1-08-9079/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.02. 2009.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-08-9079

Kohtukoosseis

Kohtunik Anne Ennok Kohtuistungi sekretär

Merike Kunnus

Kriminaalasi Ursel Veimanni süüdistuses KarS § 263 p1; § 121; § 122 - § 22 lg 3 ja Z.P süüdistuses KarS § 122 järgi.

Prokurör

Õnne-Neare Vaarmann Süüdistatavad 1.

1)nimi:

Z.P

2)elu- või asukoht ja aadress: xxx

3)isikukood või sünniaeg:

xxx

4)kodakondsus:

EV kodanik

5)haridus:

põhi

6)emakeel:

eesti

7)töökoht või õppeasutus:

töötu

8)kaitsja nimi:

Toomas Alp

9)karistatus:

kriminaalkorras varem karistamata

10) tõkend:

elukohast lahkumise keeld

2.

1)nimi:

Ursel Veimann

2)elu- või asukoht ja aadress: xxx, xxx.

3)isikukood või sünniaeg:

38507030286

4)kodakondsus:

EV kodanik

5)haridus:

põhi

6)emakeel:

eesti

7)töökoht või õppeasutus:

AS K , komplekteerija

8)kaitsja nimi:

Toomas Alp

9)karistatus:

varem kriminaalkorras karistatud kahel korral:

- 26.05.2003 Lääne Maakohtu poolt KarS § 424 alusel tingimisi

vangistusega 3 k katseaeg 1 a 6 k ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 9 k;

- 04.01.2005 Lääne Maakohtu poolt KarS § 263 p 1, 4 alusel vangistusega 11 k, KarS § 215 lg 1 alusel, KarS § 424, KarS § 329, KarS § 63 lg1 alusel vangistusega 11 k, KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti vangistus 1 a 2 k, KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti vangistus 1 a 1 k 29 p. Vabanemine pärast karistuse kandmist 27.03.2006.a.

10) tõkend:

elukohast lahkumise keeld

kahtlustatavana kinni peetud 15.12.2007.a. /t.l.96-97; 102/

Kaitsja

Toomas Alp

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Z.P KarS § 122 järgi ja karistada rahalise karistuse 160 päevamäära, see on 32 800 krooni.(Võttes aluseks Põhja Tolli- ja Maksuameti tõendi (tl 76), tuleb rahaline karistus arvestada lähtudes päevamäärast 205 krooni).

KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 12 kuu jooksul arvates

kohtuotsuse jõustumisest, kohustades Z.P tasuma iga kuu riigituludesse 2733.33 krooni.

Süüdi tunnistada Ursel Veimann KarS § 122 - § 22 lg 3 järgi ja karistada vangistusega 9 (üheksa) kuud.

Süüdi tunnistada Ursel Veimann KarS § 263 p 1 järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud .

Süüdi tunnistada Ursel Veimann KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga, lugedes liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.12.2007.a. so 1 päev vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus 2 aastat ja 2 kuud ja 29 päeva

Ursel Veimanni suhtes kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane kolmeaastase katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab katseaja jooksul KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx);

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et süüdimõistetu on kohustatud katseaja jooksul osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammides.

KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Z.P-lt 6525 krooni sundraha ja 2084 krooni ja 15 senti kaitsjatasu riigi tuludesse, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777. (Maksekorralduses tuleb märkida selgitusse: „Z.P, kr.asi nr 1-08-9079, sundraha ja kaitsjatasu“.)

KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Ursel Veimannilt 6525 krooni sundraha ja 1092 krooni ja 95 senti kaitsjatasu riigi tuludesse, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777. (Maksekorralduses tuleb märkida selgitusse: „Ursel Veimann, kr.asi nr 1-08-9079, sundraha ja kaitsjatasu“ ).

Asitõend- juhe-hävitada.

Tõkend-elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtuotsuse jõustumisel nii Z.P kui Ursel Veimanni suhtes.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kriminaalmenetluse normide rikkumisega, teatades sellest kirjalikult Tallinna Linnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast (02.02.2009) Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule.

Kohtuotsuse põhiosa.

Käesolevas kriminaalasjas on Z.P-le esitatud süüdistus selle, et tema 2007 a jooksul pani oma lapsealise poja suhtes korduvalt Ursel Veimanni kaasaaitamisel toime kehalisi väärkohtlemisi, lüües kohtueelsel menetlusel täpselt tuvastamata ajal ühel juhtumil elektrijuhtmega vastu istmikku ning kolmel juhtumil rihmaga vastu istmikku ning lüües 15.11 2007 kella 20.30 paiku Tallinna linnas Xxxasuvas korteris elektrijuhtmega korduvalt vastu jalgu ning osadel kordadel ka vastu tema nägu, põhjustades sellega hematoome näos ja jalgadel ning füüsilist valu.

Seega oma tahtliku tegevusega Z.P pani toime teise isiku suhtes järjepideva kehalise väärkohtlemise, so KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus Ursel Veimann ile selles, et tema 2007.a. ´ jooksul aitas oma tegevusega kaasa Z.P poolsele viimatinimetatu lapsealise poja korduvale kehalisele väärkohtlemisele sellega, et kui Z.P lõi kohtueelsel menetlusel täpselt tuvastamata aegadel 2007.a. jooksul ühel juhtumil elektrijuhtmega vastu istmikku ja kolmel juhtumil rihmaga vastu istmikku ning lisaks lõi Z.P 15.11.2007.a. kella 20.30 paiku Tallinna linnas Xxx asuvas korteris elektrijuhtmega korduvalt vastu jalgu ning osadel kordadel ka vastu tema nägu, põhjustades sellega hematoome näos ja jalgadel ning füüsilist valu, siis Ursel Veimann hoidis kinni ajal, kui Z.P tema suhtes kehalisi väärkohtlemisi toime pani.

Seega oma tahtliku tegevusega Ursel Veimann pani toime kaasaaitamise teise isiku suhtes järjepidevale kehalisele väärkohtlemisele, so KarS § 122 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle on käesolevas kriminaalasjas Ursel Veimann´ile esitatud süüdistus selles, et tema 23.08.2007 kella 02.48 paiku Tallinn linnas Suur-Karja 13 asuvas Nimega baaris, so avalikus kohas, kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul, rikkus raskelt avalikku korda, eirates tavade ja heade kommetega kinnistatud isikute vahelisi suhteid ühiskonnas ja igaühe avalikku kindlustunnet sellega, et lõi esmalt rusikaga näkku A A parema silma piirkonda ning seejärel lõi veel kahte kohtueelses menetluses kindlakstegemata meesisikut, mille järel Ursel Veimann hakkas baaris loopima seal olevaid toole ja õllevaate ning mille tagajärjel üks Ursel Veimann poolt visatud tool tabas N R pähe otsmiku piirkonda ning teine K P pähe otsmiku piirkonda, millega ta tekitas neile kehavigastusi.

Seega oma tahtliku tegevusega Ursel Veimann pani toime avaliku korra raske rikkumise

vägivallaga, so KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle käesolevas kriminaalasjas on Ursel Veimann´ile esitatud süüdistus selles, et tema 15.12.2007 kella 05.30 paiku Tallinn linnas Suur-Karja tänaval lõi rusikaga näkku A V ´ile kellele ta põhjustas sellega kulmu haava vasaku silma kohal ning füüsilist valu.

Seega oma tahtliku tegevusega Ursel Veimann pani toime teise isiku löömise, millega kahjustas tema tervist ning põhjustas talle füüsilist valu, so KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatavad ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatavate poolt kokkuleppe sõlmimine oli nende tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus tunnistab süüdistatavad süüdi neile esitatud süüdistuses ning mõistab karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Karistus on kooskõlas karistuse eesmärkide ja süüdistatavate süü suurusega.

Kohtunik A.Ennok