2-16-101838/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-101838

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

15. juuni 2016, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-101838

Tsiviilasi

AS MiniCredit hagi Rainar Nilovi vastu 638 euro ja

lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

938 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja AS MiniCredit (rk 11551909; asukoht Viru väljak 2,

10111 Tallinn), lepinguline esindaja Ingrid Nook, e-post

ingrid@minicredit.ee;

kostja Rainar Nilov (ik XXX; tegelik viibimiskoht kohtule

teadmata)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS MiniCredit hagi Rainar Nilovi vastu osaliselt.

2. Välja mõista Rainar Nilovilt AS MiniCredit kasuks 14.02.2013 sõlmitud laenulepingu

nr 164036270/250052478 alusel tekkinud võlgnevus 375,83 eurot, millest 300 eurot on

põhinõue, 0,18 eurot intress ja 75,65 eurot viivis 11.04.2016 seisuga.

3. Välja mõista Rainar Nilovilt AS MiniCredit kasuks viivis protsendina põhinõudelt

300 eurot alates 12.04.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid mitte enam kui 224,35 eurot.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud 59% ulatuses Rainar Nilovi ja 41% ulatuses AS MiniCredit kanda.

2. Määrata tsiviilasjas nr 2-16-101838 AS MiniCredit menetluskulude rahaliseks

suuruseks 270 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv ja 95 eurot lepingulise esindaja

kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.

3. Välja mõista Rainar Nilovilt AS MiniCredit kasuks menetluskulud 159,30 eurot.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 16.05.2016. TsMS § 317 lg 1 p 1

ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja

võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

2(3)

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul kohustus kontrollida

tehingu tühisust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tegemist on seaduse

kohaldamisega.

Riigikohus on märkinud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-d 2

ja 3) olemasolu ei välista krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel.

Kolleegiumi arvates on TsÜS § 86 lg-t 1 võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust

tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd

erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka

krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kolleegiumi arvates võib vähemalt eelduslikult olla

sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks

korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär (lepingu sõlmimise ajal

14.02.2013 kehtinud redaktsioon). Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade

kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks

sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt 3-2-1-186-13 p 22).

Asja materjalidest nähtuvalt väljastas hageja kostjale 14.02.2013 Interneti vahendusel esitatud

laenutaotluse alusel laenuna 300 eurot 30-ks päevaks (st laen tuli tagastada hiljemalt

16.03.2013) intressiga 60 eurot, mis teeb lepingujärgse krediidi kulukuse määraks 791%

aastas. Seega ületab krediidi kulukuse määr rohkem kui 25,3 korda Eesti Panga 2013. aasta

veebruaris avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra 31,21%. Eeltoodust tuleneb, et hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on

tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel vastuolu tõttu heade kommetega, mistõttu on hagejal TsÜS § 86

lg 4 järgi õigus nõuda kostjalt intressi kokkulepitud aja eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud

suuruses ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgses määras. Muid

tühisest lepingust tulenevaid nõudeid hageja kostja vastu esitada ei saa.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-

operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui

seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja

mõista intress perioodi 14.02.2013 kuni 16.03.2013 eest 0,18 eurot (300 eurot × 0,75% ×

30 päeva / 365 päeva). Kohus märgib, et intressi osaliselt sisse nõudmata jätmine või selle

vähendamine (vt hagiavalduse p 2.2) ei tähenda seda, et heade kommetega vastuolus olev

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr muutuks seetõttu heade kommetega

vastuolus mitteolevaks.

VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

3(3)

intressimäär, millele lisandub seitse ja alates 15.04.2013 kaheksa protsenti aastas. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt tagastamata laenusummalt 300 eurot välja mõista viivis perioodi

17.03.2013 kuni 11.04.2016 eest 75,65 eurot. Kohus märgib, et viivise arvestus eespool

nimetatud ajavahemiku kohta on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee)

kasutades.

Hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt 375,83 euro (300 eurot põhinõue, 0,18 eurot intress ja

75,65 eurot viivis 11.04.2016 seisuga) ulatuses, millele TsMS § 367 alusel lisanduvad alates

12.04.2016 viivised põhinõudelt seadusjärgses määras, kuid mitte enam kui 224,35 eurot.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~ 59% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 59% ulatuses kostja ja 41% ulatuses

hageja kanda.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 270 eurot, millest 175 eurot on

riigilõiv ja 95 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna

159,30 eurot (59% 270 eurost).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik