1-14-3866/34 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

14. juunil 2016 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-14-3866 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Valentima Michelson-

, tõlk Ipbüker Kohtuasi

Viru Vangla materjalid M.H tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 14.06.2016 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu M.H , isikukood XXX, xxx

RESOLUTSIO

ON

Kohus, juhindudes KarS § ja KrMS § 426, § 432 , määras :

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. M.H

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 24.05.2016 Viru Maakohtule materja kinnipeetava M.H lid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Viru Maakohtu 14.08.2014 kohtuotsusega tunnistati M.H

118 lg 1 p 1 süüdi KarS § järgi ja karistati teda vangistusega KrMS § 238 lg 2 alusel karistuseks mõisteti 2 aastat ja

4 aastat.

8 kuud vangistust.

Kohtuotsus jõustus 22.08.2014.

Karistuse kandmise algus 14.08 14.04.2017. .2014 ja lõpp

Tingimisi 24.05.2016. ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine

Kinnipidamisasutusest M.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on distsiplinaarkorras karistatud kartserisse paigutamisega 10- at ks ööpäevaks

suitsetamise eeskirjade rikkumise eest. Vanglakaristust kannab 11 korda. Süüdimõistetu on osalenud riigikeele A 1 taseme kursuse

. Lisaks ta s, aga edaspidi ei soovinud jätkata õppimist läbis

Sotsiaalsete oskuste treeningu sotsiaalprogrammi. Samuti ta ei saa meditsiinilistel näidustustel

2(4)

jätkata keevitaja eriala omandamist. Vabanemisel soovib isik elama asuda oma ema juurde, aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, kus elab kinnipeetava ema. Korteri omanik on kinnipeetava venna abikaasa. Isikul on , Isikul puudub eriala põhiharidus keskharidus jäi pooleli. .

Enne kinnipidamist ainsaks ametlikuks töökohaks oli ekspediitori töökoht venna firmas ning peamiseks sissetulekuks töövõimetuspension. Vend ja ema toetavad rahaliseltnii vabaduses kui vangistuses. Vabanemi . Sugulasteks on ema ja vend, kellega on sel garanteeritud töökoht puudub

head suhted. Suhtlusringkonnas enamjaolt kriminaalse taustaga isikud. Eelnevalt on karistatud vägivalla kasutamise, varavastaste kuritegude, huligaansuse ning väljapressimise eest. Kuritegude toimepanemise soodustegur on alkohol.

Üks kord isik tarvitanud narkootikume.

Meditsiiniosakonna andmetel on isikul kroonilis Probleemide i haigusi (70% töövõimetu). lahendamiseks kasutas On olnud kriminaalhooldusel, katseajal sooritas uue korduvalt vägivalda. kuriteo. Viru Vangla toetab M.H

tingimisi ennetähtaegset vabanemist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on M.H vallaline, lapsi tal ei ole ning kinnipeetaval ema ja vend. sed on valmis teda igati e lähedasteks isikuteks on Kinnipeetava läheda toetama. Ema sõnul M.H olid vabaduses alkoholiga probleemid ning alkoholi mõju all võib käituda agressiivselt. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma ema juurde, kes

talle elamise enda juures. Enne vangistust oli M.H on nõus võimaldama

sissetulekuks töövõimetuspension nnetähtaegse vabanemise . E korral puudub garanteeritud töökoht. Kriminaalhooldaja arvab, et negatiivne on asjaolu, et kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ka range järelevalve tingimustes ei suuda ta täielikult ettenähtud korrale alluda.

Prokuröri arvamuse kohaselt ei seisa prokuratuur vastu kinnipeetav M.H tingimisi enne tähtaega vabastamisele. ema käitumine vangistuse T s viitab sellele, et kinnipeetav on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Prokuratuur leiab, et ta omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni st kuni 14.04.2017.

Antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks M.H jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Prokuratuur n s Viru Vangla poolt 03.05.2016 koostatud kinnipeetava õustu

iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku, katseaja ja käitumiskontrolli kestuse kohta.

Läht M.H vangistusest tingimisi ennetähtaegset udes eeltoodust prokuratuur toetas vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides.

M.H kohtuistungil kinnitas, et ta ei hakka enam kuritegusid toime panema ja loobub alkoholi tarvitamisest.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu prokuröri ja arvestades

kirjalikku arvamust, leiab, et M.H tuleb j ätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole

kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

3(4)

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

S omab . Elukutset tal ei ole. Enne kinnipidamist t isik üüdimõistetu põhiharidust öötas ekspediitorina ning peamiseks sissetulekuks oli . töövõimetuspension

Karistusregistri andmetel on

2 kehtivat kriminaalkaristust, samal ajal on ta süüdimõistetul karistatud 11-l korral. Isik on karistatud erinevate kuritegude eest, sealhulgas ka ja väljapressimise

raske tervisekahjustuse tekitamise t. ees Vangistuses viibinud lühikeste vahedega kokku umbes poole oma elust. Käesoleval hetkel kannab süüdimõistetu tema lõi karistust selle eest, et xxx asuvas korteris Axxx Vxxx ega tekitas AlxxxVxxx eluohtliku ühe korra noaga paremale poole rindkere piirkonda, mill tervisekahjustuse, so paremasse rindkereõõnde ja kõhuõõnde tungiva torke lõikehaava paremal -

pool sena tekkis Axxx Vxx rindkerel, mille tüsistu parempoolne verirind ja verikõht.

Tervisekahjustuse tekitamisega, millega on põhjustatud oht elule, pani M.H toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Isikule steti karistuseks 4 aastat vangistust ning mõi KrMS § 238 lg 2 vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Samas tuleb negatiivseks lugeda, et M.H on juba varem Viru Maakohtu 11.09.2006 otsusega sama kuriteo eest, nimelt

KarS § 118 p 1 järgi karistatud (karistus on aga karistusregistrist kustutatud). Samuti on ta Viru Maakohtu 20.01.2011 otsusega karistatud, millest nähtub, et pani kuriteo toime katseajal. Arvestades antud asjaolusid, ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama.

Peale vabanemist puudub . Ta tarvitab alkoholi, mis kinnipeetaval garanteeritud töökoht tõstab

kuriteo toimepanemise, sealhulgas korduva tervisekahjustuse tekitamise riski. Elukoht on M.H olemas ning antud korteris elav kinnipeetava ema andis loa korterisse elama asumiseks . , kuid korteriomaniku nõusoleku kohta puuduvad andmed

Kinnipeetaval on kehtiv isikut t elamisloakaart kehtivusega kuni 15.12.2016. tõendav dokumen –

Arvestades poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, korduvalt erinevate kuritegude süüdimõistetu

eest karistamist, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. oleks madal või Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk väheoluline. Kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka I astme kuritegude eest, leiab kohus, et

lühiajaline vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Seda enam - viibides varasemalt kriminaalhooldusel, pani ta katseajal toime uue I astme kuriteo, suhtumist parandamise teele. mis näitab tema ükskõikset Samuti on ta vanglas korduvalt rikkunud suitsetamise eeskirju ja on selle eest distsiplinaarkorras karistatud.

Seega oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistanud ja vangla eeskirju rikkunud isik vabaduses uut, seadusekuulekat elu, alustama. hakkaks nüüd

Kohus rõhutab, et kõigepealt võtab kohus arvesse isiku toime gu näeb pandud kuriteo asjaolusid na ette KarS § ohus osutab tähelepanu asjaolule, et süüdimõistetu

76 lg 4. K vabaduses viibides oli

käitumine väga ohtlik. kasutanud võimalust käituda Samuti ei ole isik vabaduses viibides

korralikult ega ole teinud mingeid reaalseid jõupingutusi muutmiseks, näiteks oma elustiili elukutse saamiseks kindla . Vastupidi - vabaduses olles

ja töökoha leidmiseks jätkas isik kuritegude toimepanemist. M.H ei ole huvitatud enesearendamisest See näitab, et töötamisest ja

ning oma käitumisharjumuste muutmisest, is võimaldaks tal edaspidi seadusekuulekalt elada. m Vastupidi - ta ei kavatse muuta oma elustiili, lõpetada suhtlemist kriminaalse taustaga inimestega ja keelduda alkoholi tarvitamisest. See fakt tugevdab kohtu veendumust selles, et süüdimõistetu võib Sellise isiku ennetähtaegne vabastamine peab olema vabaduses toime panna uue kuriteo.

selge erand. Süüdimõistetu puhul selliseid erandlikke asjaolusid kohus ei näe. näitab Seda enam

4(4) vanglas distsiplinaarsüüteo toime panemine, et kinnipeetava käitumise parandamise eesmärgini ei ole siiani jõu elliste eesmärkide saavutamiseks igem otstarbekam jätkata isik tud. S on p u karistuse kandmist vanglas.

Samas tuleb positiivseks tuleb lugeda, et M.H on osalenud eesti keele koolituse l ja läbinud sotsiaalprogrammi. Samuti on ta omandada keevitaja eriala. Vabanemisel on tal püüdnud kindel elukoht. M.H on lähedased, kellega on tal head suhted ja kes on valmis teda toetada.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et k konnale, et kuritegude

aristuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühis järjepidev toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub es vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. reaals

Kinnipeetav 14.04.2017, s.o pisut kui aasta . Kohus leiab, et isiku a karistusaeg lõpeb vähem pärast vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime . , mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. ei kaalu M.H isiksust iseloomutavad positiivsed Käesoleval hetkel

asjaolud (el te toetus, sotsiaalprogrammis ja ukoht, lähedas keele kursusel osalemine) üle negatiivseid argumente

(korduv karistatus, käitumine vanglas, kuriteo asjaolud, sõltuvus jne).

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu ja tervis paremini kaitstud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76 KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu , M.H temale Viru Maakohtu 14.08.2014 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest e

nne tähtaega vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik