2-16-102223/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine Viljandi kohtumaja

15. juuni 2016 Tsiviilasi (number ja avaldus) nr 2-16-102223 Hagi ese Eesti Inkasso OÜ hagi Jaan Kuuse vastu Autokiirpank OÜ- ga 25.10.2014 sõlmitud laenulepingust nr 14110410 tuleneva põhivõlgnevuse 600 euro, intressi 54,82 euro ja viivise 545,18 eurot, nõudes Hagi hind 1200 eurot Menetlusstaadium hagi lahendamine lihtmenetlus Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Hageja Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291, aadress Narva mnt 5; Tallinn, Harju maakond, 10117) Hageja esindaja Olesja Polehhina (Novira Corporate Services OÜ, e-post: olesja@corporate.ee) Kostja Jaan Kuusk (isikukood xxxxxxx aadress xxxxxx x-x, xxxxx, xxxxxx, e-post:)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Inkasso OÜ hagi Jaan Kuusk vastu osaliselt.

2. Välja mõista Jaan Kuuselt Eesti Inkasso OÜ kasuks põhivõlgnevus 600 eurot ja intressivõlgnevus 54,82 eurot.

3. Välja mõista Jaan Kuuselt Eesti Inkasso OÜ kasuks viivis põhivõlalt perioodi eest 26.11.2014- 23.05.2016 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-1 ette nähtud määras, s.o summas 69,39 eurot.

4. Jätta Eesti Inkasso OÜ hagi seadusjärgset viivisemäära ületavas viivisenõudes rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

7. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele ja nende esindajatele.

Selgitused otsusele

8.1 Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 2000 eurot ning koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, on kohus asja lahendanud TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta ning menetlusosaliste ärakuulamisega; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud;

8.2 Hagimaterjalid on kostjale 27.05.2016 e-kirja teel (kuuskjaan@gmail.com) kätte toimetatud (tl 18);

8.3 TsMS § 444 lg 1 ning 2 kohaselt võib kohus lihtmenetluse otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigivõi kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Samuti võib kohus lihtmenetluse korral kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega;

8.4 Riigikohtu praktika (sh RKTKo 08.12.2008 nr 3-2-1-125-08, p 14; RKTKo 15.01.2014 nr 3- 2-1-156-13, p 10) kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus hindab tühiseks viivisemäära, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKo 10. mai 2016 nr 3-2-1-25-16, p 13);

8.5 Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

8.6 Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kui menetlusosaline ei ole kohtule sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42);

8.7 TsMS § 448 lg 41 kohaselt ei pea apellatsioonkaebuse esitamise soovi põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes

1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kohtuotsuse peale on siis õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil;

8.8 TsMS § 637 lg 21 kohaselt lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit;

8.9 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

(allkirjastatud digitaalselt)

Silvi Maiste

Kohtunik