ning mitte sisulised ja hinnangul on prokuratuuri vastuväited alkoholiprobleemi A.N-ile ette heita enam ei saaks, kuna alkoholijoobes sõitmise eest karistati teda 8 aastat tagasi.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjali kinnipeetava ning de ja prokuröri seisukohaga, ära kuulanud tema kaitsja

leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

A.N käitumine vanglas i ei ole olnud seaduskuulekas: tal on 14 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata

. Kohus

leiab, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et ärgselt elama kinnipeetav asuks vabanemisj

isale kuuluvasse 2-toalisse korterisse xxxx. Koduk ud, et korter ülastuse käigus on väljaselgitat

sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning seal elavad kinnipeetava vanemad on valveseadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

Ka on isikule vabanedes ga , mis on oluline isiku iseseisva

ranteeritud töökoht xxxx

majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Isik on ka vangituses viibitud aega kasutanud enesetäiendamiseks: läbitud on riigikeele A2 taseme õpe, agressiivsuse asendamise treeningu programm, toimunud on vestlused psühholoogiga ja kohtumised kaplaniga.

Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu:

kinnipeetavat ootavad vabaduses peale vanemate veel ka tütred. Suhted lähedaste, teiste sugulaste ja endise abikaasaga on head. Lähedased on valmis kinnipeetavat vabanemisel igati toetama.

Samas peab aga kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid ja märkima, et

kinnipeetav on ka vangistuse ajal kirjavahetuses karistust kandvate isikutega, s.h. kuriteokaaslase vennaga. Kohus on seisukohal, et kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist.

Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 33

% ja

vägivalla komponendi e kuriteo toimepanemise tõenäos ga uu us 49%, mida saab lugeda

keskmisest

kõrgemaks tõenäosuseks.

Vangla iseloomustuse kohaselt on A.N väljakujunenud kulutamisharjumus ja soov „hästi elada“, mistõttu võib vabanemisel elustiili muutus osutuda raskeks ja seda olukorras, kus isikul on tasumata rahalisi nõudeid 14 000 euro ulatuses. Kinnipeetav on vangistuses korduvalt keeldunud töötamast, kuna see on tema jaoks alandav. Isiku käitumises esineb impulsiivsus, riskimine, vigade kordamine, eesmärkideni jõudmisel ei pruugi kasutada alati seaduslikke teid.

Omades teatavaid põhimõtteid on A.N tuuri väärtustele ega ustav kriminaalse subkul

piira oma käitumist teiste heaolu nimel ega väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid.

Ametnikega on viisakas ja salliv, kuid eeldab enda jaoks soodsaid otsuseid. Kriminaalhoolduses näeb võimalust vanglast varem vabaneda, kuid ei teadvusta sellega kaasnevat.

Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel (tingimisi karistatud katseajaga), kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et isik on oma käitumisega näidanud, et käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks.

Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, s.t. katseja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et i A.N puhul on tegemist kõrge

käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu ja töökoha olemasolu ning -

lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal

(distsiplinaarkaristused) ning

isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Kristel Vedro Kohtunik