4-16-4121/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-16-4121

14. juunil 2016.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna ja tõlgi Maria Azman juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Triinu Riigor osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

U.M, ik XXX, Eesti kodakondsus, elukoht XXX, ei tööta, 1 kehtiv kriminaalkaristus -

- väärteoasja LS § 227 lg 3 järgi.

Vastavalt 03.05.2016 koostatud väärteoprotokollile nr 20160503375702 (2302,16,006314) 03.05.2016 kell 16:10 Harju maakonnas, Narva mnt 61 km liikudes Tallinna suunas U.M juhtis mootorsõidukit kiirusega 151+-5 km/h. Esmase juhina ei tohi sõita kiiremini kui 90 m/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 56 km/h. Sellega rikkus U.M LS §

50 lg 2 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles U.M-ile karistuseks LS § 227 lg 3 järgi 12 päeva aresti, mille pidas võimalikuks asendada üldkasuliku tööga.

Menetlusalune isik tunnistas ennast täielikult süüdi, kahetses ja palus asendada arest üldkasuliku tööga, sest tema ülalpidamisel on kolm alaealist last (ta on ema laste eestkostja).

Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid:

- Menetlusaluse isiku U.M ütluste kohaselt väga kiirustas, oli sünnipäev, hilines vanglasse, kus oli kokkusaamine emaga. Lubab rohkem kiirust mitte ületada. Palub leevendada talle määratavat trahvi, sest ta on kolme lapse hooldaja ja temal ei ole tööd.

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et U.M on esmane juhiluba.

- Salvestuse andmed, mille kohaselt 03.05.2016 kell 16:10:33 teostas XXX mootorsõiduki reg.nr

XXX sõidukiiruse mõõtmist Tallinn-Narva 61 km.- maks. kiirus 151 km/h, kiiruse piirang 110 km/h.

- Menetlusaluse isiku U.M taotlus (17.05.2016) koos lisadega, millest nähtuvalt ta palub mitte karistada teda arestiga. Isik palub leida võimalus kohaldada tema suhtes rahatrahvi ja võimaldada seda tasumist KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel ositi ühe aasta jooksul ning mitte võtta talt mootorsõiduki juhtimisõigust. Taotlusele on lisatud väärteoprotokolli koopia, Viru Maakohtu

22.04.2016.a otsuse koopia, koopiad kahest kutsest arsti vastuvõtule, Töötukassa teade ja kommunaalmaksete tõend.

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on U.M 1 kehtiv kriminaalkaristus.

Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning U.M süü rikkumistes on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel sõidukiirusega 151+-5 km/h, kuid esmase juhina ei tohi sõita kiiremini kui 90 km/h. Seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui

56 km/h. U.M käitumine sisaldab LS § 227 lg 3 väärteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. U.M käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. U.M omab juhtimisõigust alates 2016.veebruarikuust, mis tähendab, et liiklusnõuded peavad tal olema värskemalt meeles. Niivõrd suur kiiruseületamine näitab, et menetlusalune isik ei oska oma sõidukiirust adekvaatselt hinnata, mis kohtu arvates muudab sellise sõidukijuhi liikluses eriti ohtlikuks. Asulavälisel teel nii suures ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületades pani isik toime enamohtliku väärteo seades ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Karistuse liigi valikul tuleb lähtuda nii menetlusaluse isiku süü suurusest, kui varasemast liikluskäitumisest. Kuigi isikul puuduvad varasemad liiklusalased süüteod, tuleb antud juhul arvestada menetlusaluse isiku süü suurust, samuti asjaolu, et menetlusalusel isikul puuduvad iseseisvad rahalised vahendid ning töökoht. Seega kohtu arvates rahatrahviga karistamine ei ole otstarbekas, see karistus ei oleks täidetav. Arvestades U.M süü suurust ning asjaolu, et temal puuduvad rahalised vahendid, on põhjendatud teda toimepandud väärteo eest karistada arestiga. Kohus leiab, et U.M-ile § 227 lg 3 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest sanktsiooni keskmise määra lähedases suuruses, s.o 10 päeva, mille kohus peab võimalikuks asendada üldkasuliku tööga, sest U.M ei ole varem liiklusalaste rikkumiste eest karistatud, ta on kolme alaealise lapse eestkostja.

Karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. Lisakaristuse kohaldamine sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol on karistusliik, mis omab eelkõige eripreventiivset toimet. Kohus leiab, et eripreventiivse prognoosi kohaselt U.M suhtes ei ole hädavajalik lisakaristust kohaldada. U.M ei ole varem karistatud arestiga või üldkasuliku tööga ning kohtu arvates üldkasuliku töö tegemine mõjutab U.M käituma seaduskuulekalt. Lisakaristuse kohaldamine tuleks kõne alla pärast seda, kui U.M jätkab rikkumiste toimepanemist ka pärast üldkasuliku töö ärakandmist.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada U.M LS § 227 lg 3 järgi ning mõista arest 10 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada U.M-ile mõistetud arest 10 päeva üldkasuliku tööga 10 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd).

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kaks kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata U.M üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri (tel. 337 2200) järelevalve alla.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest.

kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt