4-16-4249/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-16-4249

15. juunil 2016.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna ja tõlgi Maria Azman juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Jaak Paju ja menetlusaluse isiku S.B osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

S.B, ik XXX, kodakondsuseta, elukoht XXX, ei tööta, 3 kehtivat kriminaalkaristust, 21 kehtivat väärteokaristust, -

- väärteoasja LS § 201 lg 2, § 207, § 223 lg 1 ja § 226 lg 1 järgi.

Vastavalt 28.04.2016 koostatud väärteoprotokollile nr AB1482766 (2302,15,019804) 25.12.2015 kell 21:20 Tallinnas, Telliskivi tn 42/1 juures juhtis S.B mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel juhtimiselt kõrvaldatud, sõitmisel ei hoidnud ohutut külgvahet, riivas seisvat sõidukit, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXX ja XXX. Tarvitas alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust, enne selle asjaolude väljaselgitamist, kasutatud mootorsõiduk ei olnud läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Sellega rikkus S.B LS § 46 lg 3, § 73 lg 2, § 90 lg 1 p 3 ja § 169 lg 7 nõudeid ning pani toime LS § 223 lg 1, § 207, § 201 lg 2 ja § 226 lg 1 kvalifitseeritavad väärteod.

Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles S.B-le karistuseks LS § 201 lg 2, § 207, § 223 lg 1 ja § 226 lg 1 järgi kokku 25 päeva aresti.

Menetlusalune isik tunnistas ennast täielikult süüdi, kahetses ja palus asendada arest üldkasuliku tööga.

Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid:

- 25.12.2015 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et liiklusõnnetuse toimumise koht asub Harjumaal, Telliskivi 42/1. Vaatlusprotokollist nähtuvalt sõiduauto MBS320 reg.nr XXX, millel puudus kehtiv ülevaatus ja mida juhtis juhtimisõiguseta S.B ik. XXX sõitis otsa sõiduauto Opel Corsa reg.nr XXX sisse ning lahkus sündmuskohalt. Sõiduautol Opel on vigastatud esiosa ja MB vasakpoolne esinurk. Vaatluse alla on võetud Tallinnas Telliskivi 42/1 juures olev teelõik. Vaatlus toimub Rohu tänava poolt suunaga Heina tänava poole. Telliskivi tänaval on kahesuunaline liiklus. Mõlemas sõidusuunas on üks sõidurada. Vastassuunavöönd on 3,3m lai ja pärisuunavöönd on 3,4m lai. Paremale jäävad parkimiskohad mõõtmega 2,5m.

Parkimiskohtadest paremale jääb haljasala, mis on 4m lai. Haljasala ja hoonete vahele jääb jalgratta ja jälgtee, mille kogu laius on 5,0m. Hoone Telliskivi 42/1 juurde viiva tee laius on 3,5m.

Sõiduk Opel Corsa reg.märk XXX vasakpoolne tagumine rehv asub 1,2m kaugusel pärisuunavööndi parempoolsest servast. Sõidukilt eemaldunud kilude ja detailidega kaetud ala algab 6,1m nullpunktist. Ala asub pärisuunavööndi parempoolsest servast 3,8m kaugusel ja ala on suurimate mõõtmega 1,5mx2,5m. Nullpunktiks on hoone Telliskivi 42/1 Heina tänava poolse külje mõtteline pikendus. Vaatlusprotokollile on lisatud skeem ja fototabel.

- 25.12.2016 koostatud sõiduki vaatlusprotokollist nähtub, et sõidukil MB S320 reg. märkiga XXX on kahjustatud parempoolne esimene tuli, esimene parempoolne tiib ja põrkeraud paremalt. Vaatlusprotokollile on lisatud fototabel.

- Tunnistaja XXX ütluste kohaselt 25.12.2015 kell 21:20 sõitis mööda Telliskivi tänavat suunaga

Kopli tänava poole. Keeras Telliskivi 42 ja 44 maja vahelise värava taha, jäi seisma ja avas puldist värava. Auto nina oli umbes 30sm kõnniteel. Paremalt poolt tuli jalakäija, kes hakkas mööduma tema väravast. Tema tagant Rohu tn poolt tuli suurel kiirusel tumedat värvi sõiduauto mööda kõnniteed. Auto üritas jalakäija ja tema auto vahelt suurel kiirusel läbi sõita. Selle tulemusena sõitis tema auto esiosa vastu, tema koos autoga paiskus tagasi, avarii põhjustaja jätkas kiirustades sõitu mööda kõnniteed. Enne raudteed jäi seisma. Tänaval olnud (Telliskivi 42 maja ees) pealtnägijad sõitsid autoga talle järgi ja nägid auto numbrit, mis edastati politseile.

- „BTA Insurance Company“ SE Eesti filiaali 30.12.2015 päring kahjujuhtumi nr C01154625 kohta koos PPA vastusega, mis tõendavad kahju tekitamist sõidukile Opel reg.nr XXX.

- Ekspertiisimäärus väärteoasjas nr 2302,15,019804 koos 07.04.2016 ekspertiisist keeldumise aktiga nr 131, millest nähtuvalt pole ekspertiisi võimalik teostada kuna ekspertiisiks vajalikku proovimaterjali ei esitatud.

- SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõte haigusloost nr. 1564024, mille kohaselt S.B ik.XXX viibis 25.-26.12.2015 intensiivravisaalis EMO, 26.-28.12.2015 II intensiivravi osakonnas MK ja 28.12.2015-03.01.2016 Erakorralise kirurgia osakonnas.

- Tunnistajana 28.01.2016 ülekuulatud S.B andis ütlusi, et 25.12.2015 umbes kell 22:00 võttis auto MB reg.nr XXX XXX eesmärgiga sõita tütarlapse juurde, kuid tüli tõttu lõikas end noaga ja liikudes sõitis otsa sõidukile, mida ta ise ei märganud. Mootorsõiduki mark ja mudel ei jäänud meelde. Ei ole tarvitanud alkoholi ja oli kaine. Avarii juhtus Tallinnas, Telliskivi 60A juures, sealt viis kiirabi haiglasse. Tal oli kaasas väike pudel alkohoolse joogiga (100g), mille jõi ära oodates kiirabi saabumist. Tundis valu ja see pudel viskiga oli nagu valuvaigisti. Mootorsõiduki mootor ei töötanud, sõiduk seisis.

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati S.B sõiduki juhtimiselt 28.04.2016, sest ta juhtis sõidukit MB reg.nr XXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

- Menetlusaluse isikuna ülekuulatud S.B (28.04.2016) jääb varem antud ütluste juurde.

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on S.B 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 21 kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda väärteokorras 04.05.2015 KarS § 218 lg 1 järgi arestiga.

Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning S.B süü rikkumises on tõendatud. Väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse järgi realiseeris S.B LS § 201 lg 2, § 207, § 223 lg 1 ja § 226 lg 1 vastavate väärtegude tunnused:

- ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 3 alusel (LS § 201 lg 2);

- ta juhtis mootorsõidukit, millel ei olnud läbitud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontroll (LS § 207);

- ta juhtis mootorsõidukit, sõitmisel ei hoidnud ohutut külgvahet, riivas seisvat sõidukit, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXX ja XXX (LS § 223 lg 1);

- ta tarvitas alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust, enne selle asjaolude väljaselgitamist (LS § 226 lg 1). S.B käitumine sisaldab LS § 201 lg 2, § 207, § 223 lg 1 ja § 226 lg 1 väärteokoosseise ja tema tegu on õigusvastane. S.B käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on S.B varem kaks korda kriminaalkorras karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest (KarS § 424), väärteokorras üheksa korda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (LS § 201 lg 1 ja lg 2) ning kaks korda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades (LS § 224 lg 2). Samuti oli S.B karistatud kriminaalja väärteokorras teiste süütegude eest. Sellise käitumisega on S.B näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Eelnevalt on S.B kriminaalja väärteokorras karistatud vangistusega, üldkasuliku tööga ja rahatrahvidega (kõik on tasumata), mis ei ole mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud liiklusrikkumiste toimepanemist, mis näitab, et varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud.

Kohus leiab, et arvestades S.B süü suurust ning asjaolu, et teda on varem korduvalt karistatud erinevate liiklusalaste süütegude eest, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. S.B puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Kohus leiab, et S.B-le tuleb LS § 201 lg 2, § 207, § 223 lg 1 ja § 226 lg 1 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest, mis ainsana võib mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus mõistab S.B-le LS § 201 lg 2, § 207, § 223 lg 1 ja § 226 lg 1 järgi põhikaristusena aresti 15 päeva. Eeltoodud väärteo puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab neli väärteokoosseisu. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada S.B LS § 201 lg 2, § 207, § 223 lg 1 ja § 226 lg 1 järgi ning

põhikaristuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista arest 25 päeva.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 25 tunni ulatuses

(ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise alates kohtuotsuse tähtajaks 3 (kolm) kuud jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel määrata S.B üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri (tel 6124962) järelevalve alla.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest.

kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt