1-16-2626/16 · 1-16-2626/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. juunil 2016 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-16-2626 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Valentina Michelson-

, tõlk Ipbüker Kohtuasi

Viru Vangla materjalid tingimisi enne L.T tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 14.06.2016 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu L.T, isikukood 37405132216xxx Kaitsja Vandea

dvokaat Eduard Bulattšik

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § ja KrMS § 426, § 432, määras 76 :

Jätta L.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Rahuldada kaitsja vandeadvokaat

Eduard Bulattšiku taotlus ja määrata tema poolt L.T-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 72 eurot (s.h kohtulikus menetluses osalemise eest 60 12 eurot). eurot, käibemaks

Välja mõista L.T-lt riigituludesse menetluskulud 72 eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest.

KrMS § 180 lg 3 alusel L.T-le menetluskulude summa kokku 72 eurot maksmine 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus „L.T 99916700026120 1-

16-2626 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

2(5)

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, mil 15 isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 01.06.2016 Viru Maakohtule materja kinnipeetava tingimisi lid L.T enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

L.T on süüdi mõistetud otsusega KarS § järgi

Viru Maakohtu 11.04.2016 121 lg 2 p 3

ja talle karistuseks 1 kuu vangistust. deti mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel lii mõistetud karistusele

Viru Maakohtu 22.12.2014 otsusega mõistetud karistus – päeva vangistust 2 aastat 1 kuu ja 27 ning mõist liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks eti loeti 03.10.2014.

Kohtuotsus jõustus 28.04.2016.

Karistuse kandmise algus 03.10 30.12.2016. .2014 ja lõpp

T 16.11.2015. ingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine

L.T andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa, tl. 99 ).

Kinnipidamisasutusest

L.T kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval

on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, nimelt ebaviisaka allumatuse ja keelatud asjade käitumise,

valdamise eest. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Isik on korduvalt kriminaalkorras

karistatud ning tema poolt toimepandud kuritegude dünaamika on varieeruv, enamus kuriteod

seotud vägivallaga. Lisandusid narkootilise aine omamine kinnipidamisasutuses ning

võimuesindaja laimamine ja solvamine. Viimane kuritegu (kehaline väärkohtlemine) on toime

pandud vanglas kambrikaaslase suhtes. Vanglas suutmatus kontrollida oma emotsioone. Süüdimõistetu on kinnipidamisasutuses läbinud Ennetähtaegse vab xxx. anemise korral, soovib isik

elama asuda õe juurde aadressile xxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga, kuhu on võimalik paigaldada ka elektroonilise valve seade. järele Käesoleval ajal elavad sellel aadressil kinnipeetava õde aaslane ja nende 2 alaealist last. Kinnipeetava õde ja õe elukaaslane on andnud ja tema eluk

kirjalikud nõusolekud elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Süüdimõistetu on lõpetanud

xxx, kus e xxx, kus omandas xxx on omandanud põhiharidus . Samuti on ta lõpetanud .

Tööturuameti vahendusel on läbinud võsalõikaja koolituse. Enne vangistust kuni vangistuseni

töötas Vangistuses töötab köögitöölisena. Vabanemisel on olemas garanteeritud töökoht xxx.

xxx31.05.2016 seisuga tasumata nõudeid 1531 eurot ning vabanemisfondis 237,35 eurot. Lähedastest on 2 õde, kellest ühega on head suhted ja kes L.T on valmis toetama nii

moraalselt kui materiaalselt. Enamus tuttavatest on kriminaalse taustaga. Vägivallakuritegude

soodusteguriks vabaduses oli alkoholijoove. Karistusregistri järgi on teda üks kord karistatud

väärteokorras alkoholiseaduse rikkumise eest. Vanglas tarvitas narkootikume, mille eest sai

karistada kriminaalkorras. Meditsiiniosakonna andmetel põeb kroonilist haigust. Varasemalt on

olnud psühhiaatrilisel ravil. Käesolev vägivallakuritegu toime pandud vanglas kambrikaaslase

vastu. Probleemide lahendamiseks kasutab vägivalda, mõtlemata tagajärgedele. Viru Vangla toetab L.T vabastamist tingimisi ennetähtaegselt.

Kriminaalhooldaja vallaline, lapsi tal ei ole. L arvamuse kohaselt on süüdimõistetu ähedastest on kriminaalkorras karistatud on valmis teda igati toetama.

olid vennal õde ja õe mees, kes Õe sõnul

vabaduses probleemid alkoholi tarvitamisega, narkootikume pole ta kunagi tarvitanud.

Vabanemisel soovib elama asuda xxx. Antud aadressil asub 3-toaline korter, mis kuulub kinnipeetava elavad kinnipeetava oma on õele. Antud korteris õde koos perega. Õde ja õe mees

andnud kirjalikud nõusolekud elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. ukoht vastab El

elektroonilise valveseadme . Kinnipeetava Igor paigaldamise nõuetele lähedased on nõus

3(5)

L.T igakülgselt toetama. L.T on ennetähtaegse vabanemise korral olemas garanteeritud töökoht . L.T on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid rikkus xxx kontrollnõudeid ning vangistus pöörati täitmisele. Negatiivne on asjaolu, et kinnipeetaval on kolm

kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ka range järelevalve tingimustes ei suuda ta täielikult ettenähtud korrale alluda. Isik omab elamisluba kehtivusega kuni 13.11.2016.

Prokuröri arvamuse kohaselt ei seisa prokuratuur vastu kinnipeetav L.T tingimisi enne tähtaega vabastamisele. käitumine vangistuses v Prokuratuur kinnitab, et isiku iitab sellele, et

kinnipeetav ning omab ta motivatsiooni enda on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas

varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Vabastades kinnipeetava

vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli vähemalt kuue kuu kestel.

Antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, st kuni 30.12.2016. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks jätkuvalt L.T

maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks

võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Prokuratuur n b Viru Vangla poolt 30.05.2016 koostatud kinnipeetava õustu iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja elektroonilise valve kestuse kohta.

Lähtudes eeltoodust prokuratuur toetas L.T vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides.

L.T , et ta asub elama õ avaldas kohtuistungil e juurde, kes teda toetab. Uusi kuritegusid ei hakka ta enam toime panema.

Kaitsja leidis, et kõik alused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks on loodud. Isikule on tagatud elukoht ja töökoht. Seega uue kuriteo toimepanemise riskid on oluliselt vähendatud.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja arvestades

prokuröri L.T tuleb jätta tingimisi enne tähtaega kirjalikku arvamust, leiab, et

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad and – tema käitumist nii med kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

S omab iharidust. Tal on puusepa ning lukksepa erialad. Enne kinnipidamist üüdimõistetu põh t isik xxx. öötas

Karistusregistri andmetel on 6 kehtivat kriminaalkaristust. Isik on karistatud süüdimõistetul

erinevate kuritegude eest, sealhulgas ka raskendavail asjaoludel tahtliku tapmise, huligaansuse,

kehalise v peetava poolt äärkohtlemise, võimuesindaja vastu vägivalla kasutamise ja kinni

narkootilise aine ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Isikul on 3 kehtivat väärteokaristust väheväärtusliku asja ja alkoholiseaduse sätete varguse rikkumise eest.

Käesoleval hetkel kannab süüdimõistetu karistust selle eest, et tema, olles 18.12.2013 Viru

Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt karistatud KarS § 121 alusel , xxx kaaskinnipeetav Valeri

4(5) Pletnjov onda, tekitades Vxxx Pxx vasaku silma ile ühe korra rusikaga vastu näo vasaku põse piirk

alla verevalumi mõõtmetega 4cm x 2cm. Seega pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Isikule steti karistuseks 1 kuu vangistust. mõi

Vanglas on isikul 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Samuti, olles vanglas on ta korduvalt toime pannud erinevaid kuritegusid ( ). KarS § 331 ja § 121 lg 2 p 3 järgi

Samas tuleb positiivseks lugeda, et vanglas on isik xxx

. läbinud ja töötanud majandusabitöödel

Kohus hindab neid kui asjaolusid, et vangistus mõjub L.T-le mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Kinnipeetav omab elamisluba, mis kehtib kuni 13.11.2016.

Ennetäht isikul on garanteeritud töökoht aegse vabanemise korral xxx xxx. Soovib elama asuda ta

aadressile xxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava ja kus õele

kä õde orterisse on võimalik paigutada elektroonilise esoleval ajal elab koos oma perega. K

järelevalve seadmed. Elanikud on valveseadme paigaldamisega nõus. Süüdimõistetul on toetav

lähivõrgustik. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, kuna teatud määral maandavad need uue kuriteo toimepanemise riske.

Samas arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul

kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et

uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kuna isik on korduvalt

kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka I astme kuritegude eest, leiab kohus, et ka lühiajaline

vabaduses viibimine Isegi ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. kinnipidamisasutuses viibimine ei suuda teda

suunata. Seda enam, et õiguskuulekale käitumisele ka viimane kuritegu on toime pandud vanglas on ta korduvalt süütegusid toime pannud. Samuti vangla režiimis.

Ka elektroonilise järelevalve kohaldamine ei ole antud juhul määratlev. Arvestades korduvalt isiku

kriminaalkorras karistamist,

suhtumi isik ühiskonnale ja võimuesindajatesse ükskõikset st, võib edaspidi tkata kuritegude toime panemist, vaatamata isegi olemasolule. jä elektroonilise järelevalve

Lisaks kohus, et L.T-le Viru rõhutab Viru Maakohus pööras 07.10.2014 määrusega

Maakohtu 18.12.2013 otsusega mõistetud vangistuse täitmisele, kuna L.T

rikkus temale KarS § 75 lg 1 p 2 seajaks määratud kontrollnõu täitnud ,4,5 kat deid. Nimelt ei ta katseaja

kestel registreerimiskohustust, ei taotlenud luba elukohast lahkumiseks ja elu- - , töö , või

õppimiskoha vahetamiseks. See asjaolu näitas, et isik

ei ole asunud paranemise teele ja tema karistusest tingimisi vabastamine ei ole täitnud eesmärki.

Kohus rõhutab, et kõigepealt võtab kohus arvesse isiku toime gu näeb pandud kuriteo asjaolusid na ette KarS § ohus osutab tähelepanu asjaolule, et süüdimõistetu 76 lg 4. K vabaduses viibides oli

käitumine väga ohtlik. Isegi kinnipidamiskohas pani ta toime kuriteod. Samuti ei ole isik

vabaduses viibides kasutanud võimalust käituda korralikult ega ole teinud mingeid reaalseid jõupingutusi käitumisharjumuste is võimaldaks tal edaspidi seadusekuulekalt oma muutmiseks, m elada. Vastupidi - vabaduses olles toimepanemist ning alkoholi tarvitamist jätkas isik kuritegude .

See näitab, et L.T ei ole huvitatud oma käitumisharjumuste muutmisest, mis

võimaldaks tal edaspidi seadusekuulekalt elada. See fakt tugevdab kohtu veendumust selles, et

süüdimõistetu võib vabaduses toime panna uue kuriteo. Sellise isiku ennetähtaegne vabastamine

peab olema selge erand. Süüdimõistetu puhul selliseid erandlikke asjaolusid kohus ei näe. Seda

enam halb käitumine vanglas näitab seda, et kinnipeetava käitumise parandamise eesmärgini ei ole

siiani jõutud ja pigem otstarbekam on jätkata isiku karistuse kandmist vanglas, et selliste eesmärkide saavutamiseks.

5(5)

Seega oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistanud ja vangla eeskirju

rikkunud isik hakkaks nüüd vabaduses uut, seadusekuulekat elu, alustama.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema

ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema

vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et k kuritegude

aristuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et järjepidev toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub es vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. reaals

Kinnipeetav 30.12.2016, s.o pisut rohkem kui pool aasta . Kohus leiab, a karistusaeg lõpeb e pärast

et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud,

muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse

kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda

seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse

menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine

erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele

need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule

garanteeritud. isiksust iseloomutavad positiivsed Käesoleval hetkel ei kaalu L.T asjaolud (elukoht, töökoht, lähedaste toetus, sotsiaalprogrammis osalemine ja vanglas töötamine)

üle negatiivseid argumente (korduv karistatus, sealhulgas raske kuritegude eest, kuritegude

asjaolud, ükskõikine suhtumine riigiametnike ja õiguskaitseorganite sse sse, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, vanglas uute kuritegude toimepanemine).

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui

vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole

kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas

ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Vaatamata elektroonilise järelevalve kohaldamise võimalusele ja sellega seotud vastavate nõuete täitmisele, arvestades L.T

isiksust ja t tema tingimisi e ema kinnipidamisasutuses käitumist, ei ole hetkel ka ennetähtaegn vabastamine

Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii elektroonilise järelevalve alla põhjendatud. on teiste inimeste elu ja tervis paremini kaitstud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76 KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu , L.T

otsustega mõistetud vangistuse kandmisest temale Viru Maakohtu 11.04.2016 alla vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik