4-16-3819/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-16-3819

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-3819 Kohtunik Orvi Tali Väärteoasi Z.R-i väärteoasi KarS § 218 lg 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 13. mai 2016. a otsus Apellatsiooni esitaja

menetlusaluse isiku Z.R-i (Z.R,

ik XXX, elukoht X ) kaitsja vandeadvokaat XX Natalia Suvorova

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu 13. mai 2016. a otsus Z.R-i

Tühistada Pärnu väärteoasjas

KarS § 218 lg 1 järgi saata väärteoasi Pärnu ning Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

2. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse teatavakssaamise päevale järgnevast päevast.

Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE

KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse koostas 10.05.2016 Z.R-i vanemväärteomenetleja AB suhtes v

06.05.2016 kella 9.30 ajal Raplas Savi äärteoprotokolli selle kohta, et ta lõhkus tn 2 asuvas Rapla politseijaoskonna arestimajas kambris nr 7 plekist kruusi, visates selle vastu arestimaja seina, ja 06.05.2016 kella 15.55 ajal Rapla arestimaja kambris nr 7 narivoodi kinnitusketi. Kruusi ja kinnitusketi tekitas Z.R varalist kahju, mis ei ületa lõhkumisega

olulise kahju summat, pannes seega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu. Z.R-i tegevus on kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 järgi.

2.

Leides, et menetlusalust isikut tuleb karistada arestiga, saatis kohtuväline menetleja VTMS §

84 alusel väärteoasja arutamiseks Pärnu Maakohtule.

4-16-3819

2(3)

3. süüdi ja karistati teda Pärnu Maakohtu 13.05.2016. a otsusega tunnistati Z.R

KarS § 218 ettenähtud väärteo eest arestiga 7 päeva. Aresti kandmise alguseks määrati 13.05.2016. Maakohus leidis süü temale inkrimineeritud süüteo toimepanemises on tõendatud , et Z.R-i

lisaks tema enda poolt süü täieliku omaksvõtu, tunnistajate ütluste ning arestikambris toimunu videosalvestusega. KarS § 218 lg 1 sätestatud süüteo objektiivne koosseis on täidetud olenemata sellest, milline oli Z.R-i tekitatud materiaalse kahju suurus. Süütegu oli toime pandud otsese tahtlusega. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Vastutust raskendavad asjaolud süüaluse käitumises puuduvad, vastutust kergendavaks asjaoluks on kahju vabatahtlik hüvitamine.

Maakohtu hinnangul suurendab Z.R-i süüd kuriteo toimepanemise laad ehk tema käitumine, milline kaasnes varavastasele süüteole, s.o ilmne häbematus arestimaja naistöötajate suhtes ning üleolek nii arestimajas kui ühiskonnas kehtivatest reeglitest. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et Z.R tuleb karistada sanktsioonis ettenähtud raskema karistuse, s.o arestiga alla nimetatud karistusliigi keskmist määra.

4. kaitsja

apellatsiooniteate ning 06.06.2016 esitas Z.R-i 13.05.2016 esitas Z.R Natalia S Kaitsja palub t uvorova apellatsiooni Pärnu Maakohtu 13.05.2016. a otsusele. ühistada

maakohtu otsus ja lõpetada väärteomenetlus, kuna menetlusalune isik on tekitatud kahju vabatahtlikult heastanud vastavalt väärteomenetluse seadusliku (VTMS) § 30 lg 1 p 2 ja tema teos puudub väärteokoosseis.

Apellant leiab, et maakohus süü omaksvõttu nii kruusi on ebaõigesti käsitlenud Z.R-i lõhkumise osas kui nari alumiiniumketi lõhkumisest. Nii ühe kui teise puhul puudus temal tahtlus varalise kahju tekitamiseks Rapla arestimajale. Maakohus on kaitsja hinnangul küll õigesti märkinud, et § 218 lg 1 sätestatud süüteo objektiivne koosseis on täidetud olenemata sellest, KarS

milline oli tekitatud materiaalse kahju suurus, kuid on ebaõigesti leidnud, et süütegu oli toime pandud otsese tahtlusega. Kruusi sanga purustamise tingi a alandav Z.R-i kui s arestikambri töötaj ja mõnitav suhtumine arestikambris viibiva isiku suhtes. ei toonud temale kuu kohv ei KM ma vett vaid külma, mille tõttu

lahustunud ja läks raisku. sooviks ei olnud kruusi purustamine, vaid kohvi Z.R-i

väljaviskamine se on uue kruusi üleandmisega selle hüvitanud. Arestikambris llest. Z.R

viibijat tuleb samuti kohelda kui vabaduses viibivaid inimesi, s.t ei tohi alandada tema inimväärikust.

Tunnistaja on andnud kohtus

KM ütlusi selle kohta, et enne kella 13 Z.R jällegi sõimas, kostus millegi lõhkumisheli, oli ära lõhkunud ket tunnistaja vaatas kaamerast, Z.R i, millega

nari on seina küljes. Selline ütlus ei tõenda, et Z.R sihilikult lõhkus nari keti, millega see kinnitub seinale. Tegelikult oli kett juba enne katki ja see oli kinnitatud tavalise võtmehoidja ketiga. N-ö “pauguga” nari üles ja allalaskmine ei ole tahtlik lõhkumine, sest see tegevus käibki - kaasas naride üles-alla laskmisega. Purunemine oli tingitud arestimaja kambri nari mittevastavusest nõuetele, võinud puruneda ka mõne raskema ese istumise või magamise see oleks kaalulise inim ajal. tunnistus ei kinnita, millisel viisil kett purunes. KM Tunnistajate ja

ed kuuma vee andmise osas arestikambrisse.

KM MH ütlused on vastuolulis KM

arvates tehakse seda kaks korda päevas hommikul ja õhtul, väidab, et kuuma vett antakse MH

kolmel korral päevas. Z.R-ile ei ole keegi tutvustanud arestimaja sisekorraeeskirju ega allkirja võetud ja neid ei ole ka asja materjalidele lisatud.

Kaebuse esitaja leiab ka, et maak leidnud, et Z.R-i süüd tõendavad ohus on ebaõigesti tunnistaja

ning arestikambris toimunud videosalvestus.

MH ütlused MH ei ole kohus üle kuulanud,

vaatamata taotlusele ja videosalvestust kohtus ei vaadatud, kuna see tehnilistel Z.R-i põhjustel ei avanenud. Seega eeltoodud ütlused ja videosalvestus ei ole kohtulikuks tõendiks, kuna neid ei ole avaldatud.

4-16-3819

3(3)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et Pärnu Maakohtu otsus tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, mis seisneb kohtuotsuse põhistamiskohustuse eiramises.

6. Maakohus lahendab kohtuotsuse tegemisel V™S -s 108 § loetletud küsimused. Kooskõlas

V™S - § ga 110 peab kohtuotsuse põhiosast nähtuma nii tõendite analüüs kui see, millised asjaolud on kohus lugenud tõendatuks ja millele ta on otsuse tegemisel tuginenud, s.t kohtuotsus peab olema põhistatud. Kohtu mõttekäik peab olema kohtuotsuse põhjal jälgitav ja järelduste tegemine seostatud tuvastatud asjaoludega (RKKKo 3-1-1-122-12). Maakohus on otsuse põhiosas märkinud, et Z.R-i süü temale inkrimineeritud süüteo toimepanemises on tõendatud lisaks tema enda poolt süü täieliku omaksvõtule, tunnistajate ütluste ning le

arestikambris toimunu videosalvestusega. kohtuotsusest, millised konkreetsed Samas ei nähtu asjaolud millise episoodi osas ning on kohus lugenud. millistele tõenditele tuginedes tõendatuks Tõendina on maakohus viidanud muuhulgas videosalvestusele, kuid 13.05.2016. a kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus alustas arestikambris toimunu videosalvestuse vaatamist, kuid video vaatamine ei õnnestunud tehnilistel põhjustel (tl 24). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus ei vasta es puudub igasugune tõendite analüüs ning otsus põhistamise nõuetele. kõige , mis on käsitatavad Tegemist on ulatuslikumate rikkumistega V™S

§

7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses "põhjenduse puudumisena".

1 p-s lg Kohtuotsuses

põhjenduste puudumine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes.

7. Tunnistaja

(tl 24) MH kohtuistungile ei kutsutud ja kohus avaldas tema varem antud ütlused .

VTMS §

8 kohaselt võib kohus tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlusi küll

99 lg avaldada, kuid see on lubatav vaid juhul, mil tunnistaja oli kohtuistungile kutsutud, kuid ta ei saanud asja arutamisele ilmuda mõjuvatel põhjustel (vt nt RKKKo 3-1-1-74-07, 3-1-1-107-09).

Kuivõrd maakohus jättis 12.05.2016. a kohtuistungil menetlusaluse isiku taotluse tunnistajate KM ja

MH ülekuulamiseks rahuldamata, siis sellest nähtuvalt ei pidanud kohus tunnistaja MH kohalolekut üldse vajalikuks puudus ka õigustus tema varasemate ütluste avaldamiseks. . Seega

Tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütluste avaldamine olukorras, kus tunnistajat pole kohtuistungile kutsutud, on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 tähenduses.

8. Arvestades eelmärgitut tühistab § 141 lg 1 p 4, § 143 lg 1 § 150 lg 1 ringkonnakohus V™S p 7, lg 2 Maakohtu 13. mai 2016. a ots alusel Pärnu use ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks maakohtule teises koosseisus. Kaitsja kaebuse rahuldab ringkonnakohus osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Orvi Tali kohtunik