1-16-2729/19 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-2729 (15230201071) Kohtukoosseis Urmas Reinola, Sten Lind, Orvi Tali Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 28. aprilli 2016 otsus O.B (O.B) süüdistuses KarS § 424 üld järgi menetluses Kriminaalasja lahendamise viis

Apellatsiooni esitaja

Kirjalik menetlus

Põhja Ringkonnaprokuratuur, ringkonnaprokurör Rainer Amur

Teised apellatsioonimenetluse

Süüdistatav O.B, kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 28. aprilli 2016 otsus kriminaalasjas nr 1-16-2729 osaliselt, Tühistada

nimelt O.B-le KarS 424 rgi

§ jä mõistetud põhija lisakaristuse määra osas.

Teha selles osas uus otsus, millega mõista O.B-le karistuseks rahaline karistus 265 päevamäära (päevamäära suurus 16 eurot), s.o 4240 (neli tuhat kakssada nelikümmend) eurot.

KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Ühes kuus kuulub tasumisele 424 (nelisada kakskümmend neli) eurot.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki O.B-lt juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks.

2.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

3. Esitatud apellatsioon rahuldada . täielikult

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kir otsuse avalikult teatavakstegemisest. jalikult 30 päeva jooksul alates Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

2(6) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.B tunnistati Harju Maakohtu 28. aprilli 2016 otsusega menetluses

üld süüdi KarS § järgi ja karistati rahalise karistusega 150 päevamäära (päevamäära suurus 16 eurot), s.o 2400 eurot. KarS rahaline karistus tuleb tasuda ositi 10 kuu jooksu igakuiste § 66 lg 1 ja lg 3 alusel määrati, et l

maksetena võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest arvates. Ühes kuus kuulub tasumisele 240 eurot. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti juhtimis

1 kuuks. O.B-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki e õigus

Liiklusseaduse § 127 alusel on O.B

kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

Menetluskuludena mõisteti O.B-lt riigieelarve tuludesse välja sundraha 645 eurot ja toksikoloogiaekspertiisi kulu 50 eurot, mis tuleb tasuda 10 kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest arvates. Ühes kuus kuulub tasumisele 69.50 eurot.

2. O.B tema 01.11.2015 kella 10.20 ajal juhtis tahtlikult oli antud kohtu alla süüdistatuna selles, et Tallinnas

- -

- Kadaka pst- - Pärnu mnt l Lõo tänaval l Seedri tänaval kuni Seedri 11 mootorsõidukit Toyota Land Cruiser reg. nr xxx xxx, olles joobeseisundis (etanooli veres 1.83 mg/g). rikkus O.B

liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

3. Maakohus leidis kokkuvõtvalt, et O.B Pärnu mnt Lõo juhtis 01.11.2015 kella 10 0 ajal .2

- - l tänaval Seedri tänaval sõidukit alkoholijoobe seisundis

- Kadaka pst- - l kuni Seedri 11 . EKEI ekspertiisiakti nr 2491 01.11.2015 kohaselt mõõdeti O.B veres etanooli sisalduseks 1,89

- 0,06 +/

mg/g. Hinnates süüdistatava käitumist, leidis kohus, et olukorras, kus süüdistatav, nähes käimasolevat politseioperatsiooni, muudab oma liikumissuunda ja püüab politseiametniku eest kiirust suurendades ära sõita, oli O.B oma seisundist teadlik ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see otsesest tahtlust. süüdistatava Arvestades isikut ning temal kehtiva

karistuse puudumist, pidas kohus karistada O.B rahalise karistusega alla võimalikuks sanktsiooni keskm

ise määra ja anda talle võimaluse rahalise karistuse ositi tasumiseks. Lisakaristuse kohaldamisel arvestas kohus asjaoluga, et tegemist ei olnud mitte harjumus-, vaid juhusüüteoga, mistõttu on põhjendatud võtta O.B-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse ära üheks kuuks.

4. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni prokuratuur, vaidlustades otsuse O.B-le - mõistetud põhi ja lisakaristuse

osas, kuivõrd need ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Prokurör leiab, et põhi ja lisakaristuse määr ud KarS § 56 lg 1 nõuetega, mill - a valikul ei ole piisavalt arvestat e tulemusena on O.B-le

- ja lisakaristuse. kohus mõistnud liiga leebe põhi

Prokurör leiab erinevalt kohtust, et joobeseisundis teadlikult autorooli istumine ja mootorsõiduki juhtima asumine on teo toimepanemine kavatsetusega. Süüdistatava veres oli alkoholi oluliselt üle kriminaalse joobe piiri. Arvestades asjaolu antud tegu karistatav alates 0,2 mg/g, ga, et väärteona on siis ületas süüdistatav seda piiri üle 9 korra.

Süüdistatav, nähes politseioperatsiooni, üritas politsei eest põgeneda vaiksete ning kitsaste kõrvaltänavate kaudu, ületades oluliselt ka lubatud sõidukiirust ja ohtu Lõo tn seade sellega s -l, Kadaka pst-l ja Seedri tn-

l liikuda võivad või elavad süütud inimesed.

Prokuratuur leiab ka, et O.B on kohtule Riigikohtu kõigi asjaolude kohta valetanud. Lähtudes otsuses nr 3-1-1-18-

11 väljendatust on O.B süü kuriteo toimepanemise asjaoludest lähtuvalt suur.

3(6)

Prokuratuuri hinnangul vastab süüdistatava süü sanktsiooni keskmisele määrale (rahaline karistus

265 päevamäära), mitte alla keskmise nagu on tuvastanud maakohus. Samuti on kohus lisakaristuse määra mõistmisel olnud põhjendamatult leebe. Et liiklusseadus näeb väärteojoobes (LS § 224 lg 3)

mootorsõiduki juhtimise eest mumina juhtimisõiguse äravõtmise ette lisakaristusena miini alates

kolmest kuust, siis ei ole loogiline, et kuriteo toimepanemise eest mõistetav lisakaristuse määr on väärteo eest mõistetava lisakaristuse määrast lühem Süüdistatav võttis

. teadlikult riski ning asus kuritegu toime panema ning ta peab ka tagajärgede eest ise vastutama.

Prokuratuur palub vaidlustatud otsus O.B-le

- ja lisakaristuse osas ning mõistetud põhi tühistada teha uus otsus, millega O.B-le , s.o 4240 mõista põhikaristuseks rahaline karistus 265 päevamäära eurot, mis kuulub tasumisele ositi 10 kuu jooksul igakuisete maksetena , arvates võrdsetes osades

kohtuotsuse jõustumisest võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus ning lisakaristusena O.B-lt kuuks.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 26. mai 2016

määrusega määrati prokuröri apellatsioon läbivaatamisele kirjalikus menetluses. apellatsioonile kirjaliku

Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas seisukoha kaitsja. ikut karistada süüdistatava Kaitsja leiab, et ka väärteomenetluses on võimalik is rahatrahviga oluliselt väiksemas määras kui 300 trahviühikut, seda eriti juhul kui isikul on veres tuvastatud alkoholisisaldus kuni 1,49 mg/g, mis erineb O.B tuvastatud määrast kõigest 0,34 mg/g võrra. Rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses ei saa pidada põhjendamatuks ja kohus on seda kaitsja arvates piisavalt põhjendanud. väärteomenetluses võib LS § 224 lg 3 kohaselt aga ei pea Et ka vältimatult juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena kohaldama, tuleks lubada süüdlast just esmase rikkumise korral leebemalt karistada. Kohus ongi seda teinud, leides, et O.B puhul oli tegu juhusüüteoga. Kaitsja palub jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

6. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses materjalid apellatsioonis ja

süüdistusasja e, kaitsja kirjalikes seisukohtades esitatud väidetega prokuröri apellatsioon on põhjendatud ja leiab, et maakohtu otsus tuleb O.B-le - mõistetud põhi ja lisakaristuse määra osas materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada.

7. seisukohtadega selles, et maakohus, tunnistades O.B KarS Kohtukolleegium nõustub apellandi

§ 424 järgi süüdi, süü suurust mõjutavatele asjaoludele on vaatamata otsuses O.B antud

hinnangule talle

- ja lisakaristuse, mis ei vasta tuvastatud , mõistnud sellegipoolest väga leebe põhi süü suurusele. Kuriteo asjaolud, vastupidi, viitavad ka kohtukolleegiumi hinnangul pigem O.B suure sest ja olles samal ajal male süüle, üritades lubatud sõidukiirust ületades politsei eest põgeneda tugevas alkoholijoobes, rikkus LS - -s 2 O.B sellise käitumisega § 69 lg s 1 ning § 50 lg 5 p sätestatud liiklusnõudeid kavatsetusega, mis on raskeim tahtluse liik.

8. Riigikohtu Karistuspoliitika kujundamisel on üks olulisemaid kriteeriume karistuste mõjusus. otsuses nr 3-1-1-58-13 märgitu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lähtuda karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Tulenevalt Riigikohtu otsustes nr 3-1-1-40-04 ja 3-1-1-99-06 sätestatust, aristuse eripreventsiooni eesmärgi saavutamiseks arvestada ka süüdlase isikuga. tuleb k

O.B-le inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest näeb seaduseandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kohus on küll põhjendatult karistanud O.B

KarS §

424 sätestatud kergemaliigil e karistusega, kuid põhjendamatult võtnud -s is karistusmäära valikul arvesse süüdistataval ol süüdistatava isikust emasolevaid rahalisi kohustusi ja

4(6)

tulenevaid asjaolusid ning asunud kohtukolleegiumi arvates ekslikule seisukohale, et kehtivate karistuste puudumisel tuleb O.B lugeda õiguskuulekaks isikuks Kuigi süüdistatav ei ole oma . süüd tunnistanud ega kahetsust avaldanud, on tema süü tõendamist leidnud. ootorsõiduki juhtimine M joobeseisundis kujutab endast ka kaasliiklejatele.

äärmiselt suurt ohtu Lähtudes üldpreventiivsetest kaalutlustest, peab kohtukolleegium vajalikuks viidata veelkord Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-26-03 märgitule, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, s h eelkõige .

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Maakohtu poolt mõistetud rahaline karistus 150 päevamäära ei vasta selgelt

O.B talle etteheidetud poolt toime pandud süüteo raskusele ja süüdistatav on käitumisega näidanud

üles ääretult ükskõikset suhtumist kehtivatesse liiklusnormidesse ning vaatamata sellele, et sellele raskeid tagajärgi ei kaasnenud, seadis ta siiski oma käitumisega ohtu nii teiste liiklejate kui ka enda elu. Eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks peab kohtukolleegium põhjendatuks karistada O.B KarS § 424 sanktsiooni keskmääras, s.o rahalise karistusega 265 päevamäära, lugedes päevamäära suuruseks 16 eurot. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud ka ringkonnakohus.

9. Arvestades O.B varasemate ja ka peale 1.11.2015 toime pandud süüteo muude süütegude puudumist, on maakohus hinnanud te harjumus-, vaid 1.11.2015 toime pandud süüteo mit juhusüüteoks ja sellest tulenevalt pidanud vajalikuks ja põhjendatuks võtta O.B-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 1 kuuks. Ka lisakaristuse määra leebuse osas nõustub kohtukolleegium apellandiga. Karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Liiklusalaste süütegude eest mõistetavate karistuste puhul peab just juhtimisõiguse äravõtmine omama tugevat mõju eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks, vältimaks liiklusnõudeid rikkunud isiku poolt uue samalaadse karistuse kartuses uue analoogse rikkumise toimepanemist. Kohtukolleegium möönab, et seadus võimaldab isiku KarS § 424 järgi süüdimõistmisel mõista talle lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise minimaalmääras lähtudes , s.o 1 kuu, kuid seaduse

loogilisest sõnastusest käesolev ja koostoimes Liiklusseadusega, on as kriminaalasjas lisakaristuse mõistmine minimaalmääras põhjendamatu täida karistuse eesmärki. § 50 lg 1 p kohtu poolt ega KarS

1 näeb et kuriteo eest mõistetava lisakaristuse ülemmäära

3 aastat ja lg 2 väärteo te ks kuni korral kuni

1 aasta. Vaieldamatult on seaduses loetletud sõidukite joobes juhtimisega seotud süüteod selles kataloogi

ldteada, et aastast aastasse hukkub purjus juhtide s enamohtlikumad liiklussüüteod ja on ü süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi. Tulenevalt eeltoodust peab kohtukolleegium vajalikuks l

224 lg-s juhtida tähelepanu iiklusseaduse §

3 sätestatule, mis näeb ette mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades väärteo eest lisakaristuse alammäära 3 kuud ja maksimaalmäära esmase rikkumise korral 9 kuud ning korduva samalaadse rikkumise korral 12 kuud. Seega ei saa kuriteos süüdimõistmise korral juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuks õiglaseks pidada . Kohtukolleegium on seisukohal, et seaduse mõistliku ja loogilise tõlgendamise korral peaks kuriteona karistatava joobes juhtimise eest mõistatav lisakaristus olema pikem, kui seda on väärteo eest mõistetav lisakaristus ja see ei

saa mingil juhul jääda alla väärteo eest mõistetava lisakaristuse alammäära ehk alla 3 kuud.

Maakohus on lisakaristust mõistes olnud teadlik sellest, et mootorsõiduki juhtimise õigus pole süüdistatavale igapäevaselt vajalik elatise hankimiseks ega vajalik kehalise puude tõttu, mis eeldab juhtimisõiguse olemasolu ja et tal on ülalpidamisel alaealine laps. Kohtukolleegiumi arvates ei ole

5(6) need asjaolud piisavad et kuriteos , kohus ei või/pea lähtuvalt karistuste võrdlevast raskusest mõista süüdimõistmisel lisakaristust määras, mis ületab samalaadse väärteo toimepanemise eest määratava lisakaristuse al Vastasel juhul tekiks olukord, kus ohtlikuma teo toimepanemise eest tuleks ammäära. määrata kergem lisakaristus, mis ei oleks aga kooskõlas kehtiva karistuspraktikaga, sest sellisel juhul tekiks olukord, kus raskema süüteo toimepanemine kergendaks süüdlase olukorda oluliselt. Alaealise lapse ülalpidamise kohustus ja mootorsõiduki juhtimise õiguse olemasolu vajalikkus olid süüdistatavale teada ka siis, kui ta otsustas, olles ise joobes, minna mootorsõidukit juhtima, s.t antud asjaolud ei takistanud süüdistatavat toime panemast temale süüks arvatud kuritegu. Inimene, kes paneb toime kuriteo, peab oskama ette näha võimalikke tagajärgi ning seda, et kuriteo toimepanemisega kaasnevad paratamatult mitmed elumuutused ja kohustused mitte üksnes süüdimõistetule, vaid ka tema perekonnale.

Liiklusseaduse 33 lg 11 p 2 juhil on keelatud olla § sätestab, et joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule. Süüdistatavat varasemalt süütegude eest karistatud ei ole. Samas ei olnud tema joobeaste ka mitte väärteo ja kuriteo piiripealne ega lähedane. Süüdistatava veres oli alkoholi 1,83 mg/g, seega oluliselt rohkem kui kriminaalse joobe piir (veres alkoholi 1,50 mg/g). Arvestades, et väärteona on antud tegu karistatav alates 0,2 mg/g, ületas O.B fikseeritud joove seda piiri 9 korda. Et apellatsioonikohus ei saa ületada prokuröri apellatsiooni piire e. mõista süüdistatavale lisakaristust raskemas määras, kui taotleb prokurör, peab kohtukolleegium põhjendatuks võtta O.B-lt seda

üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks.

10. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4; 338 p 2; 340 lg 4 p 4 rahuldab kohtukolleegium apellatsiooni, Harju Maakohtu 28. aprilli 2016 otsuse tühistab O.B-le mõistetud põhi rahuldab täielikult. -ja lisakaristuse osas ning teeb uue otsuse. Prokuratuuri apellatsiooni

/allkirjastatud digitaalselt/

Urmas Reinola Sten Lind Orvi Tali

6(6)