1-16-37/27 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-37 Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Prokurör

Heli Väinaste

Enjar Malm

Sirje Merilo Kriminaalasi G.E süüdistustes KarS § 121, 121 lg 2 p 2,3; 266 lg 2 p 1, 3312 kokkuleppemenetluses järgi

Süüdistatav

G.E , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel eesti keel, elukoht

xxxx, xxxx, varem kriminaalkorras karistamata, töökoht väärteokorras karistatud 4 korral, kahtlustatavana kinni peetud

17.-18.09.2015, viibib vahi all alates 19.02.2016, Viru

Maakohtu 21.05.2015

kohaldatud ajutist määrusega lähenemiskeeldu kogu kriminaalmenetluse ajaks, -

Kaitsja vandeadvokaat

Eduard Bulattšik

RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 250 lg 1, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada G.E § 121 KarS (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 121 lg 1) järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada G.E KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada G.E KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

2 Süüdi tunnistada G.E KarS § 331 2

järgi ja mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristus est raskeima suurendamise teel, mõista G.E t ’i liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 17. 18.09.2015, s.o 2 päeva ja eelvangistus - 19.02.2016 15.06.2016, s.o – 3 (kolm) kuud 28 päeva, kokku 4 (neli) kuud karistusaja hulka. G.E’il kuulub ärakandmisele 6 (kuus) kuud vangistust.

Jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel G.E-le mõistetud vangistus 6 (kuus) kuud täitmisele pööramata tingimusel, et G.E ühe aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu

ja täidab talle KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja

- kohustused.

Määrata G.E katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 1,7,8 alusel kohustada G.E katseajal

- heastama kuriteoga tekitatud kahju 200 eurot hiljemalt nelja kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest;

- mitte suhtlema endise abikaasa C Li ja poja K Liga;

- osalema sotsiaalsete oskuste arendamise ning pereja paarisuhte vägivalla vähendamise suunitlusega sotsiaalprogrammides.

G.E-le määratud katseaja alguseks lugeda 15.06.2016.

Tõkend vahistamine G.E suhtes tühistada ning ta vabastada istungisaalis vahi alt.

Välja mõista G.E-lt 200 (kakssada) eurot C Li (arveldusarve xxxx) kasuks varalise kahju nõudes esitatud tsiviilhagi katteks.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 1 sel välja mõista G.E-lt 79 lg 1 p 2 alu menetluskuluna sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot riigituludesse.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Bulattšik (asukoht Põhja allee 12 Järve) kasuks 256,80 (kakssada viiskümmend kuus eurot ja -16, 30324 Kohtla- 80 sen eurot) eurot v.-adv. Eduard Bu lt ti, s.h on käibemaks 20%, s.o 42,80 lattšiku poo määratud korras süüdistatava G.E kaitsjana osutatud õigusabi eest.

3

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista G.E-lt menetluskuluna kaitsjatasu

1327,20 (üks tuhat kolmsada kakskümmend seitse eurot ja 20 senti) eurot riigituludesse v.-

adv. Eduard Bulattšiku poolt osutatud õigusabi eest.

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada G.E tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1972,20 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates

kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 164,35 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank

EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank

EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700046003 ning

selgitus: „G.E , 1 37, menetluskulude osamakse.“ -16- Kui menetluskulude

osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada

apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

SÜÜDISTUSED

G.E on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema:

- xxxx 2014.a jaanuarikuu lõpus korteris tekkinud tüli käigus tõukas abikaasa C Li vastu seina, hoidis naist jõuga kätest kinni ning seejärel tõukas naist rindkerest vastu seina, millega põhjustas ile füüsilist valu ja tervisekahjustused, s.o verevalumid mõlema käe õlavartel ja C L

rindkerel ning marrastuse käerandmel; - 02.08.2014 kella 23.00 paiku xxxx asuva xxxx C L juures lõi esmalt jalaga vastu abikaasa i õlal olnud käekotti ning seejärel käega tema poole pööranud i vastu kõri, mille tagajärjel C L naine kukkus maha ega saanud pikka aega hingata. Löömisega põhjustas G.E C

Lile füüsilist valu ja tervisekahjustused - pindmise kaelavigastuse (marrastuse kaelal) ja kurgupiirkonna kontusiooni.

Seega G.E , kahjustades teise inimese tervist, pani toime

KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis alates 01.01.2015 on kvalifitseeritav KarS § 121 lg 1 järgi.

G.E on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise:

- 18.03.2015 kella 14.15 ajal tiris xxxx asuva xxxx xxxx saalis olnud xxxx poega K Li dressipluusi kapuutsist kinni hoides treppidest alla õue oma autosse, millega põhjustas K Lile füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o kriimustuse kaelal. Kui juhtunusse sekkus abikaasa C L ja viis K L C L i oma autosse, võttis G.E il vasakust käevarrest kinni ja tõmbas ta

autost välja, raputas naist, võttis käega kuklast kinni ning lükkas siis naise autosse tagasi, millega põhjustas ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o verevalumi vasakul käeva C L rrel;

- 11.04.2015 kella 19.00 paiku xxxx C L tekkinud sõnavahetuse käigus lükkas abikaasa i

vasakust käevarrest kinni hoides vastu kappi, raputas ning seejärel haaras il käes o C L lnud hobuse valjastest ning lõi nendega naist vastu käsi ja keha, millega põhjustas ile füüsilist C L valu ja tervisekahjustuse, s.o verevalumid vasakul käsivarrel küünarnuki piirkonnas;

4 - on C L es 2014 aasta jaanuar kuni 26.06.2015 kui iga kooselu lõppemise järgselt, s.o alat K Lil ilmnesid psühholoogilise trauma tunnused, pikaajaliselt kasutanud C Li suhtes vaimset ja füüsilist vägivalda, mis on lisaks C Li kehalisel dustes e väärkohtlemisele väljendunud ähvar C L C L ära tappa ning pidevas i halvustavas ja alavääristavas suhtumises K Li ees. Selline G.E

käitumine on kahjustanud K Li tervist, s.o põhjustanud lapsele psühholoogilise

trauma, mis väljendub ärevuses, pingetundes ja ennast kahjustavas käitumises ning millest tervenemiseks vajab K L

psühholoogilist abi.

Seega G.E, kahjustades korduvalt lähisuhtes olevate inimeste tervist, pani toime KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi k

valifitseeritava kuriteo.

G.E on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 11.04.2015 kella 20.30

paiku, peale seda kui C L oli xxxx keeldunud G.E-le oma elukoha võtmete

andmisest, tungis C Li tahte vastaselt naise elukohta xxxx, kasutades majja pääsemiseks naaber R V käes hoiul olnud maja tagavaravõtmeid.

Seega G.E , tungides ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi, pani toime

KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

G.E on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et ta on korduvalt rikkunud

21.05.2015 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja määrusega nr 1-15-4106 tema suhtes

kohaldatud ajutist lähenemiskeeldu. Määruse kohaselt oli G.E keelatud läheneda endisele abikaasale C Lile lähemale kui 100 meetrit, sh ka naise ja nende alaealise lapse K Li elukohale aadressil xxxx. Keelatud oli ka omavaheline suhtlemine, sh erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jt) kaudu, mis ei puudutanud suhtlemist K Liga. C Liga etamata viivitamatult juhuslikul kohtumisel oli G.E kohustatud naist kõn eemalduma K Liga kohtumiseks pidi G.E teatama vähemalt 100 m kaugusele. C Lile e-posti vahendusel ette 3 korda nädalas toimuvad treeningu ja nädalavahetuste võistluste ajad. C L pidi organiseerima lapse treeningutele ja võistlustele viimise lapse nõusolekul. G.E

tutvus määrusega 03.06.2015. Määrusega tutvumise järgselt on G.E rikkunud ajutist lähenemiskeeldu järgnevalt: - 04.06.2015 sisenes C Li elukohta aadressil xxxx, ajal kui K L oli kodus ning kella 17.36

paiku, kui C L töölt koju jõudis, karjus maja ees autos viibinud C Li peale ning lahkus seejärel; - C Li elukoha ukse taha aadressil xxxx, tagus vastu ust 06.06.2015 kella 06.15 paiku läks kuni K L

välja läks ning lahkus seejärel; - C Li elumaja ette aadressil xxxx, karjus seal ning lahkus 07.06.2015 kella 11.37 paiku läks seejärel; - 08.06.2015 kella 16.50 paiku sisenes C L xxxx kontorisse aadressil xxxx ajal, kui i töökohta, C L ,

oli tööl, karjus naise peale segades nii naise kui ka naise kaastöötajate tööd; - 26.06.2015 kella 15.30 paiku sisenes C Li elukohta aadressil xxxx, kus C Li ja tema sõimas ema A S; - xxxx uvas xxxx viibinud C Li juurde ning

27.06.2015 kella 13.05 paiku läks as sõimas naist; - 28.06.2015 kella 17.05 paiku xxxx vaadanud C Li juurde läks toimunud ratsutamisvõistlusi ja solvas naist ebatsensuursete sõnadega; - C Li elumaja hoovi aadressil xxxx; 29.06.2015 päeva ajal sisenes - C Li elumaja hoovi aadressil xxxx; 30.06.2015 päeva ajal sisenes - 0 sisenes C Li elumaja hoovi aadressil xxxx al kella 1.07.2015 päeva ajal ning samal päev

12.04 paiku sisenes C L xxxx kontorisse aadressil xxxx ajal, kui C L oli i töökohta, tööl, kõnetas ning segas naist töötamast; C Li

- 02.07.2015 kella 19.45 paiku sisenes C Li elumaja hoovi aadressil xxxx C L , kus sõimas i; - 04.07.2015 kella 09.00-st kuni 18.00-ni lähenes ratsutamisvõistlustel osalenud xxxx C Lile ning kõnetas teda;

5 - 15.07.2015 kell 13.30 sisenes C Li töökohta xxxx kontorisse aadressil xxxx ajal, kui C L oli tööl, viskas C Li töölauale maksekviitungid väites, et tal võib neid vaja minna ning lahkus , seejärel; - 31.07.2015, olles saanud teada, et C L osaleb xxxx juures toimuval ratsupäeval, sõitis samuti xxxx C L

ja lähenes ile kella 21.00 paiku ning sõimas naist; - 27.08.2015 kella 09.49 ja 10.53 paiku sisenes C L xxxx kontorisse aadressil xxxx i töökohta, ajal, kui C L

oli tööl ning kõnetas naist;

- xxxx juures ratsutamistreeningul viibinud C Lile, 27.08.2015 kella 19.57 paiku lähenes kõnetas ning solvas naist; - C Li elukoha ukse taha aadressil xxxx, kus karjus C L 04.09.2015 kella 17.12 paiku läks i peale; - 08.09.2015 kella 15.56 paiku sisenes C L xxxx kontorisse aadressil xxxx, kui C L i töökohta, oli tööl ning sõimas C L i; - 09.09.2015 kella 13.48 paiku sisenes C L xxxx kontorisse aadressil xxxx, kui C L i töökohta, oli tööl ning sõimas C L i; - 13.09.2015 xxxx toimunud ratsutamistreeningul osalenud C L

lähenes ile ning kõnetas naist. - 16.09.2015 kella 08.04 paiku läks C Li elukoha ukse taha aadressil xxxx, karjus seal ning tagus vastu rõdu ust;

- 06.11.2015 kella 20.00 paiku sisenes koos K Liga C Li elukohta aadressil xxxx, tuues põhjenduseks soovi iga rääkida, kuid peale seda C L , kui C L oli palunud tal lahkuda, tema seda ei teinud ja viibis C Li elukohas kuni kella 23.57-ni. - ajavahemikus 03.06.2015 kell 23.46 kuni 29.09.2015 on pidevalt suhelnud C Liga telefoni,

elektronposti, FacebookMessengeri ja iMessage vahendusel alaealisesse poega K Li

mittepuutuvatel teemadel, kasutades suhtlemiseks enda meilikontot, enda ja poja K Li

mobiiltelefoni ning poja Facebooki kontot. Ajavahemikus 04.06.2015 kuni 29.09.2015 on

G.E endale kuuluvalt telefonilt abonentnumbriga xxxx C Li telefonile abonentnumbriga xxxx -e kokku 191- teinud kõnesid ja saatnud SMS l korral, teinud kõnesid C Li töötelefonile numbriga xxxx kokku 50 korral ning saatnud 19. ja 20.09.2015 C Lile mitu häiriva sisuga e-kirja;

- 05.12.2015.a kella 12.10 ajal sisenes C Li elukoha hoovi aadressil xxxx, võttis kõrvalhoonest i jalgratta ning lahkus seejärel; C L

- 15.01.2016.a kella 12.00 - 13.00 käskis pojal viia koer i töökohta C L xxxx ning ootas ise sel ajal maja juures autos; - 23.01.2016.a kella 14.35 ajal sõitis C Li elukoha juurde aadressil xxxx, kus peatas auto maja juures tänaval, sõimas autoroolis olles hoovis viibinud i ja lahkus seejärel; C L

- alates 12.11.2015.a, ajal kui K L on alaliselt elanud G.E juures, on võtnud igapäevaselt ühendust C Liga telefoni, elektronposti ja FacebookMessengeri vahendusel, sh alaealisesse poega K Li mittepuutuvatel teemadel, kasutades suhtlemiseks nii endale kuuluvat

mobiiltelefoni kui ka oma poja K Li kasutuses olevat mobiiltelefoni ning poja Facebook

Messengeri kontot ja e-posti. Kokku on G.E ajavahemikul 20.11.2015.a kuni 08.02.2016.a endale kuuluvalt mobiiltelefonilt numbriga xxxx C Li mobiiltelefonile numbriga xxxx -e kokku C L teinud kõnesid ja saatnud sms 349 korral ning teinud kõnesid i töötelefonile numbriga xxxx kokku 34 korral. K Li mobiiltelefonilt numbriga xxxx C L on tehtud kõnesid i

töötelefonile numb l korral ning tehtud kõnesid ja saadetud sms riga xxxx 10- - C L e i mobiiltelefonidele numbritega xxxx ja xxxx kokku 813-l korral, kusjuures valdav osa K Li

telefonilt saadetud sõnumitest on saadetud G.E poolt. E-kirju on G.E alates 12.11.2015.a kuni 29.01.2016.a saatnud nii C Li erakui ka tööaadressile ligikaudu 150, sh ka hilisõhtul ja öisel ajal. Enamus G.E poolt saadetud e-kirju ja sms-e on C Li halvustavad ni

ng naist süüdistava iseloomuga.

Seega G.E , rikkudes süstemaatiliselt kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeeldu, pani toime KarS § 3312

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

6

MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU SEISUKOHT

Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on

G.E-le

mõistetavaks karistuseks KarS § 121 järgi 3 kuud vangistust, KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi 6 kuud vangistust, KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 3 kuud vangistust ja KarS § 3312 järgi 7

kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistusaeg 17.- 18.09.2015 ning alates 19.02.2016 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni karistusaja hulka.

KarS a, kui G.E ei pane § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramat

12 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu. Allutada G.E katseajal

kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid.

KarS § 75 lg 2 p 1,7,8 alusel kohustada G.E katseajal

- heastama kuriteoga tekitatud kahju 200 eurot hiljemalt nelja kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest;

- mitte suhtlema endise abikaasa C Li ja poja K Liga;

- osalema sotsiaalsete oskuste arendamise ning pereja paarisuhte vägivalla vähendamise suunitlusega sotsiaalprogrammides.

Süüdistatav G.E on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav G.E on kokkulepet

sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid.

G.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 121, 121 lg 2 p 2,3; 266 lg 2 p 1, 331 2 ning järgi mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

18.03.2015 kehalise väärkohtlemise kestel kahjustada saanud sõiduauto xxxx ukse remondi kulu hüvitamiseks on kannatanu C L esitanud tsiviilhagi summas 200 eurot, mille palub kanda oma a/a xxxx

. Tsiviilhagi kuulub VÕS § 1043 ja § 1045 alusel rahuldamisele.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas

kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära,

s.o 645 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 412,80 eurot ja kohtumenetluses summas 914,40 eurot. Kokkuleppe kohaselt tuleb menetluskulud tasuda ositi 1 aasta jooksul igakuiste osamaksetena alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik