1-15-10026/40 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-15-10026

1 (26)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mai 2016 (Kuninga tn) kohtumaja .a, Pärnu Kriminaalasja number 1-15-10026 (13250101213) Kohtukoosseis kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sekretär Evi Goldschmidt Kriminaalasi

Erik Valtmäe süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 3 (alates

01.01.2015.a vastab KarS § 209 lg 2 p le 1, 4) järgi; Greete - Reinson ja Alar Tiri süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 3 (vastab alates 01.01.2015.a KarS § 209 lg 2 p le 4) järgi üldmenetluse korras -

R

ingkonnaprokurör Merry Tiitus Süüdistatav Erik Valtmäe

Eluxxx või asukoht ja aadress:

Isikukood või sünniaeg: 37509176059

Kodakondsus: xxx

Haridus: xxx

Emakeel: xx

Töökoht või õppeasutus: xx

Karistatus: xxx Kaitsja v

andeadvokaat Vahur Krinal, määratud korras Süüdistatav Greete Reinson

Eluxxx või asukoht ja aadress:

Isikukood või sünniaeg: 49204224922

Kodakondsus: xx

Haridus: xx

Emakeel: xx

Töökoht või õppeasutus: xxx

Karistatus: xxx Kaitsja v

andeadvokaat Rünno Roosmaa, määratud korras Süüdistatav Alar Tiri

Eluxxx või asukoht ja aadress:

Isikukood või sünniaeg: 37612216017

1-15-10026

2 (26)

Kodakondsus: xxx

Haridus: xxx

Emakeel: xx

Töökoht või õppeasutus: xx

Karistatus: xxx Kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann, määratud korras Kannatanu Eesti Vabariik RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 309, § 311 – 313, §

180 lg 1 kohus

o t s u s t a s :

Süüdi tunnistada Erik Valtmäe KarS § 209 lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.2015.a vastab KarS § 209 lg 2 p-

3 (kolm) aastat vangistust. dele 1, 4) järgi ning mõista karistuseks

KarS § 68 aluse lugeda karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamine 06.11.2013- 08.11.2013.a, s.o 3 (kolm) päeva eega lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) . S aastat, 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel pöörata koheselt täitmisele 6 (kuus) kuud vangistust ning ülejäänud vangistuse osa, s.o 2 (kaks) aastat ja 5 (viis) kuud ja 27 päeva vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata kui Erik Valtmäe ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täitab KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid

-

iminaalhooldaja kr

järelevalve all. Käitumiskontrolli ajal on süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama k

- xxx; ohtu määratud alalises elukohas

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.

Koheselt ärakandmisele kuuluv vangistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ja Erik Valtmäel ilmuda vangistust kandma vanglasse kutse peale.

Süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 3 (vastab alates 01.01.2015.a KarS § 209 lg Greete Reinson

2 p-le 4)

2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. järgi ning mõista karistuseks

KarS § 74 usel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata kui Greete lg 1, 3 al Reinson ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1- al on

6 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Käitumiskontrolli aj süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

- xxx 1) elama kohtu määratud alalises elukohas

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

1-15-10026

3 (26) registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.

Süüdi tunnistada Alar Tiri KarS § 209 lg 2 p 3 (vastab alates 01.01.2015.a KarS § 209 lg 2 p-le 4)

2 (kaks) aastat vangistust. järgi ning mõista karistuseks

KarS § 65 lg 1 alusel lugeda käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistus kaetuks Tartu Maakohtu 28.04.2015 otsusega mõistetud 8 aastase vangistusega ning liitkaristuseks mõista 8 aastat vangistust, mille kandmise alguseks lugeda 01.10.2014.

Tsiviilhagi ei ole.

Menetluskulud Välja mõista riigituludesse KrMS § 180 lg 1 ja § 175 alusel menetluskulud:

Erik Valtmäelt riigi õig , tunnistaja Õ. O sõidukulu usabi kulu 792 eurot, sundraha 645 eurot ning saamata jäänud töötasu summas 15,50 eurot (s.o ca 1/3 ulatuses), kokku 1452,50 eurot;

Greete Reinsonilt sundraha 645 eurot, riigi õigusabi kulu summas 1032 eurot, tunnistaja Õ. O sõidukulu ning saamata jäänud töötasu summas 15,50 eurot (s.o ca 1/3 ulatuses), kokku 1692,50 eurot;

Alar Tirilt riigi õigusabi kulud summas 1176 eurot ning tunnistaja Õ. O sõidukulu ning saamata jäänud töötasu summas 15,49 eurot (s.o ca 1/3 ulatuses), kokku 1191,49 eurot. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja sõidukulu summas 410,40 jätta riigi kanda.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS- -is is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr:

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida

maksekorraldusele viitenumber

- 99916700038516; Greete Reinson - Erik Valtmäe

99916700038529; Alar Tiri - 99916700038532

. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tõkendit ei ole kohaldatud.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta iminaalasja materjalide juurde asitõendid:

kr

CD- vaatlusprotokoll koos lisadega; ROM, millele salvestatud 22.05.2014. a asitõendite CD-ROM, 28.08.2014. a vaatlusprotokolli lisa.

1-15-10026

4 (26) Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme lutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuu kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 1 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule.

Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist.

Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine: 26.05.2016 kell 11:45.

Tähtaegselt apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav: alates 14.juuni 2016

.a kell 16:00 Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja kantseleis.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Erik Valtmäe on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et süüdistatakse sell es, et tema, olles

teadlik, et kooskõlas ravikindlustuse seaduse § ga 55 lg 1, 2 võetakse ajutise -

töövõimetushüvitise maksmisel isiku kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel aluseks töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal isikule arvestatud sotsiaalmaksuga arvutatud tulu ning kooskõlas vanemahüvitise seaduse § - ga 3 lg

2 võetakse vanemahüvitise maksmisel ühe kalendrikuu hüvitise suuruse arvutamisel aluseks hüvitise taotleja hüvitise õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaks, isikuna, kes oli ajavahemikul 18.01.2010. a kuni 08.05.2013. a. juhatuse xxx

ainuliige, kes vastutas osaühingu tegevuse eest ning kes omas õiguspädevust teha juhtimisotsuseid ja võimalust suunata juriidilise isiku tahet, lõi ühiselt ja kooskõlastatult

Greete Reinsoniga Maksuja Tolliametile maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades väära ettekujutuse Greete Reinsoni töötamisest ning Greete Reinsonile väljamakstud xxx

deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest sotsiaalmaksuga maksustatavatest summadest, eesmärgiga saada varalist kasu ehk riiklikke hüvitisi, mille maksmisel võetakse aluseks tööandja poolt deklareeritud sotsiaalmaksu summad.

Nimelt esitas Erik Valtmäe xxx maksustamisperioodide 2012. a jaanuari kuni 2012. a detsembri kohta maksudeklaratsioonid, milles deklareeris xxx poolt tehtud väljamaksed Greete Reinsonile:

2012. a väljamakse jaanuardetsember Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaks Sotsiaalmaks 33% Kinnipeetud tulumaks 21% Kinnipeetud töötuskindlustusmakse 2,8% Kinnipeetud kogumispensionimakse 2% Maksuvaba tulu Kokku:

40 204,68

13 267,54 7674,84 1125,73 804,09 1728,00 Greete Reinson kinnitas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal residendist füüsilise isiku 2012. a tuludeklaratsioonis, et ta on 2012. a saanud xxx tulu 40 palga näol 204,68 eurot. Kriminaalmenetluses on kinnitust leidnud, et tegelikkuses G. x ega Reinson ei töötanud saanud sealt ka deklareeritud suuruses tulu.

1-15-10026

5 (26)

22.01.2013. a esitati sünnitushüvitise saamise eesmärgil Eesti Haigekassa Pärnu osakonna klienditeeninduse büroosse poolt väljastatud Reinsoni sünnitusleht nr

xx G. xx perioodiga 15.01.2013. a kuni 03.06.2013. a. Eelnimetatud töövõimetuslehelt nähtuvalt on tööandja poolt täidetava lahtri täitnud äe, kes on kinnitanud, et G. i tööandjaks on Erik Valtm Reinson xxx ja

isiku kalendrikuu kokkulepitud töötasu töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval on 4749,52 eurot.

Eesti Haigekassa, võttes aluseks maksudeklaratsioonidest tuleneva G. Reinsonile 2012. a arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kandis 31.01.2013. a Greete Reinsoni arveldusarvele rasedus-

ja sünnitushüvitise summas 12 182,59 eurot.

Seose

04.06.2013. a kuni s poja kasvatamisega määrati G. Reinsonile vanemahüvitis alates

12.08.2014. ise aluseks oli 2012. xxx poolt deklareeritud a. Vanemahüvitise arvestam a

isikustatud sotsiaalmaks 13 267,56 eurot, millest lähtuvalt määrati G. Reinsonile hüvitis summas 2234,19 eurot. Sotsiaalkindlustusamet maksis G. Reinsonile 2013. a juulis 1648,99 eurot ning alates 2013. a augustist 1795,25 eurot. Seega on G. Reinsonile Sotsiaalkindlustusameti poolt seisuga 2014. a juuli tehtud väljamakseid 24 987,24 euro eest: Maksmise aeg juuli 2013-august 2014 Vanemahüvitise suurus (eurodes) Väljamakstav vanemahüvitise miinimummäär Kahju riigile KOKKU

24 987,24 3630,76

21 356,5 Eeltoodust tulenevalt lõid Erik Valtmäe ja Greete Reinson ühiselt ja kooskõlastatult sünnitusja vanemahüvitiste saamise eesmärgil maksudeklaratsioonides tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, tekitades sellise tegevusega Eesti Vabariigile varalist kahju 2014. a augusti seisuga , saades ise samas summas varalist kasu.

33 539,09 eurot

Samuti Erik Valtmäe isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, olles seega KarS § 209 lg

2 p 1 nimetatud isik ning isikuna, kes oli ajavahemikul 30.06.2011. a kuni 08.05.2013. a. xxx juhatuse ainuliige, lõi ühiselt ja kooskõlastatult M.A Maksuja Tolliametile maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades väära ettekujutuse M A töötamisest . xxx ning

M.A väljamakstud deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest sotsiaalmaksuga

maksustatavatest summadest, eesmärgiga saada varalist kasu ehk riiklikke hüvitisi, mille maksmisel võetakse aluseks tööandja poolt deklareeritud sotsiaalmaksu summad. Nimelt esit xxx maksustamisperioodide 2012. a juuni kuni 2012. a detsembri as Erik Valtmäe kohta maksudeklaratsioonid tagasiulatuvalt 08.01.2013. a ning milles ta deklareeris poolt xx tehtud väljamaksed M A järgnevalt: .

2012. a väljamakse juunidetsember Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaks Sotsiaalmaks 33% Kinnipeetud tulumaks 21% Kinni-peetud töötuskindlustusmakse 2,8% Kinnipeetud kogumispensionimakse 2% Maksuvaba tulu Kokku: 18333,56 6050,07 3453,57 513,34 366,67 1008,00

M. A kinnitas kohtueelses menetlu

ses täpselt tuvastamata ajal residendist füüsilise isiku 2012 tuludeklaratsioonis, et ta on 2012saanud xxx 333,56 eurot. palga näol tulu 18

Kriminaalmenetluses on kinnitust leidnud, et tegelikkuses M. xx ega saanud A ei töötanud sealt ka deklareeritud suuruses tulu.

14.02.2013 esitas Erik Valtmäe esindajana Eesti Haigekassale haigushüvitise saamise xxx eesmärgil perearsti poolt väljastatud M A töövõimetuslehe nr millel on märgitud M . xxx . A

töövabastusperioodiks 23.01.2013 08.02.2013. Eelnimetatud töövõimetuslehelt nähtuvalt on - tööandja poolt täidetava lahtri täitnud Erik Valtmäe, kes on kinnitanud, et M A tööandjaks on .

1-15-10026

6 (26) xxx ning M. A kalendrikuu kokkulepitud töötasu töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval on 2500 eurot. Eesti Haigekassa, võttes aluseks maksudeklaratsioonidest tuleneva M. A 2012. a arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kandis 25.02.2013 M.A arveldusarvele haigushüvitise summas 264,55 eurot. Eeltoodust tulenevalt lõid Erik Valtmäe ja M A ühiselt ja kooskõlastatult töövõimetushüvi . tise

saamise eesmärgil maksudeklaratsioonides tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, tekitades sellise tegevusega Eesti Vabariigile varalist kahju saades 264,55 eurot, ise samas summas varalist kasu. Samuti Erik Valtmäe

isikuna, kes oli ajavahemikul 30.06.2011. a kuni 08.05.2013. a. xxx juhatuse ainuliige, lõi ühiselt ja kooskõlastatult Alar Tiriga Maksuja Tolliametile maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades väära ettekujutuse Alar Tiri töötamisest xxx ning Alar Tirile väljamakstud deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest sotsiaalmaksuga maksustatavatest summadest, eesmärgiga saada varalist kasu ehk riiklikke hüvitisi, mille maksmisel võetakse aluseks tööandja poolt deklareeritud sotsiaalmaksu summad. Nimelt esitas Erik Valtmäe xxx maksustamisperioodide 2012. a juuni kuni 2012. a detsembri kohta maksudeklaratsioonid tagasiulatuvalt 08.01.2013. a ning milles ta deklareeris xxx poolt tehtud väljamaksed Alar Tirile järgnevalt: 2012. a väljamakse kuu juunidetsember Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaks Sotsiaalmaks 33% Kinnipeetud tulumaks 21% Kinnipeetud töötuskindlustusmakse 2,8% Kinnipeetud kogumispensionimakse 2% Maksuvaba tulu Kokku: 18333,56 6050,07 3453,57 513,34 366,67 1008,00 A.Tiri kinnitas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal res idendist füüsilise isiku 2012 tuludeklaratsioonis, et ta on 2012 saanud xxx 333,56 eurot. palga näol tulu 18

Kriminaalmenetluses on kinnitust leidnud, et tegelikkuses Alar Tiri ei töötanud xxx ega saanud sealt ka deklareeritud suuruses tulu. Kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal esitati esindaja Erik Valtmäe poolt Eesti xxx

Haigekassale haigushüvitise saamise eesmärgil perearsti poolt väljastatud Alar Tiri töövõimetuslehed nr , millel on märgitud Alar Tiri töövabastus xx perioodideks vastavalt 21.01.2013-06.02.2013 ja 25.02.2013-22.03.2013.

Eelnimetatud töövõimetuslehtedelt nähtuvalt on tööandja poolt täidetava lahtri täitnud Erik

Valtmäe, kes on kinnitanud, et Alar Tiri tööandjaks on xxx ning isiku kalendrikuu kokkulepitud töötasu töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval on 2500 eurot.

Eesti Haigekassa, võttes aluseks maksudeklaratsioonidest tuleneva Alar Tirile 2012. a arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kandis 25.02.2013 Alar Tiri arveldusarvele haigushüvitise summas 250 eurot ning 07.06.2013. a 499,99 eurot.

Eeltoodust tulenevalt lõid Erik Valtmäe ja Alar Tiri ühiselt ja kooskõlastatult töövõimetushüvitise saamise eesmärgil maksudeklaratsioonides tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, tekitades sellise tegevusega Eesti Vabariigile varalist kahju 749,99 eurot, saades ise samas summas varalist kasu. Samuti Erik Valtmäe

isikuna, kes oli ajavahemikul 30.06.2011. a kuni 08.05.2013. a. xxx juhatuse ainuliige, lõi ühiselt ja kooskõlastatult J. O Maksuja Tolliametile maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades väära ettekujutuse J O töötamisest O väljamakstud deklareerimisele ja . xxx ning J.

tasumisele kuuluvatest sotsiaalmaksuga maksustatavatest summadest, eesmärgiga saada varalist kasu ehk riiklikke hüvitisi, mille maksmisel võetakse aluseks tööandja poolt deklareeritud sotsiaalmaksu summad.

1-15-10026

7 (26) Nimelt esitas Erik Valtmäe xxx maksustamisperioodide 2012. a juuni kuni 2012. a detsembri kohta maksudeklaratsioonid tagasiulatuvalt 08.01.2013. a ning milles ta deklareeris xxx poolt tehtud väljamaksed J O järgnevalt: .

2012. a väljamakse kuu juunidetsember Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaks Sotsiaalmaks 33% Kinnipeetud tulumaks 21% Kinnipeetud töötuskindlustusmakse 2,8% Kinnipeetud kogumispensionimakse 2% Maksu-vaba tulu Kokku: 18333,56 6050,07 3453,57 513,34 366,67 1008,00 J. ajal r

O kinnitas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata esidendist füüsilise isiku 2012 tuludeklaratsioonis, et ta on 2012 saanud xxx palka 18 333,56 eurot.

Kriminaalmenetluses on kinnitust leidnud, et tegelikkuses J. xxx ega saanud O ei töötanud sealt ka deklareeritud suuruses tulu. Kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal esitati xxx esindaja poolt Eesti Haigekassale haigushüvitise saamise eesmärgil perearsti poolt väljastatud J O töövõimetuslehe nr, millel on . märgitud J O töövabastusperioodiks 14.01.2013 27.01.2013. Eelnimetatud töövõimetuslehelt . - nähtuvalt on tööandja poolt täidetava lahtri täitnud Erik Valtmäe, kes on kinnitanud, et Alar

Tiri tööandjaks on ning isiku kalendrikuu kokkulepitud töötasu töövabastuse xxx alguspäevale eelnenud päeval on 2619,01 eurot.

Eesti Haigekassa, võttes aluseks maksudeklaratsioonidest tuleneva J.O 2012. a arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kandis 08.02.2013 isiku arveldusarvele haigushüvitise summas 166,67 eurot. Eeltoodust tulenevalt lõid Erik Valtmäe ja J O ühiselt ja kooskõlastatult töövõimetushüvitise .

saamise eesmärgil maksudeklaratsioonides tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, tekitades sellise tegevusega Eesti Vabariigile varalist kahju saades 166,67 eurot, ise samas summas varalist kasu. Samuti Eerik Valtmäe

isikuna, kes oli ajavahemikul 30.06.2011. a kuni 08.05.2013. a. xxx juhatuse ainuliige, lõi ühiselt ja kooskõlastatult Õ.O Maksuja Tolliametile maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades väära ettekujutuse Õ. O töötamisest ning Õ O väljamakstud deklareerimisele ja xx .

tasumisele kuuluvatest sotsiaalmaksuga maksustatavatest summadest, eesmärgiga saada varalist kasu ehk riiklikke hüvitisi, mille maksmisel võetakse aluseks tööandja poolt deklareeritud sotsiaalmaksu summad. xxx maksustamisperioodide Nimelt esitas Erik Valtmäe 2012. a juuni kuni 2012. a detsembri kohta maksudeklaratsioonid tagasiulatuvalt 08.01.2013. a ning milles ta deklareeris xx .

poolt tehtud väljamaksed Õ O järgnevalt: 2012. a väljamakse kuu novemberdetsember Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaks Sotsiaalmaks 33% Kinnipeetud tulumaks 21% Kinni-peetud töötuskindlustusmakse 2,8% Kinnipeetud kogumispensionimakse 2% Maksu-vaba tulu Kokku: 3509,62 1158,17 641,16 98,27 70,19 288,00 Õ.

O kinnitas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal residendist füüsilise isiku 2012 tuludeklaratsioonis, et ta on 2012 saanud xxx palga näol tulu 3509,62 eurot.

Kriminaalmenetluses . xxx ega saanud on kinnitust leidnud, et tegelikkuses Õ O ei töötanud sealt ka deklareeritud suuruses tulu.

x esindaja poolt esitati 22.02.2013 Eesti Haigekassale haigushüvitise saamise eesmärgil perearsti poolt väljastatud Õ O töövõimetuslehe nr l on märgitud Õ . xx, mille .O

1-15-10026

8 (26)

töövabastusperioodiks 23.01.2013 18.02.2013. Eelnimetatud töövõimetuslehelt nähtuvalt on - tööandja poolt täidetava lahtri täitnud Erik Valtmäe, kes on kinnitanud, et Õ O tööandjaks on . xx ning isiku kalendrikuu kokkulepitud töötasu töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval on 2353,15 eurot. Eesti Haigekassa ei maksnud Õ O haigushüvitist summas 277, 07 eurot välja, kuna tuvastas, . et tegelikkuses puudus isikul haigestumise perioodil xxx kindlustus. Eeltoodust tulenevalt lõid Erik Valtmäe ja Õ O ühiselt ja kooskõlastatult töövõimetushüvitise .

saamise eesmärgil maksudeklaratsioonides tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige

ettekujutuse, kuid kuritegu jäi lõpule viimata nende tahtest mitteolenevatel põhjustel ning Eesti Haigekassa ei maksnud ha .

igushüvitist Õ O välja. Samuti Erik Valtmäe

isikuna, kes oli ajavahemikul 30.06.2011. a kuni 08.05.2013. a. xxx juhatuse ainuliige, lõi ühiselt ja kooskõlastatult R.L Maksuja Tolliametile maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades väära ettekujutuse R L töötamisest L väljamakstud deklareerimisele ja . xxx ning R.

tasumisele kuuluvatest sotsiaalmaksuga maksustatavatest summadest, eesmärgiga saada varalist kasu ehk riiklikke hüvitisi, mille maksmisel võetakse aluseks tööandja poolt deklareeritud sotsiaalmaksu summad. Nimelt esitas Erik Valtmäe xxx maksustamisperioodide 2012. a juuni kuni 2012. a detsembri kohta maksudeklaratsioonid tagasiulatuvalt 08.01.2013. a ning milles ta deklareeris poolt tehtud väljamaksed järgnevalt:

R. L

2012. a väljamakse juunidetsember Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaks Sotsiaalmaks 33% Kinnipeetud tulumaks 21% Kinnipeetud töötuskindlustusmakse 2,8% Kinnipeetud kogumispensionimakse 2% Maksu-vaba tulu Kokku: 18333,56 6050,07 3453,57 513,34 366,67 1008,00

R. L kinnit

as kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal residendist füüsilise isiku 2012 tuludeklaratsioonis, et ta on 2012 saanud xxx palka so tulu 18 333,56 eurot.

Kriminaalmenetluses on kinnitust leidnud, et tegelikkuses R. xxx ega saanud L ei töötanud sealt ka deklareeritud suuruses tulu.

R. L nimelt ei ole esitatud töövõimetuslehte, mistõttu ei ole talle tehtud Eesti Haigekassa poolt ka väljamakseid, seega jäi antud kelmuse episood katsestaadiumisse. Samuti Eerik Valtmäe isikuna, kes on alates 21.05.2012. xxx . a juhatuse ainuliige, lõi ühiselt ja kooskõlastatult S V Maksu- . ja Tolliametile maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades väära ettekujutuse S V töötamisest V väljamakstud deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest xxx ning S.

sotsiaalmaksuga maksustatavatest summadest, eesmärgiga saada varalist kasu ehk riiklikke hüvitisi, mille maksmisel võetakse aluseks tööandja poolt deklareeritud sotsiaalmaksu summad. xxx ksustamisperioodide 2012.a juuni kuni Nimelt esitas Erik Valtmäe ma detsember 2012.a kohta, millel deklareeriti S.

V kohta järgmist: 2012. a väljamakse juunidetsember Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaks Sotsiaalmaks 33% Kinnipeetud tulumaks 21% Kinnipeetud töötuskindlustusmakse 2,8% Kinnipeetud kogumispensionimakse 2% Maksuvaba tulu Kokku: 21125,86 6971,53 4011,80 591,52 422,52 1008,00 S. 2012 V kinnitas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonis, et ta on 2012 saanud xxx palga näol tulu 21 125,86 eurot.

1-15-10026

9 (26)

Kriminaalmenetluses on kinnitust leidnud, et tegelikkuses S. xxx ega saanud V ei töötanud sealt ka deklareeritud suuruses tulu. 22.03.2013. a esitati sünnitushüvitise saamise eesmärgil Eesti Haigekassale Pärnu Haigla SA ämmaemanda poolt väljastatud V sünnitusleht nr S. xxx perioodiga 17.03.2013. a kuni

03.08.2013. a. Eelnimetatud töövõimetuslehelt nähtuvalt on tööandja poolt täidetava lahtri täitnud Erik Valtmäe, kes on kinnitanud, et S V tööandjaks on . xxx.

29.05.2013 esitas S V X- tee kaudu muuhulgas elektroonilise taotluse vanemahüvitise määramiseks, milles ta märkis sotsiaalmaksu maksjaks ka ning viimase äriühinguga xxx seotud isikustatud sotsiaalmaksuks 6971,51 eurot.

Alates 04.08.2013 määrati S V vanemahüvitis, mille arvutamisel võeti aluseks 2012. a . sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, s.h xxx poolt on tasutud sotsiaalmaks S. V eest 6971,51 eurot.

S. V poolt jäi kuritegu lõpule viimata, kuna 21.05.2013. a koostas Maksuja Tolliamet maksuotsuse nr 12.2-3/13951- xxx maksukohustust ning 12, millest tulenevalt vähenes

sünnitushüvitise ja vanemahüvitise maksmisel võeti arvesse ainult xxx poolt taustud sotsiaalmaksu summad. Eeltoodust tulenevalt lõid Erik Valtmäe ja S V ühiselt ja kooskõlastatult töövõimetushüvitise .

saamise eesmärgil maksudeklaratsioonides tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, kuid kuritegu jäi lõpule viimata nende tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna S. V sünnitus ja vanemahüvitise maksmisel võeti arvesse ainult - xxx poolt tasutud sotsiaalmaksu

S. V eest . Samuti Erik Valtmäe

olles ajavahemikul 16.05.2011. a kuni 26.06.2013. a xxx juhatuse ainuliige, kes vastutas osaühingu tegevuse eest ning kes omas õiguspädevust teha juhtimisotsuseid ja võimalust suunata juriidilise isiku tahet,

- ja Tolliametile maksudeklaratsioonides valeandmeid lõi Maksu

esitades väära ettekujutuse enda töötamisest eelnimetatud äriühingus ning väljamakstud summadelt deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest s sotsiaalmaksuga maksustatavatest summadest, eesmärgiga saada varalist kasu ehk riiklikke hüvitisi, mille maksmisel võetakse aluseks tööandja poolt deklareeritud sotsiaalmaksu summad. sitas E. Valtmäe Nimelt e

08.01.2013 xxx tagasiulatuvalt maksustamisperioodide 2012 juuni - 2012 dets. kohta ning 05.02.2013 i kohta ning esitas maksudeklaratsiooni 2013 jaan. ning 10.04.2013 veebr. ja märts deklareeriti endale tehtud väljamaksete kohta järgmist: November 2012- veebruar 2013väljamakse kuu Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaks Sotsiaalmaks 33% Kinnipeetud tulumaks 21% Kinnipeetud töötuskindlustusmakse 2,8% Kinnipeetud kogumispensionimakse 2% Maksuvaba tulu Kokku: 15729,12 5190,61 3023,61 440,42 314,58 576,00

Erik Valtmäe kinnitas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal residendist füüsilise isiku 2012. a tuludeklaratsioonis, et ta on 2012. a saanud xxx lu 7897,46 eurot. palga näol tu

Kriminaalmenetluses on kinnitust leidnud, et tegelikkuses Erik Valtmäe ei saanud deklareeritud suuruses tulu. 26.03.2013 esitati xxx esindaja Erik Valtmäe poolt haigushüvitise

saamise eesmärgil arsti poolt väljastatud Erik Valtmäe töövõimetuslehe nr 79160, millel on märgitud Erik Valtmäe töövabastusperioodiks 05.03.2013-18.03.2013. Eelnimetatud

töövõimetuslehelt nähtuvalt on tööandja poolt täidetava lahtri täitnud Erik Valtmäe, kes on kinnitanud, et tema tööandjaks on ikuu kokkulepitud töötasu xx ning isiku kalendr

töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval on 3915,82eurot. , võttes aluseks xxx

maksudeklaratsioonidest tuleneva Erik Valtmäe 2012. a arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kandis 07.06.2013 isiku arveldusarvele hooldushüvitise summas 389,93

1-15-10026

10 (26)

eurot. Eeltoodust tulenevalt lõi Erik Valtmäe töövõimetushüvitise saamise eesmärgil maksudeklaratsioonides tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, tekitades sellise tegevusega EV- varalist kahju 389, 93 eurot, saades ise samas summas varalist kasu. le Eeltoodust tulenevalt Erik Valtmäe pani toime KarS § 209 lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.2015. a KarS § 209 lg 2 p 1, 4) järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.t teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis.

Greete Reinsoni on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema lõi ühiselt ja kooskõlastatult ajavahemikul 18.01.2010.a kuni 08.05.2013.a. juhatuse xxx

ainuliikme Erik Valtmäega Maksuja Tolliametile maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades väära ettekujutuse enda töötamisest Reinsonile väljamakstud xx ning G.

deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest sotsiaalmaksuga maksustatavatest summadest, eesmärgiga saada varalist kasu ehk riiklikke hüvitisi, mille maksmisel võetakse aluseks tööandja poolt deklareeritud sotsiaalmaksu summad. Valtmäe Nimelt esitas E. xxx

maksustamisperioodide 2012 jaan. kuni 2012 dets. kohta maksudeklaratsioonid, milles deklareeris poolt teh xx tud väljamaksed G. Reinsonile järgnevalt:

2012. a väljamakse Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaks Sotsiaalmaks 33% Kinnipeetud tulumaks 21% Kinnipeetud töötuskindlustusmakse 2,8% Kinnipeetud kogumispensionimakse 2% Maksuvaba tulu Kokku:

40 204,68

13 267,54 7674,84 1125,73 804,09 1728,00

G. Reinson kinnitas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal residendist füüsilise isiku

2012. a tuludeklaratsioonis, et ta on 2012.a saanud xxx palga näol tulu 40 204,68 eurot. Kriminaalmenetluses on kinnitust leidnud, et tegelikkuses G. x ega Reinson ei töötanud saanud sealt ka deklareeritud suuruses tulu. 22.01.2013. a esitati sünnitushüvitise saamise eesmärgil klienditeeninduse büroosse xxx xxx

po xx perioodiga 15.01.2013. a kuni olt väljastatud Greete Reinsoni sünnitusleht nr

03.06.2013. a. Eelnimetatud töövõimetuslehelt nähtuvalt on tööandja poolt täidetava lahtri täitnud Erik Valtmä Reinsoni tööandjaks on e, kes on kinnitanud, et G. xx ning isiku

kalendrikuu kokkulepitud töötasu töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval on 4749,52 eurot. Eesti Haigekassa, võttes aluseks maksudeklaratsioonidest tuleneva Greete Reinsonile 2012. a arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kandis 31.01.2013. a Greete Reinsoni arveldusarvele rasedus-

ja sünnitushüvitise summas 12 182,59 eurot.

Seoses poja kasvatamisega määrati Greete Reinsonile vanemahüvitis alates 04.06.2013. a kuni 12.08.2014. a. Vanemahüvitise arvestamise aluseks oli 2012. a xxx poolt deklareeritud isikustatud sotsiaalmaks 13 267,56 eurot, millest lähtuvalt määrati G. Reinsonile hüvitis summas 2234,19 eurot. Sotsiaalkindlustusamet maksis G. Reinsonile 2013. a juulis 1648,99 eurot ning alates 2013. a augustist 1795,25 eurot. Seega on G. Reinsonile Sotsiaalkindlustusameti poolt seisuga 2014 eest: juuli tehtud väljamakseid 24 987,24 euro Maksmise aeg juuli 2013- august 2014 Vanemahüvitise suurus (eurodes) Väljamakstav vanemahüvitise miinimummäär Kahju riigile KOKKU

24 987,24 3630,76

21 356,5 Eelt - oodust tulenevalt lõid Erik Valtmäe ja Greete Reinson ühiselt ja kooskõlastatult sünnitus ja vanemahüvitiste saamise eesmärgil maksudeklaratsioonides tegelikest asjaoludest teadvalt

1-15-10026

11 (26)

ebaõige ettekujutuse, tekitades sellise tegevusega Eesti Vabariigile varalist kahju 2014. a augusti seisuga 33 539,09 eurot, saades ise samas summas varalist kasu.

Seega Greete Reinson, grupis koos Erik Valtmäega, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega, kui sellega on teisele isikule tekitatud varaline kahju, pani toime KarS § 209 lg 2 p 3 alusel kvalifitseeritava kuriteo, milline on alates 01.01.2015. a kvalifitseeritav KarS § 209 lg 2 p 4 alusel.

Alar Tiri on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema lõi ühiselt ja kooskõlastatult ajavahemikul 30.06.2011. a kuni 08.05.2013. a. xxx juhatuse ainuliikme Erik Valtmäega Maksuja Tolliametile maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades väära ettekujutuse enda töötamisest ning Alar Tirile väljamakstud deklareerimisele ja x tasumisele kuuluvatest

sotsiaalmaksuga maksustatavatest summadest, eesmärgiga saada varalist kasu ehk riiklikke hüvitisi, mille maksmisel võetakse aluseks tööandja poolt deklareeritud sotsiaalmaksu summad. xxx maksustamisperioodide 2012. a juuni kuni 2012. a Nimelt esitas Erik Valtmäe detsembri kohta maksudeklaratsioonid tagasiulatuvalt 08.01.2013. a ning milles ta deklareeris xxx

poolt tehtud väljamaksed Alar Tirile järgnevalt: 2012. a juunidetsember Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaks Sotsiaalmaks 33% Kinnipeetud tulumaks 21% Kinnipeetud töötuskindlustusmakse 2,8% Kinnipeetud kogumispensionimakse 2% Maksuvaba tulu Kokku: 18333,56 6050,07 3453,57 513,34 366,67 1008,00

A. idend Tiri kinnitas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal res ist füüsilise isiku 2012 tuludeklaratsioonis, et ta on 2012 saanud palga so tulu 18 333,56 eurot. xx Kriminaalmenetluses on kinnitust leidnud, et tegelikkuses Alar Tiri ei töötanud xx ega saanud sealt ka deklareeritud suuruses tulu. Kohtueelses menetluses xxx täpselt tuvastamata ajal esitati esindaja Erik Valtmäe poolt Eesti

Haigekassale haigushüvitise saamise eesmärgil perearsti poolt väljastatud Alar Tiri töövõimetuslehed nr , millel on märgitud Alar Tiri töövabastusperioodideks vastavalt xx

21.01.2013-06.02.2013 ja 25.02.2013-22.03.2013. Eelnimetatud töövõimetuslehtedelt nähtuvalt on tööandja poolt täidetava lahtri täitnud Erik Valtmäe, kes on kinnitanud, et Alar

Tiri tööandjaks on ning isiku kalendrikuu kokkulepitud töötasu töövabastuse xxx alguspäevale eelnenud päeval on 2500 eurot.

xxx, võttes aluseks maksudeklaratsioonidest tuleneva Alar Tirile 2012. a arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kandis 25.02.2013 Alar Tiri arveldusarvele haigushüvitise summas 250 eurot ning 07.06.2013. a 499,99 eurot.

Seega Alar Tiri, grupis koos Erik Valtmäega, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega, kui sellega on teisele isikule tekitatud varaline kahju, pani toime KarS § 209 lg 2 p 3 alusel kvalifitseeritava kuriteo, milline on alates 01.01.2015. a kvalifitseeritav KarS § 209 lg 2 p 4 alusel.

Kohtuistungil

prokurör nõudis:

- Erik Valtmäe esitatud süüdistuses süüdimõistmist KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ning tema karistamist 3 aastase vangistusega, millest koheselt kuulub ärakandmisele 6 kuud vangistust. Ülejäänud osa vangistusest, s.o. 2 aastat 6 kuud ei pöörata KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täitmisele kui E. Valtmäe ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

- Greete Reinsoni esitatud süüdistuses süüdimõistmist KarS § 209 lg 2 p 3 järgi ja tema karistamist 2 aasta 6 kuulise vangistusega, mida täielikult täitmisele mitte pöörata kui süüdlane ei pane 2 aastat 6 kuud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

1-15-10026

12 (26)

- Alar Tiri esitatud süüdistuses süüdimõistmist KarS § 209 lg 2 p 3 järgi ning tema karistamist

2 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistus kaetuks Tartu Maakohtu 28.04.2015. a mõistetud 8 aastase vangistusega ning liitkaristuseks mõista 8 aastat vangistust, mille kandmise alguseks lugeda 01.10.2014. otsusega ära kantud karistus, s.o. 1 aasta, 6 kuud ja 27 päeva, arvata liitkaristusest maha.

Kaitsjad ja süüdistatavad taotlesid õigeksmõistvat kohtuotsust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et esitatud süüdistused on täies mahus tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et paljustki kaitsjate poolt esitatud vastuväited süüdistustele jäid siiski paljasõnalisteks aktiivse kaitse väideteks.

Kohtuistungil süüdistatavad end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud.

I. Erik

Valtmäe süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi

Kelmuse objektiivne koosseis moodustub petmisest, mille kannatanu st tekkiva eksimuse tõttu teeb varakäsutuse ja saab varalise kahju.

Maksuja Tolliameti (edaspidi MTA) 26.05.2013 avaldusest nähtuvalt, on MTA seisukohal, et E. Valtmäe ja temaga seotud isikute käitumises esinevad kelmuse tunnused ning riigile on tekitatud kahju summas 15421 eurot, kui toimepandud kuritegu ei tõkestata, võib riigile kahju tekkida juba väljaarvutatud vanemahüvitise näol 33 513 eurot. MTA on kontrollinud hüvitispettuse kahtlusega äriühinguid , mille kõigi ainus juhatuse liige on E. Valtmäe, xxx

nimetatu on tõendatud ka äriregistri väljatrükkidega eelnimetatud äriühingute kohta. Kõigi nende ettevõtete osas on MTA vormistanud kas kontrollakti või maksuotsuse. Mis puudutab xxx tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonide esitamist, siis MTA sisekontrolli osakonna

25.03.2013 vastusest nähtub, et äriühingute deklaratsioonid esitati MTA-le IP-aadressidelt, mida on võimalik siduda M le saadetud vastustest nähtub, et M. Z küll . Z. M. Z poolt MTA-

esitas eelnimetatud ettevõtete tulu-ja sotsiaalmaksudeklaratsioone, kuid ta tegi seda E. Valtmäe palvel ning E. Valtmäe poolt antud informatsiooni põhjal.

1. xx

MTA kontrollaktist xx kohta nähtub järgnev: MTA andmetel ei ole ka kunagi xx käibemaksukohustuslane olnud; juhatuse liiga E. Valtmäe sõlmis novembris 2011 MTA-ga eteenuste lepingu, kuid kuni 31.12.2012 ei esitanud xxx ühtegi maksudeklaratsiooni;

31.12.2012 esitas tagasiulatuvalt maksudeklaratsioonid perioodide 2012.a jaanuar kuni xx detsember kohta, millele deklareeris suurtes summades Greete väljamakseid ühele isikule, s.o Reinsonile.

x tulu-ja sotsiaalmaksudeklaratsioonidest perioodi 2012 juuni kuni detsember kohta nähtub, et jaanuarist märtsini oli G. Reinsoni sotsiaalmaksuga maksutatud tulu xx 1289,44 eurot, aprillist juunini 2619,08 ning juulist detsemberini 4746,52 eurot. Greete Reinson on ka ise residendist füüsilise isiku 2012 tuludeklaratsioonis kinnitanud, et tema tulu 2012 xx oli 40 204,68 eurot.

1-15-10026

13 (26)

G. Reinsoni kohtueelses menetluses antud ja kohtuistungil avalikustatud ütluste kohaselt palkas ta tööle E. Valtmäe ning ta sõlmis töölepingu 2012 jaanuaris. Tööülesandeks oli xxx lendlehtede jagamine ning palka sai ta sularahas, algul 1000 eurot, hiljem 2000 eurot ning vahepeal 3000 eurot.

Pankade vastustest nähtub, et xx omas kontosid xxx pangas xxx tehingud puudusid.

Swedbank kontol ning vaat xx kontole perioodil veebruarlusprotokollist nähtuvalt on

detsember 2012 toimunud laekumised summas 29 924,60 eurot xx ning väiksemates summades xt. MTA korraldusega kohustati xx andma kirjalikku teavet MTA korralduses toodud küsimustele. 27.05.2013 on xxx esindaja A. K meili teel saatnud vastused.

Läbiotsimisprotokoll ja asitõendite vaatlusprotokollid tõendavad, et Erik Valtmäe juhtis ka teiste firmade tegevust, kuna Tallinna kodus toimunud läbiotsimisel leiti E. Valtmäe sülearvutist xx mis sisaldas eelnimetatud A. K vastust MTA-le.

Lisaks

xx konto väljavõtetest, sh vaatlusprotokollist nähtub, et Greete Reinsonile maksti n.ö palka väga ebakorrapäraselt augustikuu palk kanti talle üle oktoobris, septembri, juuli ja -

oktoobri palk detsembris. Greete Reinsonile väljamakstav palgaga võrreldav summa on kantud kas samal päeval või päev varem pangakontole, nimetatu nähtub G. Reinsoni xxx pangakonto vaatlusprotokollist ning xx vastusest.

Arvestades juba tõendite kogumist välja joonistuvat E. Valtmäe käitumismustrit, ei ole eluliselt usutav, et reklaamlehtete jagamine tööna, mida üldteada asjaoluna teevad sageli isegi alaealised õpilased, saaks üldse olla tasustatav nii suurte summade eest. Nii koristustöö kui reklaamlehtete jagamine ei eelda mingisugust erili st väljaõpet ega haridust, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et selli

xxx reaalne tegutsemine se palga reaalne väljamaksmine ning üldse majanduskäibes Kogu tõendite kogum kinnitab, et E. Valtmäe firmad, mille kaudu . inkrimineeritud kelmusi toime pandi, reaalselt ei tegutsenud. Seega ei ole G. Reinsoni ütlused usaldusväärsed.

G. Reinsoni kaitsja on kohtuistungil taotlenud G. Reinsoni ütluste kõrvalejätmist, kuna tõendi kogumisel on rikutud ettenähtud tingimusi – kaitseõigust. Kohus leiab, et kaitsja väide kaitseõiguse rikkumisest on alusetu, kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvad, et G.

Reinsonile on tutvustatud sh õigust õigus kaitsjale ning kahtlustatav ei ole esitanud taotlust kaitsja saamiseks. Sellises olukorras tuleb eeldada, et see on olnud tema vaba valik, mil määral ta neid õigusi realiseerida soovib või mitte ning iga õiguse kohta ei pea eraldi lisaks või nö üle kirjutama, et ta ei soovi neid kasutada. Puudub igasugune vajadus, et süüvõimeline isik, iga õiguse kasutamise või mittekasutamise kohta peaks selle protokolli eraldi veel omakäeliselt üles tähendama. Puuduvad tõendid selle kohta, et protokolli oleks võltsitud, G. Reinsoni ebaseaduslikult survestatud ning et protokoll ei kajasta tegelikku olukorda. Seega tuleb tõdeda, et õigusi on talle selgitatud, kuid G. Reinson ei ole vaatamata sellele taotlenud kaitsjat. Järelikult ta ei soovinud kaitsjat enda ülekuulamise juurde, mis on samuti õiguspärane valik.

Arvestades rõhuvalt suurt süüstavat tõendite kogumit, sh G. Reinsoni vastu, ei oleks ka G.

Reinsoni ütlustel mingit määravat mõju. Tuleb silmas pidada sedagi, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et isegi vaatamata kriminaalmenetlusnormide rikkumisele tõendite vormistamisel ei ole välistatud nende tõendite edasine kohtulik ks hindamine ja kohtuotsuse tegemisel aluseks võtmine (RKL nr 3-1-1-137-03 p 20 ja nt 3-1-1-114-04 p-le 12; EIOK seisukohad 12. juulil 1988. a kohtuasjas

1-15-10026

14 (26)

Seega kuivõrd G. Reinson tegelikkuses ei töötanud xxx heaks, siis puudus ka alus saada Sotsiaalkin . Sellele vaatamata, esitas Erik dlustusametilt ning Haigekassalt vastavaid hüvitisi

Valtmäe eesmärgil kannatanu eksimusse viimise 15.01.2013 G. Reinsoni kohta Eesti Haigekassale andmed G. Reinsoni ravikindlustuse tekitamiseks hoolimata selles, et väidetav tööleping sõlmiti juba 01.01.2012 ning sünnitusele

G. Reinsonile on 22.01.2013 esitatud alusel perioodi 15.01.2013-03.06.2013 kohta panka 31.01.2013 kantud 12 182,59 eurot.

Sotsiaalkindlustusameti 02.12.2013 vastusest uurimisasutuse järelepärimisele nähtub, et Greete Reinsonile on lapse M. R (sündinud xx) kasvatamisega määratud vanemahüvitis alates 04.06.2013 kuni 12.08.2014. Arvutamise aluseks on 2012. aasta xxx isikustatud sotsiaalmaks

13267,56 eurot. Sellest tulenevalt määrati vanemahüvitis summas 2234 eurot kuus.

Sotsiaalkindlustusameti 02.12.2013 vastusest uurimisasutuse järelepärimisele nähtub, et vastuse koostamise ajaks oli teostatud väljamakse Greete Reinsonile 1648,99 eurot ning alates augustist 1795,25 eurot ja seda kuni 07.08.2014. Seega on G. Reinsonile

Sotsiaalkindlustusameti poolt 2014 juuli seisuga tehtud väljamakseid 24 987,24 eurot.

Hüvitiste ülekandmist G. Reinsonile kinnitavad ka tema pangakonto väljavõte ning selle vaatlusprotokoll.

Oluline on, et

sünnituslehel on tööandja osa täitnud E. Valtmäe, kes on kinnitanud isikute töötasu suurust töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval ning seejuures kinnitanud ka andmete õigsust, mis iseenesest näitab E. Valtmäe sihiteadlike toiminguid kannatanu eksimusse viimiseks ja petmiseks.

Seega on hü e eesmärgil E. Valtmäe kooskõlastatult G. Reinsoniga loonud vitiste saamist xx valeandmeid esitades väära ettekujutuse G. Reinsoni töötamisest reaalselt mittetegutsevas xxx ning G. Reinsonile väljamakstud deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest sotsiaalmaksuga maksustatavatest summadest . , mille alusel maksti vastavaid hüvitisi

Kokkuvõttes on realiseerinud E. Valtmäe kõik talle inkrimineeritud kelmuse objektiivse koosseisu tunnused selgelt kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Eeltoodu alusel on Erik Valtmäe toime pannud KarS § 209 lg 2 p 3 (alates 01.01.2015.a vastab KarS § 209 lg 2 p dele 4) järgi. -

2. xxx MTA poolt on koostatud xx kontrollaktist nähtub järgnev: alates 25.12.2011 kustutas MTA xx käibemaksukohustuslaste registrist, sest alates E. Valtmäe juhatuse liikmeks asumisest ei esitanud äriühing käibedeklaratsioone; 28.11.2011 sõlmis E. Valtmäe MTA-ga e-teenuste lepingu, kuid kuni 08.01.2013 ei esitanud xxx mitte ühtegi maksudeklaratsiooni; 08.01.2013 esitati xx nimelt aga maksudeklaratsioonid tagasiulatuvalt eelnevate maksustamisperioodide kohta. Eeltoodut kinnitavad ka tulu-ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid perioodi 2012 juuni xx kuni 2013 jaanuar kohta, samuti MTA andmebaasist väljatrükid poolt oma väidetavatele xx

töötajatele teostatud väljamaksete kohta kuude lõikes. Nimetatud tõenditest nähtuvalt deklareeris x MTA- R.L, Alar Tirit, M. A, J. .O ja le oma töötajatena läbi erinevate kuude O, Õ

Erik Valtmäed. R. L, Alar Tiril, M. A, J. O ajavahemikul 2012 juuni - detsember sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakse suuruseks ühes kuus deklareeritud 2619,08 e . O 2012 novembris 1156,47 eurot ja detsembris 2353 euro urot/kuus, Õ t ning E. Valtmäel endal 2012 oktoobris 1621,85 eurot, novembris ja detsembris 3283,91 eurot ja 2013 anuaris ja 3256,54 eurot.

1-15-10026

15 (26)

Sellise töötasu saamist xx on eelnimetatud isikud deklareerinud ka enda poolt MTA-le esitatud re

ile sidendist füüsilise isiku 2012 tuludeklaratsioonides, kinnitades ühtlasi, et ne teadaolevalt on nad esitanud õigeid andmeid. Kontrollaktist nähtuvalt jõudis maksuhaldur seisukohale, et xxx esitas maksudeklaratsioonides sotsiaalmaksuga maksustatavate väljamaksete deklareerimisel valeandmeid, kuna maksustamisperioodidel 2012 juuni kuni

2013 jaanuar ei ole xxx reaalselt tegutsenud ning maksudeklaratsioonidel deklareeritud sotsiaalmaksuga maksustatavad väljamaksed on näilised. Eeltoodut kinnitavad ka kohtu poolt uuritud tõendid kogumis, sh pankade vastused ja vaatlusprotokollid, millest nähtuvalt omas xx perioodil 01.06.2012-28.03.2013 kontot ainult xxx 09.04.2013 vastusest nähtuvalt eelnimetatud ajavahemikul xx arvelduskontodel toimingud puudusid.

Kuna M. A, M. Tiri, Õ O keeldusid kohtuistungil ütluste andmisest, avaldati istungil nende . kohtueelses menetluses antud ütlused.

E. Valtmäe kahtlustavana ülekuulamisel antud ja kohtus avaldatud ütluste kohaselt ei vastanud ta kahtlustust puudutavatele küsimustele. Ainus väide oli, et tema ettevõtete osa raamatupidamise dokumentidest

varastati ära ning osa võeti ära läbiotsimise käigus kodust. E.

Valtmäe ei ole süüdistuse kohta seega ütlusi andnud ja jäänud vabal valikul passiivseks, olukorras, kus tema vastu on võistlevas menetluses esitatud hulgaliselt tema süüd kinnitavaid tõendeid. Teisalt tema aktiivsem väide raamatupidamise dokumentide varguse kohta ei oma asjas aga mingit sisulist tähtsust kaaluka süütõendite kogumi kõrval.

Kohus leiab, et tõenditega kogumis , et E. Valtmäe osaühingus ei olnud allpool on tuvastatav reaalset tegevust ning seega ei ole eluliselt usutav, et eelpool nimetatud isikud s.h ka J. O, R. L ja ka ta ise said osaühingutes töötada. Seega on E. Valtmäe kooskõlastatult nende isikutega loonud MTA-le maksudeklaratsioonides valeandmeid, esitades väära ettekujutuse M. A, M. T, Õ L töötamisest . O, J. O ja R. xxx ning nendele isikutele väljamakstud deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest sotsiaalmaksuga maksustatavatest summadest, saamaks töövõimetushüvitisi. Jätkuvad kuriteo episoodid on täpsemalt alljärgmised:

1.1. M. A. M. tagasiulatuvalt 08.01.2013 ajavahemikul 2012 A osas deklareeris E. Valtmäe

juuni - detsember sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakse suuruseks ühes kuus 2619,08 eurot. Sellise töötasu saamist xx on M. A deklareerinud ka enda poolt MTA-le esitatud residendist füüsilise isiku 2012 tuludeklaratsioonis.

M. A ko ohaselt tunnistab ta haigekassal htueelses menetluses antud ütluse k t hüvitiste saamist, kuid tema ei ole saanud sellist summat, mis on E. Valtmäe deklareerinud tema palgasummaks

(2619,08 eurot). M. A ütluste kohaselt töötas ta

– 2013 märts xxx 2012 juunist ini ning sai palka kindlasti 4- -

5 korda vähem, kui deklareeritud MTA s.

M. A ütlused on kohtu hinnangul osaliselt usaldusväärsed, kohus on seisukohal, et M. A võis küll E. Valtmäe vanaema maja juures koristustöid teostada ja sel pole mingit määravat tähtsust, sest arvestades teisi usaldusväärseid tõendeid kogumis, ei ole eluliselt usutav, et M.

A töötas just xx ning sai sealt sellises summas palka nagu on deklareeritud, selline summa koristustööde eest on ebareaalset suur.

Seega kuivõrd M. A tegelikkuses ei töötanud xxx heaks, siis puudus ka alus saada töövõimetushüvitist ja asjaolu, et vaatamata sellele kannatanu eksimusse viimise eesmärgil 14.02.2013 E. Valtmäe esindajana esitas haigushüvitise saamiseks M. A töövõimetuslehe xxx

perioodi 23.01-08.02.2013 kohta, mille tagajärjel tehti M. A väljamakse, siis tekkis kannatanule varaline kahju 264,55 eurot esitatud süüdistuse järgi. Eeltoodu on tõendamist

1-15-10026

16 (26)

leidnud xxx 11.09.2013 vastusega uurimisasutusele koos lisaga. Nimetatud tegevus oli kooskõl äe ja M. A omavahel, kuna mõlemad esitasid MTA astatud E. Valtm -le samu valeandmeid riigi eksitamiseks.

Oluline on, et töövõimetuslehtedel on valdavalt kõikides inkrimineeritud episoodides tööandja osa täitnud E. Valtmäe, kes on kinnitanud isikute töötasu suurust töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval ning seejuures kinnitanud ka andmete õigsust, mis iseenesest näitab E. Valtmäe sihiteadlike toiminguid kannatanu eksimusse viimiseks ja petmiseks.

Eesti Haigekassa 11.09.2013 vastusega uurimisasutusele koos lisaga on tõendatud, et M. A on töövõimetuslehe alusel perioodi 23.01-08.02.2013 kohta panka 25.02.2013 kantud 264,55 eur

ot. Hüvitise ülekandmist kinnitab ka M. A pangakonto väljavõte ja selle vaatlusprotokoll.

1.2. Alar Tiri. A. Tiri osas deklareeris E. Valtmäe tagasiulatuvalt 08.01.2013 ajavahemikul

2012 juuni - detsember sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakse suuruseks ühes kuus

2619,08 eurot. Sellise töötasu saamist xxx on A. Tiri deklareerinud ka enda poolt MTA-le esitatud residendist füüsilise isiku 2012 tuludeklaratsioonis.

A. Tiri kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt teostas ta 2012 koristustöid E. Valtmäe vanaema maja juures. Palka sai ta E. Valtmäelt kaks korda koos umbes 1500 eurot, sularahas. Koos temaga töötasid xxx veel M. A ja K nimeline meesterahvas.

Kohtu hinnangul on A. Tiri ütlused on osaliselt usaldusväärsed, kohus on seisukohal, et A.

Tiri võis küll E. Valtmäe vanaema maja juures koristustöid teostada ja sel pole mingit määravat tähtsust, sest arvestades teisi usaldusväärseid tõendeid kogumis, ei ole eluliselt usutav, et A. Tiri töötas just xxx ning sai sealt sellises summas palka nagu on deklareeritud, selline summa koristustööde eest on ebareaalset suur.

K xxx heaks, siis puudus ka alus saada uivõrd A. Tiri tegelikkuses ei töötanud töövõimetushüvitist ja asjaolu, et vaatamata sellele kannatanu eksimusse viimise eesmärgil E.

Valtmäe esindajana esitas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal Eesti xxx

Haigekassale haigushüvitise saamiseks A. Tiri töövõimetuslehehed perioodide 21.01- 06.02.2013 ja 25.02.-22.03.2013 kohta, mille tagajärjel tehti A. Tirile väljamakse, siis tekkis kannatanule varaline kahju 749,99 eurot esitatud süüdistuse järgi. Eeltoodu on tõendamist leidnud xx 11.09.2013 vastusega uurimisasutusele koos lisaga. Nimetatud tegevus oli kooskõlastatud E. Valtmäe ja A. Tiril omavahel, kuna mõlemad esitasid MTA-le samu valeandmeid riigi eksitamiseks. Oluline on, et töövõimetuslehtedel on tööandja osa täitnud E. Valtmäe, kes on kinnitanud isikute töötasu suurust töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval ning seejuures kinnitanud ka andmete õigsust, mis iseenesest näitab E. Valtmäe sihiteadlike toiminguid kannatanu eksimusse viimiseks ja petmiseks.

Eesti Haigekassa 11.09.2013 vastusega uurimisasutusele koos lisaga on tõendatud, et Alar Tirile on töövõimetuslehe alusel perioodide 21.01-06.02.2013 ja 25.02.-22.03.2013 kohta panka 25.02.2013 kantud töövõimetushüvitis 250 eurot ja 07.06.2013 499,99 eurot. Hüvitiste ülekandmist kinnitab ka A. Tiri pangakonto väljavõte ja selle vaatlusprotokoll.

1.3. J. O. J. tagasiulatuvalt 08.01.2013 ajavahemikul 2012 O osas deklareeris E. Valtmäe

juuni - detsember sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakse suuruseks ühes kuus 2619,08 eurot. Sellise töötasu saamist xxx on J. O deklareerinud ka enda poolt MTA-le esitatud residendist füüsilise isiku 2012 tuludeklaratsioonis.

1-15-10026

17 (26)

Kuna on tõendatud, et ei olnud tegutsev ettevõte ning võttes arvesse usaldusväärseid xxx tõendeid kogumis, eeskätt M. A ja A. Tiri ütlusi, ei ole eluliselt usutav, et J. O sai tegelikk uses

xxx töötada. Märkimist väärib ka asjaolu, et E. Valtmäe on deklareerinud sotsiaalmaksuga maksustatavaks väljamakseks nii M. A, A. Tiril kui ka J. O täpselt 2619,08 eurot kuus.

K xxx heaks, siis puudus ka alus saad uivõrd J. O tegelikkuses ei töötanud a töövõimetushüvitist ja asjaolu, et vaatamata sellele kannatanu eksimusse viimise eesmärgil E.

Valtmäe esindajana esitas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal Eesti xxx

Haigekassale haigushüvitise saamiseks J. O töövõimetuslehe 14.01-27.01.2013 kohta, mille tagajärjel tehti J. O väljamakse, siis tekkis kannatanule varaline kahju 166,67 eurot esitatud süüdistuse järgi. Eeltoodu on tõendamist leidnud Eesti Haigekassa 11.09.2013 vastusega uurimisasutusele koos lisaga. Nimetatud tegevus oli kooskõlastatud E. Valtmäe ja J. O omavahel, kuna mõlemad esitasid MTA-le samu valeandmeid riigi eksitamiseks.

Eesti Haigekassa 11.09.2013 vastusest uurimisasutusele koos lisaga nähtub, et J.O on 31.01.2013 töövõimetuslehe alusel perioodi 14.01-27.01.2013 kohta panka 08.02.2013 kantud

166,67 eurot. Hüvitise ülekandmist kinnitab ka J. O pangakonto väljavõte ja selle vaatlusprotokoll.

1.4. .O. Õ

tagasiulatuvalt 08.01.2013 sotsiaalmaksuga Õ. O osas deklareeris E. Valtmäe maksustatud väljamakse suuruseks 2012. a novembris 1156,47 eurot ja detsembris 2353 eurot. Sellise töö on Õ. O tasu saamist xx deklareerinud ka enda poolt MTA-le esitatud residendist füüsilise isiku 2012 tuludeklaratsioonis.

Õ. O on andnud kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi, mille kohaselt ei ole tema E. Valtmäe käest kahtlustuses nimetatud summasid saanud ning ta ei ole kunagi E. Valtmäe alluvuses ja töötanud. Kohus leiab, et Õ. O kohtueelses menetluses antud ütlused xx on täielikult usaldusväärsed ning kooskõlas teiste usaldusväärsete tõenditega kogumis.

Seega kuivõrd Õ. O tegelikkuses ei töötanud xxx heaks, siis puudus ka alus saada töövõimetushüvitist ja asjaolu, et vaatamata sellele kannatanu eksimusse viimise eesmärgil E. Valtmäe assale haigushüvitise saamiseks Õ. O xx esindajana esitas 22.02.2013 Eesti Haigek töövõimetuslehe alusel oleks Õ. O saanud haigushüvitist summas 277,07 eurot , mille .

Eeltoodu on tõendamist leidnud Eesti Haigekassa 27.10.2015 ja 11.09.2013 vastusega uurimisasutusele koos lisaga. Nimetatud tegevus oli

E. Valtmäel ja Õ. O omavahel kooskõlastatud, kuna mõlemad esitasid MTA-le samu valeandmeid riigi eksitamiseks.

Asjaolu, et

episood Õ.O väljamakset ei tehtud, jääb nimetatud jätkuva kuriteo katsestaadiumisse, kuid ei mõjuta E. Valtmäe lõplikku kuriteokvalifikatsiooni.

1.5. R.L. R.L episoodi analüüsil, arvestades juba p-des 1.1.-1.4. toodud

asjaolusid, on selge, et Erik Valtmäe eesmärk oli, s.o kavatsetult teoplaani, alusel ka R. L puhul saada varalist kasu kannatanu petmise kaudu xx ei saanud R. L sisuliselt , kuivõrd töötada, sest ettevõtte ei olnud reaalselt tegutsev.

R. L osas deklareeris E. Valtmäe tagasiulatuvalt 08.01.2013 sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakse suuruseks ühes kuus 2619,08 eurot. perioodil 2012 juuni - detsember

R.L kinnitas omalt poolt selleks järgmisel aastal enda residentist füüsilise isiku 2012.a tuludeklaratsioonis, et ta on saanud xxx palga näol tulu 18 333, 56 eurot. Arvestades tõendeid

1-15-10026

18 (26)

kogumis, viitab see, et R. L ja E. Valtmäe olid tegevused isikute grupis kelmuseks kooskõlastanud.

Haakuvalt eeltooduga valeandmed Eesti Haigekassale nii R. L 14.03.2013 esitas E. Valtmäe kui ka M. A, A. Tiri ja J. O suhtes ravikindlustuse tekkimiseks hoolimata sellest, et näilikud tööleping sõlmiti juba 01.06.2012.a. ud Tegemist on sellise pettusliku toiminguga kannatanu eksimusse viimisega selles, et töövõimetuse tekkimisel on juba nimetatud valeandmete esitamisega loodud alus hüvitise saamiseks. Käesolevas asjas puuduvad tõendid aga selle kohta, miks R. L

puhul töövõimetuslehte ei esitatud. Samas kui analüüsida kõiki episoode , siis on väljaspool kahtlust, et nimetatud petmistoiming viidi läbi E. Valtmäe poolt üksnes kelmuse toimepanemise eesmärgil

E. Valtmäe enda poolt teinud ning seega oli ära kõik kelmuse toimepane seks, kuid jäi puudu mi sooritus R. L poolt, ehk haigestumine ja arsti poolt töövõimetuse tuvastamine ning tõendi esitamine haigekassale, mille tagajärjel sisuliselt automaatselt oleks saadud hüvitis.

Küsimus on aga selles, kas sellisel juhtumil kui töövõimetustõend jäi sisuliselt esitamata, kas , inkrimineeritud tegu jäi katsestaadiumisse nagu süüdistus väidab või mitte. Süüteokatse algus on faktiküsimus ja kohus leiab, et käesolevas kaasuses arvestades tõendeid kogumis, tuleb lugeda, et

E. Valtmäe osas kuritegu jäi katsestaadiumisse.

Kokkuvõttes on realiseerinud E. Valtmäe kõik talle inkrimineeritud kelmuse objektiivse koosseisu tunnused, sh isikute grupp ja korduvus, selgelt kavatsetult. Prokurör ei ole esitatud süüdistuses välja toonud, milles seisneb kelmuse korduv toimepanemine, sest süüdistuse järgi on E. Valtmäe KarS § 209 lg 2 p 1 tähendatud isik.

Kohus leiab, et õiguslik küsimus on selles, kas vaadelda siiski kõiki E. Valtmäele inkrimineeritud kur ana KarS

iteo episoode ühe jätkuvana või teatud osas korduv § 209 lg 2 p 1 järgi. Käesolevas asjas eristab episoode nii erinevad firmad, isikute grupp ja petmisobjektid – töövõimetushüvitis, hüvitised seoses lapsevanemaks saamisega. Küsimus on ka selles, kas on põhjendatud erinevate isikute kaudu pidada üheks teoks sellises mahus erinevaid tegevusi .

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas tuleks siiski korduvust arvestada ja see tekib vähemalt erinevate firmade kui juriidiliste isikute kaudu kelmuste toimepanemisel.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asja Erik Valtmäe olud puuduvad. Eeltoodu alusel on toime pannud 1, -dele 1, KarS § 209 lg 2 p

3 (alates 01.01.2015.a vastab KarS § 209 lg 2 p 4) järgi.

3. xxx xx kohta koostatud m juhatuse liikmeks saamisest ei aksuotsuse kohaselt alates E. Valtmäe xx ole äriühing MTA-le esitanud maksudeklaratsioone ning xx ei olnud reaalselt tegutsev ettevõte, mistõttu kustutas maksuhaldur selle alates 27.06.2012 käibemaksukohustuslaste registrist. Lisaks äriregistri kohaselt oli alates 05.03.2012 registrijärgne aadress xxx xx, kuid

kuivõrd Harju Maakohtu kinnistusosakonna andmetel kuulub antud aadressil olev kinnistu xxx, siis pöördus maksuhaldur korraldusega kinnistu omaniku poole saamaks teada kas ja millal x asus aadressil xx 22.04.2013 vastusest selgub, et xxx ei ole nimetatud aadressil kunagi asunud. Asjaolu, et

xx puhul ei olnud tegu reaalselt tegutseva ettevõttega, kinnitavad ka pankade vastused, millest nähtuvalt omas ajavahemikul 01.06.2012 28.03.2013 ettevõte -

pangakontosid xxx, kuid eelnimetatud perioodil oli xx xxp kontol käive umbes 1000 eurot ning xx Veebruaris 2013 esitas xx maksudeklaratsioonid kontol paarikümne euro ringis.

1-15-10026

19 (26) tagasiulatuvalt maksustamisperioodi juuni 2012 kuni jaanuar 2013 kohta, millel deklareeris väljamakseid suurtes summades kahele isikule – need on S. V ja A. J. Deklaratsiooni kohaselt oli tulu xx igakuiselt 3017.98 eurot. S. V kinnitas enda poolt esitatud residendist

S. V füüsilise isiku 2012.a tuludeklaratsioonis xx 2012 tulu saamist summas 21 125,86 eurot.

Kohtuistungil tunnistaja S. V on andnud ütlusi, mille kohaselt ta ei ole kunagi töötanud . S. V ütluste kohaselt kohtus ta E. Valtmäega läbi enda õe elukaaslase. E. Valtmäe tegi 2012 aasta novembris, kui ta oli neljandat kuud rase, pakkumise, et vormistab S. V näiliselt oma firmasse xxx, et hakkaks saama suuremat vanemahüvitist ja sünnitoetust. Näiliselt selliselt, et saaks palka aga tööd ei tee ning mingi osa saaks hüvitistest ka E. Valtmäe. S. V ütluste kohaselt ütles E. Valtmäe, et otsib rasedaid naisi ning tema jutust oli aru saada, et tal on varem kogemust sellise skeemiga seda on enne tehtud ja tehakse ka edaspidi. Kui S. V kutsuti – MTA-

xxx, vormistati sse ütlusi andma, andis E. Valtmäe talle nõu, mida seal öelda – et töötas tööleping, sai sealt palka 2500 eurot ning töö seisnes reklaamlehtede jagamises. Reaalselt ta reklaamlehti ei saanud.

Kohus leiab, et tunnistaja S.V ütlused on täielikult usaldusväärsed, sest on ka kooskõlas teiste usaldusväärsete tõenditega kogumis. Seega on E. Valtmäe kooskõlastatult S. V loonud MTA- le maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades väära ettekujutuse S. V töötamisest reaalselt mittetegutsevas ettevõttes väljamakstud deklareerimisele ja tasumisele xx ning S. V kuuluvatest sotsiaalmaksuga maksustatavatest summadest.

Eesti Haigekassa vastusest tulenevalt S. V sünnituslehe esitas Eesti Haigekassa Pärnu osakonna klienditeeninduse büroosse 22.03.2013. S. V sünnituslehe tööandja osa on xxx

täitnud ja allkirjastanud ka 21.03.2013 esindaja E. Valtmäe. xxx Sotsiaalkindlustusameti 28.11.2013 vastusest koos l -tee kaudu isadega tuleneb, et S. V on esitanud Pärnu büroole X elektroonsed taotlused peretoetuste ja vanemahüvitise määramiseks. Vanemahüvitise taotlusest nähtub, et S. V on deklareerinud sotsiaalmaksu maksjaks xxx ning isikustatud sotsiaalmaksu suuruseks 6971,51 eurot.

Asjaolu, et S. V xxx töötamise alusel sünnitushüvitist ja vanemahüvitist ei makstud, jääb nimetatud kuriteo episood katsestaadiumisse, kuid ei mõjuta E. Valtmäe lõplikku kuriteokvalifikatsiooni.

Kokkuvõttes on realiseerinud E. Valtmäe kõik talle inkrimineeritud kelmuse objektiivse koosseisu tunnused, sh isikute grupp ja korduvus, selgelt kavatsetult. Ta planeeris enda tegevust pikalt ette, luues kuritegeliku skeemi riigi petmise jaoks endale mitmeid – äriühinguid ning otsides tema plaanidega kaasaminevaid mehi ning rasedaid naisi eesmärgiga saada varalist kasu. E. Valtmäe lõi teadvalt kannatanule maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. E. Valtmäe sellist tegevust ilmsetavad selgelt tunnistaja S. V ütlused, mille kohaselt E. Valtmäe otsiski just rasedaid naisi, et nad näiliselt enda firmasse tööle kirjutada ning seejärel saada riigilt hüvitisi ning mingi osa hüvitisest saaks endale E. Valtmäe. S. V ütluste kohaselt oli E. Valtmäel viimase jutu järgi selliste plaanide teostamisel ka varasem kogemus. Kasu tegelik saamine ei ole siinjuures oluline, piisab sellest, et süüdlane tegutseks varalise kasu saamise osas kavatsetult. E. Valtmäe poolt pettuse toimepanemist ilmestab ka asjaolu, et ta püüdis varjata ja mitte välja anda maksuametile kontrolliks äriühingute dokumentatsiooni – eeltoodu nähtub E. Valtmäe

1-15-10026

20 (26) elukoha läbiotsimisprotokollist 06.11.2013. Seega on täidetud ka kõik subjektiivse koosseisu tunnused.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaol Eeltoodu alusel on Erik Valtmäe Läbi ud puuduvad.

xxx toime pannud selles episoodis 1, 3 (alates KarS § 209 lg 2 p

– KarS § 25 lg 1, 2 01.01.2015.a vastab KarS § 209 lg 2 p

– KarS § 25 lg 1, 2) järgi. -dele 1, 4

4xxx

E. Valtmäe sarnane tegutsemismuster nähtub ka . MTA kontrollaktis nähtuvalt xxx puhul kustutati xxx käibemaksukohustuslaste registrist 25.08.2011, kuna alates E. Valtmäe juhatuse liikmeks asumisest 2011 mais ei ole äriühing käibedeklaratsioone esitanud. 2013.a jaanuaris esitati tagasiulatuvalt xxx maksudeklaratsioonid eelnevate maksustamisperioodide kohta, mida kinnitavad xxx tulu-ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid perioodi 2012 juuni kuni 2013 märts kohta ning MTA andmebaasist väljatrükid poolt oma väidetavatele töötajatele xxx teostatud väljamaksete kohta kuude lõikes. Nimetatud dokumendest nähtuvalt deklareeris xMTA-le ettevõtte poolt E. Valtmäele sotsiaalmaksuga maksustatavate väljamaksete tegemist perioodil 2012 juuni kuni 2013 märts ning viimane on kinnitanud oma 2012.a füüsilise isiku tuludeklaratsioonides xxx tulu saamist 7897,46 eurot.

Pankade vastustest nähtuvalt omas juuni kuni 2013.a märts ühte kontot xxx perioodil 2012 -

xxx ning panga 09.04.2013 vastusest nähtuvalt sel perioodil kontol igasugused toimingud puudusid. E. Valtmäe töötamine reaalselt mittetegutsevas osaühingus ei ole usaldusväärseid tõendeid kogumis hinnates seega eluliselt usutav ning seeläbi on E. Valtmäe loonud MTA

-le

maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades väära ettekujutuse enda töötamisest xxx ning väljamakstud deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest sotsiaalmaksuga maksustatavatest summadest.

Asjaolud, et 26.06.2013 esitati xx esindaja Erik Valtmäe poolt Eesti Haigekassale haigushüvitise saamise eesmärgil arsti poolt väljastatud E. Valtmäe enda töövõimetusleht ja selle tulemusena tehti E. Valtmäele väljamaksed, tõendavad, et E. Valtmäe eksitas kannatanut varakäsutuse väljapetmise eesmärgil, mis ka õnnestus – kandis talle hüvitise summas xxx

389,93 eurot. Hüvitise saamist tõendab ka E. Valtmäe pangakonto väljavõte ja selle vaatlusprotokoll. Kokkuvõttes on realiseerinud E. Valtmäe kõik talle inkrimineeritud kelmuse objektiivse koosseisu tunnused, sh isikute grupp ja korduvus, selgelt kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. u alusel on Erik Valtmäe toime Eeltood pannud KarS § 209 lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.2015.a vastab KarS § 209 lg 2 p dele 1, 4) järgi. -

Kokkuvõttes kohus tunnistab E. Valtmäe süüdi kogu esitatud süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1,

3 järgi (vastab alates 01.01.2015 KarS § 209 lg 2 p-le 1, 4).

II. Alar Tiri süüdistus KarS § 209 lg 2 p 3 järgi

MTA poolt on koostatud xxx kontrollaktist nähtub järgnev: alates 25.12.2011 kustutas MTA xx e liikmeks asumisest ei käibemaksukohustuslaste registrist, sest alates E. Valtmäe juhatus esitanud äriühing käibedeklaratsioone; 28.11.2011 sõlmis E. Valtmäe MTA-ga e-teenuste lepingu, kuid kuni 08.01.2013 ei esitanud xxx mitte ühtegi maksudeklaratsiooni; 08.01.2013 esitati xx nimelt aga deklaratsioonid tagasiulatuvalt eelnevate maksustamisperioodide kohta.

Eeltoodut kinnitavad ka xx M. -ja Z poolt E. Valtmäe palvel esitatud tulu

1-15-10026

21 (26)

sotsiaalmaksudeklaratsioonid perioodi 2012 juuni kuni 2013 jaanuar kohta, samuti MTA andmebaasist väljatrükid poolt oma väidetavatele töötaja väljamakse xxx tele tehtud te kohta kuude lõikes. Nimetatud tõenditest nähtuvalt deklareeris a töötajana A. Tirit

xxx MTA-le om

ja ta oli ajavahemikul 2012 juuni - detsember sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakse suuruseks ühes kuus deklareeritud 2619,08 eurot kuus.

Tuludeklaratsioonist nähtuvalt on sellise töötasu saamist xx on A. Tiri deklareerinud ka enda poolt MTA-le esitatud residendist füüsilise isiku 2012. a tuludeklaratsioonides, kinnitades ühtlasi, et talle teadaolevalt on ta esitatud õigeid andmeid. Kontrollaktist nähtuvalt jõudis maksuhaldur seisukohale, et

esitas maksudeklaratsioonides sotsiaalmaksuga xx

maksustatavate väljamaksete deklareerimisel valeandmeid, kuna maksustamisperioodidel

2012.a juuni kuni 2013.a jaanuar ei ole xxx reaalselt tegutsenud maksudeklaratsioonidel ja

deklareeritud sotsiaalmaksuga maksustatavad väljamaksed on näilised. Eeltoodut kinnitavad ka kohtu poolt uuritud tõendid kogumis, sh pankade vastused ja vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt omas xxx perioodil 01.06.2012-28.03.2013 kontot ainult Swedbank AS-is. Viimase

09.04.2013 vastusest järgi eelnimetatud ajavahemikul xxx arvelduskontodel toimingud puudusid.

A. Tiri keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, seega avaldati istungil kohtueelses menetluses antud ütlused. A. Tiri ütluste kohaselt teostas ta 2012 aastal koristustöid E. Valtmäe vanaema maja juures. Palka sai ta E. Valtmäelt kaks korda koos umbes 1500 eurot, sularahas. Koos temaga töötasid xx veel M. A ja K nimeline meesterahvas.

A. Tiri ütlused on kohtu hinnangul osaliselt usaldusväärsed. Kohus on seisukohal, et A. Tiri võis küll E. Valtmäe vanaema maja juures koristustöid teostada, kuid arvestades teisi usaldusväärseid tõendeid kogumis ei ole eluliselt usutav, et A. Tiri töötas just mõnele ettevõttele ja nt xxx ning sai sealt sellises summas palka nagu on deklareeritud, selline summa koristustööde eest on ebareaalset suur ja seda ka üldse ilma vastavat haridust nõudva töö kohta. Kohus leiab, et usaldusväärsed tõendid kogumis näitavad, et E. Valtmäe osaühingutes ei olnud reaalset tegevust ning seega ei ole eluliselt usutav, et A. Tiri sai osaühingus töötada.

Seega lõi A. Tiri ühiselt ja kooskõlastatult hüvitise saamise eesmärgil E. Valtmäega MTA-le maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades väära ettekujutuse enda töötamisest xx ning väljamakstud deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest sotsiaalmaksuga maksustatavatest summadest.

Eesti Haigekassa 11.09.2013 vastusest uurimisasutusele koos lisaga, nähtub, et Alar Tiri kohta on esitatud töövõimetuslehed veebruaris ja märtsis perioodide 21.01-06.02.2013 ja 25.02.-

22.03.2013 kohta ning panka on Eesti Haigekassa poolt 25.02.2013 kantud töövõimetushüvitis 250 eurot ja 07.06.2013 Hüvitiste ülekandmist kinnitavad

- 499,99 eurot.

ka A. Tiri pangakonto väljavõte ja vaatlusprotokoll. Eeltooduga on tuvastamist leidnud kriminaalse kahju nõutav suurus, s.o enam kui 200 eurot.

Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on kogumis tõendatud A. Tirile esitatud süüdistus, et tema ühiselt ja kooskõlastatult äega pani toime pettuse, xxx juhatuse ainuliikme E. Valtm mistõttu eksimusse sattunud Eesti Haigekassa on teinud väljamakseid ning riigile on seeläbi tekitatud varaline kahju. nii E. Omavaheline kooskõlastatus tulenebki sellest, et mõlemad – Valtmäe kui A. Tiri esitasid MTA-le samu valeandmeid riigi eksitamiseks. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud kõik objektiivse koosseisu tunnused.

1-15-10026

22 (26) Kuna tõendite kogumiga on tuvastamist leidnud E. Valtmäe käitumismuster, et E. Valtmäele kuuluvate äriühingute puhul oli tegemist reaalselt mittetegutsevate äriühingutega. Seega ka tõendite kogum laiemalt kinnitab, et Tiri ei töötanud tegelikkuses antud ettevõttes.

Kohus on seisukohal, et subjektiivne koosseis on A. Tiri poolt realiseeritud kavatsetult. A. Tiri kooskõlastatult E. Valtmäega esitasid teadvalt maksudeklaratsioonides valeandmeid ning lõid sellega väära ettekujutuse A. Tiri töötamisest , eesmärgiga saada Haigekassast xxx hüvitisi – – varalist kasu. Eeltoodut kinnitab ka toimingute tegemise ajaline telg vahetult peale tagantjärele äriühingu poolt eelnevate maksustamisperioodide eest deklaratsioonide esitamist, esitas E. Valtmäe Eesti Haigekassale A. Tiri töövõimetuslehed.

Käesolevas asjas puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Eeltoodu alusel kohus tunnistab A. Tiri süüdi KarS § 209 lg 2 p 3 järgi (vastab alates 01.01.2015 KarS § 209 lg 2 ple 4).

III. Greete Reinsoni

süüdistus KarS § 209 lg 2 p 3 järgi

MTA kontrollaktist xx kohta nähtub, et MTA andmetel ei ole xx kunagi käibemaksukohustuslane olnud. Juhatuse l

E. Valtmäe sõlmis novembris 2011 MTA iige -ga e-

teenuste lepingu, kuid kuni 31.12.2012 ei esitanud xx ühtegi maksudeklaratsiooni ning

31.12.2012 esitas xxx tagasiulatuvalt maksudeklaratsioonid perioodide 2012.a jaanuar kuni detsember kohta, millele deklaree

ris suurtes summades väljamakseid ühele isikule, s.o G. Reinsonile. xx M. -ja sotsiaalmaksudeklaratsioonidest Z poolt E. Valtmäe palvel esitatud tulu perioodi 2012 juuni kuni detsember kohta nähtub, et jaanuarist märtsini oli G. Reinsoni sotsiaalmaksuga maksutatud tulu xxx 1289,44 eurot, aprillist juunini 2619,08 ning juulist detsemberini 4746,52 eurot.

G. Reinson on ka ise residendist füüsilise isiku 2012 tuludeklaratsioonis kinnitanud, et tema tulu 2012 xxx oli 40 204,68 eurot.

G. Reinsoni kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt palkas ta tööle E. Valtmäe ning ta sõlmis töölepingu 2012 jaanuaris. Tööülesandeks oli lendlehtede jagamine ning palka sai xxx ta sularahas, algul 1000 eurot, hiljem 2000 eurot ning vahepeal 3000 eurot.

Pankade vastustest xx omas kontosid xx. SEB pangas tehingud puudusid. xxx nähtub, et xx

kontol ning vaatlusprotokollist nähtuvalt on xxx Swedbank kontole perioodil veebruardetsember 2012 toimunud laekumised summas 29 924,60 eurot x ning väiksemates summades xx MTA korraldusega kohustati xx t andma kirjalikku teavet MTA korralduses toodud küsimustele. 27.05.2013 on xx esindaja A. K meili teel saatnud vastused.

Läbiotsimisprotokoll ja asitõendite vaatlusprotokollid tõendavad, et Erik Valtmäe juhtis ka teiste firmade tegevust, kuna Tallinna kodus toimunud läbiotsimisel leiti E. Valtmäe sülearvutist xxail, mis sisaldas eelnimetatud A. K vastust MTA-le.

Lisaks AS Swedbank konto väljavõtetest, sh vaatlusprotokollist nähtub, et Greete Reinsonile maksti selt - nö palka väga ebakorrapära augustikuu palk kanti talle üle oktoobris, septembri, juuli ja oktoobri palk detsembris. Greete Reinsonile väljamakstav palgaga võrreldav summa on kantud kas samal päeval või päev varem pangakontole, nimetatu nähtub G. Reinsoni xxx pangakonto vaatlusprotokollist ning AS Swedpank vastusest.

Arvestades tõendeid kogumis ning sellest tulenevat asjaolu, et E. Valtmäe äriühingud ei olnud reaalselt tegutsevad, ei ole eluliselt usutav, et lendlehtede jagamise eest saaks nii suurtes summades tasu maksta ni xxx ng et G. Reinson sai üldse reklaamlehtede jagajana töötada ja et

1-15-10026

23 (26)

selline töökoht ei olnud muu kui väljamõeldis hüvitiste saamise eesmärgil. Kohus peab G.

Reinsoni ütlusi ebausaldusväärseteks ning usaldusväärsete tõendite kogumitega

mittehaakuvateks. Se -le ega on E. Valtmäe kooskõlastatult G. Reinsoniga loonud MTA maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades väära ettekujutuse G. Reinsoni töötamisest reaalselt mittetegutsevas xxx ning G. Reinsonile väljamakstud deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest sotsiaalmaksuga maksustatavatest summadest.

Eesti Haigekassa 11.09.2013 vastusest uurimisasutusele koos lisaga nähtub, et G. Reinsonile on 15.01.2013 lehe alusel perioodi 15.01.2013-03.06.2013 kohta panka 31.01.2013 sünnitus kantud 12 182,59 eurot. xxx poolt deklareeritud isikustatud sotisaalmaksust lähtudes määrati

G. Reinsonile vanemahüvitis ning Sotsiaalkindlustusameti 02.12.2013 vastusest uurimisasutuse järelepärimisele nähtub, et vastuse koost väljamakse amise ajaks oli teostatud Greete Reinsonile 1648,99 eurot ning alates augustist 1795,25 eurot ja seda kuni 07.08.2014. Seega on G. Reinsonile Sotsiaalkindlustusameti poolt 2014 juuli seisuga tehtud väljamakseid summas 24 987,24 eurot. Hüvitiste ülekandmist kinnitavad ka G. Reinsoni pangakonto väljavõte ja selle vaatlusprotokoll.

Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on kogumis tõendatud G. Reinsonile esitatud süüdistus, et tema ühiselt ja kooskõlastatult juhatuse ainuliikme E. Valtmäega pani toime pettuse, xxx

mistõttu eksimusse sattunud Eesti Haigekassa ja Sotsiaalkindlustusamet on teinud väljamakseid ning riigile on seeläbi tekitatud varaline kahju. Omavaheline kooskõlastatus tulenebki sellest, et mõlemad – nii E. Valtmäe kui G. Reinson esitasid MTA

-le samu

valeandmeid riigi eksitamiseks. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud kõik objektiivse koosseisu tunnused.

Kuna tõendamist leidnud, et E. Valtmäele kuuluvate äriühingute puhul oli tegemist reaalselt mittetegutsevate äriühingutega ning et G. Reinson ei töötanud tegelikkuses antud ettevõttes, on alusetu rääkida äriühingut poolt täitmata jäänud sotsiaalmaksu tasumise kohustusest.

Käesolevas asjas E. Valtmäe poolt erinevate maksudeklaratsioonide esitamise eesmärk oli üksnes sünnitamisega/haigestumisega seoses täielikult või alustus suuruses hüvitiste saamine ja seeläbi riigile kahju tekkimine nagu on inkrimineeritud ka süüdistuses. Süüdistuses toodud kahju ei moodusta maksudest kõrvale hoidumine, mistõttu kaitsja viide ebaõigele materiaalõiguse kohaldamisele süüdistuses on alusetu. Kohus leiab, et kuritegu on õigesti kvalifitseeritud kelmusena.

Kohus on seisukohal, et G. Reinson pani teo toime kavatsetult. G. Reinson kooskõlastatult E.

Valtmäega esitasid teadvalt maksudeklaratsioonides valeandmeid ning lõid sellega väära ettekujutuse G. Reinsoni töötamisest seda üksnes eesmä

x ning rgiga saada

Sotsiaalkindlustusametist ja Haigekassast hüvitisi – varalist kasu. Eeltoodut kinnitab ka toimingute tegemise ajaline telg

– vahetult peale tagantjärele äriühingu poolt eelnevate maksustamisperioodide eest maksudeklaratsioonide esitamist esitas G. Reinson Eesti Haigekassale sünnitus ja töövõimetuslehe. Seega on täidetud - ka subjektiivne koosseis.

Käesolevas asjas puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Eeltoodu alusel kohus tunnistab G. Reinsoni süüdi KarS § 209 lg 2 p 3 järgi.

IV.Karistused

1-15-10026

24 (26)

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut ja tabama tema emotsioone, tundeid ning püüdlusi (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1).

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi sõltuvalt süüst mõistetakse karistus üldjuhul ca sanktsiooni ühekolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks.

KarS § 5 lg 1 mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Alates

01.01.

3 nimetatud paragrahvi punkt 4. Inkrimineeritud 2015 vastab KarS § 209 lg 2 p koosseisude järgi o isikut võimalik karistada ühe kuni viieaastase vangistusega. li ja on

E. Valtmäe süü suuruse puhul tuleb arvestada, et tema oli kuritegeliku skeemi väljatöötaja ning kaasas sellesse ka hulga teisi inimesi, sealhulgas rasedaid naisi. Tema algatuse tõttu panid kuriteo toime ka G. Reinson ja A. Tiri. Selliselt kuritegude toimepanemistega E. Valtmäe tekitas enda ümber t isikute ringi, kes tagavad ka temale sissetuleku, loovutades osa või kõik hüvitistest talle. Samuti tuleb arvestada väljapetetud hüvitiste kog usummat, mis on

suur. Subjektiivsest küljes on E. Valtmäe realiseerinud kelmuse koosseisu kavatsetult. Eelnevast lähtudes kohus leiab, et E. Valtmäe süü on suur.

Arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid ja süü suurust silmas pidades, on kohtu hinnangul põhjendatud võtta karistusmäära aluseks prokuröri poolt taotletud kolm aastat. E. Valtmäe puhul karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad. E. Valtmäel puudub varasem karistatus. Kohus leiab, et vaatamata sellele on tema suhtes nii eri - kui ka üldpreventsioon negatiivne ja vähemalt täiel määral see ei anna piisavalt argumente tingimisi karistuse kohaldamiseks, sest tegemist on paljude kuriteo episoodidega, mis viitab süvenenud karistamatuse tundele, mille vastu riik peab efektiivsemalt ageerima, re sest see on viinud kuritegude toimepanemisele.

Kohus peab põhjendatuks, et käesoleval juhul on karistuse eesmärgid võimalik täita, kui E.

Valtmäele kohaldada šokivangistust ning jätta mõistetud vangistus tingimuslikult osaliselt täitmisele pööramata, eeskätt asjaolu, et E. Valtmäel on alaealised lapsed. Kohtu arvestades hinnangul on osalise vabastamisega antud isikule eripreventiivselt piisavalt tõsine sund enese hoiakute karistamatustunde korral ja käitumise muutmiseks. Samuti mõjub väljakujunenud kontrollnõuetega katseaja toime isikule distsiplineerivalt ja karistuse mõju kinnistavalt, kuna

1-15-10026

25 (26)

ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ühiskonnast isoleerimine, s.o milliste vabadusepiirangutega vangistus on seotud.

Üldpreventsiooni puhul on oluline, et sellises summas riigilt hüvitiste väljapetmiste organiseerija puhul annaks riik selge signaali, et seadusandja tahet järgitakse vajadusel ka juba esimese episoodi korral piisavalt range karistusega seadusandja poolt ette antud sanktsiooni järgi. Kuriteod, mis ebaseaduslikult vähendavad riigitulusid, vähendavad kaudselt kõikide kodanike heaolu, kuna riigi võimekus avalike teenuste ja õiglase konkurentsi tagamisel vähendab.

Lähtudes eeltoodust mõistab kohus E. Valtmäele karistuseks KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi 3 aastat vangistust, millest koheselt kuulub ärakandmisele 6 kuud vangistust. Ülejäänud osa vangistusest, s.o. 2 aa

stat 6 kuud ei pöörata KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täitmisele kui E. Valtmäe ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu.

G. Reinsoni süü suuruse puhul arvestab kohus väljapetetud hüvitise suurust ning et G.

Reinson on teo toime pannud kavatsetusega isikute grupis. G. Reinsoni puhul karistust kergenvad ning raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et süü suurust arvestades on võimalik karistusmäära aluseks võtta prokuröri poolt taotletud 2 aastat ja 6 kuud.

Arvestades varem karistamata G. Reinson süü suurust, nii kergendavate kui raskendavate asjaolude puudumist, samuti isiku perekondlikku seisundit (lapsed, sh alla aastane laps) on võimalik kohtu hinnangul isikut mõjutada tingimisi mõistetud karistusega, kuid seda kontrollnõuetega katseaja kohaldamisega. Tõendite kogumist on kohtule tekkinud veendumus, et G. Reinsoni hoiakuid ja suhtumisi on võimalik mõjutada eeskätt kontrollnõuete kohaldamise kaudu, lisaks teenib see tema puhul nii eri

– kui üldpreventiivset eesmärki.

Lähtudes eeltoodust mõistab kohus Greete Reinsonile KarS § 209 lg 2 p 3 järgi karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust, mida täielikult täitmisele mitte pöörata kui süüdlane ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

A. Tiri süü suuruse puhul arvestab kohus väljapetetud hüvitise suurust, mis on pigem väike ning et A. Tiri pani teo toime kavats ja etusega. Kohus on seisukohal, et A. Tiri süü suurust

KarS § 56 nõudeid arvestades on võimalik võtta karistusmäära aluseks prokuröri poolt taotletud 2 aastat. A. Tiri puhul karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad.

Kuna A. Tiri on talle inkrimineeritud kuriteo toime pannud enne Tartu Maakohtu 28.04.2015 otsuse kuulutamist tuleb talle mõista liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel ning lugeda käesolevas asjas mõistetud karistus kantuks Tartu Maakohtu 28.04.2015 otsusega mõistetud 8 aastase vangistusega, mille kandmise aja alguseks 01.10.2014.

V. Menetluskulud

1-15-10026

26 (26)

Välja mõista süüdimõistetutelt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 3, 4, 9 alusel riigituludesse tuleb menetluskulud: Erik Valtmäelt riigi õigusabi kulu 792 eurot, sundraha 645 eurot, tunnistaja Õ.

O sõidukulu ning saamata jäänud töötasu summas 15,50 eurot (s.o ca 1/3 ulatuses), kokku 1452,50 eurot; Greete Reinsonilt sundraha 645 eurot, riigi õigusabi kulu summas 1032 eurot, tunnistaja Õ. O sõidukulu ning saamata jäänud töötasu summas 15,50 eurot, kokku 1692,50 eurot; Alar Tirilt riigi õigusabi kulud summas 1176 eurot ning tunnistaja Õ. O sõidukulu ning saamata jäänud töötasu summas 15,49 eurot, kokku 1191,49 eurot. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja sõidukulu summas 410,40 jätta riigi kanda. A. Tirilt jätta sundraha välja mõistmata, kuna isik on kuriteo toime pannud enne teise kohtuotsuse kuulutamist.

VI.

Tõkend, tsiviilhagi ja asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde asitõendid: CD-ROM, millele salvest -ROM, atud 22.05.2014. a asitõendite vaatlusprotokoll koos lisadega ja CD 28.08.2014. a vaatlusprotokolli lisa. Asjas ei ole tsiviilhagi, samuti ei ole kohaldatud tõkendit.

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Nummert Kohtunik