2-15-6001/54 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2016, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-6001

Tsiviilasi

O.R. hagi H.S. vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

159 eurot 97 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. detsembri 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

O.R. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

24. mai 2016

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): O.R. (isikukood: XXXXXXXXX)

Vastustaja (kostja): H.S. (isikukood: XXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 16. detsembri 2015 otsus

osas, millega jäeti O.R. hagi H.S. vastu kalmu randi, pingi,

plaatide

ja

püsikute

kulutuste

hüvitamise

osas

rahuldamata ning menetluskulude jaotuse osas.

2. Jätta maakohtu otsus muutmata osas, millega maakohus

jättis rahuldamata O.R. nõude panga ülekande teenustasu

nõudes.

3. Teha asjas tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada

O.R. hagi H.S. vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

osaliselt ning mõista H.S.lt välja O.R. kasuks täiendavalt

maakohtu poolt väljamõistetud võlgnevusele 142 (ükssada

nelikümmend kaks) eurot 50 (viiskümmend) senti.

4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

4.1. Rahuldada O.R. hagi osaliselt.

4.2. Mõista H.S.lt O.R. kasuks välja põhivõlg 187 (ükssada

kaheksakümmend seitse) eurot 77 (seitsekümmend seitse)

senti.

4.3. Mõista H.S.lt O.R. kasuks välja 15. juuni 2016 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 18 (kaheksateist) eurot 30

(kolmkümmend) senti ning alates 16. juunist 2016 jooksev

viivis põhinõudelt, s.o 187 eurot 77 senti, VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni,

kuid kokku mitte üle põhinõude summa.

4.4. Jätta rahuldamata O.R. taotlus H.S. pangakonto

väljavõtte väljanõudmiseks ja kostja taotlus välja nõuda

Swedbank

AS-ist

õiend

Ü.R.le

matusekulude

väljamaksmise kohta summas 1802 eurot 50 senti.

4.5. Jätta tähelepanuta hageja poolt 3. detsembril 2015

kirjas esitatud nõuded.

5. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus H.S.

kanda.

Menetlusosaliste menetluskulude rahalise suuruse maa- ja

ringkonnakohtus määrab kindlaks asja lahendanud

maakohus.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. O.R. (hageja) esitas 21. aprillil 2015 hagi H.S. (kostja) vastu 188 euro 90 sendi ja viivise

alates 10. jaanuarist 2015 saamiseks.

Hagiavalduse ja hageja selgituste kohaselt on pooled 8. septembril 2014 surnud XX pärijad (tl

7–8). Kostja on oma pärandiosa kätte saanud. Vastavalt pärimisseaduse (PärS) §-le 131 on

kostjal kohustus tasuda 1/6 matuse kuludest, kuid kostja on sellest keeldunud. Matuse kulud

kandis kaaspärija Ü.R., kellele hageja on maksnud kostja osa (tl 10). Nõutav summa koosneb

järgnevatest kuludest: kalmumärgile kuupäeva raiumine 40 eurot, kalmurant 250 eurot,

kalmupink 485 eurot, kalmuplaadid ja püsikud 120 eurot, panga ülekande teenustasu 1 euro 50

senti, pärandi menetluse algatamine notari juures 90 eurot 86 senti, notari tasu

pärimistunnistuselt 123 eurot 16 senti, kokku 1110 eurot 52 senti, millest iga pärija osa on 185

eurot 8 senti. Hageja kandis Ü.R.le üle 186 eurot, millele lisandub postisaatekulu 2 eurot 90

senti, kokku 188 eurot 90 senti.

V Maavalitsuse matusekulude kandmiseks tasutud toetuse 130 euro eest tehtud kulutused ei ole

hageja nõude hulgas. Lisaks tasuti matuse korraldamise kulud pärandaja vahendite arvelt.

Kostja suuline nõusolek kulude tegemiseks oli olemas. Viivised tuleb mõista välja

pärimistunnistuse väljaandmisest, s.o 10. jaanuarist 2015.

Mõiste „matus“ all tuleb mõista eelkõige matmispaika, hauaplatsi ja pärimisseaduses toodud

„matuse kulude“ all tuleb mõista selle matmispaigaga seotud kulusid.

Moraalne kahju matuse korraldamise ja organiseerimise läbiviijate ning kaaspärijate häbiväärse

ja alatu süüdistamise ning sugulastele laimukampaania levitamise eest on 100 eurot.

Hagiväliselt tehtud lisakulutused (telefonikõned, transpordikulud, hauaplatsi korrastamise abi

eest tasumine jne) on orienteeruvalt 100 eurot. Kostja peaks matuse korraldajate ees kirjalikult

vabandama.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on seoses pärimisega andnud volituse Ü.R.le. Kostja pole

hagejal lubanud pärimisrahadega tehinguid teha ning ei ole raha ülekandmiseks nõusolekut

andnud. Pärand laekus 17. märtsil 2015 (tl 51), hageja on Ü.R.le ülekande teinud 18. märtsil

2015. Raha ülekandmine Ü.R.le polnud vajalik, kuna Ü.R. käes oli pärandajale kuulunud 1400

eurot sularaha ning selle eest telliti matuseteenused. Lisaks saadi matuse korraldamise toetus

130 eurot V Linnavalitsuselt. Pärimistunnistusel (tl 7–8) nimetatud Ü.R. kulu kalmu

korrastamisele 875 eurot ei ole tõendatud. Pangatasud 7 eurot 75 senti on konto väljavõtte

kohaselt maha arvatud pärandist.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus mõistis 16. detsembri 2015 otsusega kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

45 eurot 27 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 3 eurot 10 senti ning viivise põhivõlalt alates

17. detsembrist 2015 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses toodud seadusjärgses

määras. Maakohus jättis hageja poolt 3. detsembri 2015 kirjas esitatud nõuded tähelepanuta

ning menetluskulud poolte endi kanda.

PärS § 151 lg-te 1 ja 2 kohaselt jagatakse pärandaja matuse ja muud pärandiga seoses tehtud

vajalikud kulutused kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosadega, kui testamendist või

pärimislepingust ei tulene teisiti ning pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest vastutavad

pärijad solidaarselt. Asjas ei ole esitatud testamenti või pärimislepingut, pärimistunnistusest

nähtuvalt toimus pärimine seaduse (PärS § 14) alusel. Seega on seaduse järgi kostjal kohustus

tasuda 1/6 matusekuludest. Maakohus leidis, et hagejal on põhjendatud nõue kostja vastu 45

euro 27 sendi ulatuses.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt saab matusekuludeks pärimisseaduse mõttes pidada

kalmumärgi kuupäeva raiumise kulu 40 eurot, millest kostjalt tuleb välja mõista 1/6, s.o 6 eurot

70 senti. Matusekulud saavad olla eelkõige matuse korraldamisega seotud kulud (matusebüroo

teenused, kirst, hauaplatsi rent jms) ning minimaalsed kulud, mis tehakse tavapäraselt

hauaplatsile (hauakivi või risti hind jms), s.h ka hauakivile kuupäeva raiumine.

Ilma pärimismenetluse ja pärimistunnistuseta ei oleks kostja oma arvele pärandiosa saanud,

seega tuleb need kulud kostjal hüvitada. Tegemist on pärandiga seoses tehtud vajaliku

kulutusega, s.o 214 eurot 02 senti (90,86 + 123,16) (tl 64–65). Kuna arve maksja on arvetest

nähtuvalt Ü.R., kellele omakorda on kulud hüvitanud hageja, tuleb kostjalt hageja kasuks

mõista välja 35 eurot 67 senti.

Kuna kostjal on kohustus tasuda hagejale mingi summa, oli hageja enne kohtusse pöördumist

kostjale nõudekirja saatmine ning sellega seonduv kulu 2 eurot 90 senti põhjendatud (VÕS §

115 lg 1 alusel).

Matusekuludeks ei saa lugeda kalmu ranti, pinki, plaate ja püsikuid, kuna need ei ole hauaplatsi

juures elementaarsed. Maakohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaks alust arvata, et poolte

vahel oli tekkinud lepinguline võlasuhe, s.o et kostja oli andnud suulise nõusoleku kulude

tegemiseks. Hageja ei saa nende kulude väljamõistmist nõuda ka lepinguvälise võlasuhte alusel,

kuna tegemist ei ole käsundita asjaajamisega (tegu ei ole tehtud kostja kasuks) ega alusetu

rikastumisega (kostja ei ole hagejalt midagi saanud). Sellest tulenevalt jättis maakohus hagi

kalmu randile, pingile, plaadile ja püsikutele tehtud kulutuste osas rahuldamata.

Asjakohane ning pärandiga seotud kulu on pangaülekande tasu pärandi tasumisel kostja

kontole. Kuivõrd kostja esitatud kontoväljavõttest (tl 51) nähtub, et teenustasu on maha

arvestatud panga poolt ning seda ei ole tasunud hageja või Ü.R., tuleb hagi jätta panga ülekande

teenustasu osas rahuldamata.

Kuna hageja ei ole esitanud nõuet kõigi matusekulude osas (kirst, matusebüroo kulud jms),

pidas maakohus hageja ütlustega tõendatuks, et tsiviilasjas esitatud kulutused ei ole muude

summadega hüvitatud ning jättis kostja vastuväite, et Ü.R. on saanud kuludeks vajaliku summa

pangas, arvestamata. Maakohus jättis tähelepanuta hageja poolt 3. detsembri 2015 kirjas

esitatud soovid. Hageja ei ole selles osas õigeaegset selget nõuet esitanud.

Maakohus mõistis VÕS § 113 lg 1 ja § 94 alusel välja viivise alates hageja taotletud

10. jaanuarist 2015, kuna kõik kulutused on tehtud varem. Kostjal tuleb tasuda viivist perioodi

10. jaanuar 2015 kuni 16. detsember 2015 eest 3 eurot 10 senti (45,27 * 8,05% / 365 päeva

aastas * 310 päeva) ning alates sellest ajast VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus, teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning jätta menetluskulud kostja

kanda. Hageja palub kohustada kostjat vabandama kirjalikult matuse korraldajate Ü.R. ja Külli

Saksniit ees.

Apellatsioonkaebuse

kohaselt

on

maakohus

kohaldanud

pärimisseaduse

asemel

võlaõigusseadust. Pärimisseaduses on kasutusel mõiste matuse kulud (kaks sõna), kuid

maakohtu otsuses on erinevalt pärimisseadusest kasutatud mõiste matusekulud (üks sõna).

Maakohus ei erista mõistete sisu erinevust. Hageja esitas 3. detsembril 2015 kirjaliku seisukoha

mõistete erinevuse kohta, kuid maakohus jättis kohtuotsuses (resolutsiooni p 4) hageja poolt

esitatu tähelepanuta ja menetlemata. Ei hageja ega kostja pole püstitanud probleemi matuse

kulude struktuuri kohta. Kalmu rant, pink, kalmuplaadid ja püsikud on vajalikud elementaarsed

ja V kalmistu tavade kohane atribuutika. Need kulud sisalduvad matuse kulude sees ja vastavad

tavadele.

Kohtuotsuses on kostja vastuväidete juures märgitud, et sõit Tartust Võrru ja tagasi ei ole mitte

60 eurot, vaid 2 x 5 eurot, s.o bussipiletite hind. Kostja pole sellist asjaolu esitanud, e-toimikus

puudub sellekohane dokument. Hageja järeldab, et maakohtu kohtunik on teinud eraviisilist

koostööd kostjaga, millest hageja pole teadlik. Hageja oli sunnitud oma elukohast

XXXXXXXXXXX maakohtu kohtuistungile sõitmiseks olenevalt tervislikust seisundist ja

elukohast kasutama eratransporti. Kostja mitteilmumine kohtuistungile tõendab kostja

soovimatust osaleda sisulises menetluses ning soovi kasutada endise kohtukaasistujana säilinud

sidemeid ja tutvusi.

Maakohus jättis põhjendamatult menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda. Kostja on maakohtu otsuse täitnud.

Vastuse kohaselt leidis maakohus õigesti, et pärandaja matuse kulud saavad olla matuse

korraldamisega seotud kulud ning minimaalsed kulud hauaplatsile. Hageja võis täiendavaid

kulutusi teha, kuid ta ei saa nende hüvitamist nõuda teistelt pärijatelt.

Apellandi poolt hilinemisega esitatud lisanõuete menetlusse võtmiseks ei olnud alust.

Hageja väited kostja poolt pärandaja psüühilise terroriseerimise kohta ei vasta tegelikkusele.

Kostjal olid pärandajaga väga head lähedased suhted. Kostja ei tunne maakohtu kohtunikku ega

ole temaga eraviisiliselt suhelnud.

Hageja väide, et ta on pärandi jaotamise läbiviimise eest tasunud Ü.R.le 186 eurot ei vasta tõele.

Poolte vahel ei ole mingit kokkulepet olnud, mistõttu puudus hagejal õigus kostja eest raha

Ü.R.le ülekandmiseks. Ü.R. keeldus kostjale oma arveldusarve numbri andmisest sinna rahade

ülekandmiseks.

Matuse kulude katmiseks

oli

Ü.R.l

pärandaja sularaha olemas.

Pärimistunnistuses märgitud kulu 875 eurot ei ole tõendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 16. detsembri 2015 otsus tuleb tühistada osaliselt

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus

teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse,

millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab PärS § 151 lg 1 ja VÕS 1018 alusel kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 187 eurot 77 senti ja seisuga 14. juuni 2016 sissenõutavaks muutunud

viivise.

7. Maakohus luges tuvastatuks ja pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja on XX pärijad

kumbki 1/6 suuruses mõttelises osas. Kostja kontole on kantud pärandina 830 eurot 17 senti.

Maakohus rahuldas hageja nõude tema poolt kostja eest tasutud matusekulude osa hüvitamiseks

osaliselt, apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus

jättis hageja nõude rahuldamata.

8. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohtus ei ole vaidlustatud

maakohtu otsust osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks kalmumärgi

kuupäeva raiumise kulu 6 eurot 70 senti; pärimismenetluse algatamise ja pärimistunnistuse

saamisega seotud kulud 35 eurot 67 senti; postikulu 2 eurot 90 senti, kokku 45 eurot 27 senti.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult jätnud rahuldamata hageja nõude kostja vastu

kalmu randi, kalmu pingi, kalmu plaatide ja püsikutega seotud kulude hüvitamiseks.

VÕS § 1041 järgi võib isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega

kohustatud, nõuda isikult, kelle kohustuse ta täitis, täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist

niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu

kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Vaidlust ei ole poolte

vahel selles, et hageja on tasunud 18. märtsil 2015 Ü.R. kontole 186 eurot selgitusega

„matusekulude hüvitus H.S. eest“, pooled ei vaidle selle üle, et Ü.R. kandis XX matuse kulud.

Kostja ei ole oma väiteid selle kohta, et osaliselt kandis matusekulud ka kolmas isik, tõendanud.

Hagejal on kostja vastu VÕS § 1041 alusel käsundita asjaajamisest tulenev nõue juhul, kui

Ü.R.l on nõue kaaspärijate vastu pärandaja matusega ja kalmu korrastamisega ning muude

pärimismenetlusega seotud kulutuste hüvitamiseks, mille kostjale langeva osa on kostja eest

tasunud hageja.

9. PärS § 151 lg 1 kohaselt jagatakse pärandaja matuse ja muud pärandiga seoses tehtud

vajalikud kulutused kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosadega, kui testamendist või

pärimislepingust ei tulene teisiti. Pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest vastutavad

pärijad solidaarselt (PärS § 151 lg 2).

Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt PärS § 151

lg 1 nimetatud pärandaja matuse kulud hõlmavad piirkonnas tavapäraseid kulutusi matusele

ning matusega seotud haua korrastamiseks vastavalt matmispaiga traditsioonidele.

Ringkonnakohus on seisukohal, et pärija peab kandma need kulud, mis pärandaja tavapärases

elukeskkonnas valitsenud arusaamise ja traditsioonide järgi on seotud väärika ning kohase

matusega. Otseselt matuse kulud hõlmavad seega kulutusi lilledele ja püsival eesmärgil rajatud

hauaplatsi kujundusele, mille juurde kuuluvad hauakivid, plaadid ja püsikud. Matusekulude

hulka ei kuulu hilisem haua eest hoolitsemine.

Kuigi praegusel juhul oli tegemist mitme inimese hauaplatsiga (hageja väitel oli sinna maetud

aastaid tagasi ka pärandaja abikaasa), tuleb kulutusi kalmu randile lugeda põhjendatuks.

Põhjendatud on ka kulutused kalmuplaatidele ja püsikutele. Püsivalt hauaplatsil olev pink on

Eesti surnuaedades hauaplatsil tavapärane. Praeguses menetluses võivad olla kulutused pingile

küll tavapärasest suuremad, kostja on aga vastuses apellatsioonkaebusele märkinud üksnes, et

„pink graniidist“ (kõige kallim pink)? ning ei ole muid vastuväiteid esitanud.

Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue kalmu randi, pingi, plaatide ja püsikute

osas, kokku 142 eurot 50 senti ((250+485+120)/6).

Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja nõude panga ülekande teenustasu saamiseks.

Seega on hageja põhjendatud nõue kokku 187 eurot 77 senti (45,27 + 142,50).

10. Apellatsioonkaebuses on hageja soovinud ka moraalse kahju hüvitamist menetluskulude

nõudena. Maakohus ei ole hageja nõuet mittevaralise kahju hüvitamiseks menetlenud, hageja

ei soovinud ka ringkonnakohtu istungil täiendavaid tõendeid esitada. Juhul, kui hageja soovib

lisaks hagiavaldusele kostja vastu esitada nõude mittevaralise kahju saamiseks, tuleb tal kohtule

esitada uus nõue. Mittevaralise kahju nõue ei ole menetluskulu tsiviilkohtumenetluse

seadustiku mõttes.

Ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited kostja kui PärS § 6 kohaselt

pärimiskõlbmatu isiku kohta tähelepanuta kui asjasse mittepuutuvad.

Ringkonnakohus jätab hageja ringkonnakohtu istungil tehtud märkused kostja terviseseisundit

puudutavate menetluses esitatud tõendite suhtes tähelepanuta kui asjasse mittepuutuvad. Kohus

ei ole kohustanud kostjat isiklikult kohtuistungist osa võtma TsMS § 346 järgi. Hageja

kohtuistungilt puudumise õiguslikke tagajärgi reguleerib TsMS § 409, mille kohaselt juhul, kui

hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja

taotlusel kas jätab hagi läbi vaatamata; teeb hagi õigeksvõtule põhineva otsuse, kui kostja võtab

hagi õigeks; lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kostja kohtuistungilt

puudumise õiguslikud tagajärjed on reguleeritud TsMS §-s 410.

11. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab osaliselt hageja nõude, on põhjendatud ka hageja viivise

nõue. VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Ringkonnakohus leiab, et viivisenõue alates 10. jaanuarist 2015, s.o pärimistunnistuse

väljaandmisele järgnevast päevast, ei ole põhjendatud. Toimiku materjalidest nähtuvalt on

kostja oma osa pärandist saanud 17. märtsil 2015 kätte (tl 51), hageja on kostja osa

matusekuludest Ü.R.le tasunud 18. märtsil 2015 (tl 10) ning on kostjale kulude hüvitamise

nõude esitanud märtsi lõpus, mille kostja sai kätte 31. märtsil 2015 (tl 9). Sellest tulenevalt leiab

ringkonnakohus, et hageja nõue kostja vastu ei saanud muutuda sissenõutavaks enne hageja

enda poolt kostja kohustuse täitmist ning kostjale tähtaja andmist vabatahtlikuks täitmiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud arvestada viivist alates 1. aprillist 2015, s.o

järgmisest päevast pärast hageja nõude kostjale kättetoimetamist.

Perioodi 1. aprill 2015 kuni 15. juuni 2016 oli seadusjärgne viivise määr 8,05% aastas, seega

on hageja nõudelt 187 eurot 77 senti sissenõutavaks muutunud viivis 15. juuni 2016 seisuga,

s.o 442 päeva eest, 18 eurot 30 senti. Kostjalt tuleb hageja kasuks mõista alates 16. juunist 2016

kuni põhinõude täitmiseni viivis seaduses sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem, kui

põhinõude summa.

12. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, rahuldab hagi maakohtust

suuremas ulatuses ja rahuldab osaliselt apellatsioonkaebuse, tuleb muuta ka menetluskulude

jaotust. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude selle täisulatusele ligilähedases suuruses

(99,4%), tuleb kõik menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles

kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Kui madalama astme kohus määras

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja

kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks

saatmata, muudab kõrgema astme kohus vajaduse korral madalama astme kohtu

kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust.

Maakohus jättis hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda ning sellest

tulenevalt ei määranud maakohus menetlusosaliste menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine alles kõrgema astme kohtus ei ole

kooskõlas mõistlikkuse ega menetlusökonoomia põhimõtetega. Ei ole mõistlik ega loogiline, et

juhul, kui maakohus määrab ühe poole menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, tuleb teise poole maakohtu menetluses kantud menetluskulude

rahaline suurus määrata kindlaks esimesena vastavalt kas ringkonnakohtus või Riigikohtus.

Seepärast toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus

TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist (Riigikohtu 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 22).

TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude

rahalist suurust kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale,

millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja

menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Kui

menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata,

et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks

sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke