1-14-10179/30 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTU MÄÄ R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.06.2016 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-14-10179 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaadi abi Silver REINSAAR Asja läbivaatamise kuupäev 13.06.2016 Kohtuasi

Viru Vangla materjalid V.J-i

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu V.J sünd. , isikukood , xxx XXX XXX

Karistuse kandmise algus 19.01.2015 ja 17.07.2017 lõpp RESOLUTSIOON

Vabastada

V.J

(isikukood XXX) temale Tartu Maakohtu 18.12.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi

enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.5 määrata V.J-ile katseaeg kuni 17.07.2017.

Kohustada V.J i katseajal järgima -

Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 6 sätes

tatud järgmisi kontrollnõudeid:

- elama alalises elukohas xxx

- ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa

elukohast

lahkumiseks

Eesti

territooriumi piires kauemaks kui

2 viieteistkümneks päevaks

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada V.J i katseajal järgim - a

Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi

- asuma tööle või võtma end töötuna

Töötukassas arvele hiljemalt 2 nädala jooksul

- mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega

- osalema sotsiaalprogrammis.

Määrata V.J Tartu Vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vastavalt Karistusseadustiku §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada V.J karistuse kandmisest

Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 12.04.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav V.J-i

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

V.J on otsusega

süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 18.12.2014

Karistusseadustiku (KarS)

§424 järgi ning KarS §68 lg.1 ja §65 lg.2

karistatud

kohaldamisega vangistusega 2 stat ngistuse kandmisele aa 5 kuud 28 päeva alates va asumisest.

Viru Vangla iseloomustu

2 kehtiv

at sest nähtub, et kinnipeetaval on

distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, reaalset

vangistust kannab esimest korda. Soodusteguriks on alkoholi liigtarvitamine,

kriminaalse mõtteviisiga sõprade olemasolu ja mõjutatavus. Turvalisuseriskiks on

suitsiidirisk. Vangistuses on kinnipeetav töötanud majandustöödel, läbis

sotsiaalprogrammi xxx ves

tlustel ning noortele suunatud motivatsioonisüsteemis.

Kinnipeetav asus õppima 10 ndasse klassi, kuid loobus seoses õpiraskustega. -

Kinnipeetav läbis suitsetamisest loobumise nõustamise, kuid suitsetamisest ei

loobunud. Kinnipeetav on hea käitumise eest käinud viis korda kodukülastusel.

3 Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama perekonna xxxtegemist on

tagasihoidliku eluasemega, kus pesemistingimused puuduvad. Kinnipeetaval on

põhiharidus, peale selle omandamist asus õppima kutseõppekeskusesse, mille jättis

pooleli ja asus õppima täiskasvanute gümnaasiumi, mis jäi lõpetamata vangistuse

tõttu. Vanglas ei saanud hakkama õppimisega 10-ndas klassis. Vabaduses oli

kin Pere majanduslik nipeetav alaealine ja ülalpeetav, vabanemisel tal töökoht puudub.

olukord on raske, sissetulekuks on vaid vanemate töövõimetuspensionid ning isa

juhutööde tulu. Vabaduses elas kinnipeetav koos ema ja isaga, vend ja õde on

täiskasvanud ja elavad eraldi. Vangistuse ajal on kinnipeetaval kontakt perekonnaga säilinud, suheldakse telefoni teel ja vanglas kokkusaamiste kaudu, suhted on head ja

toetavad. Kinnipeetav alustas alkoholi tarvitamist varajases nooruses, tunnistab

alkoholi kuritarvitamist. Põhikooli ajal tegi kinnipeetav suitsiidikatse, vanglas ei ole

seda teinud. Kinnipeetaval on olemas eakohased suhtlemisoskused, kuid ta on

tarvitanud vägivalda. Kinnipeetaval on raskusi oma käitumise analüüsimisega, vanglas

läbis vastava programmi. Vabaduses ei suutnud kinnipeetav järgida kriminaalhoolduse

nõudeid ning järgida õigusi ja kohustusi. Kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Uue

kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 25%, vägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus on 43%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist

vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses vabaduses elas kinnipeetav

märgib, et koos ema ja isaga, täiskasvanud õde ja vend elavad eraldi. Vanemate sõnul on nende

suhted pojaga head. Varasemalt on vanematepoolne järelevalve ja kasvatusoskused

jäänud nõrgaks. Vangistuse ajal on kinnipeetava kontakt perega säilinud. Kinnipeetaval tekkisid probleemid 6-ndas klassis, kui ta alustas alkoholi tarvitamist,

ei tulnud ööseks koju, oli kaasõpilastega konfliktne. Põhikooli lõpetas kinnipeetav

rahuldavalt ja asus õppima kutsehariduskeskusesse ja edasi täiskasvanute gümnaasiumi, kuid kinnipeetav ei suutnud õppida, ei täitnud koolikohustust, tarvitas liigselt alkoholi ja pani toime uusi kuritegusid. Ka vanglas ei suutnud kinnipeetav

õpinguid 10 ndas klassis jätkata. Kinnipeetava sõprusringkonda kuulusid kuritegelikule -

teele kalduvad sõbrad, ema ei olnud teadlik, kellega poeg suhtleb. Kinnipeetav

sisustas aega pidutsemise ja alkoholi tarvitamisega, oli mõjutatav sõprade poolt.

Vanglakaristust kannab kinnipeetav esimest korda, kuritegude toimepanemise

põhjuseks oli vale sõpruskond, kellega ta vabaduses suhtles. Uue kuriteo sooritas

kinnipeetav katseajal. Kriminaalhoolduse ajal esinesid kinnipeetaval raskused oma

käitumise analüüsimisel, kuritegeliku käitumise põhjuste teadvustamisel ja nendest

hoidumisel. Enne vangistust oli kinnipeetaval püsiv elukoht, kus kinnipeetaval on omaette tuba. Ema sõnade kohaselt on pere majanduslik olukord raske. Vabaduses ei olnud kinnipeetaval töökohta, kuna oli ülalpeetav ja õppis. Vanglast vabanemisel on kinnipeetaval olemas alaline elukoht, perekonna abi ja toetus, alaline töökoht puudub.

Varasemalt on kinnipeetav olnud kriminaalhooldusel ning käitumiskontroll lõppes

vangistusega, mis tähendab, et järelevalve ei ole kinnipeetavale mõjunud. Riski

suurendavad asjaolud, et kinnipeetav tarvitas vabaduses liigselt alkoholi, tal puudus

töökoht ning suhtlus kriminaalse taustaga sõprade ja tuttavatega.

Maakohtu istung

4

Kinnipeetav V.J taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja kinnitas, et

on kõigest järeldused teinud. Samuti kinnitas kinnipeetav, et on teadlik tingimustest, mida ta peab järgima, et mitte vanglasse tagasi sattuda. Kinnipeetav seletas, et soovib

sügisel asuda õppima ja õpingute ajal on teda lubanud materiaalselt aidata xxx täiskasvanud vend.

Prokuröri abi Maarja Talts maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas

toetas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustustega.

Kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar leidis maakohtu istungil, et kinnipeetavale

tuleks anda võimalus ja käitumiskontrollist piisab tema õiguskuuleka käitumis

tagamiseks.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal,

samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust kehtival katseajal toimepandud kuriteo eest. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 2 distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud vangistusest 2 aastat 5 kuud 28 päeva ära kandnud veidi üle 1 aasta 5 kuu vangistust ning kanda on veel 1 aasta 1 kuu vangistust.

Maakohus leiab, et kuigi korduvkaristatus, uue kuriteo sooritamine kehtival katseajal

ja distsiplinaarkaristuste olemasolu on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, tuleb arvestada ka seda, et tegemist on noore

inimesega, tema esimese vangistusega, Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on

kinnipeetav hea käitumise eest käinud 5 korda kodukülastusel, kaitsja esitatud vastusest teabenõudele nähtub, et kinnipeetav on osalenud motivatsioonisüsteemis ja hea käitumise eest saanud erinevaid preemiaid, käesoleval ajal paikneb kinnipeetav

avavanglaosakonnas,

samuti ka alljärgnevat.

Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub

vanglaväravast välja nii öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk nin - g ta

kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel

pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas

juhul, k abaneb 1 aasta ja 1 kuu ui kinnipeetav kannab oma karistuse lõpuni ära ja v

pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt

karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk

5 vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli.

Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja

järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki

probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang.

Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei

kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete

keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt

vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate

vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata.

Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel kuni karistuse tegeliku lõpuni, s.o. veel üle aasta. Kui ta vabaneb 1

aasta 1 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli.

Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Tegemist on küll

tagasihoidliku eluasemega, kuid kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et tegemist on alalise eluasemega ning viited sellele, et seal pole elamine

võimalik, asja materjalides puuduvad. Samal elamispinnal elavad ka kinnipeetava vanemad, kellega vastavalt Viru Vangla iseloomustusele ja kriminaalhooldusametniku

kirjalikule arvamusele on kinnipeetaval säilinud positiivsed ja toetavad suhted. Maakohus leiab, et seega on kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral lisaks

kriminaalhooldusametniku järelevalvele olemas ka nn. kodune järelevalve, tugi ja toetus.

Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta. Maakohtu istungil

kinnitas kinnipeetav, et asub võimalusel kohe tööle ning sügisel soovib minna

õppima, et omandada eriala. Lisaks sellele nähtub kriminaalhooldusametniku

kirjalikust arvamusest, et kinnipeetava vanemad iaalselt toetama. on nõus poega mater

Kriminaalhooldusametniku samast kirjalikust arvamusest , et peab

ta nähtub küll töökoha puudumist uue kuriteo sooritamise riskiks. Maakohus leiab siinkohal, et riski

saab maandada ka lisakohustuse panemisega kinnipeetavale ennetähtaegsel vabastamisel.

Nagu nähtub viimase kohtuotsuse ärakirjast, on kinnipeetavat karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on

kinnipeetav ise tunnistanud probleemi alkoholi tarvitamisega. Samast iseloomustusest

nähtub ka kinnipeetava enda soov alkoholi kuritarvitamisest loobuda. Selle kohta

annab kinnitust ka asjaolu, et vangistuses veedetud aja jooksul on ta läbinud

sõltuvusega seotud sots käinud psühholoogi iaalprogrammi Eluviisitreening ja

vestlustel iivseks ja leiab, et vabastades kinnipeetava . Maakohus peab seda kõike posit

vangistusest käesoleval ajal, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele

võimalik panna kohustus läbida katseaja jooksul veel

sõltuvusega seotud

sotsiaalprogramme. Kui kinnipee lt, ei saa teda tav vabaneb tähtaegse

6

sotsiaalprogrammide läbimisele kohustada ja nende vabatahtlikku läbimist ei ole võimalik kontrollida.

Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on uue kuriteo kõrged riskid

antud kin aristatuse, alkoholi kuritarvitamise, nipeetava poolt seotud eelkõige korduvk

töökoha puudumise ja varasema suhtlusega kriminaalse taustaga tuttavatega.

Maakohus nõustub siinkohal kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et nimetatud asjaolud on tõepoolest uue kuriteo toimepanemise riskid, kuid arvestab siinjuures ka alljärgnevat.

Korduvakaristatuse, alkoholi kuritarvitamise ja töökoha puudumise osas ütles

maakohus oma arvamuse välja käesolevas kohtumääruses eespool. Mis puutub

kriminaalse taustaga sõpradesse ja tuttavatesse, siis kinnitas kinnipeetav maakohtu istungil, et sellised tuttavad ei olnud kohalikud isikud tema elukohas ja paljud neist

kannavad tänaseks juba vanglakaristust. Igal juhul ei kavatse kinnipeetav enam

nendega suhelda. Suhtlusringkonda on võimalik korrastada ka lisakohustuse panemisega.

Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele

ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega.

Vastavalt KarS §76 lg.5 määrab maakohus ki

nnipeetavale katseaja kuni karistuse tegeliku lõpuni.

Sellel ajal al 6 lutatakse süüdimõistetu käitumiskontrollile KarS §75 lg.1 p.1 –

sätestatud nõuete ja KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste täitmisega.

Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla

iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud alkoholi tarvitamist ning ka liig

viimane karist

us on määratud alkoholiga seotud kuriteo eest. Tööle asumine või

töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Ka aitab

kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis

omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on

vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses alkoholi tarvitamisega. liig

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76

ning Kriminaalmenetluse seadustiku

§426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik