1-13-4292/132 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTU MÄÄ R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.06.2016 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-13-4292 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Kaitsja Monica MERISTO-DMITRIJEV Asja läbivaatamise kuupäev 13.06.2016 Kohtuasi

Viru Vangla materjalid H.A

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu H.A (endine perekonnanimi PILVE) sünd. XXX, isikukood XXX, xxx

Karistuse kandmise algus 22.01.2013 ja 22.01.2018 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta H.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast,

mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 29.03.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav H.A

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

H.A on

otsusega

süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 07.06.2013

Karistusseadustiku (KarS) 200 lg.2 p.4, 7 karistatud § järgi ning KrMS §238 lg.2 ja

KarS §73 lg.4, §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 5 stat alates 22.01.2013. aa

Viru Vangla iseloomustu

8 kehtivat

sest nähtub, et kinnipeetaval on distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 2 korda, vanglas viibib

esimest korda. Kuriteo laad on sarnane varasemaga. Majandusliku kasu saamise

eesmärgil on kõikides episoodides kasutatud vägivalda, grupis. Kinnipeetav on

vangistuses läbinud xxx ja xxx, kuid ta ei tunnista probleeme narkootikumidega.

2 Kahel korral on kinnipeetav vanglas määratud majandustöödele koristajana, hiljem on ta tööst keeldunud. Kinnipeetav läbis riigikeele xxx, kuid tal soovitati kursust korrata. Lisaks osales kinnipeetav suitsetamisest loobumise kursusel, vestlusel psühholoogiga ja alustas sotsiaalprogrammi Õige hetk läbimist. Vabanemise korral on kinnipeetaval

võimalik elama asuda emale kuuluvasse võlgadeta 4-toalisesse korterisse, kus elavad

kinnipeetava ema, kasuisa ja alaealine vend. Kinnipeetaval on põhiharidus,

kutsehariduskeskuses õppimise ajal ei olnud õppimisest huvitatud, ta oli

mitterahuldava käitumise ja nõrkade võimetega õpilane. Vanglas kinnipeetav kutseõppes ei osale, kuna ei nõustu vanglas töötama. Kinnipeetav ei ole vabaduses

töötanud, ta on olnud ema ülalpidamisel. Kinnipeetava majandusliku toimetuleku

oskus on nõrk. 09.03.2016 seisuga on kinnipeetaval Täitise andmetel tasumata

võlanõudeid summas 1709 €, vabanemisfondis on 1290 €. Kinnipeetava ema on

töövõimetuspensionär, kasuisa töötab. s. Kinnipeetaval on lähedastest xxx xx-

kriminaalkorras karistatud ema, 2 onu ja 2 venda. Kinnipeetava suhted lähedastega

on head ja toetavad, kinnipidamise ajal suheldakse regulaarselt. Kinnipeetava

suguvõsas ja suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, kes võivad kinnipeetava käitumisele tulevikus mõju avaldada. Kinnipeetav ei hooli oma tegude

tagajärgedest, kasutab teisi ära, on manipuleeriv. Distsiplinaarkaristused vangistuses näitavad, et ta ei suuda ka range järelevalve tingimustes täielikult ettenähtud korrale alluda. Enne vangistust suitsetas kinnipeetav igapäevaselt kanepit. Kinnipeetav on kaks korda karistatud vägivaldse kuriteo toimepanemise eest, mis näitab, et tal on kalduvus

vägivaldsele käitumisele. Tagajärgedele mõeldes arvestab kinnipeetav ainult enda

vajaduste rahuldamisega. Käesolev kuritegu on toime pandud katseajal. Uue kuriteo

toimepanemise tõenäosus 2 a vägivaldse kuriteo toimepanemise asta jooksul on 62%,

tõenäosus on 61%. Vi Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi ru

enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses kinnipeetav on vallaline,

märgib, et

lähedastest on tal ema, kasuisa, 3 onu ja 6 õde Lähedastest on kr -venda. iminaalkorras karistatud ema, 2 onu ja 2 venda. Suhted lähedastega on head. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama emale kuuluvasse korterisse. Vabanemise korral

on kinnipeetaval olemas sugulaste materiaalne toetus. Kinnipeetava ema sõnade

kohaselt omandas kinnipeetav põhihariduse lihtsustatud õppekava alusel, peale

vangistust soovib omandada keevitaja eriala. Vabanemise korral on kinnipeetavale

garanteeritud töökoht xxx. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, I

astme kuritegude toimepanemise eest. Viimane vangistus mõisteti katseajal

toimepandud röövimise eest. Vaatamata käitumiskontrollile jätkas kinnipeetav kuritegude toimepanemist, see viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest

vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Maakohtu istung

Kinnipeetav H.A selgitas maakohtu istungil, et on valmis muutuma ja

vabaduses tööle minema. Kinnipeetav seletas ka, et ei ole nõus vanglas ka edaspidi majandustöödel töötama.

Prokurör Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus i abi

seisukohas toetas ta kinnipeeta

va vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

3

Kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev palus maakohtu istungil kaaluda võimalust

kinnipeetava vabastamiseks ning anda talle võimalus jätkata karistuse kandmist käitumiskontrolli ja perekonna kontrolli all.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastava katse lt Karistusseadustiku §76 lg.4 ajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal,

samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 2

korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust I astme kuriteo toimepanemise

eest kehtival katseajal. Eeltoodust nähtub, et varasem karistus – – vangistus tingimisi ei ole kinnipeetavale mingit mõju avaldanud, kriminaalhooldus koos käitumiskontrolliga ei ole tema puhul piisav meede kuritegude ärahoidmiseks ning ta jätkab kuritegude toimepanemist.

Kuna vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti

kriminaalhooldus koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste

toitmisega, siis arvestades kinnipeetava varasemat käitumist puudub maakohtul

igasugune veendumus selles, et nüüd täidab kinnipeetav kõiki ettenähtud nõudeid

ning ei pane toime uusi kuritegusid. Maakohus leiab ka, et käesolevaks ajaks on

kinnipeeta

v talle mõistetud liitkaristusest ära kandnud liiga vähe.

Vangistuses on kinnipeetavale määratud 8 distsiplinaarkaristust, neist kehtivaid on 7. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-

91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda õiguspäraselt käituda isegi range järelevalve all.

Vabaduses on kinnipeetavale tagatud elukoht ema ja kasuisa juures. Alalise elukoha

olemasolu loeb maakohus küll positiivseks asjaoluks, kuid leiab, et antud juhul ei soodusta sellel elamispinnal elamine kinnipeetava resotsialiseerumist, kuna asja

materjalide kohaselt on paljud kinnipeetava lähedased, s.h. ema, karistatud kriminaalkorras.

Vabaduses on kinnipeetavale tagatud töökoht pereettevõttes. Töökoha olemasolu loeb

maakohus küll positiivseks asjaoluks, kuid on seisukohal, et see iseenesest ei taga

kinnipeetava õiguskuulekat käitumist. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetav on korduvalt ja järjekindlalt keeldunud majandustöödel töötamisest.

Maakohtu istungil seletas kinnipeetav, et ei ole mingil tingimusel nõus tegema

lihttööd. Arvestades kinnipeetava elukogemuse, tööharjumuse ja madalat haridustaset, eriala puudumist, ei ole eluliselt usutav, et kinnipeetaval võimaldatakse asuda tööle

mõnel juhtival või erialaoskusi nõudval töökohal. Lihttöö puhul tekib aga taaskord

olukord, kus kinnipeetav keeldub töö tegemisest.

4

Kinnipeetav on vangistuses läbinud küll sotsiaalprogramme, kuid Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et tegelikkuses ta nende eesmärke ei mõista ja näiteks oma

sõltuvust ei tunnista. Kinnipeetav on kaks korda karistatud vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest, tagajärgedele mõeldes arvestab kinnipeetav vaid oma vajaduste rahuldamisega. Maakohus leiab, et sellisel on juhul on kinnipeetaval vajalik

karistuse kandmise jätkamine vangistuses, sel juhul on tal võimalus erinevate sotsisaalprogrammide läbi tegeleda on käitumise ja mõtlemise muutmisega. Maakohus leiab, et maakohtu istungil kinnipeetava poolt väljendatud seisukoht, et ta on valmis

muutuma, ei ole piisav tema vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega

käesoleval ajal. Kinnipeetaval tuleb positiivseid muutusi näidata juba vangistuses olles. Käesoleval juhul selliseid muutusi näha ei ole.

Vangistuse lõpuni ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi vabastamine enne

tähtaega sellest selgeks erandiks. Käesolevas asjas ei tuvastanud maakohus ühtegi

sellist asjaolu, mida saaks käsitleda erandina.

Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal vabastamata.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76

ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik