1-09-1303/3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-09-1303

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2009.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-09-1303 (09250000108) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Inna Teresk Tõlk - Kriminaalasi S.N süüdistuses kuriteos KarS § 199 lg2 p9 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses

Prokurör

Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav

S.N ,

ik.xxx, kriminaalkorras karistatud varem neljal korral: 1) 15.10.2001.a Saare Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 järgi rahatrahviga 50 päevamäära, so 2650 EEK; 2) 21.01.2002.a Saare Maakohtu poolt KrK § 139 lg2 p2,3 alusel vabadusekaotust 1aasta ;

3) 11.01.2008.a Pärnu Maakohtu, Kuressaare kohtumaja poolt KarS § 266 lg1, 199 lg 2 p 4, 8 alusel vabadusekaotust 4 kuud;

4) 01.08.2008.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg2 p 9 – KarS § 25 lg 2 järgi vangistusega 5 kuud;

Väärteokorras karistatud 25-l korral, sealhulgas 17 korral KarS §

2 218 lg 1 järgi (t l 18-25 ), Tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld,

Kaitsja S.N-i kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada S.N kuriteos KarS § 199 lg2 p9 järgi ja mõista karistuseks vangistus neli (4) kuud.

KarS § 68 alusel arvata S.N-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg

15.01.2009.a. kuni 17.01.2009.a., s.0. kolm (3) päeva karistusaja hulka. Kandmisele

kuuluvaks karistuseks oleks seega vangistus kolm (3) kuud ja kakskümmend seitse (27) päeva.

Kohaldada S.N suhtes KarS § 69 sätteid ja asendada S.N-ile mõistetud ning tema poolt ärakandmisele kuuluv karistus kolm (3) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust süüdistatava nõusolekul üldkasuliku tööga.

Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd,

kolmele (3) kuule ja kahekümne seitsmele (27) päevale vangistusele vastab

3x30+27=117) ehk 117 vangistuspäevale vastab 234 (kakssada kolmkümmend neli) tundi üldkasulikku tööd (2x117). Seega kuulub S.N-i poolt tegemisele 234 üldkasuliku töö tundi. 234 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus S.N-ile üks (1) aasta.

Üldkasuliku töö tegemisel peab S.N järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel

pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule.

3 Asjaolud ja menetluse käik

S.N’ a süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

süstemaatiliselt varguseid, varastas 15.01.2009.a. kella 12.30 paiku Kuressaare Rae tn 1 asuvast Saaremaa Kaubamajast Saaremaa Tarbijate Ühistu’le kuuluva raadio Roadstar RCR- 2002 väärtusega 339.-krooni.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani S.N toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku S.N-i süüdistuses kuriteos KarS § 199 lg2 p9 järgi

koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. S.N on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav S.N ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid S.N-ile esitatud süüdistuse sisu ja

kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus S.N-ile

nõutava karistuse liigis ja määras KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus neli (4) kuud. Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

S.N suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

Välja mõista S.N-ilt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni.

Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 AS SEB Pangas,

viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-09-1303, isik kelle eest tasutakse – S.N, nõude liik – sundraha.

Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui

sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul,

kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete)

rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu

kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt.

4 KarS § 68 alusel arvata kahtlustatavana kinnipeetuna eelvangistuses viibitud aeg 15.01.2009.a kuni 17.01.2009 a , s.o. 3 päeva, karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub 3 (kolm) kuud 27 ( kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, kolmele (3)

kuule 27 ( kakskümmend seitse) päevale vangistusele (3x30+27=117) ehk 117 vangistuspäevale vastab (117x2) 234 (kakssada kolmkümmend neli) tundi üldkasulikku tööd. 234 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS sätestab: (6) Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku

ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.(7) Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule.

S.N selgitas kohtuistungil, et taon prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud,

ning ta nõustub sõlmitud kokkuleppega. S.N kinnitas, et on nõus temale esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga. S.N on andnud kirjaliku

nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Tsiviilnõudeid tema vastu ei ole.

Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde.

Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav S.N, prokurör ja kaitsjad kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et S.N tuleb süüdi tunnistada nendele süüks arvatud kuritegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistused vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi ei ole esitatud.

KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub nii S.N-ilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral

1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni.

5

Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318.

Kristel Pedassaar kohtunik

6