Legislator Case Law & Legislation
1-09-1401/1 AI generated

1-09-1401/1 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 1-09-1401/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1(3)

Legislator headnote

AI generated

1-09-1401/1 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 1(3)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(3)

Kriminaalasi

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29 jaanuar 2009 a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number (09260100431) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi Kiirmenetluses P.H süüdistus karS § 424 järgi Prokurör Liane Peets Süüdistatav P.H

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood

xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeeleesti keel, töökoht: OÜ Meyerson Trade, kriminaalkorras

karistatud 29.05.2003 a Jõgeva Maakohtus KarS § 424 järgi rahaline karistus 210 päevamäära, so 19380 krooni, väärteokorras karistatud

Kaitsja Vandeadvokaat Uno Paimets RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada P.H KarS § 424 järgi ja karistuseks m õista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel kuulub mõistetud karistusest koheselt kandmiseks 3 (kolm) kuud vangistust. Ülejäänud 9 (üheksa) kuud vangistust täitmisele mitte pöörata, kui P.H 2 (kaks) aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

2(3) vahetamiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata P.H

katseajaks Tartu Vangla

kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta P.H-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üks) aastaks 6 (kuus) kuuks. KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Sisse nõuda P.H-lt menetluskuludena riigituludesse:

1) sundraha 3263 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kolm) krooni;

2) kaitsetasu 1634 (üks tuhat kuussada kolmkümmend neli) krooni 30 senti

vandeadvokaat Uno Paimetsa poolt osutatud õigusabi eest.

KrMS § 423 ja 424 alusel pikendada menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaega kuni

01.juunini 2009.a. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le

10220034800017, viitenumber 2800049874. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud suunatakse need

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohaldada kuni kohtuotsuse jõustumiseni P.H suhtes tõkendina vahistamist ja KarS § 68 lg 1 alusel arvestada P.H-le koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse algust alates tema kinnipidamisest, s.o 28. jaanuarist 2009.a.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate

menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Käesolevas kriminaalasjas on P.H-le süüdistus esitatud selles, et tema, 28.01.2009.a. kella

00.15 ajal, olles alkoholijoobes, juhtis Jõgeva mk Põltsamaa linnas Pärna tänaval Marja tänava

suunas mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga 235ANJ ning hoolimata politsei peatumismärguandest jätkas juhtimist ka Järva maakonnas isikuna, keda on 29.05.2003.a. karistatud

KarS § 424 järgi rahalise karistusega 19 380 krooni, milline karistus ei ole käesolevaks ajaks karistusregistrist kustutatud seoses kustutamise tähtaja katkemisega. Seega pani P.H toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest taotles prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks üks

aasta vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrata mõistetud karistusest koheselt kandmiseks kolm kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel menetlusaluse isikuna kinnipidamine 28.01. kuni 29.01.2009,

s o kaks päeva, arvata karistusaja hulka. Karistuse kandmise algust lugeda P.H

kahtlustatavana kinnipidamisest, s o 28.01.2009 a. Kohaldada P.H suhtes tõkendina vahistamist alates kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel mõistetud vangistusest üheksat kuud täitmisele mitte pöörata, kui P.H 2-aastasel katseajal ei pane toime uut

tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi

3(3)

õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks

määrata P.H Tartu Vangla

kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel P.H-lt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks ja kuueks kuuks.

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid

kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid ja kokkulepitud karistus vastab P.H süü suurusele. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha

ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 2565

lg 2 alusel vähendab kohus sundraha suurust poole võrra.

Kohtunik