1-12-1704/184 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

14. juunil 2016 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-12-1704 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Valentina Michelson-

, tõlk Ipbüker Kohtuasi

Viru Vangla materjalid M.H tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 14.06.2016 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu M.H, isikukood 36604062219xxx

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § ja KrMS § 426, § 432, määras :

Jätta M.H

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 31.05.2016 Viru Maakohtule materja kinnipeetava M.H lid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

M.H on süüdi mõistetud Tartu Ringkonnakoht otsusega KarS § 120, § u 29.04.2014

274 lg 1, § 275 ja § 303 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud ja 29 päev vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 11.08.2014.

Karistuse kandmise algus 11.08 09.08.2017. .2014 ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 05.06.2016.

Kinnipidamisasutusest M.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Vanglakaristust kannab teist korda. stetu Süüdimõi

läbis „ “ vestlustel, mis seotud suhtlusringkonna mõjust. xxx programmid. Lisaks on ta osalenud

Vanglas b alates 10.07.2015 Enne vangistus elas s koos tööta majandusabitöödel. üüdimõistetu

abikaasa ja pojaga xxx. Tegemist on abikaasale kuuluva 3-toalise korteriga, kuhu soovib ka

2(5)

vabanemisel elama asuda vabanemisel toetama. Isikul on . Abikaasa on nõus M.H xxx, aga ikul on xxx oskus.

ei ole ta õpitud erialal töötanud. Is Isikul on määratlemata kodakondsus

ja elamisluba kehtivusega kuni 16.07.2017. Varem oli M.H firma, mis on käesolev töövõimetu tud töölepingu kohaselt aks ajaks likvideeritud. Alates xxx . Vanglale esita ta xxx xxx. Vabanemisfondi kogutud 1300 eurot ning . Vabanemisel on garanteeritud püsiv töökoht isikul on tasutud kõik hagid. Isiku lähivõrgustikku kuuluvad isa, õde, abikaasa ning nende ühine

10-aastane poeg. Eelmistest kooseludest on kinnipeetaval kolm täiskasvanud last, kellega on head suhted. Isiku tutvusringkonda kuuluvad nii kriminaalkorras karistatud kui ka seaduskuulekad inimesed. Viimased M.H kuriteod oli toimepandud alkoholijoobes, aga otseselt alkoholiprobleeme ei ole. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul kroonilisi haigusi seoses hulga laskehaavude saamisega.

Kuivõrd kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud rahuldav, ei toeta Viru Vangla M.H tingimisi ennetähtaegset vabanemist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on M.H-le kaks lähedasteks isikuteks täiskasvanud la ja üks pst alaealine laps, isa endine abikaasa, kellega omavahelised suhted on ja

head ja toetavad. Abikaasa on valmis M.H vabanedes moraalselt ja materiaalselt toetama. E korral soovib M.H asuda elama aadressile xxx nnetähtaegse vabanemise , kus ta elas ka enne vangistust. Korteri omanik on tema abikaasa, kes on nõus, et kinnipeetav

asub elama tema korterisse. Enne vangistust oli M.H Võlgnevused korteri eest puuduvad. sissetulekuks xxx. E korral on olemas nnetähtaegse vabanemise garanteeritud töökoht. Varem olnud kriminaalhooldusel,

katseaeg möödus probleemideta.

Prokurör,

kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ning katseaja ja käitumiskontrolli kestuse kohta, juhul kui kohus peab otstarbekaks M.H vangis . Samuti tusest tingimisi enne tähtaega vabastada prokuratuurile ei ole midagi lisada Viru Vangla poolt 11.05.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustusele ning kuna on tegemist viimase ennetähtaegse vabanemise võimalusega, prokuratuur pigem pooldab M.H vangistusest tingimisi vabastamist.

M.H avaldas kohtuistungil

, et tegelikult ta väga kahetseb, et ta pani need kuriteod toime, see oli läbimõtlematu käitumine, emotsioonid. Enam see ei kordu. Tal on ebakaasa ja laps, kelle on probleem tervisega. Pere vajab teda vabaduses.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu prokuröri ja arvestades

kirjalikku arvamust, leiab, et M.H t tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistuses vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole

kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

S omab keskeriharidust. Tal on xxx, aga ei ole omandatud elukutsel Enne üüdimõistetu töötanud. kinnipidamist t isik xxx ning peamiseks sissetulekuks oli xxx öötas

Karistusregistri andmetel on

2 kehtivat kriminaalkaristust. Isik on karistatud süüdimõistetul

erinevate kuritegude eest, sealhulgas ka raskendavail asjaoludel tahtliku tapmise katse, väljapressimise u käitlemise ja tulirelva ebaseaduslik

t. ees

3(5) Käesoleval hetkel kannab süüdimõistetu ähvardas tema karistust selle eest, et 2009. aprilli keskel

Ida Politseiprefektuuri kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse vanemkomissari Jxxx Fxxx i tervisekahjustuse tekitamisega. Nimelt sellega, et M.H leiab t ja tema lähedas

HIV-i nakatunud narkomaani ja saadab ta JxxxFxxx , kui Fxxx kab , tema last ja naist süstima jät

oma tööülesan täitmist ja nete uurimist M.H tegevuse ja tema sissetulekute seaduslikkuse kontrollimiseks, st pani . toime KarS § 303 järgi kvalifitseeritava kuriteo

Samuti pani M.H episoodi toime veel ühe KarS § 120 järgi kvalifitseeritava ähvarduse Axxxx xxxsuhtes, keda 2009. aasta juunikuul xxx Ä tänaval asuvas kaupluses ta ähvardas

tapmise ning tervisekahjustuse tekitamisega.

Peale seda pani M.H toime kaks kurite

gu võimuesindajate suhtes.

Nimelt kasutas M.H 05.08.2011 kella 00.40 paiku Kohtla-Järve linnas vägivalda võimuesindajate suhtes lõi tahtlikult küünarnukiga selliselt, et löök . Nimelt politseiametnikku

tabas järjestikku politseiametniku rinna, õla ja lõua piirkonda Peale ülalkirjel . datut, M.H , olles politseisõidukis, ähvardas ta korduvalt ametikohustusi täitvaid politseiametnikke

– maha lasta, ähvardas, et politseinike ja nende lähedaste suhtes tarvitatakse lubas PxxxRxxx seksuaalset vägivalda toime KarS § järgi kvalifitseeritava kuriteo , st pani

274 lg 1 .

Peale xxsolvas ta politseiametnikke, kasutades venekeelseid ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid pani toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo. , st

Peale vabanemist on xxx. Elukoht on M.H kinnipeetaval garanteeritud töökoht olemas ning antud korteris elav kinnipeetava abikaasa (korteriomanik) andis loa korterisse elama asumiseks.

Kinnipeetaval on kehtiv isikut t elamisluba kehtivusega kuni 16.07.2017. tõendav dokumen –

Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, korduvalt erinevate kuritegude eest karistamist, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka I astme kuritegude eest, leiab kohus, et vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas.

Kohus rõhutab, et kõigepealt võtab kohus arvesse isiku toime gu näeb pandud kuriteo asjaolusid na ette KarS § ohus osutab tähelepanu asjaolule, et süüdimõiste

76 lg 4. K vabaduses viibides oli tu

käitumine väga ohtlik. kasutanud võimalust käituda Samuti ei ole isik vabaduses viibides

korralikult ega ole teinud mingeid reaalseid jõupingutusi käitumisharjumuste oma muutmiseks,

m . Vastupidi - vabaduses olles is võimaldaks tal edaspidi seadusekuulekalt elada jätkas isik kuritegude toimepanemist. Seda enam liigituvad M.H poolt toime pandud kuriteod võimuesindaja suhtes ja õigusemõistmise süütegudeks näita vastasteks , mis vad M.H

isiksuse erilist ohtlikkust. See fakt tugevdab kohtu veendumust selles, et süüdimõistetu võib vabaduses toime panna uue kuriteo selge . Sellise isiku ennetähtaegne vabastamine peab olema erand. Süüdimõistetu puhul selliseid erandlikke asjaolusid kohus ei näe.

Samas tuleb positiivseks lugeda, et kinnip . eetava käitumine vangistuses on olnud rahuldav Puuduvad distsiplinaarkaristused. Vanglas t d xxx Kohus hindab a on läbinud sotsiaalprogrammi „

neid kui asjaolusid, et vangistus mõjub mingil määral distsiplineerivalt ja M.H-le avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Antud juhul isiku hea käitumine vanglas ja tema varasem elukäik ja töökoha olemasolu, lähedaste toetus ei kaalu üle toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus märgib, et iseenesest töökoha omamine ja lähedastega head suhted ei ole otsustavad isiku poolt oma hoiakute valimisel. Töökoht ja lähedaste toetus ei vähenda uue kuriteo toimepanemise riski määral. üüdimõistetu puhul olulisel S

4(5)

on täheldatav agressiivne ja käituda vägivaldselt. Erinevalt prokurörilt ei leia kalduvus olla kohus, et süüdimõistetut tuleks vabastada enne tähtaega. Varasemalt toime pandud raske esimese astme isikuvastane kuritegu ja jätkuv vägivaldne käitumine olles vabaduses annavad kohtule aluse arvata, et süüdimõistetu puhul on uue kuriteo toimepanemise risk on märkimisväärne. Pere, töökoht ja kriminaalhooldus ei saa seda riski piisaval määral maandada, sest ka varasem pikaajaline vangistus ei mõjutanud isikut piisavalt, et ta saaks käituda seadusekuulekalt.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et k kuritegude

aristuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et järjepidev toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. reaalses vangistuses

Kinnipeetav 09.08.2017, s.o pisut rohkem kui aasta . Kohus leiab, et a karistusaeg lõpeb pärast isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub

veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18- ku vangistusest tingimisi

11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Käesoleval hetkel ei kaalu M.H isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (elukoht, lähedaste toetus, sotsiaalprogrammis osalemine ja vanglas töötamine) üle negatiivseid argumente (korduv karistatus, sealhulgas raske kuritegude eest, kuritegude asjaolud, ükskõikine suhtumine riigiametnikele ja õiguskaitseorganitele, alkoholi tarvitamine jne).

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu ja tervis paremini kaitstud.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-

1-1-91- etud (isikul puuduvad kehtivad

06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täid distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele ja teda vabanemisel ees ootavatele headele elamistingimustele ning garanteeritud töökoha olemasolule tuginedes. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Õigusemõistmisevastased ja võimuesindajate suhtes toimepandud on väga tõsisteks süütegudeks, mis kujutab endast suurt ohtu . ühiskonnale

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76 KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu , M.H

temale Tartu Ringkonnakohtu 29.04.2014 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/

5(5) Inna Kirsipuu kohtunik