3-15-3026/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi nr 3-15-3026

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 14.06.2016.a, Tallinnas Haldusasja number 3-15-3026 Haldusasi T.T. kaebus Politseija Piirivalveameti kohustamiseks hüvitise maksmiseks teenistusest vabastamisest ette teatamata jätmise eest summas 2188,89 eurot ning viivise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – T.T., esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar Vastustaja – Politseija Piirivalveamet, esindaja Irina Punko RESOLUTSIOON Lõpetada haldusasja nr 3-15-3026 menetlus. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.T. esitas 19.07.2014.a Tallinna halduskohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti (PPA) peadirektori 23.05.2014 käskkirja nr 1.9-2/707p tühistamiseks ning politseija piirivalveseaduse § 57 lõigete 1 ja 2 põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks. Kohus võttis 15.08.2014.a määrusega haldusasjas nr 3-15-51523 kaebuse menetlusse.

2. Menetlusosalised esitasid 13.10.2015.a kohtule haldusasjas nr 3-14-51523 taotluse alljärgneva kompromisslepingu kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks:

„1. Politsei– ja Piirivalveamet vabastab T.T. teenistusest Politsei– ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullija liiklusjärelevalvetalituse Pärnu arestikambri arestimaja politseiniku ametikohalt koondamise tõttu PPVS § 1 lg 6, § 94 lg 1 ja ATS § 90 lg

1 p 3 alusel käesoleva kompromisslepingu kinnitava kohtumääruse jõustumisele järgneval tööpäeval.

3. T.T. kinnitab, et temal ei ole teenistusse jäämise eelisõigust PPVS § 94 lg 2 alusel.

4. Politseija Piirivalveamet maksab T.T.le hüvitist PPVS § 97 lg 1 p 4 alusel kümne kuu ametipalga ulatuses summas 9800 (üheksa tuhat kaheksasada) EUR käesoleva kompromisslepingu kinnitava kohtumääruse jõustumisele järgneval tööpäeval.

5. Politseija Piirivalveamet maksab T.T.le ATS § 104 lg 1 alusel lõpparve, so palk töötatud aja eest ja hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest käesoleva kompromisslepingu kinnitava kohtumääruse jõustumisele järgneval tööpäeval.

6. Kompromisskokkuleppe punktides 4-5 nimetatud summadelt peab Politseija Piirivalveamet kinni seadusega ettenähtud maksud.

5. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda.

6. Menetlusosalised kinnitavad, et kompromisslepingu kõigi tingimuste kohasel täitmisel kohustatud menetlusosaliste poolt puuduvad neil üksteise vastu mis tahes täiendavad nõudmised, mis tulenevad või võivad tuleneda haldusasjas nr 3-14-51523 esitatud asjaoludest.

7. Pooled on kokku leppinud, et sõlmitud kompromisslepingu Tallinna Halduskohtule edastab menetlusosaliste nimel viivitamata Vastustaja.

8. Menetlusosalised kinnitavad, et nad on teadlikud HKMS §-s 152 sätestatud kompromissi kinnitamise ja haldusasja menetluse lõpetamise tagajärgedest, sh asjaolust, et menetluse lõpetamise korral ei saa samal alusel ja sama nõudega kaebust esitada.

9. Lähtudes ülalpool kokkulepitust paluvad menetlusosalised Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajal kinnitada käesolev kompromissileping kohtumäärusega kohtuistungit pidamata ja lõpetada asja menetlus.“

3. Kohus kinnitas 14.10.2015.a määrusega eeltoodud kompromissi ja lõpetas haldusasja nr 3- 14-51523 menetluse.

4. PPA peadirektori 03.11.2015.a käskkirjaga nr 1.9-2/1545p vabastati T.T. teenistusest koondamise tõttu 04.11.2015.a.

5. T.T. esitas 20.11.2015.a PPA-le avalduse teenistusest vabastamisest etteteatamata jätmise eest hüvitise 2940 euro maksmiseks ja viivise maksmiseks.

6. PPA vastas 30.11.2015 kirjaga nr 1.9-9/1772-2, et on täitnud kõik Tallinna Halduskohtu poolt 14.10.2015.a haldusasjas nr 3-14-51523 kinnitatud kompromisslepingu tingimused ning kuna kompromisslepingus kinnitasid mõlemad pooled, et kompromisslepingu kõigi tingimuste täitmisel puuduvad pooltel üksteise vastu mis tahes täiendavad nõudmised, siis jääb T.T. avaldus rahuldamata.

7. T.T. esitas 04.12.2015.a Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA kohustamiseks hüvitise maksmiseks teenistusest vabastamisest ette teatamata jätmise eest summas 2188,89 eurot ning viivise väljamõistmiseks.

Kaebuse kohaselt oli T.T. politseiteenistuse staaž teenistusest vabastamisel 23 aastat 8 kuud ja

29 päeva. ATS § 101 lg 1 p 4 sätestab, et koondamise tõttu teenistusest vabastamisest teatatakse ametnikule kirjalikult ette, kui tema teenistusstaaž on kestnud kümme ja enam aastat, vähemalt

90 kalendripäeva. Kaebaja oli teenistusest vabastamise ajast teadlik 23 kalendripäeva enne teenistusest vabastamist. ATS § 101 lg 6 sätestab, et kui etteteatamisaegu ei järgita, makstakse ametnikule palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. Pooled ei leppinud haldusasjas nr 3-14-51523 sõlmitud kompromissis kokku, et ATS § 101 lg 6 antud juhul ei kohaldu ega saanud kokku leppida, sest seadus seda ei võimalda. HKMS § 154 lg 1 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane. Kompromissi põhisisuks oli otsustus, mis järgneb sellele, kui üleviimine osutub õigusvastaseks: kas kaebajale pakutakse tema nõusolekul teine ametikoht või vabastatakse teenistusest. Ülejäänud punktid tulenesid seadusest. Lõpparve maksmine kompromissi punktis 5 on deklareeriv säte. Vastustaja soovil märgiti lõpparve koosseisu palk töötatud aja eest ja hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest. Kompromissi punktis 4 toodi eraldi, samuti vastustaja soovil, koondamistasu summa ja maksmise tähtaeg. Kõik need tingimused on sätestatud ka seaduses ning neid kompromisslepingus nimetamata jätmisel ei tähendaks see seda, et neid summasid maksma ei peaks. Samuti ei tähenda teenistusest vabastamisest etteteatamata jätmise eest ette nähtud hüvitise maksmise kohustuse kompromissis märkimata jätmine seda, et hüvitist ei peaks maksma seadusest tulenevalt. Vastustaja ei ole T.T.le teenistusest vabastamisest ette teatanud, kuid kompromisslepingust tulenevalt oli T.T. sellest teadlik 23 päeva varem. Ülejäänud 67 kalendripäeva eest ei ole vastustaja kaebajale hüvitist maksnud.

8. Kohus võttis kaebuse 09.12.2015.a määrusega haldusasjas nr 3-15-3026 menetlusse ja määras vastustajaks PPA.

9. PPA esitas 12.01.2016.a taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 1 alusel. Vastustaja leiab, et T.T. nõue tuleneb haldusasja nr 3-14-51523 nõudest. Kohtuvälise kokkuleppe sõlmimisel peetud läbirääkimiste tulemusena lepiti kokku, et T.T. koondamisel ei kohaldata etteteatamistähtaega ATS § 101 lg 1 alusel ega maksta hüvitist etteteatamata päevade eest ATS § 101 lg 6 kohaselt. Kompromissiga lepiti kokku, et pooltel puuduvad üksteise vastu mis tahes täiendavad nõudmised, mis tulenevad või võivad tuleneda haldusasja nr 3-14-51523 asjaoludest. Kohus peab järgima, et kokkuleppe sisu on seaduslik ja täidetav. Kohus on andnud kohtumääruses kompromissile sisulise hinnangu. Kui kaebaja leidis peale kompromissi sõlmimist, et see ei vasta tema tahtele, tulnuks kohtumäärus vaidlustada. Seda ei ole kaebaja teinud. Seega on tegemist sama nõudega samadel alustel.

10. Kaebaja on seisukohal, et käesoleva asja menetluse lõpetamiseks puudub alus. Haldusasjas 3-14-51523 esitas T.T. kaebuse PPA peadirektori 23.05.2014 käskkirja nr 1.9-2/707p „Politseiametniku nõusolekuta üleviimine“ tühistamiseks. Käesolevas asjas aga taotleb rahalise nõude täitmiseks kohustamist, mis tuleneb ATS § 94 lg 1 (teenistusest vabastamine koondamise tõttu) ja § 101 lg 6 (hüvitise maksmine teenistusest vabastamisest etteteatamata aja eest), mis üleviimise käskkirjaga ei seostu. Kaebaja ei soovi haldusakti andmist, vaid hüvitise väljamõistmist. Seega on ebaõige vastustaja väide, et hüvitise nõue tuleneb haldusasja nr 3-14- 51523 nõudest. Tallinna Halduskohtu 14.10.2015.a määrusega kinnitati T.T. ja PPA kompromiss ning lõpetati asja menetlus. Ebaõige on vastustaja väide, et läbirääkimiste tulemusena lepiti kokku, et T.T. koondamisel ei kohaldata etteteatamistähtaega ATS § 101 lg 1 alusel ega maksta hüvitise etteteatamata päevade eest ATS § 101 lg 6 kohaselt. Kaebaja aga ei ole kordagi läbirääkimiste käigus seaduses ette nähtud hüvitise saamisest loobumise tahet vastustajale ega kohtule avaldanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. HKMS § 152 lg 1 p 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. HKMS § 43 lg 1 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta või varasem kaebus on kohtu menetluses.

12. Kohus leiab, et kompromissi sõlmimisega haldusasjas nr 3-14-51523 muutsid pooled vaidluse eset ja kompromissi kinnitamisega on kohus seda aktsepteerinud. Kompromissi kinnitanud kohtumäärus jõustus 03.11.2015.a. Vaidlustades kohtumäärusega kinnitatud kompromissi tingimused on kaebaja sisuliselt taasalgatanud juba lahendatud vaidluse, mis ei ole aga lubatud. Seega tuleb käesolev menetlus HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kui kaebaja leiab, et vastustaja ei ole täitnud Tallinna Halduskohtu 14.10.2015.a määrust haldusasjas nr 3-14-51523, on sobivaks õiguskaitsevahendiks taotlus vastustajale rahatrahvi määramiseks kompromissi täitmata jätmise eest (HKMS § 248 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys