2-13-7862/70 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-7862

Tsiviilasi

Tamara Špaki hagi OÜ Paalatee vastu sõiduauto valduse

üleandmiseks ja kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3070 eurot 74 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. novembri 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tamara Špaki apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Tamara Špak (isikukood: XXXXX);

esindaja Mihhail Tuštšenko

Vastustaja (kostja): OÜ Paalatee (registrikood:11031009);

esindaja vandeadvokaat Margo Normann

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tamara Špaki apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 10. novembri 2015 otsus

menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada OÜ

Paalatee

avaldus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista Tamara

Špakilt OÜ Paalatee kasuks välja menetluskulud 1400 (üks

tuhat nelisada) eurot (ilma käibemaksuta).

4. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Jätta Tamara Špaki hagi täielikult rahuldamata.

4.2. Jaotada menetluskulud ning jätta need hageja Tamara

Špaki kanda.

4.3. Mõista Tamara Špakilt OÜ Paalatee kasuks välja

menetluskulud 1400 (üks tuhat nelisada) eurot (ilma

käibemaksuta).

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus hageja Tamara

Špaki

kanda.

Rahuldada

OÜ

Paalatee

avaldus

menetluskulude

ringkonnakohtus

rahaliseks

kindlaksmääramiseks ning mõista Tamara Špakilt OÜ

Paalatee kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 300

(kolmsada) eurot (ilma käibemaksuta).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Tamara Špak (hageja) esitas 19. veebruaril 2013 hagi OÜ Paalatee (kostja) vastu kahju 2070

euro 74 sendi väljamõistmiseks ja kostja kohustamiseks anda hagejale üle sõiduauto AUDI A8

(registreerimismärk XXXXX ) (väärtusega 1000 eurot) valdus.

Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 2010. aastal sõiduauto AUDI A8 hinnaga 40 000 Eesti

krooni (2556 eurot 47 senti). Sõiduki eelmine omanik tellis kostjalt auto remondi maksumusega

32 400 Eesti krooni (2070 eurot 74 senti) ning sai remondi teostajalt garantii tähtajaga üks aasta.

Kahe kuu möödumisel sõiduauto lagunes. 24. septembril 2010 toimetati katkine sõiduauto

kostjale garantiiremondi tegemiseks. Kostja ei nõustunud tegema garantiiremonti enda kulul ja

nõudis hagejalt tehtud remondi eest 15 000 Eesti krooni (958 eurot 67 senti). Kostja teatas, et

ta kavatseb hoida sõiduautot enda käes seni, kuni hageja tasub remonditööde eest. Poolte vahel

on töövõtulepinguline suhe. Kostja on kohustatud tegema garantiiremondi oma kuludega ning

andma sõiduauto ebaseaduslikust valdusest välja.

2. Kostja vaidles hagile vastu, leides, et tal ei ole hagejaga töövõtulepingulist suhet. Kostja oli

küll töövõtjaks, kuid tellijaks oli sõiduauto eelmine omanik, mitte hageja. Seega ei saanud

kostjal tekkida kohustusi hageja ees. Hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. Kostja on korduvalt

pakkunud hagejale sõiduauto tagasivõtmist.

3. Maakohus jättis 14. märtsi 2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda

(I kd, tl 51–54). Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotles

maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Tartu Ringkonnakohus rahuldas 16. aprilli 2015 otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas

maakohtu 14. aprilli 2014 otsuse ja saatis tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohtu selgituste kohaselt tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel selgitada pooltele

õiguslikku olukorda ja anda pooltele võimalus oma väiteid tõendada.

4. Asja teistkordsel läbivaatamisel selgitas hageja, et kostja keeldub põhjendamatult ja

ebaseaduslikult täitmast lepingulist kohustust, mille tagajärjel on hagejale tekkinud materiaalne

kahju seoses sõiduauto väärtuse kaotamisega. Sõiduk ei ole enam eesmärgipäraseks

kasutamiseks kõlblik, mistõttu on hageja täielikult kaotanud ostetud eseme, mille väärtus oli

2070 eurot 74 senti.

Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks andnud sõiduauto eelmisele

omanikule töövõtulepingu sõlmimisel garantii tähtajaga üks aasta. Töö üleandmisel 24. juulil

2010 väljastati sõiduauto endisele omanikule arve nr 6349, kus loetleti garantiitingimusena

pöördumine tagasi 1000 km läbimisel käigukastiõli ja filtri vahetamiseks (I kd, tl 131). Seda

tingimust eelmine omanik ei täitnud. Garantiitingimuste (I kd, tl 7–10) järgi laienes garantii

teostatud tööle (käigukasti remont). Garantiitingimuste p 9.5 kohaselt ei ole müügigarantiiga

hõlmatud asja puudused, mis on tekkinud ostjale müüdud asja juures, mida on juba enne selle

ostjale müümist eelnevalt kasutatud ja/või parandatud. Paigaldatud osa (radiaator) oli kasutatud

(I kd, tl 133). Vaidlusalune sõiduk transporditi remonti käivitamata mootoriga slepis köiega,

mis on automaatkäigukastidega sõidukite suhtes lubamatu (I kd, tl 132). Kuna hilisemad

probleemid tekkisid seoses kasutatud radiaatori paigaldamisega, õlivahetusse mitteilmumisega

ja sõiduki slepis transportimisega, siis garantii sõidukile ei laienenud. Hageja kahju hüvitamise

nõude kujunemine ei ole arusaadav. Vaidlusalune auto ei asu kostja valduses õigusliku aluseta,

sest hageja esindaja on auto kostja juurde toonud ja keeldub autot tagasi võtmast.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohus jättis asja teistkordsel läbivaatamisel hagi 10. novembri 2015 otsusega

täielikult rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda, mõistes hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud 1680 eurot.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 650 (VÕS § 230 ja

§ 155) sätestatud töövõtugarantii tagatavast põhisuhtest sõltumatu ehk abstraktne lepinguline

suhe, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Teistsuguse kokkuleppe kohta ei ole tõendeid

esitatud. Töövõtugarantii on töövõtulepingust eraldiseisev õigussuhe, mis annab garantii järgi

õigustatud isikule, kes reeglina on tellija, töövõtulepingu objektiks olnud töös ilmnenud

puuduste korral lisaõigusi võrreldes töövõtulepingust tulenevate õiguskaitsevahenditega, mis

tekivad töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel. Töövõtugarantii alusel garantii järgi

kohustatud isik (kostja) võtab endale töövõtulepingust sõltumatu kohustuse tagada

töövõtulepingu

objekti

teatud

omadused

kokkulepitud

garantiiperioodi

jooksul.

Töövõtugarantii abstraktsus väljendub muuhulgas selles, et töövõtugarantiist tulenevad õigused

lähevad töövõtulepingu objekti hilisemal võõrandamisel üle selle omandajale, kes ei ole

töövõtulepingu pooleks, millega seoses nimetatud garantii anti.

Sõiduauto remondilepingu sõlmimisel sai tellija, s.o eelmine sõiduauto omanik, remondi

teostajalt, s.o kostjalt, garantii tähtajaga 1 aasta. Garantii kehtivuse tingimuseks oli sõiduauto

omaniku poolt kostja juures käigukasti õli vahetamine 1000 kilomeetri läbimise järel.

Kostja kirjast (I kd, tl 11) ja arvest (I kd, tl 131) nähtub, et 1000 kilomeetri läbimise järel pidi

toimuma käigukasti õli ja filtri vahetus. Sõiduauto eelmine omanik ega hageja ei täitnud

nimetatud tingimust. Õli käigukastil kostja juures ei vahetatud. Töövõtugarantii tingimusi on

rikutud, seega puudub kostjal kohustus tagada töövõtulepingu objekti (sõiduauto) teatud

omadused kokkulepitud garantiiperioodi jooksul.

Kostja väidete kohaselt tekitas lisakahjustusi sõiduauto pukseerimine. Tunnistaja L.T. ütluste

kohaselt veeti sõiduauto kohale köiega teise auto taga. Töölehelt (I kd, tl 132) nähtuvad

kahjustused, mille esinemist sõiduauto korrapärase hooldamise ja sõiduauto transportimise

puhul ei ilmne. Maakohus nõustus kostja seisukohaga (I kd, tl 143), et kuivõrd auto pukseeriti

slepis, mida automaatkäigukastiga teha ei tohi, siis tekkisid kahjustused, mis ei ole seotud

garantii andmisega. Seega on välistatud töövõtugarantii raames muude vigastuste ja ka nende

puuduste tasuta kõrvaldamine. Kasutatud seadmetele garantii ei laiene, sest garantii anti tööle,

mitte kasutatud osale. Sõiduautole kostja poolt paigaldatud käigukasti õliradiaator oli kasutatud

varuosa (I kd, tl 133). Kostja garantiitingimuste (I kd, tl 7–10) p 9.5 kohaselt ei ole asja

müügigarantiiga hõlmatud asja puudused, mis on tekkinud ostjale müüdud asja juures, mida on

juba enne selle ostjale müümist eelnevalt kasutatud ja/või parandatud. Seega pole õige hageja

seisukoht, et kostja garantiitingimustest nähtub, et kostjal on kohustused hageja ees täita

garantiilepingut hoolimata kostja poolt menetluses esitatud seisukohtadest.

Põhjendamatu on ka hageja nõue sõiduauto valduse üleandmiseks AÕS § 80 lg 1 alusel, mille

kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Hageja

käsitlus, et kostja valdab sõiduautot õigusliku aluseta, ei ole õige. Kostja on teostanud sõiduauto

remondi, mille eest hageja on keeldunud tasumast. Kostja seisukoht, et remondikulu ei lähe

kokkulepitud garantii alla, on õige. Kostja ei ole keeldunud sõiduauto tagastamisest tingimusel,

et hageja tasub remondikulu või kostja eemaldab varuosad, mille eest hageja keeldub tasumast

(I kd, tl 13, 34, 44–45).

Seoses hagi rahuldamata jätmisega jättis maakohus menetluskulud hageja kanda ning mõistis

hagejalt kostja kasuks 1680 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu hageja maakohtu poolt garantiitingimustele antud

hinnanguga. Garantiitingimused kehtivad täies ulatuses hageja suhtes. Garantiitingimused

hõlmavad vaidlusalust juhtumit. Mingeid täiendavaid kokkuleppeid garantiitingimuste kohta

hageja kostjaga sõlminud ei ole. Kirjavahetus (I kd, tl 11) ning arve (I kd, tl 131), mida

maakohus hindas kui muudatusi garantiitingimustele, olid koostatud kostja poolt pärast hageja

esitatud garantii teostamise nõuet. Hageja ei ole nimetatud muudatusi aktsepteerinud. Hageja

ei nõustu maakohtu seisukohaga, et garantiiremonti ei saa teostada, kuna sõidukit veeti puksiiri

abil.

Maakohus oleks pidanud kohaldama VÕS § 155 lg-t 1, mille kohaselt majandus- või

kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja, ehk antud juhul hageja

suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse.

Kostja oli oma kohustust rikkunud, s.o remontinud sõiduauto ebakvaliteetselt ning selle kohta

oli kostja andnud garantii.

Maakohus on ebaõigesti jätnud hageja nõude sõiduauto väljaandmiseks ebaseaduslikust

valdusest rahuldamata.

7. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastuse kohaselt

on apellatsioonkaebus paljasõnaline, selles puuduvad selgitused, milles seisnes maakohtu poolt

tõendite ebaõige hindamine ja milliste faktilise asjaoludega või tõenditega on kohtuotsus

vastuolus.

Viide kohtu poolt VÕS § 155 lg 1 mittekohaldamise kohta on arusaamatu. Maakohus on

täielikult täitnud ringkonnakohtu varasemaid soovitusei tõendamiseseme kohta. Tartu

Ringkonnakohus selgitas 16. aprilli 2015 otsuses menetlusosaliste tõendamiskoormist. Kostja

on enda tõendamiskohustuse täitnud. Hageja väide, et tema ei aktsepteeri muudatusi garantiis,

on arusaamatu. Hageja nõustumust ei ole siin vaja, sest vastav kokkulepe on sõlmitud eelmise

omanikuga. Kostja on juba algselt hagejale teatanud (I kd, tl 11), et garantii ei kehti, kuna

eelmine omanik ei ole täitnud garantii tingimusi (käigukastiõli vahetus kostja juures peale

1000 km läbimist). Hageja ei ole neid tõendeid vaidlustanud ja maakohus on õigesti leidnud, et

kostja vastuväited on põhjendatud. Kostja täitis tõendamiskohustuse sõiduautole kasutatud osa

paigaldamise tõendamisel (I kd, tl 133) ning kostja tõendas samuti, et lisakahjustusi tekitas

hageja poolt sõiduki transportimine kostja juurde (I kd, tl 132, 134).

Maakohus on õigesti leidnud, et kostja garantiitingimuste p 9.5 kohaselt ei ole müügigarantiiga

hõlmatud asja puudused, mis on tekkinud ostjale müüdud asja juures, mida on juba enne selle

ostjale müümist eelnevalt kasutatud ja/või parandatud (I kd, tl 8). Lisaks leidis maakohus

õigesti, et poolte vahel puudub garantiisuhe. Garantiitingimustest nähtub, et garantii kehtib

uutele, mitte kasutatud detailidele ja eelmisele omanikule garantii andmine oli kostja vastutulek

tingimusel, et 1000 km läbimisel toimub õlivahetus kostja juures.

Hageja ei ole täitnud ringkonnakohtu ettepanekut selgitada, kuidas on kujunenud hageja kahju.

Garantii kehtivuse korral tuleks töövõtjale hüvitada eelkõige puuduse kõrvaldamise kulud ja

töö puudustest tingitud asja väärtuse vähenemine (puudusteta ja puudustega lepingueseme

väärtuste vahe). Garantii ei kehti ja hageja ei ole tõendanud puudusteta ja puudustega

lepingueseme väärtuste vahet.

Õige on maakohtu seisukoht, et kostja ei valda sõiduautot ilma seadusliku aluseta ja ei ole

keeldunud sõiduauto väljaandmisest. Sõiduauto oli ja on käesoleva ajani üleantavas seisundis,

kuid hageja keeldub selle äraviimisest üleandmise kohas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada menetluskulude rahalise

kindlaksmääramise osas maakohtu poolt diskretsiooniõiguse ületamise tõttu. Ringkonnakohus

teeb tühistatud osas uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2), millega rahuldab kostja avalduse

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistab hagejalt kostja kasuks

välja menetluskulud 1400 eurot (ilma käibemaksuta). Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta

muutmata.

9. Hageja nõuab kostjalt sõidukile tekitatud kahju hüvitamist ning sõiduki valduse üleandmist.

Maakohus jättis hageja nõude rahuldamata. Hageja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue

otsuse tegemist, millega hagi rahuldataks.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja omandis olevale sõidukile Audi A8 on kostja

poolt tehtud remonditööd, töövõtulepingu poolteks olid kostja ja sõiduki eelmine omanik.

Tehtud tööde kohta on kostja esitanud 24. juulil 2010 arve nr 6349 (I kd, tl 131). Hageja viis

sõiduki 24. septembril 2010 kostja juurde remonditööde tegemiseks, kuna sõiduk oli

väidetavalt purunenud. Sõiduk on praeguse hetkeni kostja valduses.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud hageja nõude sõiduki valduse

üleandmiseks ning kahju hüvitamiseks rahuldamata.

10. Esmalt peatub ringkonnakohus hageja nõude õiguslikul alusel. Kui hageja pöördus

24. septembril 2010 kostja poole, oli ta omandanud sõiduki kolmandalt isikult. Hageja ei

tugine oma nõudes tema ja kostja vahelisele lepingule vaid leiab, et tema nõuded tulenevad

kostja ja sõiduki eelmise omaniku vahelisest töövõtulepingust. Kostja 24. juulil 2010 sõiduki

eelmisele omanikule esitatud arvel on märgitud: „Garantii tingimused ; 1000 kilomeetri

läbimisel meie firmasse käigukastiõli ja filti vahettuse kui ei pöördu garanti lõppeb ära“

(kirjapilt muutmata). Hageja on seisukohal, et nimetatud kinnituse alusel on kostja kohustatud

kandma sõiduki remondi kulud, mille hüvitamise nõude esitas kostja hagejale (15 000 Eesti

krooni, I kd, tl 34 pöördel). Maakohus on kostja kinnitust arvel tõlgendanud kostjapoolse

töövõtugarantiina ja tuginenud hageja nõudeõiguse puhul VÕS §-le 650, mille korral lähevad

juhul, kui töövõtulepingu ese hiljem võõrandatakse, lepingust tulenevad õigused üle uuele

omanikule. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Nimetatud lausest tuleneb kostja

soov vähemalt arves nimetatud tööde ja toodete suhtes anda garantii tingimusel, et arve saaja

pöördub kostja poole 1000 kilomeetri läbimisel käigukastiõli ja filtri vahetusse, vastasel juhul

ei ole kostja seotud oma garantiist tulenevate kohustustega.

Hageja on menetluses lisaks esitanud ka Carstop garantiitingimused (I kd, tl 7-10). Eelpool

tsiteeritud lause alusel kostja esitatud arvel ei saa üheselt väita, et tegemist oleks arve osaga.

Kostja on vaielnud vastu tema ja kolmanda isiku vaheliste lepinguliste nõuete loovutamisele

(I kd, tl 44 pöördel). Samas on kostja tuginenud menetluses ka ise (I kd, tl 129) nimetatud

garantiitingimustele, seega juhul, kui tegemist ei ole VÕS § 650 järgse töövõtugarantii osaga

vaid kostja ja kolmanda isiku vahelise töövõtulepingu osaga, on kostja ise tunnistanud

tingimuste kehtivust ka hageja suhtes. Seega võivad hageja nõuded kostja vastu tuleneda lisaks

arvel nimetatud töövõtugarantiile ka Carstop garantiitingimustest.

11. Hageja väitel on sõiduk purunenud ajal, mil kehtis kostja töövõtugarantii ja kostja tehtud

tööd on hõlmatud nimetatud garantiiga. Kui töövõtugarantiina käsitleda üksnes 24. juuli 2010

arvet, siis on vaatamata napile sõnastusele võimalik piisavalt selgelt saada aru, et garantiist

tulenevad õigused on seotud tingimustega. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud,

et garantiis sätestatud eeldused oleksid täitunud. Hageja on kohtule esitanud kostja

14. detsembri 2010 kirja, milles kostja viitab garantiitingimuste rikkumisele (kohustusele 1000

kilomeetri läbimisel tulla kostja juurde käigukastiõli ja filtri vahetusse) kas kolmanda isiku või

hageja poolt. Nimetatud kohustuse rikkumine tõi kostja seisukohalt kaasa ka töövõtugarantiiga

tagatud nõuete lõppemise.

Hageja ei ole menetluses esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tema või sõiduki eelmine

omanik oleks nimetatud kohustust täitnud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult

asunud seisukohale, et kuna hageja on rikkunud töövõtugarantii tingimusi, puudub kostjal

kohustus tagada sõiduki omadusi garantiiperioodi jooksul.

12. Lisaks on ringkonnakohtu hinnangul kostja esitanud põhjendatud vastuväitena hageja

nõudele selle, et garantiitingimuste p 4 ja p 9.5 välistavad kostja vastutuse. Carstop OÜ

garantiitingimuste p 4 kohaselt on töövõtugarantiiga hõlmatud garantii andja poolt tellijale

osutatud sõiduki hooldamise ja sõidukile uute detailide paigaldamise teenused ning p 9.5 järgi

ei ole asja müügigarantiiga hõlmatud asja puudused, mis on tekkinud ostjale müüdud asja

juures, mida on juba enne selle ostjale müümist eelnevalt kasutatud või parandatud. Vastuses

hagile leidis kostja (I kd, tl 25), et kliendi (seega sõiduki eelmise omaniku) soovil paigaldati

autole kasutatud radiaator. Kostja esitas maakohtule tõendina Harku Auto OÜ arve-saatelehe

(I kd, tl 133). Hageja ei ole kostja esitatud tõendi suhtes vastuväiteid esitanud ega esitanud ka

ühtegi tõendit menetluses selle kohta, et kostja oleks paigaldanud sõidukile uue radiaatori.

13. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja kahjunõue ei ole põhjendatud ka muul õiguslikul

alusel. Hageja ei ole põhistanud, et kostja oleks sõidukile tekitanud õigusvastaselt kahju.

Hageja ei ole esitanud nõuet tuginedes kostja ja sõiduki eelmise omaniku töövõtulepingu muule

rikkumisele. Hageja ei ole apellatsioonkaebuse väiteid tõendite ebaobjektiivse hindamise kohta

maakohtus põhjendanud.

Ringkonnakohus märgib lisaks, et hageja ei ole menetluses esitanud ühtegi tõendit selle kohta,

et kostja vastuväited nõudele sõiduki ebaotstarbekohase kasutamise kohta hageja poolt ei oleks

õiguslikult põhjendatud. Kostja väidete kohaselt transporditi sõiduk kostja juurde käivitamata

mootoriga slepis köiega, mis on automaatkäigukastiga sõidukite juures lubamatu. Kostja väitel

olid (I kd, tl 129) sõiduki käigukastil kahjustused, mis on iseloomulikud automaatkäigukastiga

sõiduki transportimisele slepis. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja L.T. ütlustes.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna hageja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata

nõude eelduste puudumise tõttu, ei ole vaja hinnata hageja kahju suurust.

14. Hageja nõue sõiduki valduse üleandmiseks AÕS § 80 järgi ei ole õiguslikult põhjendatud.

Hageja ei ole menetluses kohtule esitanud ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et kostja keelduks

hagejale sõidukit üle andmast. Kostja on menetluses selgitanud, et hageja võib sõiduki kaasa

võtta (I kd, tl 138), hageja kinnitas, et ta seda teha ei soovi, hageja väitel: “hageja soovib raha

ka, mitte ainult autot tagasi“.

15. Hageja vaidlustas maakohtu otsust täies ulatuses, seega ka menetluskulude jaotuse ja

rahalise kindlaksmääramise osas.

TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 3 kohaselt kui maakohus

määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust

lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise

suuruse.

Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks

menetluskuluna välja 1680 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse

rahuldamata ning maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, puudub TsMS § 173 lg 3 kohane

vajadus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on

kostja menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel kohaldanud valesti õigusnormi, mistõttu

maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada.

Kostja 26. oktoobri 2015 (I kd, tl 149) menetluskulude nimekirja ning sellele lisatud arvete

(I kd, tl 150–153) ning maksekorralduste (I kd, tl 154–157) kohaselt on kostja lepingulise

esindaja kulu 1680 eurot koos käibemaksuga. Kostja menetluskulude nimekirjas

menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks puudub TsMS § 174 lg-s 10 sätestatud

kostjapoolne kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kostja on Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt käibemaksukohustuslane alates 28. juunist

2004. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud määrata kostjale hageja poolt hüvitatavad

menetluskulud koos käibemaksuga. Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on 1400

eurot (ilma käibemaksuta).

TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse

esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või

teistmisavaldus

jääb

rahuldamata.

Ringkonnakohtu

hinnangul

kuivõrd

hageja

apellatsioonkaebuse jääb põhivaidluse osas rahuldamata, tuleb jätta ringkonnakohtu

menetluskulud hageja kanda.

Kostja 31. mai 2016 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud

ringkonnakohtus lepingulise esindaja kulud 360 eurot (koos käibemaksuga), s.o vastuse

apellatsioonkaebusele koostamise eest. Ringkonnakohtu hinnangul on tsiviilasja keerukust,

apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu arvestades, tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga, mis

kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Kuivõrd kostja on käibemaksukohustuslane,

kuulub kostja lepingulise esindaja kulu hagejalt väljamõistmisele ilma käibemaksuta, s.o

summas 300 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke