1-16-5214/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

13. juuni 2016 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-16-5214 (kohtueelses menetluses nr 16284000234) kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Triin Tumala Süüdistatav O.S (isikukood XXX; elukoht xxxxxx xx x xxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS 424

§ järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 248, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada O.S (KarS)

süüdi karistusseadustiku § järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 6 (kuus)

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 11.- kuud; KarS §

13.06.2016, s.o 3 (kolm) päeva mõistetud karistusaja ja lugeda O.S kandmata

karistuseks vangistus 5 (viis) kuud

73 lg 1 ja 3

27 (kakskümmend seitse) päeva; KarS § alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata O.S-ile katseaeg

tust 5 (vii

1 (üks) aasta ning mõistetud vangis

s) kuud 27 (kakskümmend

seitse) päeva ei pöörata täitmisele, kui O.S ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; O.S-ilt lisa KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta karistusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 (viieks) kuuks. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista olmsada kakskümmend kaks O.S-ilt sundraha 322 (k ) eurot 50 sent ja riigi õigusabi tasu 48 (nelikümmend kaheksa) määrata kriminaalm eurot riigi kasuks; enetluse kulud eurot 50 senti tasumisele ositi aasta jooksul

370 (kolmsada seitsekümmend) järgmiselt:

1) alates 2016. juulikuust igakuise menetluskulu osa eurot 88 senti a

30 (kolmkümmend)

tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata -

jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistri . le Selgitused kohtuotsuse le

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 eurot (LS § 128 lg 2);

3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.6 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on mootorsõiduki juhtimise O.S toime pannud kuriteona joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 11. juunil 2016.a. kella 22.34 paiku Viljandi linnas Reinu teel mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga XXX XXX alkoholi joobe seisundis. O.S-i kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest

7110 ARDM-0074 mõõdeti tema poolt ühes liitris välja hingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 1,02 mg/l alkoholi, seega vastavalt LS § 69 lg 2 p 1 oli O.S mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi ning karistamiseks vangistusega 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata O.S 11.06.2016. a kuni 13.06.2016. a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täies ulatuses täitmisele pööramata, kui O.S ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta O.S lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest. Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides kokkuleppe menetluse

sätteid pemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib . Kokkulep -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, pe sõlmimine on olnud et kokkulep

süüdistatava tõelise ta lemisel on järgitud h avaldus ja kriminaalasja menet te kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - mustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile k -le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja riminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel KarS

§ 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid alaealisele süüdistatava karistusest vabastamiseks. Alaelisele süüdistatavale tuleb kohaldada mõjutusvahendeid vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.3. Kohtu põhjendused k inaalmenetluse kulude hüvitamiseks rim

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 645 eurot.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse määrusest nr

18. detsembri 2015

139 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. M Kr S § 2565 lg 2 kohaselt s M

179 lg-s 1 üüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab Kr S §

sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud on määrata süüdimõistetul sundraha suuruseks 322,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg 2, 3 kaitsja nimetab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt seaduse - (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS §

21 lg 3 kohaselt e eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra riigi õigusabi osutamis

ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015 otsusega on kinnitatud gusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise ajutised alused, maksmise ajutine kord ja ajutised ajutine ulatus ja ajutine kord kord (edaspidi ). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele O.S-i kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral kulud süüdi -le 1 menetlus -

mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg s 1 säte - statud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (KrMS § 2565 lg 2). Seoses kiirmenetlusega poole tuleb süüdistataval vähendada sundraha võrra. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb välja mõista kriminaalmenetluse O.S-ilt kuludena sundraha 322.50 eurot

48 eurot riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud ja riigi õigusabi tasu asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda ei ole ta eelduslikult võimeine temalt väljamõistetud menetluskulusid koheselt tasuma. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata süüdimõistetul menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

4.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel

O.S on kahtlustatavana kinni peetud 11.06.2016.a kuni 13.06.2016, seega on O.S viibinud eelvangistuses

vangistus karistusaja

3 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel hulka, kus vangistus juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik