1-07-14782/57 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-07-14782

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-14782 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid T.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu T.U , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 7 klassi, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 17.12.2007 31.12.2016 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Vabastada T.U temale Harju Maakohtu 17.12.2007 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, 78 p 2 määrata T.U-le katseaeg kuni 31.12.2016 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada T.U-d katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud - kon

trollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - skoha , töö või õppimi vahetamiseks;

2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada T.U-d katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,2 1,4,7,8 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast töötuna arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala

Eesti jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte suhtlema krimi alkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt tööväliselt na eelnevalt luba taotlemata; - osalema sotsiaalprogrammis.

Määrata T.U kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada T.U karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 17.05.2016 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava T.U id vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

T.U kannab käesoleval ajal karistust Harju Maakohtu 17.12.2007 kohtuotsuse kohaselt, millega

karistati 9 kuulise vangistusega. ta mõisteti süüdi KarS § 331 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 02.04.2004.a Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 aastat 3 kuud ja 15 päeva v võrra ja lõplikuks angistust karistuseks mõisteti 9 aastat ja 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti kohtuotsuse tegemise päev 17.12.2007.a.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7 korral, reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Kuritegude laad on varieeruv, varasemalt on teda karistatud varavastaste kuritegude eest ja kahel korral isikuvastaste kuritegude eest, millest ühel juhul oli tagajärjeks inimese surm. Praegune karistus on mõistetud narkootikumide tarvitamise eest vanglas. Kuritegude ajendiks on rahalise kasu saamise . Soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning eesmärk grupi mõju. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening, Eluviisitreening ning Sotsiaalsete oskuste treening. Ta on olnud hõivatud vangla majandustöödel, AS EVT metallitsehhis ning alates 17.03.2015 on ta hõivatud väljaspool vanglat xxxx. Alates 13.02.2015 on kinnipeetav paigutatud Viru Vangla avavanglaosakonda.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 8 aastat 5 kuud ning 6 kuud vangistust. kanda jääb tal veel enam kui

Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.

3 V elama asuda ressile xxxx. Korter kuulub A õimalikul vabanemisel plaanib T.U aad J vi notar K J on A J 18.02.2016 volitanud nimetatud korterit haldama J I, kes . Jõh büroos kinnitas telefonivestluses, et vabane el talle korteri. Korter vabanes üürib T.U mis alates 21.04.2016. K korter aadressil xxxx on 2-toaline. odukülastuse käigus on tuvastatud, et Kinnipeetaval keeruline, ta on puudub põhiharidus. Isiku koolitee on olnud õppinud valdavalt Haapsalu I Keskkoolis. Esinesid probleemid koolikohustuse t 13- täi misega. Isik määrati aastasena seoses on kinnipeetaval 7 erinevate probleemidega õppima Puiatu Erikooli. Haridust klassi, viimati õppis aastal 8. klassis, kuid jäi kl

Rummu Erikutsekoolis 2005. ta assikursust kordama. Enne viimast vangistust töötas kinnipeetav bensiinitanklas. Iseseisva majandusliku toim . Viru Vanglas on isik etuleku kogemus vabaduses on vähene töötanud metallitsehhis ning alates

17.03.2015 töötab ta xxxx a kui bitöölisena. Ettevõte iseloomustab T.U-d kohusetundlikku ja korrektset töötajat. Töötamise ajal on omandanud mitmeid tööoskusi isik , mis on vajalikud edaspidisel töötamisel. Ettevõte on 19.04.2016 väljastanud garantiikirja, et vabanemisel on T.U-le

töökoht garanteeritud. Tasutud on kõik rahalised nõuded ning vabanemisfondis on 20.04.2016 seisuga 1290 eurot.

Kinnipeetava ainsaks lähedaseks on vanaemapoolne tädi M H, kes ka kasvatas teda teatud perioodil. Oma tädiga suhtleb T.U aeg-ajalt. Kinnipeetav

arvab, et on tädi ja tädimehe usaldust kuritarvitanud, ning selleks taastada, peab ta tõestama, et suudab , et usaldus elada õiguskuulekalt. Isik on küllaltki mõjutatav, sest enamus kuritegudest

on toime pandud grupiga. Kinnipeetava probleemid alkoholiga, mis sõnul olid tal vabaduses süvenesid pool kuud enne viimast vangistust. Minevikus on olnud perioode, kus ta on joonud mitmeid nädalaid järjest, kuid samas ka mitmeid nädalaid ilma alkoholita olla. Nüüdse suudab

ta ks on isik mõistnud alkoholi kahjulikku mõju ja edaspidise seaduskuuleka käitumise võimalusena näeb

ta alkoholist hoiduda alkoholi loobumist. Kinnipeetava enda sõnul üritab ta vabanedes tarvitamisest, kuritegeliku vahelist seost. kuna on mõistnud alkoholi ja käitumise oma Käesoleva vangistuse ajal 2006.a on tuvastatud narkootikumide tarbimine (amfetamiin) kinnipeetava poolt Ämari Vanglas, mille mõistetud sõnul tarvitas ta eest on talle vanglakaristus. Kinnipeetava enda amfetamiini umbes pool aastat. Vabaduses on ta mõned korrad proovinud kanepit, sõltuvust ei ole diagnoositud. Varasemalt on T.U mille

toime pannud kaks vägivallakuritegu, tagajärjel on tekitanud ühele isikule rasked kehavigastused ja teise inimese mõrvanud. Oma

tegusid toime pannes pole ta tunnistab oma probleeme. mõelnud koheselt tagajärgedele. Isik Kinnipeetaval

levikuks, ta s

on reaalsed eesmärgid tu oovib taastada suhteid oma tädiga, jätkata töötamist ning luua perekond. Isik ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. Varasemalt on olnud konflikte ametnikega, kuid nüüdseks on oma käitumist

ta korrigeerinud ning suhtlemisel ametnikega viisakas ning daspidi soovib isik koostöövalmis. E elada õiguskuulekalt. Kinnipeetava puhul seisneb ohtlikkus vägivalla kasutamises ja materiaalse kahju tekitamises. Uue teo kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 39%, uue vägivaldse kuri toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 33%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab va tingimisi enne tähtaega vangla kinnipeeta vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata T.U-le katseaeg ja käitumiskontroll kuni 31.12.2016. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata T.U-le KarS § 75 lg 2 p

2,21,4,7,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses mär et kriminaalhoolduse infosüsteemi KHIS gib, andmetel sündis T.U Ukrainas 29.07.1979. T.U tädi M H sõnul oli T.U lapsepõlv väga keeruline: tema ema tuli koos 1-aastase pojaga Eestisse tagasi ja ema suri, kui T.U oli 3-aastane. J teda vanaema kuni oma ärgnevalt kasvatas surmani, H peres, kus temasse suhtuti hoolivusega ning pakuti turvatunnet, seejärel kasvas ta M

4 kuid T.U käitumine probleemne ning ta ei täitnud koolikohustust, mistõttu oli saadeti ta 13-aastasena Puiatu Erikooli. M Hi sõnul enne praegust vangistust püüdis nende pere igati T.U-d

aidata igapäevaeluga toime tulemisel ja mõjutada teda seaduskuulekusele, kuid tulutult. Peale seda, kui T.U käitus nende pere suhtes alatult, kadus tema vastu usaldus. Nad ei ole T.U-d hüljanud, on säilinud mõningane kirjavahetus ja telefonivestlused, kuid tädi perre uuesti elama asumine on välistatud. Vestluses M H ab omaks iga ilmnes, et kõigele vaatamata ta siiski loodab, et T.U võt seadus M H on seisukohal, et T.U vajaks tugiisikut, kuuleka eluviisi ja asub tööle. kuna pikaajalisest vangistusest tulenevalt

võib ta hätta jääda igapäevaelu korraldamisega vabaduses. KHIS- , kuid tema i andmetel lisaks tädile T.U suhtleb ühe naistuttavaga kohta täpsemaid andmeid ei ole avaldatud, mistõttu ei ole ka teada, millist mõju ta võib T.U-le avaldada. Taotluse andmetel on T.U vabanemisjärgse elukoha aadressiks xxxx ning kontaktisikuks on J I. Telefonivestluses isik, kes nimetas end J Iks, väitis, et korter, mida ta kavatseb T.U-le rida, kuulub tema elukaaslasele. J I välja üü väitel on ta T.U-ga tuttav tööalaselt, kuna T.U töötab tema juhitavas osakonnas, ta hindab T.U-d kui kohusetundlikku töötajat, kes edaspidi kavatseb elama ja tööle jääda xxxx. Tema enda taust on kriminaalne, kuid paari viimase aasta jooksul on ta hoidunud kuritegevusest. Korteriomanik A J elab xxxx, korteriga seonduvaid v

õlgasid ei ole. Taotluses on viidatud K-Raha andmetele, millest selgub, et seisuga 21.03.2016 on T.U-l võlad tasutud ning tema vabanemisfondis on 1290 eurot. Seega T.U vabanemisfondis olev raha võimaldab esialgse hakkamasaamise gimisi ennetähtaegse tin vabastamise korral. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata T.U-le katseaeg ja käitumiskontroll kuni 31.12.2016. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata T.U-le KarS § 75 lg 2 p 2,2 1,4,7,8 sätestatud kohustused.

T.U ise soovib vangistusest t . ingimisi enne tähtaega vabaneda Töökoht tal on ja tööd ta ei karda. Elukoht on olemas. Ta peab harjuma teise olukorraga, kui välja saab, aga see võtab natuke aega. T.U väitel on tal naistuttav, kes on väga õiguskuulekas inimene ja kes saab talle igas küsimuses nõu anda. Ta tunneb teda juba 16. eluaastast saadik. Nimetatud naistuttav ei ole teda unustanud, kui ta on vangis olnud. T.U sõnul on tema mõtlemine muutunud päris kõvasti. Ta arvab, et 99% ei hakka ta alkoholi ja narkootikume tarvitama. Ta ei tunne xxxx te kedagi. Ta loodab, et oskab endale mit sõpru valida. Ta on kõik programmid , on endale juhiload teinud. Ta saab mingil moel hakkama vangis olles läbinud asjaajamisega. Tal on suur soov välja saada ja õiguskuulekalt elada. Tädi M H on ta ainuke läheda on tädi usaldust kuritarvitanud, kuid e ne. T.U tunnistas, et simese asjana tahab ta suhteid tädiga siluda. See on pikemaajaline protsess.

Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et T.U tingimisi aega ei soovi võtta osa enne täht vangistusest vabastamise Prokuratuur kinnitab, et ei seisa vastu küsimuse läbivaatamisest. T.U tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal tegelenud enesearendamisega ja teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Eelnev lubab asuda seisukohale, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning on võimeline ka edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Käitumiskontrolliga saab jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riske ja kriminaalhooldaja järelevalve all saab kinnipeetav kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 20.04.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud katseaja tähtaja ja katseajaks valitud kohustustega. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur

5 T.U

vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuul

anud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu võib vangistusest ti T.U ngimisi enne tähtaega vabastada ning seda vaatamata sellele, et teda on kriminaalkorras karistatud 7 korral ning reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening, Eluviisitreening ning Sotsiaalsete oskuste treening. Ta on olnud tööga hõivad majandustöödel, AS EVT metallitsehhis ning käesoleval ajal töötab väljaspool vanglat xxxx. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning alates 13.02.2015 on kinnipeetav paigutatud Viru Vangla avavanglaosakonda. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabanemisel on isikul olemas elukoht ning tema praegune tööandja on väljastanud garantiikirja, mille kohaselt tagavad nad T.U-le töö ka vabanemisjärgselt. Kinnipeetaval ei ole tasumata rahalisi nõudeid ning vabanemisfondis on tal 20.04.2016 seisuga 1290 eurot, mis kohtu hinnangul imaldab esialgset toimetulekut vabaduses. Viru Vangla ja võ prokuratuur toetavad T.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu hinnangul tuleks T.U-le uses anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangist viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul veelgi maandada katseajaks, s.o kuni karistusaja lõpuni käitumiskontrolli kohaldamisega ning katseajaks T.U-le KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustuste panemisega. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus leiab, et antud juhul on vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse k .2016. andmisest lõpuni vanglas kuni 31.12

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik