1-12-4893/156 · 1-12-4893/156 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-12-4893

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-4893 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi

Viru Vangla materjalid P.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

P.A , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, haridus, elukoht xxxx põhi

Karistuse kandmise algus 15.05.2015 18.12.2017 ja lõpp Kaitsja v.-adv. Lembit Nirgi

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. P.A

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo (asukoht Lai 11, 44308 Rakvere) kasuks 48 ( eurot nelikümmend kaheksa , s.h on käibemaks 20%, s.o

8 eurot) eurot v.-adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras süüdimõistetu P.A

kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista P.A-lt menetluskuluna kaitsjatasu 48 ( ) eurot riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi nelikümmend kaheksa poolt osutatud õigusabi eest.

P.A tasuda v Rahandusministeeriumi arvelduskontole äljamõistetud summa SEB Pangas nr EE891010220034796011, Swedbankis nr EE932200221023778606, Nordea

Pangas nr EE701700017001577198 või Danske Bankis nr EE403300333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „P.A, 1-

12-4893, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse

2 jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse

nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, esitada

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 10.05.2016 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava P.A id vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

P.A kannab Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-12-4893 käesoleval ajal 26.02.2013

mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat 4 kuud vangistust. P.A tunnistati süüdi KarS § 214 lg

2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust; KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust; KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta

vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti P.A liitkaristuseks 4 aastat 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.03.2011 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 8 ku liitkaristuseks

ud vangistust võrra ja mõisteti 5 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

arvati eelvangistus 11.08.2011-12.08.2011, 12.10.2011-13.10.2011 ja 26.12.2011-27.12.2011,

s.o 6 päeva vangistust karistusaja hulka. P.A kuulus ärakandmisele 5 aastat 5

kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 10.02.2012. Viru Maakohtu

15.12.2014 kohtumäärusega vabastati P.A tingimisi enne tähtaega

elektroonilise

valve kohaldamisega temale Viru Maakohtu 26.02.2013 otsusega mõistetud karistuse

kandmisest. Viru Maakohtu 01.06.2015 kohtumäärusega pöörati kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel e P.A-le Viru Maakohtu 26.02.2013 otsusega täitmisel

nr 1-12- Karistuse 4893 mõistetud karistuse kandmata osa 2 aastat 7 kuud 3 päeva vangistust. kandmise aja alguseks loeti P.A kinnipidamise aeg 15.05.2015.

P.A on kriminaalkorras karistatud 8 korral, reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Käesolevat karistust kannab isik röövimise, väljapressimise, sissetungimise ning

mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise

eesmärgil ning elamuste saamiseks. Kuritegude kavandamine ja toimepanemine on sarnane

varasema käitumisega. Soodusteguriks on alkohol. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud

sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine. Ajavahemikus 01.09.2015-30.11.2015

osales isik majandustöödel ning alates 01.09.2015 omandas ta kutseharidust abikoka erialal, õppimisega probleeme ei olnud.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 1 aasta ja 1 kuu ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 6 kuud vangistust.

Kinnipeetaval on kolm kehtiv distsiplinaarkaristust. at

Vabanemisel asub isik elama xxxx. Nimetatud aadressil asub uus eramu. Elamistingimused on

väga head. Korteri omanik on andnud nõ

usoleku P.A elama asumiseks antud korterisse.

Kinnipeetava koolitee algas Kunda K te ta eskkoolis, kuid põhjuseta puudumis tõttu suunati Puiatu E isik Viru Vanglas. Ta o rikooli. Põhihariduse omandas n läbinud tõstukijuhi kursuse ning

3

omandas abikoka eriala. isik 2007.a 1,5 aastat xxxx. Enamuse ajast on t Ametlikult töötas a

t (ehitus-

-30.11.2015. einud juhutöid ja laotööd). Isik osales majandustöödel perioodil 01.09 Abikaasa sõnul nõus on

P.A vabaduses rahaliselt toetama isa j vanaema. K-raha andmetel a on kinnipeetaval 733,28 eurot, vabanemisfondis on 37,25 eurot. Isik tunnistas tasumata nõudeid oma rahalisi raskusi. Isikule on lubanud

ennetähtaegsel vabanemisel töökoha kaks tööandjat – xxxx ja xxxx.

Kinnipeetava l F, ema A. F, isa A. F, vennad H ja J. F ning ähivõrgustikku kuuluvad vanaema J.

tütar M. (abielu sõlmitud vangistuses), F, endine abikaasa M. R ning praegune abikaasa S. S kellega suhted on head ja toetavad, suheldakse enamasti telefoni teel. Enne vangistust toetas isik enda väitel tütart rahaliselt, vangistuses olles toetab

teda kinnipeetava isa, kuid tulevikus lubas

kinnipeetav ise materiaalselt toetada. P.A utvusringkonnas on mitmed tütart

kriminaalkorras karistatud isikud. Ta tunnistab, et on sooritanud srikkumisi. teiste mõjul õigu

Korduvad liiklusseaduses sätestatud väärteod ning mootorsõiduki joobes juhtimised viitavad

riskivale elustiilile. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoho Alkoholi hakkas ta lisõltuvus.

tarvitama 15- Enamus kuritegudest, ka aastaselt, esialgu puhkepäevadel, hiljem sagedamalt. vägivallakuriteod, on sooritatud alkoholijoobes. Isikut on karistatud alkoholiseaduse rikkumise ning joobes juhtimise isikul diagnoositud. Varasemalt ja enne antud eest. Narkosõltuvust ei ole

vangistust oli kanepi ja amfetamiini juhutarvitaja. ta ei ole. Ajavahemikus ta Süstinud

05.04.2008-17.04.2012 on teda NPALS alusel karistatud 9 korral . ja KarS § 424 alusel

Kinnipeetav plaanib vabaduses hakata narkootikumide vaba elu elama, väites hõivatus , et

erinevate tegevustega aitab tal eemal olla, samuti side perega. Viru Vangla sõltuvusainetest andmetel on kinnipeetaval psühhiaatrilised Seljaprobleemide tõttu probleemid. ei saa teha igat ta tööd. Isik tunnistab, vägivaldne käitumine et tal on enda juures omadusi, mida tahaks muuta -

ning Kinnipeetav on hea suhtlemisoskusega. Impulsiivsele sõltuvusainete tarvitamine. tegutsemisele viitavad korduvad karistused. Probleemide lahendamise oskus on isikul puudulik,

vajadusel kasutab ta on ga, kodu loomisega, vägivalda. Tulevikueesmärgid seotud töö

perekonnaga ja enese Kinnipeetav on korduvalt rikkunud täiendamisega.

kriminaalhooldusnõudeid. õistab ühi , kuid käitumine Isik m

skonnaliikmeks olemise vastutust näitab, i tähtsusta ühiskonnas kehtivaid reegleid. Isiku sõnul et ta e enda kahetseb ta tehtut, kuid

tema käitumine näitab vastupidist. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on

66%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 74%. Arvestades

kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava Juhul, kui kohus peab otstarbekaks P.A tingimisi enne tähtaega vabastamist.

tingimisi talle katseaeg kuni enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata 18.12.2017 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest

käitumiskontroll pikkusega 1 aasta. Vangla teeb ettepaneku määrata P.A-le

käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2,21,4 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, sõnul on isik pärit xxxx et abikaasa S S .

Viimased aastad elas koos vanaemaga. Ema elab samuti xxxx kandis, isa on välismaal. Nii vanaema kui isa olevat abikaasa sõnul valmis isikut igati vabanemisel toetama. Käesolev abielu on isikule teine, eelmisest kooselust on tal laps, kellega ta enne vangistust suhtles, kuid kelle

majanduslikuks toetamiseks on tänu tihedatele vangistustele vähe võimalust olnud. Praegune abielu . a S ja P.A aastaid varem, kuna elasid sõlmiti 2015 asta lõpus, tuttavad olid S samas majas.

Sõbrad ja võimalikud negatiivset mõju avaldavad inimesed elavad enamasti isiku

eelmise elukoha ümbruses xxxx. Xxxx, kuhu isik soovib vabaneda, tal muid tuttavaid peale

abikaasa ja abikaasa lapse ei ole. Isik taotles vabanemist oma abikaasa S S urde xxxx, kus ju

abikaasa S S ngu koostamise ajaks selgus, et korteri tegelik omanik ei ole üürib korterit. Päri nõus, e tähtaegsel t nimetatud korterisse kolib elama P.A. Isikule on lubanud enne

4

vabanemisel töökoha võimaldada koguni kaks tööandjat ühe

- xxxx ja xxxx. Vestlusest xxxx

omaniku L tid on xxxx

Š selgus, et nende tööobjek , töö sisuks on metsatööd. Palk sõltub töötajast, kuid ületab miinimumpalka. Firma on huvitatud P.A palkamisest, kuna teda on firmale soovitatud hea töömehena. Tõenäoliselt tuleks isikul asuda vähemalt nädala sees

elama objektide xxxx ole otstarbekas. Vestlusest xxxx le lähemale, kuna sinna sõitmine ei

juhatuse esimehe M S selgus, et ta on valmis P.A-le võimaluse andma viimase abikaasa palvel. Milliseks kujuneb enda oskustest ja tahtest. Palk on töösuhe, sõltub kinnipeetava samuti vähemalt öödega ja objektid asuvad xxxx miinimumpalk. Firma tegeleb ehitust , kuhu isik

ka peale vabanemist elama soovib asuda. Abikaasa S S sõnul on lubanud P.A

toetada vajadusel majanduslikult te

Isiku varasematest ma välismaal töötav isa. kriminaalhooldustoimikutest selgub, et tal on olnud olulisi probleeme käitumiskontrolli reeglitest kinnipidamisega. Ta on ametnikele korduvalt valetanud, seda ka elektroonilise valve all olles, saamaks juurde vaba aega kodust väljas viibimiseks. Ta on sõitnud luba taotlemata ja ametnikku

teavitamata välismaale, lahkunud kodust teadmata asukohta, eemaldades jalalt elektroonilise

valve võru. Oluliseks vabaduses käitumist mõjutavaks teguriks võib olla alkoholisõltuvus, milline on tal Viru Vanglas diagnoositud. narkootikume pruukinud viimase Isiku väitel ei ole ta

kümne aasta jooksul, puuduvad ka vastupidisele viitavad andmed. Korduv karistatus ja

kriminaalhooldus kinnipidamine viitavad impulsiivsele est tulenevatest nõuetest mitte otsustusviisile ja kuritegelikele hoiakutele. etada elukohta, Hinnatav on, et nüüd soovib isik vah et eemale hoida harjumuspärasest keskkonnast ja ka vanadest sõpradest, mis looks hea eelduse edaspidi s. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne õiguskuulekaks eluk

tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata P.A-le katseaeg kuni 18.12.2017 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pi Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata kkusega 1 aasta. P.A-le KarS § 75 lg 2 p 2,2 1,4 sätestatud kohustused.

P.A kinnitas kohtuistungil, et htaega soovib vangistusest tingimisi enne tä

vabaneda. Kui kohus ta vabastab ja määrab ta käitumiskontrollile, siis ta on sel korral valmis neile nõuetele alluma ja täitma talle pandavaid kohustusi. Ta on aru saanud, et muud moodi ei saa. Varasemalt tal kontrollnõuete täitmine ei õnnestunud, sest ta on mõjutatav ja teinud vigu, tarvitanud alkoholi. Ta vabanes eelmisel korral ka tingimisi enne tähtaega ja siis pöörati karistus uuesti täitmisele. Ta läks siis elama vanaema korterisse. Sinna tuli ka vanaema poeg, kellel on probleeme alkoholi ja neil tekkis konflikt. Et mitte toime panna uut kuritegu, lahkus kodust ga ta

ja sellega rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Ta palub teda mõista ja usaldada, kuna ta on muutunud. Ta tahab oma pere juurde tagasi minna. Sotsiaalprogrammidest oli talle väga palju kasu. Impulsiivsusega on probleeme, aga ta tegeleb sellega. Tuleb õppida elama ja mitte käituda impulsiivselt. Ta on distsiplinaarkaristus aab aru, et vanglas on test teinud endale järeldused, sest s kord ja seda korda ei tohi rikkuda. g Uus Ühiskonnas kehtivad teatud ree lid ja neid tuleb täita. abik positiivselt. Abikaasa tagab talle elukoha, sest leidis oma tuttava kaudu aasa mõjutab teda maja, mis on ehitusjärgus, aga seal saa . Ta lõpetas b elada. See elukoht on xxxx abikoka eriala ja tahab asuda tööle sel erialal. Tal on terv käib vaevaliselt kargu isega praegu suuri probleeme,

ta abil. Tõstukijuhi töö oleks talle kõige õigem. Ta arvab küll, et tal on võimalik oma erialadel tööd saada. Xxxx tegeleb ehitusega. Ta on s arvab, et saaks seal eda tööd teinud ja oskab seda ning hakkama. Xxxx oleks metsatöö, puu lõhkumine, saagimine ja ladustamine. Tulevikus kavatseb ta suhelda oma perega, oma esimese abikaasa ja lapsega, oma ema ja vendadega, oma sugulastega. Xxxx suhtlusringkonnaga, kes on kriminaalkorras karistatud isikud, ta enam ei suhtle. Elukoha vahetus on talle hea. Ta arvab, et pigem ta ei tarvita üldse mitte alkoholi ja narkootikume. Ta on pöördunud psühhiaatriliste probleemidega arsti poole. Ta ei pane enam kuritegusid toime. Uute kuritegude risk on kõrge, sest ta rikkus elektroonilist valvet.

5 Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

KrMS § 432 lg 33

teatanud, et P.A tingimisi ei soovi võtta osa enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 12.04.2016 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta

P.A ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Täiendavalt märgib prokurör, et P.A

kuritegelik minevik on muljetavaldav. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, mh KarS § 200 lg 2 p 4 ja § 214 lg 2 p 1 järgi ettenähtud I astme vägivaldsete varavastase kuritegude ning KarS § 424 järgi ettenähtud liikluskuritegude toimepanemise eest.

Reaalses vangistuses viibib ta neljandat korda. P.A kannab Viru Maakohtu 26.02.2013

kohtuotsusega mõistetud liitkaristust. Tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Varem oli ta kriminaalhooldusel, kuid pani uued kuriteod toime katseaja jooksul. Enne seda, Viru Maakohtu

08.03.2011 kohtuotsusega mõisteti P.A-le liikluskuriteo eest tingimisi vangistus, kuid ta jätkas katseajal õigusvastast tegevust. P.A poolt sooritatud kuriteod on läinud raskemaks,

tema korduv karistatus viitab väljakujunenud kriminaalsetele hoiakutele, soodusteguriks on valdavalt rahalise kasu saamise eesmärk ja alkoholi liigtarvitamine. Vangla hinnangul on tema poolt uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe järgneva aasta jooksul 74%, ta on ohtl Korduv karistatus ja sooritatud kuritegude episoodide arv ik avalikkusele (risk ühiskonnas).

näitab, et P.A ei ole oma varasemast õigusvast sest käitumisest mingeid järeldusi teinud. a Tema suhtes varem kohaldatud (mh tingimuslikud) karistused ei ole KarS 56 lg- § s 1 sätestatud

karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täitnud.

Tegemist on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga isikuga, kelle ohtlikkust ühiskonnas ei ole võimalik kriminaalhooldusega alandada. Prokuratuur ei pea õigeks vabastada ennetähtaegselt vangistusest isikut, kes olles varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, on

katseajal pannud toime uusi tahtlikke kuritegusid. P.A ennetähtaegne vabastamine ei ole kuidagi õigustatud ega kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmär

kidega. Karistuse tervikuna

ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine erandiks. Nimetatud

vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust, ei toeta prokuratuur P.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja leidis, et kaitsealuse iseloomustus on keskmisest parem. On märgitud uute kuritegude toimepanemise riski, kuid kõik need riskid on maandatud või maandatavad. Kaitsealust on küll korduvalt karistatud, kuid ta on teinud jõupingutusi, et ennast parandada. Ta on läbinud 2

sotsiaalprogrammi, on töötanud. Distsiplinaarkaristustest 2 on seotud sigarettide hoidmisega. Kaitsealusel on psühhiaatrilised probleemid, ta on saanud ravi. Sellel probleemil on eriline

tähendus, sest üks distsiplinaarkaristus on selle eest, et ta ei suutnud täita korraldust maha rahuneda ning mitte kasutada ebatsensuurseid väljendeid. Sotsiaalprogrammid on teda aidanud. Kaitsealuse elukoht on tal koos abikaasaga olemas. Abikaasa eluaseme küsimus on lahendatud, usaldab teda ja avaldab talle positiivset mõju. Kaitsealune on õppimisvõimeline, on omandanud tõstukijuhi ja abikoka eriala. Mitme eriala olemasolu võimaldab tal kergemini tööd leida. Kaks tööandjat on kinnitanud, et nad võtavad ta tööle. isik tagasi ei pöördu, asub elama Xxxx xxxx, kus on tal abikaasa järelevalve. Abikaasa aitab ja to täielikult etab teda. Kaitsealune on lubanud

loobuda alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Edaspidi soovib kaitsealune elada seaduskuulekalt. Uute kuritegude toimepanemise risk on keskmine. Ei ole tõenäoline, et ta paneb

toime uusi kuritegusid. Kontrollnõuetel on oma kindel osa isikule, kes vabaneb. Kaitsja palus kaitsealune vabastada.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

6

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla kaitsja,

poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu P.A ei kuulu vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korral,

reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Kinnipeetav kannab karistust muuhulgas

esimese raskusastme varavastaste kuritegude eest. P.A poolt toimepandud kuri Korduv kriminaalkorras karistatus viitab kohtu hinnangul teod on läinud järjest raskemaks. sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist

õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist ning

teinud seda ka katseajal. on juba korra Viru Maakohtu Väärib märkimist, et kinnipeetavat

26.02.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastatud. Viru

Maakohtu 15.12.2014 kohtumäärusega vabastati P.A karistuse kandmisest

tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega, kuid Viru Maakohtu 01.06.2015

määrusega pöörati karistuse kandmata osa täitmisele, kuna ta rikkus korduvalt elektroonilise järelevalve tingimusi ning valetas tegemiste ja nõuete täitmise kriminaalhooldusametnikule oma

kohta.

Kuivõrd isik ei ole varasemalt õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata talle

antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, siis puudub kohtul kindlus selles, et isik sel

korral suudab järgida käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid ning katseaja edukalt läbida.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest

ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval

j , kuna kinnipeetaval on kolm kehtiv distsiplinaarkaristust. uhul ei ole see tingimus täidetud at

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal on diagnoositud

alkoholisõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise peam

iseks riskifaktoriks. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 66%, vägivaldse

kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 74%, milliste näol on tegemist kõrgete riskidega. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus veendunud selles, et isiku käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate kohustuste määramine oleksid piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära isiku poolt

uute kuritegude toimepanemist. Kohus nõustub prokuröriga selles, et P.A

tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas ka karistuse mõistmise üldiste

eesmärkidega. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et P.A puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua vangistuse jooksul on ta läbinud selle, et

sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine, ta on olnud hõivatud majandustöödel

ning omandanud abikoka eriala. Vabanemisel on isikul olemas elukoht ning garanteeritud

töökoht. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-

s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 48 eiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest eurot. Kohus l on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste

7 Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 08.07.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1. Viru Maakohtu 16. juuni 2016 määrus jätta muutmata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Riigikohtu 29.08.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg e puudumise tõttu -s 5 nimetatud alust

jätta P.A kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus menetlusse võtmata.

16.06.2016 kohtumäärus 1 4893 jõustus -12- 29. augustil 2016. a Riigikohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne Referent