2-15-2372/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok-

Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.06.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-2372

Tsiviilasi

OÜ ProWeb hagi Billion OÜ vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.06.2015 otsus

Tsiviilasja hind

1000 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

OÜ ProWeb apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): OÜ ProWeb

(registrikood 11793110), lepinguline esindaja jurist Mihkel

Leesment

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Billion OÜ

(registrikood 12030740), seaduslik esindaja juhatuse liige

Vahur Singa

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 29.06.2015 otsus ja saata tsiviilasi samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

1(7)

Tsiviilasi nr: 2-15-2372

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ ProWeb (hageja) esitas Harju Maakohtule 14.02.2015 hagiavalduse Billion OÜ

(kostja) vastu, paludes mõista kostjalt välja kahju summas 1000 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt on kostja alates veebruarist 2015 kuni hagi esitamiseni

korduvalt avaldanud nii hageja kui hageja juhatuse liikme kohta avalikes

sotsiaalmeedia võrgustikes ebatõest infot ja kahjustanud sellega hageja mainet. Selle

tõttu on mitu klienti hageja teenustest loobunud.

3. Kostja poolt levitatud väidete kohaselt on hageja disain veebilehel

www.pizzameister.ee äravahetamiseni sarnane kostja poolt loodud disainile veebipoes

www.pizzakuller.ee. See väide ei vasta tõele. Kasutatavad disainikavandid ja

kasutatud veebipoodide platvormid on täielikult erinevad. Ekraanitõmmised näitavad,

et need veebilehed on erinevate disainilahendustega, kasutatud on täiesti erinevat

funktsionaalsust. Hageja e-pood kasutab OpenCart platvormi, pizzakuller.ee kasutab

Wordpress platvormi. Nende platvormidega kaasnevad funktsionaalsused on

vabavarana kättesaadavad kõikidele kasutajatele. Hageja portaalis kasutatud pildid on

võetud internetist tasuta pildipangast. Kõik tekstid on kirjutatud hageja disaineri poolt

ja nendes ei leidu sarnasust pizzakuller.ee lehe tekstidega.

4. Kostja poolt levitatud väidete kohaselt müüb hageja kostja veebilehele sarnaneva

disainiga e-poodi portaalides OpenCart ja proweb.ee. Ka see ei vasta tõele.

5. Hageja palus mõista kostjalt välja hagejale tekitatud kahju väärtuses 1000 eurot.

Kostja vastuväited

6. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja hinnangul on hageja rikkunud kostja õigusi

intellektuaalsele omandile, kopeerides kostja poolt loodud pizzakuller.ee veebilehelt

kujundus- ning sisuelemente. Hageja pole kostja poole disaini litsentsi saamiseks

kunagi pöördunud ning on kopeeritud disaini avaldanud nii enda veebilehel

proweb.ee, kui ka opencart.com, opencarto.com ja osta.ee veebikeskkondades,

pakkudes disaini müügiks kolmandatele isikutele.

7. Sotsiaalvõrgustikes facebook.com ning pixel.ee on kostja avaldanud üksnes

asjakohaseid ning tõendatud fakte disaini kopeerimisjuhtumist, millele on kostja

lisanud omapoolseid hinnanguid. Hageja on disaini kopeerimist tunnistanud ka ise nii

pixel.ee kommentaariumis kui ka kostjaga peetud kirjavahetuses.

2(7)

Tsiviilasi nr: 2-15-2372

8. Kostja on nõudnud hagejalt avalikku vabandamist. Ilma vabanduseta pole kostja nõus

arutama suhtlusvõrgustikest teemapüstituste või postituste eemaldamist.

Maakohtu otsus

9. Harju Maakohus jättis 29.06.2015 otsusega hagiavalduse rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

10. Hagiavalduse täpsustuses on välja toodud, et hagejaks on OÜ ProWeb, st juriidiline

isik. Hageja on menetluses avaldanud, et soovib nii varalise kui mittevaralise kahju

hüvitamist. Maakohus asus seisukohale, et kuna hagiavalduse täiendusest nähtuvalt on

hageja esitanud kostja vastu nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks, esineb kohtul

alus üksnes hageja mittevaralise kahju nõude käsitlemiseks.

11. Juriidilisel isikul võib olla tema au ja hea nime kahjustamise korral õigus nõuda sellise

rikkumise lõpetamist või seeläbi tekitatud varalise kahju hüvitamist. Juriidilisele

isikule ei saa tema olemusest tulenevalt kuuluda mittevaralise kahju hüvitamise

nõuded. Kuna hageja pole esitanud varalise kahju hüvitamise nõudeid, jättis maakohus

hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

12. Maakohtu otsuse peale esitas hageja 20.07.2015 apellatsioonkaebuse, milles palus

maakohtu otsuse tühistada ning hagi rahuldada.

13. Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-35-97, millele maakohus viitab, on aegunud.

Mittevaraline kahju võib tekkida ka juriidilistel isikutel näiteks nende

majandustegevusse sekkumisega. Võlaõigusseadus (VÕS) ei välista juriidilisele

isikule ebaõigete andmete avaldamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist.

14. Maakohtu viide VÕS §-le 1046 ja isiklike õiguste rikkumisele pole asjakohane. VÕS

eristab kahju õigusvastase tekitamise alustena isikliku õiguse rikkumist ning isiku

majandus- ja kutsetegevusse sekkumist. Kui isiklike õiguste rikkumine saab tulla kõne

alla vaid füüsiliste isikute puhul, siis majandustegevusse sekkumine eeldab juriidilist

isikut, sest juriidilistele isikutele on omane majandustegevus, füüsilistele isikutele aga

kutsetegevus.

15. Maakohus ei selgitanud hagejale, et juriidilise isiku mittevaralise kahju hüvitamise

nõue võib jääda rahuldamata. Kohus oleks pidanud andma hagejale võimaluse

hagiavaldust muuta. Hagiavalduses sisaldus palvepunkt varalise ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks.

16. Maakohus oleks pidanud täpsustama, mis alusel taotles hageja kahju hüvitamist.

Küsimus sellest, kas kahju on varaline või mittevaraline, on õiguslik. Seega on

tegemist õigusväidetega, millega kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

436 lg 7 alusel pole otsust tehes seotud.

3(7)

Tsiviilasi nr: 2-15-2372

Vastustaja seisukoht

17. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

18. Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb tühistada ning tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel esimese

astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

19. Kolleegium iseenesest nõustub maakohtu seisukohaga, et juriidiline isik ei saa nõuda

mittevaralise kahju hüvitamist. Selles osas ei annaks apellatsioonkaebuse väited alust

maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium möönab, et küsimus isikuõiguste

olemasolust juriidilistel isikutel võib olla õigusteoorias vaieldav, kuid Eesti senises

kohtupraktikas ei ole selliseid õigusi tunnustatud. Hagejaga võib nõustuda selles, et

Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-35-97 tugineb tsiviilkoodeksi normidele ning

VÕS § 1045 lg 1 p-s 4 ja §-s 1046 nimetatud isikuõiguste osas ei ole Riigikohus seni

nii selgeid seisukohti väljendanud. Samas ei saa eelnevast järeldada, et tsiviilasjas nr

3-2-1-35-97 Riigikohtu poolt väljendatud seisukohad oleksid iganenud. Selles otsuses

esitatud põhjendusi arvestades pole kolleegiumi hinnangul ka alust arvata, et

võlaõigusseaduse normide rakendamise osas asuks Riigikohus põhimõtteliselt

teistsugusele seisukohale. Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega mittevaralise kahju

ja moraalse kahju mõistete erinevast mahust.

20. Samas on maakohus ringkonnakohtu hinnangul jätnud olulises osas täitmata

eelmenetluse ülesanded. TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt peab kohus

eelmenetluses muu hulgas välja selgitama hageja nõuded ning menetlusosaliste

faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta. Kohtuotsuse saab TsMS § 435 lg

1 järgi langetada pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi

tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab TsMS § 438

lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ehk lahendatava küsimuse õiguslikult

õigesti kvalifitseerida ning teha järelduse, kas hagi kuulub rahuldamisele.

21. Praegusel juhul on maakohus otsuses käsitlenud hageja kahju hüvitamise nõuet kui

mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, samas ei ole kohus eelmenetluses välja

selgitanud, kas hageja on üldse esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude või

nõude varalise kahju hüvitamiseks. Toimikust nähtuvalt on hageja esindaja 09.06.2015

maakohtu istungil selgitanud, et hageja tugineb nii varalise kahju hüvitamise kui

mittevaralise kahju hüvitamise nõudele (tl-d 107 ja 107/pöördel). Kolleegium möönab,

et hageja avaldused maakohtu menetluses on olnud ebaselged ning TsMS § 363 lg-s 1

sätestatud nõuetele vastavat hagiavaldust ei ole esitatud, mh on ebaselge, millistele

asjaoludele tuginedes ja millist kahju hageja nõuab. Hageja on palunud välja mõista

4(7)

Tsiviilasi nr: 2-15-2372

kahju maine kahjustamise eest (nt tl 1), samas on hageja seostanud nõuet ka ettevõttele

tekitatud majandusliku kahjuga (summas 1188 eurot) ning tellimuste katkestamisega

klientide poolt (nt tl-d 7 ja 65). Samas ei ole maakohus neid ebaselgusi enne

hagiavalduse menetlusse võtmist ega ka eelmenetluse käigus kõrvaldanud.

22. Maakohus on 03.03.2015 määrusega küll kohustanud hagejat hagiavalduses esinevad

puudused kõrvaldama ning selgitanud mh, et hageja nõue peab olema üheselt ja

arusaadavalt esitatud (tl-d 26-27). Seejärel esitatud hagiavalduse täienduses (tl 29) ei

ole aga hageja nõude selgusega seonduvaid puudusi kolleegiumi arvates sisuliselt

kõrvaldanud. Selles menetlusdokumendis on hageja formuleerinud oma nõude

järgmiselt: "… palun mõista Proweb OÜ kasuks välja 1000 EUR ettevõtte maine ja

varalise kahjustamise eest eelnimetatud perioodil." Seejärel on maakohus hagi

menetlusse võtnud. Seejuures ei nähtu hagi menetlusse võtmise määrusest (tl 38), et

menetlusse oleks võetud (ainult) nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks. Seega ei ole

tsiviilasja materjalidega kooskõlas maakohtu otsuses väljendatud seisukoht, et kohus

on menetlusse võtnud ainult mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Ülalviidatud

hagiavalduse täienduse päisesse märgitule ei saa kolleegiumi arvates omistada

määravat tähtsust, arvestades mh asjaoluga, et täienduse esitamise ajal ei esindanud

hagejat professionaalne õigusnõustaja.

23. Seonduvalt apellatsioonkaebuse väidetega lisab kolleegium, et kuivõrd hagimenetlus

on põhiolemuselt võistlev menetlus (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2) on hageja kohustuseks

esitada oma selgelt väljendatud nõue ning tuua välja asjaolud tegeliku elujuhtumi (st

elulise sündmuse) kohta, mille tuvastamisega hageja oma nõude seob. Varalise kahju

ja mittevaralise kahju nõude (koos) esitamisel tuleb välja tuua, kui suure osa kahjust

(rahaliselt väljendatuna) moodustab väidetav varaline kahju. See on vajalik juba

põhjusel, et varalise kahju suurust tuleb hagejal (vaidluse korral) summaliselt tõendada

(TsMS § 230 lg 1), samas kui mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole

võimalik, mistõttu on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende

asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise

nõude. Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus

diskretsiooni alusel (vt nt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p

22). Seetõttu ei ole täiel määral põhjendatud hageja seisukoht, et kahju hindamine

varaliseks või mittevaraliseks on üksnes õiguse kohaldamise küsimus, millega kohus

TsMS § 436 lg 7 alusel ei ole otsust tehes seotud.

24. Puuduliku eelmenetluse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik asja ise sisuliselt

lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste

asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel

rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale

faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Hageja

võimalikku varalise kahju hüvitamise nõuet ei ole maakohus sisuliselt lahendanud

ning vastavas osas puudub maakohtu otsus, mille seaduslikkust ja põhjendatust saaks

5(7)

Tsiviilasi nr: 2-15-2372

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse alusel hinnata. Eeltoodut arvestades tuleb

tsiviilasi saata maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluse staadiumis.

25. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita esmalt eelmenetluse ülesanded (TsMS

§ 392 lg 1), mh selgitada välja hageja nõuded ning menetlusosaliste faktilised ja

õiguslikud väited esitatud nõuete kohta. Vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid tuleb

kohtul vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest menetlusosalistega

arutada ning selgitada neile tõendamiskoormist. Juriidilise isiku kohta ebaõigete

andmete avaldamisega tema majandustegevusse sekkumine võib olla õigusvastane

eelkõige VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 alusel (nende sätete koosmõjus). Juhul kui

leiab tuvastamist, et ebaõigeid andmeid on avaldatud tahtlikult, võib olla selline tegu

õigusvastane ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. VÕS § 1043 järgi peab kannatanule

õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi

või vastutab kahju tekitamise eest seaduse järgi. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju

tekitaja ei vastuta, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei

ole sätestatud teisiti. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse

kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama objektiivse teokoosseisu, st kostja teo,

kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja

on tõendanud, et kostja põhjustas õigusvastaselt hagejale kahju, vabaneb kostja

vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü

puudumise (vt nt Riigikohtu 20.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-11, p 12).

Ebaõigete andmete avaldamise puhul õigusvastasust VÕS § 1047 lg-te 1 ja 2 järgi

siiski eeldatakse. Seega peab hageja praegusel juhul eelkõige tõendama andmete

avaldamise fakti, kahju tekkimist ja selle suurust ning põhjuslikku seost andmete

avaldamise ja kahju tekkimise vahel. Kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama

vähemalt ühe VÕS § 1047 lg-tes 1-3 sätestatud õigusvastasust välistava asjaolu

esinemise või süü puudumise.

26. Hüvitatava varalise kahju ulatus tuleb kohtul kindlaks määrata VÕS §-s 127

sisalduvate üldpõhimõtete järgi (v.a § 127 lg 3), kohaldades vajadusel ka VÕS §-dest

139 ja 140 tulenevaid piiranguid. Saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks

peab hageja muu hulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt

Riigikohtu 21.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 12 ja seal viidatud varasem

praktika)

27. Lõpuks tuleb maakohtul vormistada TsMS § 436 lg 1 ja § 442 nõuetele vastav otsus.

Juhul kui hageja ka asja uuel läbivaatamisel ei suuda kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul esitada selget nõuet ja/või tuua välja hagi aluseks olevaid asjaolusid, tuleks

maakohtul kolleegiumi arvates kaaluda hagi läbivaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p

2 ja § 3401 alusel, sest sisuliselt ebaselget nõuet ei ole võimalik kohtul rahuldada. Asja

sisulist lahendamist ebaselge hagi põhjal tuleks kohtul vältida.

6(7)

Tsiviilasi nr: 2-15-2372

28. Kuivõrd maakohtu otsus kuulub eelmärgitud põhjustel tühistamisele ning tsiviilasi

saadetakse maakohtule uueks arutamiseks, ei pea kolleegium vajalikuks käsitleda

apellatsioonkaebuse muid väiteid.

29. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohus sõltuvalt

asja uue lahendamise tulemustest.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Margo Klaar

Imbi Sidok-Toomsalu

7(7)

Tsiviilasi nr: 2-15-2372