1-16-718/93 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-16-718 1 (38)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juuni 2016.a Kuninga kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-718 (15267000296) Kohtukoosseis Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Jaanika Lusti Prokurör Ringkonnaprokurör Kaido Tuulemäe Kriminaalasi M- S. S

süüdistuses KarS § 203 lg 1 järgi üldmenetluse korras Süüdistatav M- S. S

Karistatus: karistamata Kaitsja Vandeadvokaat Heldur Otti, kokkuleppel RESOLUTSIOON Juhindudes : KrMS § 315 lg 4 järgi kohus otsustas

Süüdi tunnistada M- S. S 2 (kaks) aasta KarS § 203 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 07.04.2015 kuni 19.06.2015.a so 2 (kaks) kuud ja 12 (kaksteist) päeva. Ära kandmata karistuseks lugeda seega 1 (üks) aasta 9 (üheksa) ) päeva vangistust. kuud ja 18 (kaheksateist

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses

täitmisele mitte pöörata, kui M- S. S ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

1-16-718 2 (38) 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel panna ´sele käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada M- S. S alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel panna ´sele käitumiskontrolli ajaks kohustus osaleda M- S. S sotsiaalprogrammis. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.

Tsiviilhagid.

1) X M- S. S

Jätta OÜ tsiviilhagi ´se vastu 1637,10 euro nõudes täies ulatuses läbi vaatamata.

2) G.S tsiviilhagi M- S. S

Jätta ´se vastu 1500 euro nõudes täies ulatuses läbi vaatamata.

3) H. K i tsiviilhagi M- S. S

Jätta ´ ´se vastu 334 euro nõudes täies ulatuses läbi vaatamata.

4) A.K i tsiviilhagi M- S. S

Jätta ´ ´se vastu 125 euro nõudes täies ulatuses läbi vaatamata.

5) U. V tsiviilhagi M- S. S Jätta ´se vastu kinnisasja taastamise kulu nõude osas summas 2156,65

eurot läbi vaatamata. Rahuldada U. V tsiviilhagi M- S. S se vastu vallasas ´ jadega seotud nõudes osaliselt summas 3671 eurot, milline kanda U. V a/a nr X Swedbank.

6) Rahuldada L.V i tsiviilhagi M- S. S se vastu osaliselt summas 1412,46 eurot. Summa kuulub

´ ´ hüvitamisele kolmandale isikule ´ale K-L. L (isikukood X).

7) Rahuldada I.T tsiviilhagi M- S. S se vastu osaliselt summas 1277,46 eurot, milline kanda

´i ´ I.T X. ´i a/a

8) Rahuldada K. K tsiviilhagi M- S. S se vastu osaliselt summas 1147,46 eurot, milline kanda

´ K. K a X Swedbank. /a

9) Rahuldada S. T i tsiviilhagi M- S. S se vastu osaliselt summas 3961,65 eurot, milline kanda

´ ´ S. T a/a X. ´i 10) Rahuldada T.A.K H i tsiviilhagi M- S. S se vastu osaliselt summas 1397,46 eurot, milline ´ ´ kanda T.A.K H a/a X Nordea Pank. ´i 11) Rahuldada E.K i tsiviilhagi M- S. S se vastu osaliselt summas 1238,59 eurot, milline kanda ´ ´ E.K X Swedbank ´i a/a 12) Rahuldada A. L tsiviilhagi M- S. S se vastu ´ täies ulatuses summas 2238 eurot, milline kanda A. L arveldusarvele SEB Pank. X 13) Rahuldada J. M tsiviilhagi M- S. S se vastu osaliselt summas 615,60 eurot, milline kanda J. ´ M a/a Swedbank. X 14) Rahuldada S. N e tsiviilhagi M- S. S ´ ´se vastu täies ulatuses summas 833 eurot, milline kanda S. N X Swedbank. ´e a/a 15) Rahuldada U. G i tsiviilhagi M- S. S ´ ´se vastu täies ulatuses summas 685 eurot, milline kanda U. G X Swedbank. ´i a/a 16) Rahuldada A. L i tsiviilhagi M- S. S se vastu osaliselt summas 3775 eurot, milline kanda ´ ´ A. L /a X Danske Bank. ´i a

17) Rahuldada OÜ ´ vastu täies ulatuses summas 3900 eurot X tsiviilhagi M- S. S se , milline kanda OÜ X a/a X SEB pank.

1-16-718 3 (38) 18) Rahuldada hagi M- S. S R. Õ´a tsiviil ´se vastu täies ulatuses summas 2123,60 eurot, milline kanda X Swedbank. R. Õ´a a/a 19) Rahuldada R. L tsiviilhagi M- S. S ummas 4703,75 eurot, milline ´se vastu täies ulatuses s kanda R. L a/a X SEB Pank. 20) Rahuldada X hagi M- S. S 6798,48 eurot, milline OÜ tsiviil ´se vastu täies ulatuses summas kanda X X SEB Pank. OÜ a/a 21) Rahuldada X a tsiviilhagi M- S. S

´ ´se vastu täies ulatuses summas 3130,03 eurot. 22) Rahuldada M. K i tsiviilhagi M- S. S se vastu osaliselt summas 11 114,90 eurot, milline ´ ´ kanda L. K X. ´i a/a 23) Rahuldada P. R i tsiviilhagi M- S. S se vastu osaliselt summas 10 890 eurot, milline kanda ´ ´ P. R´i a/a X.

Tühistada Pärnu Maakohtu 22. jaanuari 2016.a määrusega nr 1- -499 kohaldatud hagi 16

tagamise abinõu, millega seati käesolevas kriminaalasjas nr 15267000296 tsiviilhagide tagamiseks kinnistusregistri registriossa nr x tsiviilkostjate M. S (ik X) ja K. S (ik x) kuuluvale

kinnisasjale katastritunnus x, asukohaga X, kohtulik hüpoteek 89 916,05 euro ulatuses kannatanute: X, E.K, R. L X, G.S, A. L, , X J. M X, U. G S. N, A.K A. L , OÜ R. Õ OÜ, , OÜ , , , H. K, M. K, P. R, U. V, S. L, I.T, K. K, S. T, T.A.K Hi kasuks.

Asitõendid.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde 1 DVD plaat AS Statoil turvakaamera salvestustega, mis asub . hoiul Lääne Prefektuuris KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel ´ temalt ära tagastada M- S. S sele 07.04.2015 võetud obiiltelefon HTC (asub hoiul Lääne Prefektuuris) M . KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel järgmised Lääne Prefektuurile hoiule antud esemed:

1) Pakend nr 1 ja 2 ;

– põlevvedelike proovid

2) x. Õpilaspilet nr

Menetluskulud. Arvata käesoleva kriminaalasja menetluskuludeks: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tasu riigi õigusabi eest 120 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasud: põlevvedelikuekspertiisi maksumus 579 eurot ja psühhiaatriaekspertiisi maksumus 255 eurot; KrMS § teos süüdimõistmisel 645 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme eurot; KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel kannatanu T.A.K Hi kohtusse ilmumise kulu 248,16 eurot, kannatanu S. T kohtusse ilmumise kulu 39,86 eurot, kannatanu P. R kohtusse ilmumise kulu 8,40 eurot ja ´i ´i tunnistaja A. L kohtusse ilmumise kulu 281,40 eurot. Kokku on menetluskulude summa 2176,82 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta M- S. S se kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulud summas 1100 ´ eurot riigi kanda.

KrMS § mõista ´ 188 alusel M- S. S se kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulud summas 1076,82 eurot välja solidaarselt tema vanematelt ´selt ja ´selt. M. S K. S

1-16-718 4 (38)

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS- -is is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS

või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr:

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99916700041215. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Riigi kasuks v

älja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule otsuse avalikult teatavakstegemisest. 15 päeva jooksul alates

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva

jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik M- S. S paiku Xas X tn sele on esitatud süüdistus selles et tema alaealisena, 25.03.2015 kella 00.14 13 maja hoovis, kangutas lahti kuuribokside rea ühe kuuri ukseluku ja süütas tulemasinaga kuuris

sees põlema võõra vara, mille tulemusena kuurid hävinesid, hävinesid kuurides olnud samuti X tn 13 elanikele kuuluvad asjad; 1) U. V

le kuuluvad küttepuud 6 ruumi väärtusega 270 eurot, 1 tonn turbabriketti väärtusega 125 eurot, erinevad käsitööriistad kogu väärtusega 400 eurot, mootorsaag Družba väärtusega 100 eur

ot, X toolid 4 tk väärtusega 60 eurot, vanaaegne vokk väärtusega 150 eurot, soomekelk väärtusega 100

eurot, kalastusvahendid väärtusega 250 eurot, tööriided ja jalanõud väärtusega 300 eurot,

X grill

väärtusega 60 eurot, elektriline veepump 150 eurot, ikud väärtusega 35 eurot, veevool

elektripikendusjuhtmed väärtusega 150 eurot, uisud ja hokivarustus 2 komplekti väärtusega 350

eurot, X

tööriistad väärtusega 250 eurot, suusad kolm paari väärtusega 150 eurot, suur lehepuhur bensiinimootoriga STIHL väärtusega 550 prits 2 tk väärtusega 150 eurot, muruniiduk 450 eurot, X eurot, erinevad värvid 200 eurot, õlid ja bensiin kanistrites 150 eurot, mootorsaag Partner väärtusega 350 eurot. 2) X

kuuluvad küttepuud 12 rm väärtusega 456 eurot. 3) L.V

ile kuuluvad küttepuud 4 rm väärtusega 160 eurot, pakendatud brikett 1 tonn väärtusega 120 eurot; X

tööriistad, oksakäärid 2 tk, rehad, kirves, labidad ja tavalised tööriistad, haamrid, käsisaed -

ja seina koguväärtusega 200 eurot, vanad suusad ja soome kelk, millistel varaline väärtus puudub glasuurplaadid 4 pakki väärtusega kokku 35 eurot;

4) X eurot, Singeri kuuluvad küttepuud 1,5 rm väärtusega 60 eurot, jalgratas väärtusega 140 õmblusmasin väärtusega 160 eurot ja tööriistad väärtusega kokku 20 eurot; X

5) X

kuuluvad 5 rm küttepuid väärtusega 250 eurot; 6) S. Tile kuuluvad 10 mootorsae ketti väärtusega kokku 120 eurot, 20 mootorsaeketi lehte väärtusega kokku 200 eurot, šeif väärtusega 200 eurot, erinevad kalastustarbed väärtusega kokku

425 eurot, 6 autorehvi väärtusega kokku 180 eurot, dushisegisti väärtusega 130 eurot, 10 rm küttepuid väärtusega 350 eurot, suusad, kepid saapad 200 eurot; 7) T.A.K H Xtooli, ile kuuluvad 4 ruumi küttepuid, 3 jalgratast, 2 puidust tööriistad koguväärtuses 650 eurot.

1-16-718 5 (38) Lisaks tekitas M- S. S kannatanutele U. Vle, I.Tile, X, S. Tile ja L.Vile ja T.A.K Hile kuuride hävitamisega kahju 12 648 eurot. Kokku tekitas M- S. S kannatanutele varalist kahju 21 263 eurot . ja põlengujääkide koristamisega seoses 356,66 eurot

Samuti selles, et tema, alaealisena 25.03.2015 kella 03.45 paiku Xas tn 12a kortermaja hoovis,

süütas tulemasinaga põlema 59 m2 ulatuses puitsõrestikkonstruktsiooniga kuuride reas olevas esimeses lukustamata kuuris võõra vara, mille tulemusena kuurid hävinesid osaliselt ning said täies

ulatuses kuuma tn 12a/2 ale kuuluva ja veekahjustusi, samuti sai põlengu käigus kahjustusi R. Õ eramu 2 akent ja Vee tn 12 asuv OÜ-le X kuuluv trahter X hoone ja terrass. Tules hävinesid kuuris paiknenud:

1) G.Sle kuuluvad naiste linnaratas Minerva väärtusega 275 eurot, meeste linnaratas Minerva

väärtusega 325 eurot, maastikuratas Optima Mountain väärtusega 300 eurot, 4 osaline alumiiniumredel väärtusega 75 eurot, 2 rm küttepuid väärtusega 60 eurot;

2) A. L eurot, 2 le kuuluvad 4 rm küttepuid väärtusega 148 eurot, 10 puitprussi väärtusega 120 alumiiniumredelit väärtusega 150 eurot, 60 tk erinevaid entsüklopeedia raamatuid väärtusega kokku

100 eurot, meeste linnajalgratas väärtusega 160 eurot, elektritrell väärtusega 20 eurot, 2 kirvest

väärtusega 20 eurot; 3) 0 eurot. R. Õale kuuluva eramu 2 akent väärtusega 623,6 Võõra vara, kuuride hävitamisega tekitas M- S. S kannatanutele G.Sle, A. Lle ja ale varalist R. Õ

kahju 4500 euro suuruses summas ja OÜ Xile X hoone ja terrassi kahjustamisega 7207,14 euro suuruses summas. Kokku tekitas M-S.S kannatanutele varalist kahju 14 083,14 eurot.

Samuti selles, et tema, alaealisena 03.04.2015 kella 23.46 paiku Xas X tn 51 korrusmaja tagahoovis, süütas tulemasinaga põlema 12 s võõra vara, mille -st kuuriboksi reas keskmises lukustamata kuuri tulemusena kuurid hävinesid osaliselt, samuti hävinesid kuurides olnud E.Kile kuuluvad isiklikud esemed: Kulla sulatusahi, see oli suur, kannatanu tegi sellega tööd, maksis 876 eurot; relvakapp metallist 280 eurot; 2 bensiinikanistrit täis olid 40l kokku, 56 eurot; puituks u 79 eurot; nuuskpiiritus seda oli 35 liitrit maksis 147 eurot; 2 labidat kokku 8,20 eurot; puidusaag 8,80 eurot; reha 6 eurot; lumelabida Fiskars 21 eurot; ventilaator 29 eurot; kaks lumekirkat 19,90 eurot; seinakell 24 eurot;

kühvel 2,35 eurot; autoratta teleskoopvõti 9,60 eurot; silikoonpüstol ja ehitustarbed 8,24 eurot; gaasipriimus 28 eurot; metallämber 4,60 eurot; klaaslaud metallalusega 29 eurot; autotungraud õliga

so 26,90 eurot; küttepuude korv 9,50 eurot; reklaamivälialus 67 eurot; Xsirm 49 eurot; 2 tooli kunstnahaga metallist 33,90 eurot; auto käivitusjuhtmed 24 eurot; asfaldihari 6,70 eurot; plastikluud

11,80 eurot; spordikott 39 eurot; pliidiahjuroop 6,90 eurot; 2 kg auto pulberkustuti 27 eurot; ohukolmnurk E.Kile tekitatud 7,50 eurot puksiiri tross 6,60 eurot; majapööningu redel 45 eurot. kahju kokku on 1997,49 eurot. Põlenguga said kahjustada said ja OÜ R. L -le X kuuluvate korterite hoovipoolsed aknad.

Kuuride põlenguga tekitati kahju uruses summas, OÜ R. Lle 4703,75 euro su -le X 6798,48 euro

suuruses summas ja Xale 3130,03 euro suuruses summas (seal hulgas on X 51 kuuride taastamisväärtus on 10 407,60 eurot, prügi utiliseerimise kulu 1800 eurot, akende kahjustamisega

põhjustati OÜ-le X kahju 3086,15 eurot).

Samuti selles, et tema, alaealisena 04.04.2015 kella 01.00 paiku Xas X tulemasinaga 17 süütas

kortermaja hoovis paiknenud kuuride reas ühes keskmistest kuuridest põlema võõra vara, mille tulemusena kuurid hävinesid osaliselt, samuti hävinesid kuuris:

1-16-718 6 (38)

1) J. M

le kuuluvad kaks jalgratast Trek väärtusega 500 eurot, sõiduauto 4 rehvi väärtusega 200

eurot, küttepuud väärtusega 40 eurot, tuhaimur väärtusega 32 eurot ning kannatada sai J. M sõiduauto Pontiac Transport tagatuli väärusega 150 eurot; 2) A.K ile kuuluvad X X

grill väärtusega 55 eurot, vikat väärtusega 10 eurot, tööriistad väärtusega 10 eurot, väetis väärtusega 5 eurot, suured lillepotid väärtusega 10 eurot, linoleum väärtusega 15

eurot, vann ja ämbrid kokku väärtusega 10 eurot ja 2 kastekannu väärtusega

kokku 10 eurot; 3) S. Nele kuuluvad 3 rm küttepuid väärtusega 90 eurot, 4 sõidukirehvi väärtusega 128 eurot, Fiskars tungraud väärtusega 45 eurot, elektrikeevitusaparaat väärtusega 300 eurot, akulaadija väärtusega 20

eurot ja puidu ning metalli käsitööriistad väärtusega kokku 250 eurot; 4) H. K

ile kuuluvad 40 võrkkotti küttepuid väärtusega 144 eurot, lumelabidas väärtusega 10 eurot, plastikkelk väärtusega 10 eurot, X tööriistad väärtusega 10 eurot ja sõiduki 4 rehvi väärtusega kokku 160 eurot; 5) U. Gile ku eurot, 70 meetrit uluvad naastrehvid 4 tükki (a´125 eurot tükk) kokku väärtusega 500 elektrikaablit 3x2,5 väärtusega 77 eurot ja 3 lumelabidat ja 2 reha väärtusega kokku 73 eurot;

6) A. L - atele ile kuuluvad 7 linnuvõrku väärtus kokku 140 eurot, Linnuvõrk maasik väärtusega 40 eurot, katteloor väärtusega 7 eurot, kasvuhoone kile väärtusega 25 eurot, kastekann väärtusega 5,50 eurot, laste kastekann väärtusega 4,50 eur käärid väärtusega 24 eurot, reha väärtusega 5 eurot, ot, X käpaga kõblas väärtusega 5 eurot, ark väärtusega 17 eurot, laste vihmakeep väärtusega 2 eurot, Xh

täiskasvanu vihmaülikond väärtusega 59 eurot, sääsekaitsejakk väärtusega 11 eurot, 4 paari säärikud väärtusega kokku 68 eurot, tõukeratas väärtusega 139 eurot, jalgrattapump väärtusega 31 eurot,

3

jalgratta kiivrit (a´30 eurot) kokku väärtusega 90 eurot, 3 villast tekki väärtusega 207 eurot, - narivoodi koos õppimislauaga väärtusega 100, 1000 raamatut (5 eurot tükk) väärtusega kokku 5000

eurot, tusega kokku 200 eurot, kasutatud maniküüri ja pediküüri tooted (salongi sisustus) väär jalatsid ja riided kokku väärtusega 200 eurot ning võõra vara. Kuuride hävitamisega tekitas M- S. S kannatanule M. Kile varalist kahju 12 700,60 euro suuruses

summas. Samuti sai põlengu käigus kahjustada kuuride läheduses pargitud OÜ X kaubiku Ford Transit (registrinumbriga X) vasak külg ja katus, millega tekitas varalise kahju summas 3900 eurot. Kokku tekitas M- S. S kannatanutele varalist kahju 25 844,60 eurot.

Samuti selles, et tema, alaealisena 07.04.2015 kella 00.44 paiku Xas X tn 11 süütas tulemasinaga põlema ile kuuluva eramu hoovis paiknenud katusealuses võõra vara, mille tagajärjel hävines P. R

katusega kaetud terrassiga puhkenurk koos selles olnud mööbli (2 nahkdiivanit, 2 komplekti erinevat puitmööblit koos toolidega, ümmargune laud pinkidega, antiikkapp) ning muude isiklike esemetega (sh 6 jalgratast, muruniiduk, survepesur, küttepuud 8 rm, erinevad tööriistad, riiulid, X

saag ja elektriline pesurull), samuti said tulekahjustusi hoonete kompleksis asunud kaks

kõrvalhoonet. Tules hävinud isiklike esemete väärtuseks on 5802 eurot ja abihoonete ning katusealuse hävitamisega tekitas kannatanu P. Rile varalise kahju 23 812,20 eurot. Kokku tekitas M- S. S kannatanule varalist kahju 29 614,20 eurot. Võõra asja tahtliku rikkumise ja hävitamisega, millega on tekitatud oluline kahju, pani M- S. S toime KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kannatanud on esitanud kahju hüvitamiseks tsiviilhagid.

Menetlusosaliste põhjendused maakohtus M- S. S

tunnistab ennast kuritegude toimepanemises süüdi ning kahetseb väga. Süüdistatav leiab üksnes, et ei pannud kõiki kuritegusid toime üksinda, vaid koos X, kellega koos peaks vastavate kuritegude toimepanemise eest kandma ka varalist vastutust.

1-16-718 7 (38)

Kaitsja, M- S. S võttes arvesse, et ei eita KarS § 203 lg 1 järgi temale süüdistusakti alusel temale

inkrimineeritavate tegude kui selliste toimepanemist, ei vaidlusta süüdistusaktis etteheidetava süüteo – võõra vara rikkumise ja hävitamise toimepanemist ning

selle eest M- S. S karistamist se KarS § 203 lg 1 järgi. Kaitsja palub M- S. Sse karistuse määramisel arvestada asjas tõendatud, KarS § 57 lg 1 p 2 ja 3 sätes – - s tatud kohtualuse vastust kergendavaid asjaolusid, nagu tekitatud kahju vabatahtlikku jõukohast hüvitamist mitmele kannatanule ja puhtsüdamlikku kahetsust.

Prokuröri poolt kriminaalmenetluskulude väljamõi võtta stmise taotluse esitamisel palub kaitsja arvesse alaealise M- S. S’ täielikku varatust ja asjaolu, et nende hüvitamine käiks temale selgelt üle jõu, samuti seda, et tema resotsialiseerimise väljavaated on head, jätta kriminaalmenetluskulud siis riigi kanda. Kaitsja on esitanud mitmesuguseid sitatud tsiviilhagidele. vastuväiteid kannatanu suhtes e

Prokurör leiab, et süüdistatava süü on täies ulatuses tõendamist leidnud. Prokurör taotleb kohtult M- S. S ma se süüditunnistamist KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja te karistamist kolme aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 järgi arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 07.04.2015 kuni 19.06.2015. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui M- S. S ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel panna M- S. Ssele käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel panna M- S. Ssele käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel panna sele käitumiskontrolli ajaks kohustus osaleda M- S. S sotsiaalprogrammis (mitmedimensiooniline pereteraapia).

Maakohtu seisukoht

Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et alaealise M- S. Sse süüdistus KarS § 203 lg 1 järgi on tõendamist leidnud.

M- S. S -le sele on esitatud süüdistus viies erinevas süütamises, milliste tagajärjel on vähemalt 24 kannatanule tekitatud suures ulatuses varalist kahju:

1) 25.03.2015 kella 00.14 paiku Xas X

tn 13 kuuride süütamises;

2) 25.03.2015 kella 03.45 paiku X

as tn 12a kortermaja hoovis kuuride süütamises;

3) 03.04.2015 kella 23.46 paiku Xas X

tn 51 korrusmaja tagahoovis kuuride süütamises;

4) 04.04.2015 kella 01.00 paiku Xas X

17 kortermaja hoovis kuuride süütamises;

5) 07.04.2015 kella 00.44 paiku Xas X

tn 11 eramu hoovis paiknenud katusealuse süütamises.

M- S. S tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Hoolimata asjaolust, et süüdistatav tunnistab oma süüd, lasub kohtul kohustus tõendada isiku süüd ja näidata ära tõendid.

25.03.2015 kella 00.14 Pärnu tn 13 puukuuride põleng X : M- S. S

se enda poolt 28.04.2016 kohtuistungil antud ütluste järgi, läks tema 24.03.2015 hilisõhtul X X 13 hoovi. Hoovis murdis ta puuoksaga lahti M. T valduses oleva Põhikooli vastas asuvasse lukustatud kuuriboksi ukse ja võttis sealt kaasa Ratta varastamist tõendab I. T kuuluva jalgratta. lisaks väärteoasjas nr X politsei poolt koostatud otsus (kd II, tl 22), mille järgi on M- S. S tunnistatud

1-16-718 8 (38) süüdi kuulunud jalgratta varguses ning jalgratta kui asitõendi vaatlusprotokoll (kd II, tl 24 I. T -27). M- S. S sõitis enda selgituste järgi rattaga linnas X - käis kesklinnas, Koidula pargis ja sõitis lõpuks Pärnu X juurde (X aadressil) ning pani ratta kooli juurde puu najale. M- S. Sse saabumist nägi pealt 25.03.2015 kell 00.05 ka Pärnu X direktor X, kes pidas kooli juures valvet, kuna eelnevatel päevadel oli kooli aknaid sisse visatud. Nimetatud akende lõhkumise eest karistati hiljem M- S. Sst (otsus

väärteoasjas nr , 05.05.2015; otsus väärteoasjas nr , 05.05.2015; otsus väärteoasjas nr X X X, 05.05.2015; X, 05.05.2015, otsused kd II, tl 85-90 otsus väärteoasjas nr ). Tunnistaja I. T on 12.04.2016 kohtuistungil andnud ütlusi, et hoidis ratast ema kuuriboksis aadressil X tn 13. Ratas 25.03.2015 toimunud tulekahjus ära ei põlenud. Nimelt varastati ratas tõenäolise kuuri süütaja poolt ära ja ratta sai ta kätte hiljem politseist. Kadunud Rattaga seoses on 25.03.2015 sündmuste osas on andnud tunnistusi 12.04.2016 kohtuistungil ka X. Viimane hoidis X direktorina silma peal koolihoonel, et avastada kooli akende kividega sisse viskaja. Märgates rattaga lähenenud

meesterahvast, püüdis ta teda kinni nabida, kuid mees põgenes, jättes ratta maha. Veidi hiljem kuuldus kooli vastas olevast X

tn 13 territooriumilt põlengu hääli. M- S. S naisterahvast (X X kooli nägi 28.04.2016 kohtuistungil selgitatu järgi it) ning jooksis läbi hoovi, hüppas üle X ja läks üle X tänava tagasi X 13 hoovi kuuriboksi, kust ta oli eelnevalt jalgratta

varastanud. Kuuriboksis leidis M- S. S bensiini, millega pani kuuri seest põlema. Varastatud jalgratta andis X I. T (l üle politseile, kes tagastas ratta eiu vastuvõtmise akt nr 3140150014298, 25.03.2015, kd II, tl 23). Päästeameti häirekeskus sai põlengust teada 25.03.2015 kell 0.21. Tulekahju likvideeriti kell 02.10.

Päästeameti asjatundja hinnangu kohaselt on tuli levinud seest poolt väljapoole. Tulekahju

tekkepiirkond asus hoone keskosas. Asjatundja sõnul sai tulekahju alguse lahtise tule allikast

( , kd II, tl 17-20). Päästeameti asjatundja arvamus tulekahju tekkepõhjuste kohta, 02.04.2015

Põlengu tagajärjel hävines puukuuride kompleks ja selles olnud asjad Sündmuskoha ( vaatlusprotokoll, 25.03.2015, kd II, tl 11-16). Põlengu tagajärjel hävinesid X tn 13 elanikele U. V , le X, L.Vile, X, S. Tile ja T.A.K H kuuluvad asjad. Lisaks tekitas M- S. S kannatanutele kuuride ile hävitamisega kahju prügikonteineri tasu põlengujääkide koristamisega seoses. ja

25.03.2015 kella 03.45 Pärnu tn 12a kortermaja kuuride põleng: Pärast seda kui 13 puukuuride tulekahju oli likvideeritud, süütas kella 03.45 ajal põlema X M- S. S samas läheduses asuva tn 12a kortermaja hoovis asuva puukuuride hoone. Süütamise aega aitavad

tuvastada , kd II, tl 39- Päästeameti asjatundja arvamus tulekahju tekkepõhjuste kohta, 02.04.2015 42 ja kannatanu G.S ütlused 13.04.2015 kohtuistungil, kes ärkas tulekahju helide peale ja kutsus 03.45 päästjad välja. M- S. S ei mäleta alkoholijoobe tõttu süütamise asjaolusid, kuid on 28.04.2016 kohtus süütamist möönnud, öeldes eeldab, et see on tema kätetöö, mis ta on purjus peaga teinud aga ei mäleta süütamist konkreetselt. Süütamist kinnitab süütamise ajalis ruumiline lähedus eelmise

- X

13 süütamisega. Samuti on see teguviis sarnane se hilisemate süüta M- S. S mistega samas piirkonnas, mis lubab kogumis teha järelduse, et tn 12a süütamise pani toime just M- S. S.

Põlengu tulemusena hävinesid kuurid osaliselt ning said täies ulatuses kuuma ja veekahjustusi, samuti sai põlengu käigus kahjustusi tn 12a/2 R. Õale kuuluva eramu kaks akent ja Kuuride osas on R. Õ 13.04.2016 istungil selgitanud, et täielikult oli hävinenud kuuest kuurist 4 ja 2 oli saanud kahjustusi vee- ja tulekahjustusi. Kahjustada sai ka -le X hallatav trahter X hoone ja tn 12 asuv OÜ terrass (s , kd II, tl 32-38). Tunnistaja M. F ündmuskoha vaatlusprotokoll, 26.03.2015 ütluste järgi 13.04.2016 istungil läks tuli räästasse, põles tagumine uks ja katus, põles ära 12m X 2 terrassi, põles

kahe krundi vaheline aed. Veega sai kahjustatud kirsihoovi ja tagumine sein, kahjustada sai madalama osa lagi. Tuli läks ka katusekonstruktsioonidesse. Signalisatsioon oli vaja ära vahetada ühest ruumist ja valgusti vahetati ära. Asjatundja on arvamusel, et tuli on levinud kuuris epiirkond seestpoolt väljapoole. Tulekahju tekk

asub hoone vasakpoolses boksis. Kuuri uksed olid lukustamata ning selles puudus elekter ja

1-16-718 9 (38)

isesüttivad ained. Tules hävinesid kuuris paiknenud G. S ja A. Lle kuulunud asjad. Kuuride hävitamisega tekitas M- S. S kannatanutele G.Sle, A. Lle ja ale kokku varalist kahju 4500 euro R. Õ

suuruses summas (Kannatanu 13.04.2016 kohtuistungil; kannatanu A. L

R. Õa ütlused ütlused 13.04.2016 kohtuistungil). See on kulu, mille kannatanud ise kandsid. Hinnapakkumise järgi oli kuuride taastamisväärtuseks 8600 eurot OÜ X hinnapakkumine 02.05.2015 (kd , tl 51). X hoone II ja terrassi kahjustamisega tekitas M- S. S kahju 7207,14 euro suuruses summas (tunnistaja M. F ütlused 13.04.2016 kohtuistungil X hinnapakkumine ja AS X hinnapakkumine, kd II, tl 43-44. ; OÜ

03.04.2015 kell 23.46 Pärnus tn 51 kuuride põleng X : Süüdistatav se ütluste järgi said 03.04.2015 õhtul kella 20.00 a M- S. S -21.00 paiku M- S. S ja X kokku Pärnus Endla teatri bussipeatuse juures. Sealt liikusid nad edasi Munamäele, kus jõid ära kolm liitr X it veini, mille nad olid varem ühiselt ostnud. Kuna ei jõudnud viimasele bussile nr 14, et koju minna, siis jalutasid M- S. S ja X bussijama bussipeatusest piki X X tänavat tänava poole ja

tegid suitsu. Seejärel läksid mõlemad neerima. Hoovi on võimalik X tn 51 maja taha hoovi uri siseneda ainult X tänava poolt. Hoovis nägid noormehed kuuribokse, mille üks uks oli lahti. Mõne

aja möödudes süütas oma tulemasinaga põlema kuuri seinal rippunud vihmavarju. M- S. S

Vihmavarju süütamist sab, et süütas koos M- S. S tunnistab, aga li X, mida aga X ei kinnita. X kinnitusel oli tema vihmavarju poole seljaga, kui M- S. S seda süütas. M- S. Sse plaanist vihmavari süüdata ta enne selle süütamist teadlik ei olnud. avari jäi põlema ja mõlemad lahkusid kuurist Vihm ja suundusid X kooli poole. X kooli juurest liikusid M- S. S ja X X tänava bussipeatusesse, kust nägid süüdatud 51 kuuribokside põlengut. Seejärel läksid nad põlengu sündmuspaika ja vaatasid X kuidas päästjad tu ütlused ; süüdistatav lekahju kustutasid unnistaja X (t 25.04.2016 kohtuistungil a M- S. S 28.04.2016 kohtuistungil se ütlused ).

Päästeameti häirekeskus sai põlengust teada 03.04.2015 kell 23.43. Tulekahju lokaliseeriti 04.04.2015 kell 00.59. Päästeameti asjatundja hinnangu kohaselt sai tulekahju alguse lahtise tule allikast (Päästeameti asjatundja arvamus tulekahju tekkepõhjuste kohta, 05.05.2015, kd I, tl 102- 116). Põlengu tagajärjel muutus puukuuride kompleks kasutuskõlbmatuks ja hävinesid selles olnud

asjad ( kinnitanud kannatanud R. L -le X esindaja). hävimist on 14.04.2016 kohtuistungil ja OÜ Põlenguga said kahjusta ja OÜ – da R. L -le X kuuluvate korterite hoovipoolsed aknad vasakpoolse

aknaklaasid on mõranenud, samuti on mõranenud keskmise trellitud akna ja parempoolse akna klaasid 04.04.2015, kd I tl 79-101 viidatud (sündmuskoha vaatlusprotokoll ; Päästeameti asjatundja arvamus tulekahju tekkepõhj Kannatanu OÜ uste kohta). X esindaja J. L 14.04.2016 kohtuistungil antud ütluste järgi said raamid kahjustatud ja akendes olid praod) Samuti hävinesid kuurides olnud . E.Kile kuuluvad isiklikud esemed. Akende kahjustamisega põhjustati OÜ-le X kahju 3086,15 eurot (kannatanu OÜ ütlu ; OÜ X esindaja J. L sed X hinnapakkumine nr RP 15/01379, kd I tl 145-149). Vastavalt OÜ X hinnapakkumisele on X 51 kuuride taastamisväärtuseks 10 407,60 eurot, mida tuleb

lugeda otseselt kuuri põlenguga kannatanutele OÜ X, R. L ja X tekitatud kahjuks. Samuti on

kannatanud maksnud prügi utiliseerimise eest 1800 eurot, mida tuleb samuti lugeda kuriteoga tekitatud kahjuks ( X arve nr 310515-06, 31.05.2015, kd I, tl 136-137). OÜ

04.04.2015 kell 01.00 Pärnus 17 kuuribokside põleng: X

Tunnistaja X 25.04.2016 kohtuistungil, olles vaadanud X ütluste järgi 51 kuuribokside põlengut 10 minutit, läksid põlengu kohast piki tänavat Mirage ööklubi eest mööda ja keerasid M- S. S ja X X paremale X M- S. S X tänavale. Vahepeal käis ühes tänava puukuuris. Sealt liikusid nad ühiselt edasi Port Artur 1 kaubamaja juures olevasse Statoli teenindusjaama (aadressil Pärnu, X 2, asitõendi vaatlusprotokoll (Statoili videosalvestis), 20.05.2015, kd I, tl 118-121). Statoilis käis X toaletis ning seejärel, kell 00.39 lahkusid mõlemad Statoli tanklast. Sealt liikusid mõlemad edasi põhikooli X kõrval 13 hoovi, kus olid põlenud puukuurid. 13 hoovist läksid üle ja läbi heki X X M- S. S ja X X

kõrval asuvasse 17 hoovi, kus asusid samuti puukuurid. Mõlemad sisenesid ühte kuuriboksi, X

1-16-718 10 (38) loopisid mööda kuuri l li plasttopse ja tapeedirulle. Seejärel süütas X M- S. S ühe tapeedirulli põlema. M.-S.S mäletab kohtuistungil antud ütluste järgi enda poolt tapeedirulli süütamist, aga ei mäleta, kas samal ajal süütas tapeeti ka Pärast süütamist l X. ahkusid noormehed kesklinna suunas Jussin’i viinakaupluse juurde, sealt edasi X tänavale, sealt edasi X trahteri juurde X tänaval ja jõudes lõpuks ümber nurga uisuväljaku juurde, mis asub vahetult 17 kõrval. Seejärel nägid X M- S. S ja X, et süüdat 17 puukuurid põlevad lahtise leegiga ja tuletõrje tegeles kustutamisega. Noormehed ud X

läksid põlengule lähemale ja filmis põ M- S. S lengut oma mobiiltelefoniga HTC. Kirjeldatud

liikumistrajektoori kohta on andnud ütluseid nii tunnistaja X 25.04.2016 kohtuistungil kui süüdistatav M- S. S istungil 28.04.2016.

Nimetatud telefon võeti kinnipidamisel lt ära M- S. S (kahtlustatava kinnipidamise protokoll, 07.04.2015, kd II, tl 67-73 ja selles tuvastati 04.04.2016 filmitud kuuride põleng sitõendi u video (a

vaatlusprotokoll (mobiiltelefon HTC), 07.04.2015, kd II, tl 77-76). 13.04.2016 istungil on kannatanu I.T rääkinud, et naabri maja kuuride põlengul nägi kahte noormeest telefoniga filmimas põlengut.

Puukuuride olukorda ja selles olnud esemete kahjustusi on vaadeldud ja fotografeeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis. Samuti on vaadeldud põlengu kahjustusi saanud OÜ X kirjadega kaubikut Ford Tran ntiac Trans Sport [X] (protokoll, 04.04.2015, sit [743AUP] ning sõiduautot Po kd I, tl 159-182).

Päästeameti häirekeskus sai põlengust teada 04.04.2015 kell 01.06. Tulekahju likvideeriti kell 02.38. Kahjustada sai tulekahju ajal kuuri ette pargitud kaubik Ford Transiti [X] vasakpoolne külg. Päästeameti asjatundja hinnangu kohaselt on tulekahju tekkepiirkond kuuribokside keskosas ning

tulekahju sai tõenäoliselt alguse lahtise tule allikast Päästeameti asjatundja arvamus tulekahju ( tekkepõhjuste kohta, 05.05.2015, kd I, tl 183-196). Põlengu tagajärjel muutus puukuuride kompleks osaliselt

kasutuskõlbmatuks ja osaliselt hävinesid selles olnud asjad. Põlengu tagajärjel hävinesid sõiduauto Pontiac J. Mle kuuluvad vallasasjad, kahjustada sai J. M

Trans S

J. M port tagatuli väärusega 150 eurot (kinnitab nii sündmuskoha vaatlusprotokoll kui ütlused 14.04.2016 kohtuistungil), S. Nele kuuluvad vallasasjad, H. Kile kuuluvad vallasasjad, U.

Gile kuuluvad vallasasjad, A. Lile kuuluvad esemed. M- S. S Kuuride hävitamisega tekitas

kannatanule M. Kile varalist kahju (kannatanu M. K 25.04.2016 kohtuistungil i ütlused ; OÜ

Estnordia arve nr 11, 06.05.2015; X X hinnapakkumine AB arve nr 1008069, 21.05.2015; OÜ , kirjalikud tõendid kd II, tl 7-10).

Samuti sai põlengu käigus kahjustada kuuride läheduses pargitud OÜ X kaubiku Ford Transit

(registrinumbriga X) vasak külg ja katus, millega tekitati varaline kahju summas 3900 eurot (kannatanu J. M 14.04.2016 kohtuistungil, tunnistaja J.J 25.04.2016 kohtuistungil ütlused ütlused ;

AS Info-Auto hinnang X arve nr 557779-5LV2TL ja AS X , OÜ kalkulatsioon ja müügileping, kirjalikud tõendid kd II, tl 3-6).

07.04.2015 kell 00.44 Pärnus 11 toimunud kõrvalhoone põleng: X tn

Tunnistaja X 25.04.2016 kohtuistungil said M- S. ütluste järgi 06.04.2015 õhtul kella 21.40 paiku S ja X

kokku ning läksid koos Port Artur 1 alkoholipoodi Reglia, kust ostsid 3 liitrit veini. Seejärel

suundusid nad M id unamäele veini jooma. Enne südaööd oli vein joodud. Munamäelt liikus noormehed Vee tn ja pöörasid Rüüti tn, sealt otse Pärnu Hotelli taha asuv

asse parki. Pargis M- S. S ja X istusid, rääkisid juttu ja tegid suitsu. Siis otsustati, et M- S. S saadab X koju. Teel olles sisenesid mõlemad tn 11 hoovi, et urineerida. Pärast urineerimist käisid mõlemad vaatamas hoovis olnud X var . M- S. S tagasi hoovi jualust ja läksid hoovist välja Seejärel läks ja süütas põlema X tn 11 hoovi nurgas varjualuse all diivanil olnud prügikotid ei teadnud hoovist väljas olles, et käis . X M- S. S

hoonet süütamas ning kuulis sellest alles hiljem politseis. Süüdistatav

M- S. S on 28.04.2016

1-16-718 11 (38)

kohtuistungil süütamist kinnitanud, kuid ei mäleta taas, kas tegi seda või üksinda Seejärel X . suundusid noormehed edasi kuni Kooli tänava alguseni, sealt läks üksi edasi. X

Päästeameti häirekeskus sai põlengust teada 07.04.2015 kell 00.44. Tulekahju lokaliseeriti kell 01.27. Päästeameti asjatundja hinnangu kohaselt on tulekahju tekkepiirkond lehtla keskosas ning

tulekahju sai tõenäoliselt alguse lahtise tule allikast Päästeameti asjatundja arvamus tulekahju ( tekkepõhjuste kohta, 16.04.2015, kd II, tl 56-62). Tules hävines väärtuses P. Ri isiklikke esemeid 5802 eurot (6 jalgratast, muruniiduk, survepesur,

küttepuud 8 rm, erinevad tööriistad, riiulid, saag ja elektriline pesurull, oli 2 nahkdiivanit, 2 X komplekti erinevaid puitmööblit koos toolidega, ümmargune laud pinkidega, antiikkapp). Esemete hävimist tõendavad ütlused. Vallasasjade hävitamisega tekitatud kahju hüvitas kannatanule P. Ri kindlustus.

Abihoonete ning katusealuse hävitamisega tekitas M- S. S kannatanu P. R varalise kahju ile

23 P. R 25.04.2016 kohtuistungil X Ehitus 812,20 eurot (tõendavad kannatanu i ütlused ; OÜ hinnapakkumine nr 36-130415; P. Ri poolt esitatud foto X , kd II, 11 kõrvalhoonest enne põlengut tl 63-66).

M- S. S - M- S. se poolt toime pandud süütamise fakti kohta on kriminaalasjas kaks otsest tõendit Sse ja X M- S. S el aadressidel peale tn 12a tema toime pandud ütlused. on kohtuistungil kõikid

süütamisi tunnistanud. avaldatu järgi on tuvastat Tunnistaja X avad M-S.S poolt toime pandud süütamised aadressidel mäletab, et X 51, X 17 ja X 11. M- S. S X 51 aadressil asunud puukuurid süütasid noormehed koos. X 17 ja X 11 puhul süüdistatav ei ole kindel, kas süütajaks oli ainult tema või tegi möönnud, et võib olla oli süütajaks tõesti üksnes ta seda koos X, kuid on tema. X 17 M- S. S ei tea, kas X ka süütamisega tegeles. X oli M- S. Sse kõrval kuuris, kuid süüdistatav ei vaadanud, kas X X ita, samal ajal süüdistatavaga oma välgumihkliga tapeeti süütas. ühtegi süütamist ei kinn vaid ütleb, et kõik süütamised pandi toime M- S. Sse poolt ning temaga eelnevalt kooskõlastamata. Süü a enda ütlustest nähtub, et ta on vägagi kahtleval seisukohal süütamistes osales. distatav , kas X Süüdistatav pigem möönab, et tegi seda üksinda või süütas. Erand on üksnes ei tea, kas ka X X 51

süütamine, kus süüdistatav mäletab, et vihmavarju süütasid mõlemad koos. Süüdistatava ja tunnistaja ütlusi kõrvutades tundub kohtule usutavam tunnistaja versioon süütamistest, so et X M- S. S on X osalemise suhtes pani süütamised toime üksi. Kuna süüdistatav süütamistes ebalev ja

pigem ei mäleta seda, usub kohus 51 süütamisegi osas versiooni, et tema süütamises ei X X osalenud. M- S. S pigem ei mäleta sündmust ning tema ütlused toimunu kohta on pealiskaudsemad.

X on andnud konkreetsemaid selgitusi, oskab seletada noormeste tegutsemist enne ja pärast süütamise toimepanemist. Kuna M- S. S oli ka eelnevalt, 2015 märtsi kuus süütamisi korda saatnud, on usutav, et X 51 poo tulekahju on põhjustatud tema lt. Puuduvad tõendid, et ka X oleks hooneteid

süüdata soovinud. ei ole selgitanud, kuidas noormehed jõudsid 51 puhul ühise M- S. S X süütamiseni, küll on se plaanist kuur süüdata, mida aga X selgitanud, kuidas ta ei teadnud M- S. S viimane omaalgatuslikult siiski tegi. Aadressil tn 12a toime pandud süütamist ei ole otseselt omaks võtnud, öeldes, et ei mäleta M-S.S alkoholijoobe tõttu süütamise asjaolusid, kuid möönab, et see on tema kätetöö, mille ta on purjus peaga korda saatnud. Prokurör on osundanud, et lisaks kogutud tõenditele on M- S. Sse süüdistavaks

asjaoluks kõigi kuriteoepisoodide puhul ka kuritegude toimepanemise sarnane viis, ehk

Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-8-10 p 11-13 märkinud, et kuritegude uurimise praktikas on kinnitust

leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn ) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt

süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed

erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Riigikohus on varasemaski praktikas on asutud

1-16-718 12 (38) seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib

sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt. Kuritegude toimepanemise viisist sellises kvaliteedis on eeskätt põhjust rääkida siis, kui kuriteo toimepanemise vahend, selle vahendi kasutamise eripära või tekitatud tagajärgede iseloom on spetsiifilised. Kuid

'st kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat

ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes. usaldusväärsust tõendamise

moodusena kinnitab sarnaste juhtumite arv ning seegi, et tuvastatud on kõigi episoodide vahetu toimepanemise sarnasus.

X . tn 12a süütamine pandi toime samal päeval 13 süütamisega Kõik süütamised peale tn 12a pani M- S. S - toime lühikese ajavahemiku vältel, 25.03.2015 07.04.2015. Süüdistatava kinnipidamise järgselt järjepidevad kuuride põlengud Pärnu kesklinna piirkonnas

lakkasid. Päästeameti asjatundja

poolt tulekahjude tekkepõhjustele antud arvamus põlengute tekkepõhjused samad, te kohaselt on

tulekahjud said tõenäoliselt alguse lahtise tule allikast tuli on levinud hoonete seest väljapoole.

Kirjeldatu osutab otseselt ka tn 12a osa M- S. S

s se käekirjale hoonete süütamisel. Samuti saab ajaliselt tegemist olla M- S. Sse poolt toime pandud tegevusega. X tn 13 aadressi kandis nägi X M- S. S25.03.2015 kella 00.05 paiku. Päästeamet on väljakutse põlengule saanud kell 00.21. Tulekahju likvideeriti kell 02.10. tn 12a kuuriboks süüdati põlema kella 03.45 ajal. Kaks 25.03.2015

põlengukohta asuvad distantsiliselt lähestikku. Päästeameti asjatundja arvamuse kohta tulekahju

tekkepõhjuste kohta saadi väljakuts Päästeameti kutsus e 12a tulekahjule kell 03.45. sündmuspaigale kell 03.45 kannatanu G.S, kes ärkas 12a elamus põlenguhäälte (praksumine) peale. Tulekahjude aja võrdlus ei välista kahte süütamist ühe öö jooksul, vaid näitab, et süütaja süütas järgmise kuuriboksi peale esimese tulekahju likvideerimist Päästeameti poolt. Esimese süütamise

asjaolude põhjal on tuvastatud, et oli 25.03.2015 ööl kuritegelikult aktiivne, samuti oli ta M- S. S

tn 12a hinnangul soodustab põlengu kohta ütlusi andes 25.03.2015 öösel purjus, milline olek kohtu süüdistatava poolt süütegude toimepanemist. Ka hilisemad, 03 ja 07.04.2015 süütamised .04, 04.04 on M- S. S

pannud toime alkohoolsete jookide mõju all.

Kohus leiab, et kõigi süüdistuses esitatud episoodide osas on tuvastatud piisavalt sarnasusi, et

omistada ka tn 12a süütamise episood M- S. Sse ning lugeda M- S. Sse kirjeldatud kuriteo toimepanijaks.

Lisaks M- S. S ja X

ütlustele tõendavad süüdistatava poolt kuuride ja katuselause süütamisi ka

sündmuste episoodide juures nimetatud kaudsed tõendid. Päästeameti arvamused tulekahjude tekkepõhjuste kohta kinnitavad M- S. S ütlusi seoses tulekahjude süütamisega. Arvamuste järgi said

tulekahjud alguse lahtise tule leegist ning tuli on levinud hoonetes seest poolt väljapoole. Süüdistatav on öelnud, et süütas hooned tulemasinaga. Süütamine toimus hoonetes sees viibides Tulemasin leiti süüdistatava juurest ka tema kinnipidamiselgi (vt kinnipidamise protokolli kd II, tl 68.)

KarS § 203 lg 1 objektiivne koosseis seisneb võõra asja rikkumises või hävitamises, kui sellega on tekitaud oluline kahju. Koosseis hõlmab nii vallas Kõik eelpool loetletud põlengu - kui kinnisasju. tagajärjel hävinud ja põlengus kahjustada saa ks võõrad. Ükski neist nud asjad olid M- S. Sse jao asjadest ei kuulunud temale ning samuti ei olnud tegemist peremeheta varaga. Kahjustamiseks loetakse asja füüsilist mõjutamist, mis muudab asja ainelist koosseisu ning välistab või raskendab selle sihipärast kasutamist või vähendab oluliselt selle majanduslikku väärtust. Asja kahjustamine võib seisneda selle rikkumises või hävitamises. Asja rikkumine on asja selline mõjutamine, mis muudab tema substantsi, kuid ei muuda asja lõplikult kasutamiskõlbmatuks. Asja

1-16-718 13 (38)

hävitamine on selle omaduste selline muutmine, mille tagajärjel asi muutub senisel eesmärgil tarvitamiskõlbmatuks. Kokku pani M- S. S toime viis süütamist, millest iga süütamise tagajärjel tekkis ulatuslik tulekahju ja iga süütamise tagajärjel hävinesid või said kahjustada kinnisasjadel paiknenud hooned ja neis hoitud esemeid.

Iga kuriteo puhul on täidetud KarS § 203 lg 1 objektiivne koosseis. Võõra vara tahtlik rikkumine või hävitamine muutub kuriteoks üksnes siis, kui sellega on tekitatud olulist ka rot. S hju. Oluliseks peetakse kahju, mille ulatus ületab 4000 eu üüdistuse kohaselt tekitati kannatanutele kuriteoga varalist kahju kokku summas 108 082,69 eurot. Süüdistatav ja kaitsja ei ole toodud kahjusummadega nõustunud ning on esitanud tsiviilhagidest erinevaid vastuväiteid.

Samuti on kannatanud esitanud menetluse kestel tõendeid ja seisukohti, milliste järgi on tulekahjus hävinud vara taastamine osutunud mõnevõrra odavamaks. Allpool väljatoodult on kohus jätnud osa süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagisid läbi vaatamata. Tegemist on olnud olukordadega, kui kahju on nõudnud selleks õigustamata isik või süüdistatav on

kahju kannatanutele peale hagi esitamist hüvitanud. Vastavate hagide osas M- S. Sse poolt tekitatud kahju aga , . väiksemaks arvata ei saa sest hagide läbi vaatamata jätmine kahju olemasolu ei välista Kahju üldsummast saab lahutada üksnes arvud, millises ulatuses jättis kohus kannatanute nõuded

rahuldamata. Rahuldamata jäid nõuded järgmistes määrades: P.R puhul 8512,20 eurot, M. K puhul 1585,70 eurot, T. A. K. H puhul 565,84 eurot, S. Tangi puhul 1414,65 eurot, L. V puhul 565,84 eurot, K. Kuuse puhul 565,84 eurot, I. T puhul 565,84 eurot, A. L puhul 2600 eurot, J. M puhul 306,40 eurot, E. K puhul 258,90 eurot, U. V vallasasjade osas 894 eurot. Lisaks on kohus esitatud tõendite põhjal arvestanud välja ka U. V korteri omanikule kinnisasja kahjustamisega tekitatud kulu, milleks kujunes 2156,65 eurot esialgselt nõutud 3571,30 euro asemel. Kahe summa vahe on 1414,65

eurot. Rahul V summa vahe kogukahjust 108 082,69 eurost maha damata nõuete ja U. nõude

arvamisel, jääb kahjusummaks – 88 832,83 eurot (108 082,69 19 249,86). Vastav summa tuleb kahjusummade korrigeerimise tulemusena lugeda süüdistuses esitatu asemel süütamisega M- S. Sse poolt kannatanutele tekitatud kahjude kogusummaks. Seega on kuriteoga vahetult tekitatud kahju, mida tuleb käsitleda olulise kahjuna KarS § 12¹ mõttes. Hinnates kõiki kriminaalasjas kohtule esitatud ja kohtulikul uurimisel uuritud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et M- S. S

se süü võõra vara hävitamises ja rikkumises on täielikult tõendamist leidnud. Kohus leiab, et M- S. S on teo toime pannud kavatsetult - hoonete süütamine oli tema eesmärk.

Tema tegutsemise iseloom – võõrastesse kuuridesse sisenemine, sealhulgas ka kuuriuste lahti murdmise teel ning kuurides olnud kergesti süttivate esemete süütamine – annab alust arvata, et tegemist oli läbimõeldud kavatsusega hävitada ja rikkuda võõrast vara. Samas ei olnud süüdistataval selleks mingit mõistetavat motiivi, mis näitab täielikku hoolimatust teiste isikute omandi suhtes. M- S. S M- S. S oli tegude toimepanemise ajal se teos ei esine ühtegi õigusvastasust välistavat asjaolu.

süüdiv – i esinenud ühtegi süüd välistavat haigust. Seda ta oli kriminaalvastutusealine ja tal e kinnitab ka ekspert (a 2015, kd II, tl mbulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 26 (1492) – 80-84).

Eeltoodu alusel leiab kohus, et M- S. Sse tegevusele on antud g süüdistuses õige juriidiline hinnan KarS § 203 järgi ning tema süüd välistatavad asjaolud puuduvad. lg 1

Tsiviilhagid Käesoleva alajaotuse esimeses osas lahendab kohus tsiviilhagidega seotud üldisemad taotlused ja

vastuväited, seejärel annab ülevaate esitatud tsiviilhagide koosseisudest, mida kohus asub lahendama ning tsiviilhagide õiguslikust raamistikust ja otsustab kui suures ulatuses haginõuded rahuldamisele kuuluvad.

1-16-718 14 (38)

Kaitsja hinnangul ei ole süüdistatava vastu esitatud hagisid võimalik rahuldada, kuna süüdistatav on alaealisena osalenud tsiviilhagide arutamise juures ilma seadusliku esindajata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 202 lg 2 kohaselt. Selgitada tuleb, et kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt kohustuslik igast uurimistoimingust, milles osaleb alaealine kahtlustatav või süüdistatav (KrMS § 45 lg 2 p 1). Seadusliku esindaja või tsiviilkostja osavõttu alaealise suhtes toimuvas kriminaalasjas

kohustuslikuks tehtud ei ole. Nimetatust saab järeldada, et seadusandja on pidanud piisavaks kriminaalmenetluses juba kaitsja igakülgse osalemise menetluses alaealise esindajana ning seda nii kriminaalmenetlust kui tsiviilvaidlusi puudutavas osas. Kuna tsiviilkohtumenetluses sarnast reeglit ei ole, täidab sama asemikku TsMS § 202 lg 2, et alaealine ei osaleks menetluses üksinda.

Konkreetses asjas vandeadvokaadist kaitsja, tagades on süüdistatav valinud endale kokkuleppel

seeläbi kaitsevõimaluse. S omale ise parima ellele vaatamata kohus asja arutamise juurest

süüdistatava vanemaid kõrvale hoidnud ei ole. Vanemad on kaasanud kohtueelne menetleja menetlusse tsiviilkostjatena (kd II, tl 116-121) kohus , kohtu alla andmise määruses on süüdistuses

märgitud isikute kohtusse kutsumise teinud ülesandeks prokuratuurile (määrus kd I, 68-71) tl . Veelgi enam, on esitanud kohtule pikad d (kd II, tl süüdistatava vanemad , kokku 37 leheküljelise

108-183) d seisukohad tsiviilhagide suhtes. Seega on ad ka , ning põhjaliku süüdistatava vanem

vaatamata kohtuistungitele ilmumata jätmisele väljendanud enda seisukohta tsiviilhagide osas.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1053 lg 2 seonduvat ei ole istungitel arutatud, sest kohus ei võtnud

menetluses hilinemisega esitatud tsiviilhagide täiendusi, millega sooviti nõudeid esitada ka

süüdistatava vanemate vastu VÕS § 1053 lg 2 alusel on võimalik .

14-18 aastase alaealise poolt tekitatud kahju eest vastutama panna (solidaarselt alaealisega) ka tema vanemad, mitte vabastada alaealine vastutusest tema poolt tekitatud kahju eest. Tsiviilkostja M. S, K. S - ja süüdistatava kaitsja on kirjalikes seisukohtades (vastavalt kd III tl 116 117, tl 132, tl 153-145, tl 169 ja kd IV tl 97, tl 109) E.Ki ja U. V nõuete osas märkinud, et kannatanud on esitanud kaks hagiavaldust ning selge ei ole, kas hilisema hagiga on loobutud esimesest vms.

Kohtuni on mõlema kannatanu poolt jõudnud ainult üks hagi ning topelt hagiavaldusi kohtu

toimikus ei ole. Kohus on võtnud menetlusse kannatanute avaldused, millised olid lisatud

süüdistusaktile. Kuna kohtule ei ole kahte hagiavaldust ühegi kannatanu poolt esitatud, ei ole

esialgsete või haginõuete osas ka kohtulik loobumine vajalik. Tegemist saab olla topelt esitatud kannatanute nõuete täpsustamisega kohtueelse uurimise käigus, mille tulemusena jõudsid kohtuni haginõuded, mida kannatanud süüdistatava kahjunõuetena hageda soovisid suhtes .

X puudus, et volikirjal ei ole allkirja (volikiri kd II, tl 2) OÜ hagiavalduse osas toonud välja . Tegemist on volikirjaga, millega ettevõtte juhatuse liige R. L on volitanud J.J t äriühingut esindama seoses tulekahjus hävinud sõidukiga (vt ka volikirja kaaskirja kd II, tl 1). Prokurör on kohtuistungil

täpsustanud, et tegu on digitaalselt allkirjastatud volikirjaga. Digitaalse allkirja kinnituslehte on

14.05.2016 istungil uuritud ning sellekohast vastuväidet ei ole kaitsja 10.05.2016 kirjalikes ja

istungil ette kantud seisukohtades enam ka esitanud. R. L juhatuse liikmeks olemist i ettevõtte tõenda äriregistri väljatrükk kd I, tl 197 b -198. Kaitsja poolt viidatud KrMS § 37 lg 2 ei kehti käesoleva aasta 16. jaanuarist enam sellisel kujul.

Hetkel kehtiva KrMS § 37 lg 2 esimese lause alusel osaleb juriidilisest isikust kannatanu

kriminaalmenetluses oma seadusliku esindaja, seadusliku esindaja poolt volitatud töötaja,

pankrotihalduri või lepingulise esindaja kaudu, kellel on kõik kannatanu õigused ja kohustused. Hagi kohtu menetlusse võtmise ajal 01.03.2016 võis tsiviilhagi esitajaks olla seadusliku esindaja poolt volitatud töötaja. Kui hagi uurimisorganile esitati, siis viidatud KrMS säte sellisel kujul küll veel ei kehtinud. Samas asjatu oleks kohtu poolt hagi menetlusse võtmise otsustamisel olnud seda käiguta jätta hagis esinevate puuduste kõrvaldamis uutumise tõttu hagis eks, kui normi m vastavat

puudust enam ei esinenud. J.J kutsutud kohtuistungile kui Kohtu alla andmise määruses on

1-16-718 15 (38) tunnistaja, kellena on ta 25.04.2016 istungil ka üle kuulatud. Kannatanu esindajana ei ole J.J ütlusi andnud (KrMS

§ 37 lg 2 teise lause järgi saab seda teha vaid juriidilise isiku seaduslik esindaja). Õige on kaitsja viide KrMS § 37 lg 2 a esindaja ütluste andmisega kohtuistungil. Ütl - seoses X le u si andis X avalitsuse töötaja jurist J.T, kes ei ole aga linna seaduslikuks esindajaks. Kuna tsiviilhagide kohta antud ütlused loetakse KrMS § 37 lg 2 ja § 60 alusel tekitatud kahju osas tõendiks, on KrMS § 37 lg 2 teise lause alusel ütlusi õigus anda juriidilise isiku eest vaid tema seaduslikul esindajal. Seetõttu tuleb tatud esindaja kohtuistungil antud ütlused tõendikogumist kõrvale jätta Xa voli (vt ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 lg 4 p 6 vs KrMS § 37 lg 2). Kannatanu L.Vi tsiviilhagi osas, mille on esitanud volikirja alusel S. L enamikus , ei nõustu kohus

ulatuses kaitsja ja tsiviilkostjate

poolt tõstatatud probleemidega. Kuigi tsiviilhagi on esitatud ja

võetud menetlusse ekslikult huvides ega mõista S. L nimel, et ei lahenda kohus tsiviilhagi S. L

ühtegi kahjusummat ka kasuks välja. Kohtueels S. L es menetluses ja hagiavaldust koostades tegutses S. L L.Vilt saadud volikirja alusel ning esitas muuhulgas tsiviilhagi. Kui hagiavalduse päises on (sellest tingitult ka kohtu eksimus asja menetlusse võtmisel) S. La nimetatud kui hagejat , siis hagiavalduse

S. L on L.V p 3, on selgesõnaliselt välja toodud, et i esindaja ning palub nõude

rahuldamist L.Vi kasuks (vt hagi, kd I tl 20, volitus kd II tl 31 Kohtusse esitas tsiviilhagi ). prokuratuur koos süüdistusaktiga. Menetluse kestel ei ole kohus käsitletud, vaid S. L kannatanuna S. L kuulati üle tunnistajana. Samas on õige kaitsja seisukoht, et menetlussubjektid ei saa menetluse keskel kohus otsuses S. L . muutuda ühest teiseks. Seega poolt antud ütlusi ei käsitle

Kuna L.V suri 30.08.2015.a, kaasas kohus kolmanda isikuna 25.04.2016 määrusega menetlusse

L.V K-L. L i pärija . Arvestades, et kolmanda isikuna menetlusse kaasatud pärijal tekkivad kõik tsiviilhagist johtuvad menetluslikud õigused ja kohustused agi läbi vaatamata , puudub alus tsiviilh jätmiseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-50-15). Süüdistatava kaitsja on esitanud 10.05.2016 kohtule kannatanu A.K i avalduse (kd IV, tl 58), mille kohaselt kannatanu kinnitab, et süüdistatav on hüvitanud temale esitatud tsiviilhagi nõude M- S. S

täies ulatuses summas 125 eurot. Sellest tulenevalt ei oma nõudeid süüdistatava vastu. A.K

Samasisulised avaldused on kohtule 10.05.2016 esitatud ka H. Ki ja G.S poolt allkirjastatuna, vastavalt kahjunõuete 334 euro ja 1500 euro hüvitamise kohta (kd IV, tl 59 ja 60). Tegemist on olukorraga, kus süüdistatav on võlgnevuse tasunud pärast tema vastu nõude esitamist (13.05.2016 kohtuistungil ei olnud G. S veel kahju hüvitatud, samuti nagu 14.05.2016 kohtuistungil A. K ja H. K). Kohus leiab, et kannatanute avaldused on seaduslikud, avaldusi tuleb käsitleda kui

hagi tagasivõtmisi ning hagid tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel. Esitatud

avaldustest nähtub üheselt, et kannatanud tsiviilhagide menetlemist süüdistatava suhtes enam ei

soovi , kes avaldused 10.05.2016 kohtuistungil kohtule . Süüdistatava kaitsja esitas, vastuväiteid kannatanute avaldusele ei toonud. välja

Tsiviilkostja M. S on 25.04.2016 kirjalikus avalduses vaielnud vastu K. K hagiavalduse menetlemisele, põhjendusega, et Kinnistusraamatust ei nähtu nimetatud isiku omandiõigust X tn 13

ühegi korteri suhtes. Kinnistusraamatusse (väljatrükk kd IV, tl 7 ja 12), on tn 13 korter 5 ühe X kaasomanikuna sisse kantud R. N isikukoodiga X. Hagiavalduse on esitanud K. K isikukoodiga X(vt hagiavaldust kd 1, tl 35). Hagis nimetatud isikukood koosneb ainult 10 numbrist, isikukoodis on

viga. Üks koodis sisalduv nr 8 on kirjutades vahele jäänud. Muus osas kattuvad isikukoodid

täielikult, mistõttu saab järeldada, et sellest R. N on vahetanud oma nime K. Kks (K), milline toiming ei välista isiku hagemisõigust tema omandi suhtes. P. Ri hagiavalduse osas on esitatud tsiviilkostjate ja kaitsja vastuväide, et tules kahjustusi saanud kinnisasja puhul on X 11 kinnistust P. tegemist kaasomandiga (Kinnistusraamatu järgi kuulub 1/3 Rile ning 2/3 A. T). P. R nõuab kogu kinnisasjale tekitatud kahju hüvitamist, kuid ei ole esitanud volikirja, millest nähtuks, et kinnistu teine kaasomanik on teda volitanud. Riigikohus on lahendis nr

3-2-1-116-01 selgitanud, et kolleegium ei soostu kassatsioonkaebuse seisukohaga, et AÕS § 71 lõike 4 kohaselt võib kaasomanik nõuda ühisele asjale tekitatud kahju hüvitamist vaid osas, mis

1-16-718 16 (38) vastab tema osale ühises asjas. Vastavalt jaõigusseaduse ( § 71 lõikele 4 on kaasomanikul as AÕS) ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise

vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Kolleegium on seisukohal, et nendest sätetest tulenevalt võib kaasomanik kolmandalt isikult nõuda ühisele asjale tekitatud kogu kahju hüvitamist.

Volituse vajalikkusele Riigikohus viidanud ei ole. Lisaks on R 25.04.2016 kohtuistungil ka P. selgitanud kaasomanike vahelist suusõnalist kinnisasja kasutamise kokkulepet (vt AÕS § 72, säte ei

kohusta kokkulepet sõlmima kirjalikus vormis), mille järgi põlengukahjustusi saanud hooneid kasutab kinnisasjal vaid tema ning kinnisasja kaasomanikust venna kasutuses on tules kahjustamata jäänud hoone.

Kõik menetlusosalised esitatud hagiavalduste kohta kohtusse ütlusi andma ei ilmunud. Nii jäi

kohtusse saabumata kannatanu K. K ja kolmas isik K-L. L, Xa esindaja ütlused on kohus tõendikogumist kõrvale jätnud. KrMS § 271 lg 2 annab kohtule võimaluse tsiviilhagi läbi vaadata ilma kannatanuta, kui see on kohtu arvates võimalik. Kohus leiab, et tsiviilhagide läbivaatamine on võimalik. Esitatud hagisid toetavad süüdistuse tekst kui muud põlengu asjaolusid tõendavad tõendid

( V arvestus X tn 11 kuuride sh kinnistusraamatu väljatrükid korteri omandiõiguse kohta, U. taastamise kuluarvestusega, Xa puhul kahju tekkimist kinnitav hinnapakkumine ja arve ning teiste sama kinnistu kannatanute R. L ja X ning vallasasjade osas K-L. L puhul surnud esindaja ütlused

vanaema volikiri, kus samut loetud). Kohtumenetluse osalised ei i on kuuris hävinud asjad üles soovinud menetlusosaliste

Ka ringkonnakohus ilmumata jätmise tõttu asja arutamist edasi lükata. on lahendis nr 1-11-

12858 leidnud, et kannatanu istungile ilmumata jätmine ei ole obligatoorseks aluseks

jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. Kaitsja on arvamusel, et KrMS § 285 lg 4 tekstist tulenevalt peab tsiviilhagist ülevaate andma kas kannatanu või kohtunik ning et seda ei ole nõuetekohaselt tehtud.

Tsiviilhagide ette kandmisega on tegelenud ka Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 770 SE prokurör. seletuskirjas on KrMS § 285 lg 4 kohta märgitud, et uhul kui prokurör ei puuduta oma avakõnes j tsiviilhagi esitatud nõudega seonduvat, teeb kohtunik kannatanule või tema esindajale ettepaneku

sellest ülevaate andmiseks või teeb seda ise. Samas antakse ka süüdistatavale, kaitsjale, tsiviilkostjale või tsiviilkostja esindajale võimalus avaldada arvamust, kas nad peavad nende vastu esitatud nõuet või nõudeid põhjendatuks.

12.04.2016 kohtuistungi protokolli järgi on peale prokuröri avakõne ja kaitsja seisukohta kohus nimetanud ära esitatud tsiviilhagid. Tsiviilhagide kohta on küsitud süüdistatava ja kaitsja seisukohta.

Kuna a

ntud juhul on kohus esimesel istungil andnud ülevaate esitatud tsiviilhagidest ja

süüdistatavale ning kaitsjale on antud võimalus esitada vastuväi ei ole KrMS § 285 lg 4 teid,

kontekstis süüdistatava õigusi kohtumenetluses rikutud. Prokuröri poolt hagi KrMS § tutvustada 285 lg 4

säte ei keela, seletuskirja järgi saab mõista, et pigem eeldataksegi ka tsiviilhagide

tutvustamist prokuröri poolt ning kui viimane seda teinud ei ole, teeb kohus vastava ettepaneku kannatanutele.

Kannatanu E.Ki osas ei tõusetu kohtu hinnangul kaitsja tõstatatud probleemi, et ta ei ole haginõudes nimetatud vara omanikuks. Tõepoolest, kuur, mis X tn 51 kinnistul põles, ei asunud E.Kile kuuluval maa-alal. Samas on kannatanu hagenud vaid kahju tulekahjus hävinud isiklike asjade osas, mitte kinnisasjale tekitatud kahju. Isiklike asjade hoidmise kohta X tn 51 kinnistul paiknevas kuuris on E. K andnud 14.04.2016 kohtuistungil veenvaid si Kannatanu selgitas, et kahel kinnistule - X 1 ja ütlu X 51a - kuulusid ühised kuuriboksid, millised kinnistamisel jäid X 51a maa alale. Kannatanu on ise

X 1 elumaja elanik. Samas kannatanu kasutas X 51a territooriumil olevat kuuriboksi esialgse kokkuleppe kohaselt ikkagi edasi ning hoidis seal temale kuuluvaid asju. Asjad

hävisid põlengus.

1-16-718 17 (38) Tunnistaja R. L on 14.04.2016 kohtuistung X 51a il öelnud, et tema kinnistu ühe kaasomanikuna kuure ei kasutanud, kuure kasutasid vastavalt kokkulepetele X 51 ja X tn maja elanikud. Kuure ei kasutanud ka OÜ X tema esindaja kinnitusel. X 51a korteriomanike ütlused kinnitavad E. K selgitusi kuuride kasutamise osas.

Võlaõigusseaduse ( § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas kahju õigusvastasest VÕS)

tekitamisest. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav on tekitanud kannatanutele kahju ning on kahju

tekitamises süüdi, sest ta on kuuride süütamisel tegutsenud tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes.

Tulekahjude kahjustused ning tulekahjude tagajärjel tekkinud muu kahju on otseses põhjuslikus seoses süüdistatava tegevusega hoonete süütamisel. Esitatud tsiviilhagidest ei lähe viidatud kaitsenormi VÕS § 1045 lg 1 p 5 OÜ poolt esitatud alla X

tsiviilhagi. X OÜ on esitanud nõude kindlustusandja poolt hüvitamata jäänud kahju osas, mille tekitas süütamine hoonele ja terrassile . Menetluse käigus on selgunud, et OÜ ei (hagi kd I, tl 21) X ole vastavate kahjusu

mmade nõudmiseks õige isik, sest Kinnistusraamatu väljavõtte järgi ei kuulu põlengus kahjustada saanud Vee tn 12 asuv kinnistu X -le, vaid X -le (asjaolule on viidanud OÜ OÜ

kaitsja ja tsiviilkostjad oma kirjalikes seisukohtades ning kaitsja 13.04.2016 kohtuistungil, vt

protokoll kd III, tl 21). X atud X OÜ poolt esit AS kahju hüvitamise otsuses on märgitud

kindlustuskoha aadressiks Vee tn 12 (kd II, tl 48-49). X OÜ esindaja on kohtuistungil küll selgitanud, et Vee tn 12 maa kuulub X -le ja kinnistul asuv trahter X - OÜ OÜ le kahe ettevõtte omavahelise lepingu alusel, sellist lepingut aga kohtule esitatud ei ole. Ka ei osanud X OÜ esindaja 13.04.2016 kohtuistungil selgitada, millist liiki lepinguga tegemist võiks olla. Kohus ei saa vastavat õigussuhe oletuste põhjal t ise sisustada. Omandi vastu suunatud nõudeid kahju tekitaja vastu saab § 89 alusel esitada üksnes omanik. AÕS X -l kui ilmselt OÜ kinnistu valdajal on AÕS § 44 järgi õigus esitada kahju tekitaja vastu valduse rikkumisega seotud nõudeid (paigutuvad VÕS § 1045 lg 1 p 5 teise alternatiivi – omandiga sarnased õigused , mitte aga omandi rikkumisega seotud nõudeid - alla) . Valduse rikkumisega seotud kahju ei ole X X kinnisasja kahjustamisega OÜ hagiavalduses nõutud. Nimetatud põhjal jätab kohus OÜ seotud nõude se seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest tsiviilkohtumenetlu hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks.

Samadel põhjendustel tuleb osaliselt läbi vaatamata jätta ka U. V tsiviilhagi, sest U. V ei ole Kinnistusraamatu järgi (väljavõ

te kd IV, tl 7 ja 9) X tn 13 majas korteri omanikuks. 12.04.2016 kohtuistungil on kindlaks tehtud, et U. V elab kinnistul tema pojale kuuluvas korteris, kes oleks

olnud õige isik nõudma kuurile (ja sellest tulenevalt kinnistule) süütamisega tekitatud kahju. 10.05.2016 istungil ette kantud ning kohtu toimikusse esitatud kirjalike selgituste järgi teostab U. V

pojale kuuluva korteri kasutusõigust suulise kokkuleppe alusel. Juriidiliselt saab tegemist olla

isikliku kasutusõigusega AÕS § 225 – 228 järgi. AÕS § 228 sätestatult kohaldatakse isiklikule

kasutusõigusele seoses valdamise kasutusvalduse vastavaid sätteid. AÕS § ga 219 alusel on kasutusvaldaja kohustatud kasutusvalduses olevat asja omal kulul korras hoidma ja asja tavaliseks korrashoiuks vajalikke parandusi ning uuendusi tegema. Kohtupraktikas on leitud, et kinnisasja korras hoidmine ja vajalike paranduste tegemine ei Tnda kinnisasja renoveerimist. Veelgi vähem saab see Tndada see . Konkreetne kohustus lasub ga põlenud kinnisasja taastamise kulude kandmist

siiski kinnisasja omanikul. Võimalikuks on peetud kinnisasja renoveerimise kulude kandmist üksnes kasutusõiguse kasutaja ja omaniku eraldiseisva võlaõigusliku lepingu alusel (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-46- lepingu olemasolu tuvastatud 08). Käesoleva kohtasja arutamise raames sellise ei ole. U. V

on üksnes märkinud, et kandis kuuri taastamisega seotud kulud ise.

1-16-718 18 (38) Kohus saab kriminaalasja raames menetleda U. V tsiviilhagi ku

uris hävinud ja temale kuulunud isiklike asjade osas. U. V on esitanud tsiviilhagi summale 8136,30 eurot. Kuuride parandamise ja

koristustööde maksumus moodustab vastavast summast 3571,30 euro suurune osa. Kuna majaelanikud asusid kuure ise taastama ning jätsid esialgselt võetud hinnapakkumised (kd II,tl 28,

tl 30) kõrvale, kujunes kuuride taastamise maksumus reaalselt odavamaks. U. V on vastavad arvestused esitanud kohtule 10.05.2016 kohtuistungil (arvestus koos kuludokumentidega kd IV, tl 61-75). Kuuride taastamise kogusumma ilma koristustöid arvestamata on 7115 – ,14 eurot (7471,80 356,66)

kõigi kinnistu kaasomanike peale.

Toodud arvestuse juures ei ole kuurid aga veel päris valmis. Arvestuses on loetletud kulude tekkimine 2015.a teises pooles. 12.04.2016 kohtuistungil on U. V seoses kuuride taastamistöödega

märkinud (vt protokolli kd II tl 177), et kohtuistungi toimumise aja seisuga ei ole kuurid veel värvitud, samuti on löömata katusekastid. Katusekastide ehitamiseks läheb vaja laudu tihu

meeter

või paar. Et kuurid ei ole veel päris valmis ehitatud, on öelnud 13.04.2016 kohtuistungil ka kannatanu T.A.K Hi, kes samuti on X . 13 põlengu kannatanu ning maja ühe korteri omanik Allpool toodud VÕS § 132 ulatust analüüsides on leitud, et asja kahjustamise korral tuleb hüvitada

asja taastamiseks kogu vajalik kulu, mistõttu nuta jätta. Kuna saa kohus U. V esitatut ei TL kannatanu kahju nõude suurust vä , sest toodud parandustöödega ei kohtuistungil lja ei osanud tuua

olnud veel algust tehtud, otsustab 127 lg 6 kohus ise, VÕS § õigust kasutades hüvitise suuruse lugedes värvi ja v etele (pintslid, rullid vms) kuluvaks summaks 50 eurot ning katusekastide ärvitarv ehitamise kuluks , 390 eurot. Katusekastide , mis on kahtlemata suurem töö, kui kuuride värvimine hinna määramisel on kohus materjali kulu arvestanud keskmises ulatuses, so 1,5 tihumeetrit (U. V märkis, et üks kuni kaks tihu), Tihumeetri hinna aitab määrata U. V esitatud arve-saateleht, mis asub kd IV, tl 66. Vastavas hinnas on X 13 elanikud ostnud kuuri taastamiseks senini

vaja läinud lauad. Materjali hind tuleb 130 x 1,5 = 195 eurot. Samas suures ulatuses kasti ehitamiseks kuluda ka võib tööraha. Kannatanud ise kuuride ehituslike taastamistöödega ei tegelenud, mistõttu ei ole põhjust

arvata, et nad kuuride katusekastidki ise kokku lööksid. Värvimise juurde kohus tööraha ei arvesta,

sest sellega saavad kannatanud vajadusel ise hakkama. Kokku tuleb lugeda X 13 kuuride gi taastamise hinnaks ilma koristuskuluta 7115,14 + 440 (so 50 + 195 + 195) = 7555,14 eurot. VÕS §

127 lg 6 kohaldamine on põhjendatud, kuna hoone taastamiseks ei kasutada nö täisteenusena ehitusettevõtjat (ehitaja hangib materjalid ja ehitab hoone valmis), kellelt oleks pakkumise alusel konkreetsete materjalide

ja töö hind võimalik ette küsida. U. V kohtuistungil selgitatu järgi on majaelanikud jaganud ehituse maksumuse summa omavahel

ära, arvestades korteri juurde kuulunud kuuri ruutmeetrite suurust. Kokku on kuuriboksidel ruutmeetreid 54 (kaks 15m2 suurust kuuri ja neli 6 m2 suurust kuuri, korterid 1, 4 ,5 ja 6 kasutavad väiksemaid kuure, 3 ja 2 suuremaid. U. V kasutab korterit 2 (vt kd II, tl 178)). U. V kasutab 15m2 suurust kuuriboksi, millest tulenevalt on tema kahjunõude suuruseks kuuri taastamise eest 7555,14 / 54 = 139,91 eurot x 15 = 2098,65 eurot, millele lisandub U. V 58 euro suurune hagis märgitud koristustasu nõue. tsiviilhagi jätta Nimetatud ulatuses (2098,65 + 58 = 2156,65 eurot) tuleb U. V läbi vaatamata. hagiavaldust kuuris hoitud isiklike asjade hävimise nõudes Kohus menetleb U. V summas 4565 eurot. Märkima peab i arve järgi ( koristustööde maksumuse , et esitatud X - AS kd IV, tl 70), tuleks X 13 hüvitise summa põlengujäätmete koristamise eest kül X tn 13 korteriomanike kohta l veidi suurem kui 58 eurot, sest summa 356,66 / 6 = 59,44 eurot. K toonud hagis ja una kõik korteriomanikud on kohtuistungil vastava kahju hüvitamise nõude suuruseks 58 eurot korteri kohta, ei suurenda kohus konkreetset

kahju nõuet ka omal algatusel. Hagide sid läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole olnud kohtu menetluses ja nõude

esitamiseks õigustatud isik võib vastavasisulise nõudega pöörduda kahju tekitaja vastu kohtusse tsiviilkohtumenetluse korras.

1-16-718 19 (38)

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 1 kohaselt on kuuriboksid, X 11 katusealune (tegemist on kõrvalhoone ühe osaga, foto kd II, tl 65) ja kahjustatud elamud kinnisasja olulised osad. Seetõttu on põlengutega kahjustatud kinnisasju. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-121-08 p 14 ja jj

andnud juhise, et kui VÕS § s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise - kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku

vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige VÕS § 132 ning vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest.

VÕS § 3 kohaselt oli hagejatel õigus nõuda kahjuhüvitisena eelkõige asja, s.o 132 lg kinnisasja parandamise mõistlikke kulusid (kinnistu oluliseks osaks oleva ehitise endise olukorra taastamise kulud) ja selle kõrval kinnisasja võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamist. Seetõttu ei tule üldjuhul hüvitada mitte isiku vara väärtuse vähenemine, vaid kahju, mis seisneb endise olukorra taastamiseks vajalikes kuludes. Kinnistuväärtuse vähenemist kannatanud antud juhul nõudnud ei ole. Kinnisasju puudutavas osas on esitatud nõuded üksnes endise olukorra taastamiseks. Nimetatust nähtub, et kinnisasjadel paiknenud ehitiste taastamisele kuluvate summade suuruste osas ei ole ast õige VÕS § 127 tulenev ja ka kaitsja poolt viidatud varalisest diferentsist lähtumine, vaid

hüvitamisele kuuluvad kulud, millised on vajalikud endise olukorra taastamiseks. Kahjustamise korral ei ole kahjuhüvitise kindlaksmääramisel ka oluline, kas kinnisasja endist koosseisu tegelikult taastada soovitakse . või juba taastama on asutud Vastavalt VÕS § 127 lg le 5 tuleb kahjuhüvitisest maha arvata - igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju

hüvitamise eesmärgiga. VÕS § 127 lg 5 kohaselt on antud näidete puhul kasuliku tagajärje mahaarvamine ning kinnisasjade taastamise aga keelatud, sest uue

hoone püstitamiseks vajaliku hüvitise vähendamine viiks olukorrani, kus hoone rajamine ostuks võimatuks (vt ka I., Kõve,V., Käerdi, M. Võlaõiguse üldosa. Tallinn: Juura, 2004 Kull,

, lk 273 ). Sellisel juhu

tagada l poleks võimalik täita VÕS § 132 järgse kahju hüvitamise peamist eesmärki –

kahju hüvitamise kaudu isiku vara endise koosseisu säilimine vara väärtusest sõltumata

. Sellest

tulenevalt kehtib ka VÕS § 132 lg 1 toodud põhimõte, mille kohaselt tuleks kasutatud asjade

väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada pigem vallasasjadele kui kinnisasjadele. Kinnisasjade kahjustamisega seoses on menetluses

järgmised haginõuded:

1) kannatanu I.T 25.03.2015 X 13 kuuri

– hagiavalduses esitatud nõue põlengus hävinud

taastamistööde maksumuse summas 1405,33 eurot ning koristamiskulude eest 58 eurot. Kannatanu U. V 10.05.2016 kohtuistungil esitatud arvestuse ja kuludokumentide järgi on

kuuride taastamine osutunud odavamaks. Seega ei saa kannatanu nõuet hagis näidatud summas rahuldada, sest da ei saa enam esialgsest hinnapakkumisest (asub toimiku kd lähtu II, 30). 10.05.2016 esitatud tõendite järgi ja ülapool kirjeldatult summale kohtu poolt 440 euro lisamise tulemusel on kuuribokside taastamise kulu 7555,14 eurot (kd IV, tl 61-75). U. V T puhul on 6 selgituste järgi jaguneb kulu vastavalt kuuriboksi ruutmeetritele, milleks I. m2. Kokku on kuuriboksidel ruutmeetreid 54 (kaks 15m2 suurust kuuri ja neli 6 m2 suurust kuuri). Kannatanu kahjunõude suuruseks kuuri taastamise eest on 7555,14 / 54 = 139,91 eurot x 6 = 839.46

eurot, millele lisandub hagis esitatud 58 euro suurune koristustasu nõue.

13.04.2016 kohtuistungil on kannatanu selgitanud, et kuurid põlesid täiesti ära. Jäätmete koristamise (konteineri tellimine) ja kuuride taastamise organiseeris U. V. Maja elanikud koguvad raha remondifondi ning sealt hüvitati esmased kulud. 2015.a sügisel tegi kannatanu

remondifondi eraldi sissemakse 600 euro ulatuses ning varasematest tema tehtud remondifondi maksetest oli kasutatud 200 eurot. Seega on kannatanu raha kulunud kuuride taastamisele ca 800 eurot. Kannatanu omandiõigust korterile 1 tõendab registri väljatrükk kd IV, tl 7 ja 8.

1-16-718 20 (38)

2) kannatanu K. K - hagiavalduses esitatud X 13

25.03.2015 põlengus hävinud kuuri taastamiseks nõude summas 1463,30 eurot. Kõrvutades toodud summat sama kinnistu teiste kannatanutega, saab järeldada, et summa koosneb koristustasust ja 6 m2 kuuri taastamise

maksumusest. Kannatanu U. V 10.05.2016 kohtuistungil esitatud arvestuse ja kuludokumentide järgi on kuuride taastamine osutunud odavamaks. Seega ei saa kannatanu

nõuet hagis näidatud summas rahuldada, sest lähtuda ei saa enam esialgsest

hinnapakkumisest (asub toimiku kd II, 30). 10.05.2016 esitatud tõendite järgi ja ülapool kirjeldatult summale kohtu poolt 440 euro lisamise tulemusel on kuuribokside taastamise kulu 7555,14 eurot (kd IV, tl 61-75). U. V selgituste järgi jaguneb kulu vastavalt kuuriboksi

ruutmeetritele, milleks K. K puhul on 6 m2

. Kannatanu kahjunõude suuruseks kuuri taastamise eest on 7555,14 / 54 = 139,91 eurot x 6 = 839.46 eurot, millele lisandub hagis esitatud 58 euro suurune koristustasu nõue. Kannatanu omandiõigust korterile tõendab registri väljatrükk kd IV, 5 tl 7 ja 12.

3) kannatanu S. T 25.03.2015 kuuride

– hagiavalduses esitatud nõude järgi on tules hävinud taastamistööde maksumuseks on 12 648 eurot, millest kannatanul tuleb tasuda 3513,30 eurot (1m2 234,22 eurot, kannatanu kuuri suurus on 15m – 2), millele lisandub koristustasu 58 eurot. Kannatanu U. V 10.05.2016 kohtuistungil esitatud arvestuse ja kuludokumentide järgi on kuuride taastamine osutunud odavamaks. Seega ei saa kannatanu nõuet hagis näidatud summas rahuldada, sest lähtuda ei saa enam esialgsest hinnapakkumisest (asub toimiku kd II, 30). 10.05.2016 esitatud tõendite järgi ja ülapool kir

jeldatult summale kohtu poolt 440 euro lisamise tulemusel on kuuribokside taastamise kulu 7555,14 eurot (kd IV, tl 61-75). U. V S. Ti puhul on selgituste järgi jaguneb kulu vastavalt kuuriboksi ruutmeetritele, milleks 15 m2. Kannatanu kahjunõude suuruseks kuuri taastamise eest on 7555,14 / 54 = 139,91 eurot x 15 = 2098,65 eurot, millele lisandub hagis esitatud 58 euro suurune koristustasu nõue.

13.04.2016 kohtuistungil on kannatanu kinnitanud, et on X 13 krt 3 omanik. Kinnistul

asunud kuurid põlesid ära. Jäätmete koristamise (tellis konteineri) ja kuuride taastamise organiseeris U. V. Kuuride taastamiseks on kannatanu maksnud 2-3 korda U. V - kätte 400 500 euro suuruseid summasid. Kannatanud omandiõigust korterile 3 tõendab registri väljatrükk kd IV, tl 7 ja 10;

4) kolmas isik K-L. L

– hagiavalduses nõutakse tules 25.03.2015 hävinud kuuri taastamistööde

maksumust (vastavalt L.Vile kuulunud kuuri suurusele) summas 1405,33 eurot. Sellele lisanduvad koristamiskulud summas 58 eurot. Kannatanu U. V 10.05.2016 kohtuistungil

esitatud arvestuse ja kuludokumentide järgi on kuuride taastamine osutunud odavamaks. Seega ei saa kannatanu nõuet hagis näidatud summas rahuldada, sest lähtuda ei saa enam esialgsest hinnapakkumisest (asub toimiku kd II, 30). 10.05.2016 esitatud tõendite järgi ja

ülapool kirjeldatult summale kohtu poolt 440 euro lisamise tulemusel on kuuribokside taastamise kulu 7555,14 eurot (kd IV, tl 61-75). U. V selgituste järgi jaguneb kulu vastavalt kuuriboksi ruutmeetritele, milleks L.Vi puhul oli 6 m2. Kannatanu kahjunõude suuruseks kuuri taastamise eest on 7555,14 / 54 = 139,91 eurot x 6 = 839.46 eurot, millele lisandub hagis esitatud 58 euro suurune koristustasu nõue. Registri väljatrükijärgi on kolmas isik X 13 korteri 6 omanikuna kinnistusraamatusse kantud 03.02.2016, väljatrükk, kd IV, tl 13;

5) kannatanu T.A.K H

i – hagiavalduses nõutakse tules 25.03.2015 aadressil X 13 hävinud kuuri

taastamise maksumust, milles kannatanul tuleb tasuda vastavalt kuuri suurusele kokku

1405,33 eurot. Sellele lisanduvad koristamiskulud summas 58 eurot. Sellele lisanduvad

koristamiskulud summas 58 eurot. Kannatanu U. V 10.05.2016 kohtuistungil esitatud arvestuse ja kuludokumentide järgi on kuuride taastamine osutunud odavamaks. Seega ei saa kannatanu nõuet hagis näidatud summas rahuldada, sest lähtuda ei saa enam esialgsest

hinnapakkumisest (asub toimiku kd II, 30). 10.05.2016 esitatud tõendite järgi ja ülapool

1-16-718 21 (38) kirjeldatult summale kohtu poolt 440 euro lisamise tulemusel on kuuribokside taastamise kulu 7555,14 eurot (kd IV, tl 61-75). U. V selgituste järgi jaguneb kulu vastavalt kuuriboksi ruutmeetritele, milleks T.A.K Hi puhul oli 15 m2. Kannatanu kahjunõude suuruseks kuuri taastamise eest on 7555,14 / 54 = 139,91 eurot x 6 = 839.46 eurot, millele lisandub hagis esitatud 58 euro suurune k

oristustasu nõue. 13.04.2016 kohtuistungil on kannatanu selgitanud, et

. kinnistul põlesid kuurid ära Jäätmete koristamise ja kuuride taastamise organiseeris U. V. Kuuride taastamiseks on kannatanu

maksnud U. V - kätte 400 500 euro suuruse summa. Ülejäänud raha on võetud kannatanu rahast, mida ta varem oli maksnud maja ühisesse kassasse. Praegu on kuur taastatud, päris valmis veel ei ole, aga kasutada juba saab. Kan

tri ; natanud omandiõigust korterile 4 tõendab regis väljatrükk kd IV, tl 7 ja 11

6) kannatanu A. L

– hävinesid tn 12a põlengus 3 kuuriboksi, milliste taastamine läheb kannatanule maksma 1500 eurot; 13.04.2016 kohtuistungil on kannatanu kinnitanud, et omab 12a/1 majas kahte korterit, krt

2 ja 4 (registri väljatrükk kd IV, tl 14-16). Korterite juurde kuulus 3 kuuriboksi. Kuurid hävisid tules. Korterite omanikud pidi tellima konteineri ja põlengujäätmed ära koristama.

Uute kuuride ehituse korraldas G.S. Kolm korterite omanikku jagasid vana kuuri aluse territooriumi kolmeks ning ehitasid sinna uue kuuri ühise hoone. Kokku läks ehitus maksma 4500 eurot, iga omaniku kulu 1500 eurot. 13.04.2016 kohtuistungil on kannatanu G.S kinnitanud, et kuurid sisuliselt hävisid. Osaliselt ei olnud ur mõtet ku e taastada. Uute kuuride ehitus läks maksma 4500 eurot, milline summa jagati kuuriomanikega kolmepeale. G.S ise ehitas kuurid uuesti üles ja küsis A. Llt ja R. Õalt nende osa rahast kuuride taastamiseks.

7) kannatanu - h 25.03.2015 tulekahjus tn 12A hoovil

R. Õ agiavalduse kohaselt hävinesid asuvad puukuurid, samuti sai kahjustada tn 12A/2 eramu 2 akent. Kuuride taastamisega seotud kulu on hagi kohaselt 1500 eurot ja eramu akende vahetuse kulu on 623,60 eurot. Akende vahetuse tõendam OÜ arve samale summale (kd II, tl 52 iseks on esitatud X -55). 13.04.2016 kohtuistungil on kannatanu kinnitanud, et omab 12a/1 majas korterit nr 6, uue

aadressiga 12a/2 (registri väljatrükk kd IV, tl 14 ja 18). Korteri juurde kuulus kokku 2

kuuriboksi. Puukuurid hävisid põlengus, korterite omanikud pidi tellima konteineri ja

põlengujäätmed ära koristama. Uute kuuride ehituse korraldas G.S. Kolm korterite omanikku jagasid territooriumi kolmeks ning ehitasid sinna uue ühise kuurihoone. Kokku

läks ehitus maksma 4500 eurot, iga omaniku kulu 1500 eurot. Samaaegselt said tules

kahjustada ka kannatanule kuuluva korteri 2 akent. Akende klaasid olid paisunud ja

mõranenud, akna ääred ol id ütlesid, et parandada ei saa id paisunud. Akna eksperd ning aknad tuli välja vahetada. Fotod akende kollis, kd II, tl 35-

st asuvad sündmuskoha vaatlusproto 36. Mõlema kahe akna

puhul on näha, et raamid on paisunud, klaasid purunenud. Akende vahetamise kohta on

esitatud X OÜ ja R. Õa vaheline ostumüügileping summale 623,60 eurot ning maksekorraldused summa tasumise kohta R. a poolt (kd II, tl 52-55). Õ Vt lisaks ka eelmise punkti juures toodud kannatanu G. istungil nõude põhjenduste osas S antud selgitusi;

8) kannatanu R. L hagi esitatud 4703,75 euro suuruses summas. N X

– õue tugineb OÜ hinnapakkumisele (35,91% pakkumusest), summas 3737,37 eurot, X 1% OÜ arvele (35,9 arvest), summas 646,38 eurot ja omavastutuse osast, summas kindlustuspoliisis määratud 320 eurot (akende kahjustamisega seotud kulu). 14.04.2016 kohtuistungil on kannatanu selgitanud, et on ühe korteri omanik X 51 majas, krt, M3 ). Kokku on majas 4 korterit. Maja juurde kuulus (registri väljatrükk kd IV, tl 19 ja 22 kuur, milles oli kokku 9 boksi + 1 garaaž, mis kuulub . Kannatanu ühtegi kuuridest ei Xale

kasutanud. Kuure kasutasid X 51a inimesed ja kasutas ka X Xaga tehtud tn väike maja

1-16-718 22 (38)

kokkulepe alusel. di puhul said Kuurid hävinesid tules täielikult. Kannatanu korterioman

kahjustada 2. korruse korteriaknad, mille klaasid läksid kuuma tagajärjel puruks.

Kannatanule tekitati kahju kuuride põlenguga vraki koristamise näol, kuuride hävimise

endaga kinnisasjale tekkinud kahju ja kuna korteriomand oli kindlustud, siis akende

hinnapakkumise puhul jäi kindlustuse poolt hüvitamata omavastutuse summa 320 eurot.

Aknaid ei vahetatud välja, vaid parandati. Kuuride taastamiseks võetud hinnapakkumine

asub kohtutoimikus, kd I, tl 134. Kuurivrakkide koristuse eest maksis R. L oma osa X - OÜ le, kes omakorda maksis terviksumma koristusfirmale (arve kd I, tl 136). R. L kindlustuse dokumentatsioon asub toimikus, kd II, tl 154-158 kindlustusriskiks on . Välja on toodud, et muuhulgas tulekahju ja iga kindlustusjuhtumi puhul kuulub tasumisele omavastutus 320 eurot.

9) kannatanu OÜ X hagi 6798,48 euro suuruses summas. Sellest – hävinud kuuri lammutus- ja koristustööd summas 547,48 eurot (30,41% kogukulust), kuuri taastamine summas 3164,95 eurot (30,41 %) ja akende vahetus summas 3086,15 eurot. 14.04.2016 kohtuistungil on kannatanu seaduslik esindaja J. L selgitanud (äriühingu registri

väljatrükk kd I, tl 143 , et ettevõte omab kinnistul ühte korteriomandit -144) (registri väljatrükk kd IV, tl 19 OÜ ei kasutanud. Kuuridest olid -20). Kinnistul paiknenud kuure X järel varemed, need hävisid põlengus. Kuurivrakid lammutati ja pind koristati. Kahjustada

said ka X 51 kortermaja tagumise korruse aknad nii esimesel kui teisel korrusel. Kahju seisnes kõigepealt selles, et tuli lasta kuurid lammutada ja objekt puhastada, kogu maja peale oli maksumus 1800 eurot, mis jagunes protsentuaalselt. Ca 1/3 pidi maksma OÜ X. Akende kahju oli summas 3086,15 eurot ja see tuleneb X (pakkumine kd I, tl OÜ hinnapakkumisest 145-149). See on konkreetselt Xle kuuluv osa akende kulust. OÜ Ettevõttel said kahjustada esimese korruse aknad. X Lisaks kuuride taastamise ülesehitamise maksumus, millest OÜ

peaks maksma 3164,95 eurot tulenevalt X Kuuride taastamiseks e OÜ hinnapakkumisest. võetud hinnapakkumine asub kohtutoimikus (kd I, tl 134). Kuurivrakkide koristuse eest on X

OÜ poolt koristusfirmale tasutud arve (kd I, tl 136).

10) kannatanu X on esitanud tsiviilhagi 3130,03 euro suuruses summas. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kuulub Xale X tn 51 asuvast kinnisomandist 25,64%. Aprillis 2015

toimus nimetatud kinnistul asuvate kuuride põleng, mille käigus said kuurid tõsiseid

põlengukahjustusi ning kannatanu vara hävis pea täielikult. X 51 kinnistu kaasomanikud tellisid kuuride põlengus säilinud osade lammutamise ning koristamise, mis maksis kokku

1800 eurot. Xa osa selles 461,52 eurot (25,64 %) kokku . Uute kuuride rajamine läheb maksma 10 407,60 eurot, millest kannatanu osa on 2668,51 eurot (25,64 %).

Kuuride taastamiseks võetud hinnapakkumine asub kohtutoimikus (kd I, tl 134). Kuurivrakkide koristuse eest X

OÜ poolt koristusfirmale tasutud arve (kd I, tl 136). 11) kannatanu M. K hagiavalduse kohaselt tekitatud varaline kahju X 17 kortermaja hoovis –

kuuri . de hävitamisega 12 700,60 euro suuruses summas Hävisid 10 kuuriboksi, mille

taastamine läheb maksma 12 Kulu tõendamiseks on esitatud kuuride 700,60 eurot. lammutamise arve hinnas 3200 eurot , ehitusprojekt koostamise eest 900 (tõend kd II, tl 7) eurot (arve kd II, tl 8), kuuride taldmiku ehitamise kulu 1173,60 eurot ja kuuride ehituse kalkulatsioon summale 7427 eurot -10). (tõendid kd II, tl 8 25.04.2016 kohtuistungil on kannatanu M. K kinnitanud, et omab aadressil X 17 8 korteriga

kortermaja (registri väljatrükk kd IV, tl 27). Maja juurde kuuluvad kuurid, kokku 15 kuuriboksi, millest tules hävis 10, 5 kuuri sai kahjustada. Kohtuistungi toimumise aja seisuga

on kuurid taastatud ning tegelik taastamise kulu osutus väiksemaks haginõudes toodust.

Kannatan 11 343 u jääb nõude juurde summas eurot. Samas välja on toodud nõude

kujunemine järgmiselt: 900 ehitusprojekt, 3200 eurot lammutustööd, 6927 eurot kuuride

ehitamine, maa-ala plaani tellimine 27,90 eurot ja kortermaja alumise korruse akende vahetus 60 eurot, kokku 11 114,90 eurot

(erinevus kannatanu nõudesummaga on 11 343 –

1-16-718 23 (38)

11 114,90 = 228,10 eurot). Kannatanu selgitab istungil, et 10 kuuriboksi hävis tules ja 5

kuuriboksi said küll kahjustada kuid jäid alles. hävinud kuuribokside Kannatanu soovib taastamise raha. K

, Kaitsja küsimustele vastates on M. öelnud esmalt, et 5 kuuri jäid alles

kuid hiljem, et pidanud õiglaseks nõuda süüdistatavalt siiski kõigi kuuride taastamise/ehitamise raha. 12) kannatanu P. R - hagiavalduse järgi nõue abihoonete ning katusealuse hävitamisega tekitatud varalises kahjus 19 402,20 eurot. Nõutakse 07.04.2015 põlengus hävinud X 11 kinnistu õuel asuvate abihoonete ja katusealuse taastamiseks tehtud hinnapakkumise (summas 23812,20) ja kindlustusandja eurot) va . poolt hüvitatud kahju (4110 he hüvitamist

25.04.2016 kohtuistungil on kannatanu andnud põlengu ja tekitatud kahju kohta ütlusi.

Kinnistu kuulub t

emale ja tema vennale kahepeale (registri väljavõte kd IV, tl 28) Omavahelisel suulisel kokkuleppel on jagatud ära kasutamise kord. Põlengu tagajärjel sai kahjustada katusealune ja kuur, mida kasutab kannatanu. Kannatanu on esitanud toimikusse

pildi abihoonest enne põlengut (kd , tl 65). Kogu kinnistu oli riskikindlustusega II

kindlustatud ning kahju hindamisega tegeles riskihaldur. Vallasasjade osas hüvitas kindlustus kahju täielikult. Ehitiste taastamisväärtust käis kindlustuse poolt hindamas kolm ehitusfirmat (K, X Ehitus

X Ehitus OÜ ning üks veel). Parimaks hinnapakkumiseks osutus

OÜ pakkumine summale 26 500 eurot. Kuna ehitis ei olnud täpselt selline, nagu kindlustuslepingus on kirjas, ei olnud kindlustusandja nõus ehitise taastamist täies ulatuses hüvitama. Seetõttu otsustas kannatanu ehitise taastada osaliselt ning küsis Ü X Ehitus O - lt

uue hinnapakkumise. Pakkumise summaks osutus 23 812,20 eurot (pakkumine nr 36-

130415, kd 63-64

II tl ). Ehitise taastamise maksumusest hüvitas kindlustus 4410 eurot (kindlustuseandja kiri kannatanule kd II, tl 66). X Ehituse hinnapakkumist kannatanu vastu ei võta ning on alustanud ehitiste taastamist teise ehitusfirma X OÜ abiga. 6000 euro eest on kannatanu ostnud materjale ning X 000 euroga. Samas OÜ loodab töö valmis teha alla 10 on kohtuistungi toimumise ajaks välja tulnud lisakahju, mis tekkis Päästeametikustutustööde

käigus tule kustutamisel, ära lõhuti 1914 aastast pärit katusekivid ning saunakuse alune soojustus oli määrdunud. See tuli samuti uus panna. Salva Kindlustuse AS on kannatanu poolt küsitud pakkumises hinnanud kõrvalhoone väärtuseks 28 000 eurot, mistõttu ei pea kannatanu X ehitise taastamiseks

Ehitus OÜ pakkumist ülemääraseks.

Kui X 51 majas kohtutoimikusse esitatud varasemate Kinnistusraamatu väljavõtete järgi kuulus Xale kaks korteri - t M1 ja M2 (väljatrükid kd I, tl 128 nähtub prokuröri 28.04.2016 tehtud -131), Kinnistusraamatu väljavõtete järgi on ühe korteri (M2) võõrandanud , et X . Kinnistusraamatusse on omaniku vahetuse kanne tehtud 21.04.2016 (väljatrükid kd IV, tl 19 ja 23). § TsMS 210 lg 2 alusel võib jätta kinnistu omaniku vahetumise tsiviilasja lahendamise käigus ndab ühtlasi TLnuta. See T , et varasem kinnistu omanik jääb menetlusse edasi ning tema suhtes tehtav otsus kehtib TsMS § 460

lg kinnistu 1 üldreegli kohaselt ka selle isiku kohta, kes on pärast hagi esitamist saanud uueks omanikuks. X on osas . ka korteriomandit M2 puudutava nõude jätkuvalt menetlusosaline

Kaitsja ja tsiviilkostjad on esitanud vastu X 13, tn 12a, X 51 X väiteid selle kohta, kui suur osa või

17 kinnistutel asuvatest kuuridest tules kahjustada sai ning milline on kahjustamata osade

protsentuaalne osakaal dete esitajad on tuginenud kriminaalasja materjalide hulgas . Vastuväi oleva le asjatundjate arvamustele t . Kohus leiab, et asjas kogutud te ulekahjude tekkepõhjuste kohta tõendite põhjal on vara hävimine suuremas ulatuses, kui seda on märgitud asjatundja arvamustes,

ilmselge. X 13 kuuride osas on kaitsja ja tsiviilkostjad viidanud, et asjatundja arvamuse järgi oli elumaja poolt vaadatuna viimane kuuriboks tulekahjustusteta. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on fotodel nr 4, 5 ja 6 (kd II, tl 13, 14) näha viimast kuuriboksi, mille lahtine uks on seestpoolt enamikus ulatuses

1-16-718 24 (38)

tahmunud, katus on deformeerunud ja praguline, tagasein põlenud ja ülevalt osast poolikute laudadega, ukse kõrvalt esiküljel on laud puudu, kuuri kõrvalkuurist eraldanud vahesein on põlenud. Loetletud kahjude osas ei saa väita, et kuuriboks oleks olnud vigastusteta. Kõik X 13 kohtuistungitel

ära kuulatud kannatanud on kinnitanud, et kuurid hävisid ja ei olnud peale põlengut kasutuskõlblikud. tn 12a kuuride osas on kaitsja esitanud vastuväite, et asjatundja arvamuse järgi olid kolm viimast kuuriboksi ilma tulekahjustusteta. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on fotodel nr 5 ja 6 (kd II, tl 34) näha, et väidetavalt säilinud boksidest kõige tulekahju poolsemal (boks, mille uks seisab fotodel labida abil avatuna) puudub eterniitkatus ning katusetahvlid, mis on alles, on tahmunud ja lahtised, samuti on tahmunud boksi katuselauad. Söestunud on boksi sisemine vahesein, mis eraldas kuuri hävinud boksist, mille uks seisab pildil lahti reha abil. TLnuta ei saa aga jätta ka G. S kohtuistungil öeldut, et kuna kuuridel oli ühine tagasein ning seetõttu polnud kuure poolikult mõtet taastada. See oleks võinud tekitada olukorra, kus kokkuvõttes ei jää ükski kuur püsti püsima. R. Õ on 13.04.2016 istungil selgitanud, et täielikult oli hävinenud kuuest kuurist neli ja kaks olid saanud kahjustusi vee- ja tulekahjustusi. Loetletud asjaolude osas ei saa väita, et kolm kuuriboksi oleks olnud vigastusteta. X 51 kuuride osas on kaitsja viidanud asjatundja arvamuses kirjeldatule, et kuur hävis 60% ulatuses

(arvamus kd I, tl 103- - 104). Sündmuskoha vaatlusprotokolli fotodel (kd I tl 79 101) on nähtav hävinud kuuride rida, millistele on terve välisseina ulatuses tulekahju poolt sisse põlenud augud. Lahtised uksed on sisemisest küljest söestunud. Visuaalne vaatlus tõendab kannatanute ütlusi, et

hoone hävis sisuliselt täielikult ning taastamiskõlbulik ei olnud. Hävinud X 51 kahest kuuriboksist on foto esitanud ka kuuride kasutaja E.K, kd I, tl 123. X 17 põlenud ja taastatud kuuride osas on kaitsja vastuväide, et asjatundja arvamuses kirjeldatule olid kuurid põlengu järgselt 50 % osas säilinud. Kaitsjale jääb mõistmatuks, miks süüdistatavalt nõutakse kogu kuuride taastamise raha ning et U. on 14.04.2016 kohtuistungil rääkinud kuuride G lammutusest, aga ei ole teada, kui suures osas kuurid lammutati. U. G mainib 14.04.2016 istungil tõepoolest lammutuse sõna. U. G kasutuses olid tn poolt vaadatuna kuurid 3 ja 5. tn poolne kuuride ots jäi tules kahjustamata (vt sündmuskoha vaatlusprotokoll kd I, tl 161, foto 1). Kuuride omanik M. K on 25.04.2016 istungil selgitanud, et 5 kuuri jäid alles ja 10 põlesid ära. U. nul olid tema kuuril põlenud seinad ning seina taastamiseks kandis ta ise kulu G sõ 130 eurot, mida aga kuurile omandiõiguse puudumise tõttu süüdistatavalt nõuda ei saa. M. K ja U. G ütlusi kõrvutades on aru saadav, et U. G kuurid jäid lammutustööde käigus alles, ühel kuuril põles aga ära osa seina, mille U. G ise taastas. Seda, et tn poolt loendades alates peale viiendat ust on kuuridel suured tulekahjustused, on näha vaatlusprotokolli fotodelt (kd I, tl 159-182). Viienda kuuri uks foto nr 1 järgi asetseb üldisest kuripokside välisseinast väljaulatuvas osas. Kuuride tn poolse otsa alles jäämist on 14.04.2016 istungil maininud ka kannatanu A. kasutuses olnud üks L. A. L

kuuriboks oli viimane, mis ära põles, tn poolne ots kuuridest jäi alles. Kannatanu A. K on 14.05.2016 kohtuistungil kinnitanud, et tema kasutas X 17 kinnistul 2 kuuriboksi, millest ühte sai ta tulekahju järgseltki kasutada, sest kuuriboks jäi tules kahjustamata ning alles. Sama on 14.05.2016 istungil rääkinud ka H. , kellel samuti põles üks kuuriboks ära, kuid teine jäi alles, saades üksnes K suitsukahjustusi. Tänavapoolsed osa bokse jäid alles, kui hoovi sissepoole jäävad boksid põlesid kõik ära. Kannatanute ütluste põhjal saab kindlaks teha nelja kuuriboksi kasutajad, kelle kuur jäi tulekahju järgselt alles (U. Tõendite analüüsimise põhjal on G 2 boksi osas ning A. K ja H. K 1 boksi osas). kohus veendumusel, et reaalselt ehitati uuesti üles siiski 10 kuuri ning viis kuuri jäid alles. Seoses

viie kuuriga ei ole kahjunõuet ka tekkinud, va U. G paranduskulude maksumus, mida ta süüdistatavalt aga ei nõua.

Asjatundjate arvamuste koostamise esmaseks eesmärgiks käesoleval juhul on olnud tulekahju põhjuste võimalikult objektiivne väljaselgitamine, mitte kannatanute kahju suuruste fikseerimine. Nimetatud materjalid ei ole kahju suuruse kindlaksmääramise osas asjatundja arvamuseks. Toodud

1-16-718 25 (38) arvestused ja protsendid on kohtu arvates pigem põlengu mahtu puudutavad, et tulest jäi füüsilisel kujul alles teatud protsendi ulatuses kuuri konstruktsioone. See e T i nda aga, et alles jäi viidatud protsendis tulekahju kahjustustest puutumata osi. Olemasolevatest tõenditest nähtub, et arvesse ei

saa võtta mitte üksnes vahetuid tulekahjustusi, vaid ka tulekustutustööde käigus paratamatult

tekkinud veekahjustusi (näiteks sündmuste kokkuvõtete järgi kulus 17 kuuri põlengu

X kustutamiseks vett 12 000 liitrit (kd I, tl 191), X ks 10 000 liitrit (kd I, tl 51 põlengu kustutamise 114). Kustutusvee tekitatud kahjude tagajärjel võivad ka hiljem ilmneda ettearvamatud kahjustused puitkonstruktsioonides, tekkida hallitus vms.

Kaitsja on X 17 kuuride taastamise maksumuse juures vaielnud vastu ka ehitusprojekti kulule (900 eurot). M. K on märkinud istungil, et projekti nõudis linnavalitsus. Kaitsja hinnangul ei pea projekti kuni 20 m2 suuruse ehitise ehitamiseks olema. Samas kui terve hoone mõõtmeteks on asjatundja

arvamuses (kd I, tl 185 -186) toodud 30x5 meetrit, siis 2/3 kuuri taastamiseks oli vaja ehitada kindlasti suurem hoone kui 20 m2 pindalaga. Tegemist on kuluga, mida tõendab toimikus asuv arve- leping nr 1008069, kd II, tl 8.

Kulu kandmine on põhjendatud.

Kinnisasjade endise olukorra taastamiseks esitatud tsiviilhagisid kokku võttes nähtub, et taastada soovitakse nelja kuuribokside hoonet ning P. Ri poolt abihoonet ja katusealust. Samuti on vastavate nõuete alla paigutuvad tulekahjudes kahjustada saanud tn 12A/2 eramu kaks akent Õa nõue) (R.

ning M. K, X ja R. L kahjustatud akende osas. Kulude jaotamise metoodikad on OÜ nõuded kinnistute puhul erinevad, kuid see, mil moel kahju kaasomanike vahel jaguneb, ongi kaasomanike endi otsustada. Nii on X 13 otsustanud kuuride taastamise kulu jagada vastavalt iga korteri kasutada oleva kuuri suurusele, 12a kinnistu omanikud omavahel võrdselt ning X 51 omanikud vastavalt korterite reaalosa osa suurusele. K kinnistute

õikide taastamistööde kohta on esitatud hinnapakkumised/kalkulatsioonid. Küll ei ole kõik kinnistu omanikud võetud pakkumisi käiku lasknud, vaid on püüdnud viia taastamistööd läbi

täielikult või osaliselt oma jõududega. X 13 kuuride taastamise osas on esialgse kallima hinnapakkumise asemele esitatud kalkulatsioon, X 51 osas on toimikus hinnapakkumine, X 17 osas

hinnapakkumised ja kalkulatsioon, tn 51 kuuride taastamise kohta hinnapakkumine, millest ei lähtutud, stu osas hinnapakkumine ja selgitused, mil moel püütakse kinnistut taastada X 11 kinni

odavamalt. VÕS § 132 kohaldamisel kinnistute taastamise juures ei ole tähtsust, kas taastamistöödega on alustatud, samuti ei kohusta seadus kedagi tegema töid ehitusettevõtte asemel oma jõududega. Sellele vaatamata ei andnud näiteks tn 51 kinnistu omanikud käiku

8600 eurole tehtud ehituspakkumist (kd II, tl 51) kinnistu , vaid taastamistööd otsustas teha üks omanikest. Küll

saab kordades suurema

4500 (6 kuuriboksi) eurot pakkumise põhjal siiski järeldada, et küsitav kuuride taastamise eest on objektiivne ning igati põhjendatud summa. X tn 13 kinnistu kuuriboksi

taastamishinnaks on 7665,14 eurot (8 kuuriboksi), X tn 51 kuuribokside taastamise hinnaks 10 407,60 eurot (9 kuuriboksi), X 17 (10 kuuriboksi) kuuride taastamishinnaks on 7889 eurot. hävinud

H l selgub, et hinnad on sama tasemega. Oluliselt odavamaks on kujunenud indade kõrvutamise üksnes tn kuuriboksi taastamine, sest hoone ehitati üles täielikult oma jõududega

. Suuremate ja

rohkema arvu boksidega kuuride taastamine on olnud kallim, väiksemate hoonete taastamine

odavam. Kohtu arvates on hinnad ka nende kinnisasjade omavahelise kõrvutamise tulemusena

taastamiseks mõistlikus suuruses. Sisulisi vastuväiteid ei ole kaitsja ega ka tsiviilkostjad

kalkulatsioonidele/hinnapakkumistele ksnes, et kannatanud saavad kasutatud toonud. Leitud on ü kuuride a eonduvat on kohus selgitanud semele uued, mis ei ole õiglane. Vastavate vastuväidetega s juba VÕS § 132 rakendamist kommenteerides. Süüdistatava poolt ei ole esitatud ühtegi tõendit, et põlenud kinnisasjade taastamine võiks maksta vähem. Kahju hüvitamise regulatsioon ei näe

ka ette, et asja parandamisel tuleb hinnapakkumised võtta mitmelt ettevõtjalt (X 51 kinnistuomanikud võtsid vaid pakkumisega. ühe pakkumise) ning et kannatanu ei võiks kahjunõude suurust tõendada ühe

1-16-718 26 (38) Kaitsja on 10.05.2016 esitatud kirjalikus seisukohas

X R. Õ tsiviilhagi osas märkinud, et OÜ arvel ei ole kirjas, mitu akent vahetati. Kohtu hinnangul ei ole kannatanu 13.04.2016 istungil räägitust võimalik aga järeldada, et vahetati välja enam kui kaks akent. Kannatanu on kirjeldanud kahe akna

kahjustusi, millised tuli ka välja vahetada. Samuti on OÜ arvel toodud summa X kahe akna väljavahetamise kohta mõistlikus määras R. Õ (akende hind + paigaldus). a akende tehingu hind on kohtu arvates vastav kahe akna vahetamisele kulunud summale ning millegagi ei ole põhjendatud kaitsja vastuväide, et äkki R. Õ vahetas kahe akna asemel välja rohkem aknaid. Selleks, et kannatanu ütlusi kahtluse alla seada, peavad esinema mingid objektiivsed asjaolud, mis annaks aluse kahelda

kannatanu poolt esitatud andmete õigsuses. Antud juhul neid ei esine Õ . R. a poolt on esitatud

kohtule 13.05.2016 ka täiendavad selgitused ja tõend, kuid peale asja sisulist arutamist esitatud selgit

ustele ja tõendile ei saa kohus otsuses tugineda (vt TsMS § 436 lg 3).

Kahtlemata on kannatanu R. L puhul omavastutuse summa kuluks, mis on põhjuslikus seoses süüdistatava poolt kannatanu kinnisasjale tekitatud kahjuga. R. L kindlustuse dokumentatsioon is (kd II, tl 154-158) on välja on toodud, et kindlustamise kindlustusriskiks on muuhulgas tulekahju ja iga kindlustusjuhtumi puhul kuulub tasumisele omavastutus 320 eurot. Kui süüdistatav ei oleks X 51 maja kuure süüdanud, 51 majal tulekahju kahjustusi tekkinud. Kuuride süütamisega et oleks X tekkis aga kahju, mille hüvitas vastavalt kindlustuslepingule kindlustusandja. Kannatanu R. L kanda jäi omavastutus, m , kui süüdistatav ei oleks vara hävitavat ida kannatanu ei oleks pidanud kandma süütegu omavastutuse väljamõistmise näol kahju tekitajalt toime pannud. Kohtupraktikas ei ole ka midagi tavapäratut. Põhjendatud on koristustööde kulude hüvitamine, sest põlengujääkide peale uu

gi si hooneid ehitada ei saa. Nii X 13 X 51 kui X 17 kinnistute omanikud on esitanud arved , koristuskulude näitamiseks . X tn 13 elanik U. V on selgitanud 10.05.2016 istungil ja kirjalikes seisukohtades (kd IV, tl 87-88), et konteiner telliti vaid korra ning veendudes, et koristuskulud võivad osut el kujul üsna uda sellis

kalliks, korraldasid edaspidi majaelanikud põlengu jääkide äraveo oma vahendite ja kuludega.

Nimetatu aitab mõista põhjust, miks lt nõutavad koristuskulud on kõige X 13 omanike poo väiksemad.

Välja toodud tõendite alusel rahuldab kohus loetletud 5 esimest tsiviilhagi (kannatanud I.T, K. K, S. T, K-L. L ja T.A.K Hi kinnisasjade taastamise kulude osas osaliselt, arvestades U. V esitatud ja )

kuuride taastamiseks reaalselt kulunud või veel kuluva töö hinda (so summat, mille kohus on

kannatanute esitatud asjaolude põhjal VÕS § 127 lg 6 alusel otsustanud arvestustele lisada). Järgneva 5 tsiviilhagi R. Õ OÜ, (A. L, , R. L, X X) osas loeb kohus hagid kinnisasjade taastamise kulude suhtes põhjendatuks ning rahuldab need ulatuses, millises kannatanud on soovinud. M. K hagi kuulub rahuldamisele summas 11 114,90 nõue (nõuete kirjeldustes p 10) eurot. Arvutuskäigu on kohus kannatanu haginõuet kirjeldades välja toonud. õutud 11 Kannatanu enda poolt n 343 euro

suurust summat kohus kku ei saanud. üksikuid nõudeid liites ko Kannatanu on välja toonud summaliselt, millest tema nõue koosneb, mistõttu ei saa kohus täitmata jäänud tühimiku osas nõuet rahuldada. Keerukam olukord on p 12 toodud P.R .R kasuks rahuldada hagiga. Iseenesest põhjendatud oleks P

nõu haginõudes toodud ulatuses, so 19 e kogu 402,20 euro suuruses summas (X Ehitus OÜ

pakkumine, millest on lahutatud kindlustushüvitise summa). Kohtuistungil on P. Rossar aga selgitanud, et loodab kinnisasja taastada 6000 euro suuruse materjalikulu ja alla 10 000 euro suuruse ehitusrahaga. Nimetatud on ka tulekahju kahjusid, millised kannatanu poolt välja toodud summades

ei sisaldu. Uute asjaolude valguses saab kohus kinnisasja taastamise maksumuseks 6000 eurot materjalikulu, VÕS § 127 lg

6 alusel hinnanguliselt alla 10 000 euro suuruseks ehitisrahaks määratuna 9000 eurot (vähemaks ei saa summat on öeldud, et summa jääb alla alandada, sest kui

10 000, sii 000 minimaalsemast, vaid s ei saa eeldada, et mõeldakse 7 või 8000, rääkimata veel 10 000 euro ) ning kannatanu nimetatud vanade katusekivide ja sauna ukse aluse lähedast summat

1-16-718 27 (38) taastamiseks alusel kohtu poolt hinnanguliselt 300 eurot. VÕS § 127 lg 6 määratuna VÕS § 127 lg

6 kohaldamine on põhjendatud, sest nõude rahuldamise seisuga ei ole kulud veel kantud ning kannatan hoone taastamiseks u nende täpset suurust välja tuua ei oska samuti ei kasutata nö

täisteenusena (ehitaja hangib materjalid ja ehitab hoone valmis) ehitusettevõtjat, kellel

t oleks pakkumise alusel konkreetse materjalide Sauna ukse aluse taastamise te hind võimalik ette küsida. kulu 300-st eurost on kohtu hinnangul mitte enam kui 100 eurot, katusekivide soetamise hinnaks

määrab kohus 200 eurot märkinud (katusekivid on teadaolevalt kallid, kannatanu on aga ka, et tegemist oli ajalooliste ning 20. sajandi algu kividega sest pärinevate , Kohtu poolt määratud hind

kivide osas on seega pigem minimaalne). Kokku moodustab tulekahju kahjude taastamise kulu 15 300 eurot (6000 + 9000 + 300). Summast tuleb maha arvata kindlustuse poolt makstu hoone taastamiseks (15 300 - 4410 eurot) = 10 890 eurot. Kuna kannatanu enda ütluste alusel on tuvastatav,

et selle summadega saab kahju taastada, ehitu ning suurusjärgu sfirma pakkumist vastu ei võeta näidatud odavamate kalkulatsioonide põhjal on reaalsete taastamistöödega juba algust tehtud, ei saa kohus kannatanu kahjuks suuremat hüvitist välja mõista. P.R kasuks kuulub välja mõistmisele kahju summas 10 890 eurot.

Kinnisasjadele põlengutega tekitatud kahjude osas võtab kohus kokkuvõtvalt järgmise seisukoha:

1) X Jätta OÜ tsiviilhagi M- S. Sse vastu kinnisasja taastamise kulu

1637,10 euro nõudes täies ulatuses . läbi vaatamata

2) U. V tsiviilhagi M- S. Sse vastu kinnisa a taastamise kulu osas summas 2156,65 euro Jätta sj t läbi vaatamata.

3) G.S tsiviilhagi M- S. Sse vastu 1500

. Jätta euro nõudes täies ulatuses läbi vaatamata

4) Rahuldada I T tsiviilhagi M- S. S

osaliselt.

se vastu kinnisasja taastamise kulude nõudes 1463 897,46 eurot. ,30 euro suurusest nõudest kuulub välja mõistmisele

5) Rahuldada K. K tsiviilhagi M- S. S vastu kinnisasja taastamise kulu

se nõudes osaliselt. 1463 897,46 eurot. ,30 euro suurusest nõudest kuulub välja mõistmisele

6) Rahuldada L.V tsiviilhagi M- S. Sse vastu kinnisasja taastamise kulu

i nõudes osaliselt.

1463 kolmanda isiku K-LL ,30 euro suurusest nõudest kuulub kasuks välja mõistmisele 897,46 eurot.

7) Rahuldada S. T tsiviilhagi M- S. Sse vastu kinnisasja taastamise kulu

i nõudes osaliselt. 3571,30 2156,65 eurot. euro suurusest nõudest kuulub välja mõistmisele

8) Rahuldada T.A.K Hi tsiviilhagi M- S. Sse vastu kinnisasja taastamise kulu

nõudes osaliselt. 1463,30 897,46 eurot. euro suurusest nõudest kuulub välja mõistmisele

9) Rahuldada A. L tsiviilhagi M- S. Sse vastu kinnisasja taastamise kulu

nõudes täies ulatuses summas 1500 eurot. 10) Rahuldada R. Õa tsiviilhagi M- S. Sse vastu kinnisasja taastamise kulu nõudes täies ulatuses summas 2123,60 eurot. 11) Rahuldada R. L tsiviilhagi M- S. Sse vastu kinnisasja taastamise kulu nõudes täies ulatuses summas 4703,75 eurot. 12) Rahuldada X OÜ tsiviilhagi M- S. Sse vastu kinnisasja taastamise kulu nõudes täies ulatuses summas 6798,48 eurot. 13) Rahuldada X tsiviilhagi M- S. Sse vastu kinnisasja taastamise kulu a nõudes täies ulatuses summas 3130,03 eurot. 14) Rahuldada M. K tsiviilhagi M- S. S vastu kinnisasja taastamise kulu i se nõudes osaliselt. 12 700,60

11 114,90 eurot. euro suurusest nõudest kuulub välja mõistmisele 15) Rahuldada P. Ri tsiviilhagi M- S. Sse vastu kinnisasja taastamise kulu nõudes osaliselt. 19 402,20 890 eurot. euro suurusest nõudest kuulub välja mõistmisele 10

1-16-718 28 (38)

Kahjustada saanud de lahendamisel olukord või hävinud vallasasjade puhul on tsiviilhagi teistsugune, sest kui kinnisasja kahjustamisel hüvitatakse kannatanule kinnisasja taastamise kulu, siis vallasasjade puhul tules hävinud asjad reeglina taastatavad ei ole. Erand on siinkohal tsiviilhagi üksnes J. Mle kuuluva auto Pontiac Trans Sport osas. Autol sai kahjustada tulekahjus tagumine vasak tuli ( st vt sündmuskoha vaatlusprotokolli kd I, tl 178, tuli on pragunenud ning ülevalt ääre deformeerunud ), sõiduk on vaatamata tulekahjukahjustustele taastatav. Seega tuleb sõidukigi puhul lähtuda VÕS § 132 regulatsioonist. Arvestades, et parandamist vajab üksnes tuli, ei ole parandamine asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas kulu ei saa kõrvutada kogu . Tagatule asendamise auto väärtusega. 14.04.2015 kohtuistungil on kannatanu J. M

rääkinud, et Pontiacil sulas põlengus ära vasakpoolne

tagumine tuli. Tule asendamine läks maksma 150 eurot. Tule hinna sai kannatanu internetist. Kasutatud tuli asendati kasutatud tulega. Kohus peab kahjunõude summat mõistlikuks ning rahuldab nõude.

Edasiselt käsitleb kohus hüvitusnõude osa, mis puudutab kuurides ja kinnistute õuealadel asuvate muid esemeid. Hävinud asjade loetelud sisalduvad nii hagiavaldustes, süüdistuses ning on enamikus ulatuses

läbi räägitud toimunud kohtuistungitel.

1) Kannatanu U. Vl t

hävisid 25.03.2015 põlengus emale kuulunud küttepuud 6m3 väärtusega 270 eurot, 1 tonn turbabriketti väärtusega 125 eurot, erinevad käsitööriistad kogu väärtusega

400 eurot, mootorsaag Družba väärtusega 100 eurot, toolid 4 tk väärtusega 60 eurot, X vanaaegne vokk väärtusega 150 eurot, soome kelk väärtusega 100 e

urot, kalastusvahendid väärtusega 250 eurot (5 õngelanti, rullid, tamiilid, kahvad), tööriided ja jalanõud väärtusega

300 eurot, X grill väärtusega 60 eurot, elektriline veepump 150 eurot, veevoolikud väärtusega 35 eurot, elektripikendusjuhtmed väärtusega 150 eurot, uisud ja hokivarustus 2 komplekti väärtusega 350 eurot, tööriistad väärtusega 250 eurot, X poolplastikust suusad kolm paari väärtusega 150 eurot, suur lehepuhur bensiinimootoriga STIHL väärtusega 550 eurot, vedavate ratastega muruniiduk 450 eurot, X prits 2 tk väärtusega 150 eurot, erinevad

värvid 200 eurot, õlid ja bensiin kanistrites 150 eurot, , osa neist avamata summas mootorsaag Partner väärtusega 350 eurot Kokku on nõude suurus 4565 eurot. .

Kannatanu on 12.04.2016 kohtuistungil selgitanud, et asjade hinnad on saadud internetis

esemete väärtuseid uurides, poodides hinnavaatlusi tehes ning sõpradega poja ja konsulteerides

. Kogu tehnika, sh saed, olid töökorras. Enamik asju olid kasutatud, mõni asi oli uus.

2) Kannatanu L.V

il hävisid 25.03.2015 põlengus temale kuulunud küttepuud 4m3 väärtusega 160 eurot, pakendatud brikett 1 tonn väärtusega 120 eurot; tööriistad, oksakäärid 2 tk, X

rehad, kirves, labidad ja tavalised tööriistad, haamrid, käsisaed, plaadilõikur – koguväärtusega 200 eurot ja seina glasuurplaadid 4 pakki väärtusega kokku 35 eurot. Nõude kogusumma on 515 eurot. L.V S. L nimele antud volikirjas (kd II, on kuuris asunud asjad lugenud üles ka tema poolt tl 31).

3) Kannatanu I.T temale

hävisid 25.03.2015 põlengus kuuluvad küttepuud 1,5m3 väärtusega

60 eurot, jalgratas väärtusega 140 eurot, Singeri õmblusmasin väärtusega 160 eurot ja X tööriistad väärtusega kokku 20 eurot;

13.04.2016 kohtuistungil e on kannatanu rääkinud, et semetele hinna määramises on ta

arvestanud, et tegemist oli kasutatud asjadega. Hindu on kontrollitud turuväärtuse järgi, internetist. Ka internetist on vaadatud just kasutatud asjade hindu, nii nagu kannatanul tules hävisid;

4) Kannatanu K. Kl

hävisid 25.03.2015 põlengus temale kuuluvad 5m3 küttepuid väärtusega 250 eurot.

1-16-718 29 (38)

5) Kannatanu S. T

il hävisid 25.03.2015 põlengus temale kuuluvad 10 mootorsae ketti

väärtusega kokku 120 eurot, 20 mootorsaeketi lehte väärtusega kokku 200 eurot, seif väärtusega 200 eurot, erinevad kalastustarbed väärtusega kokku 425 eurot (saapad, konksud, tamiilid summas 325 eurot ja õnged 100 eurot) väärtusega kokku 180 eurot, , 6 autorehvi dušisegisti väärtusega 130 eurot, 10 rm küttepuid väärtusega 350 eurot, suusad, kepid saapad 200 eurot.

13.04.2016 kohtuistungil on kannatanu selgitanud, et rib korterit X. Kannatanule üü kuuluvad maja juures olevad kaks kuuri. Üürnik kasutas neist ühte kuuri puude hoidmiseks.

Kuure hoiti kogu aeg lukus. Hävinud asjade hinnad on saanud kannatanu tuttavate käest küsides ja osta.ee leheküljelt vaadates. Asjad olid enamjaolt kasutatud, duš interneti isegisti oli karbi sees täiesti uus ja üks õng ka. Muude asjade hinnad ongi esitatud kui kasutatud asjade omad.

6) Kannatanu T.A.K H

il hävisid 25.03.2015 põlengus temale kuuluvad 3 jalgratast, 2 puidust X tooli (nimetatud süüdistuses) ja tööriistad koguväärtuses 500 eurot. 13.04.2016 kohtuistungil on kannatanu kinnitanud, et on X 13 krt 4 omanik. Korteri juurde kuulus ka üks tules hävinud kuuriboksidest. Kuur oli lukustatud. Kuuris olid 3 ratast, üks oli väga uus, kaks vanemad, aga heas töökorras, 2 puidust tooli ja tööriistad, kirves, saag ning

voolikukäru. Uue jalgratta hinnaks oli 300 eurot. Ülejäänud ning kasutatud asjadele on kannatan

u arvanud väiksemad hinnad.

Kolm X söestunud jalgrattaraami on nähtavad 13 sündmuskohal tehtud fotodel (vaatlusprotokoll kd II, tl 15, foto nr 10). Ükski teine 13 kuuripõlengu kannatanu ei ole X

väitnud, et tal põlesid tules ära 3 jalgratast, mistõttu saab tegemist olla vaid T.A.K Hile kuulunud ratastega.

7) Kannatanu A. L

l hävisid 25.03.2015 põlengus temale kuuluvad 4 rm küttepuid väärtusega 148 eurot, 10 puitprussi väärtusega 120 eurot, 2 alumiiniumredelit väärtusega 150 eurot, 60

tk erinevaid entsüklopeedia raamatuid väärtusega kokku 100 eurot, meeste linnajalgratas väärtusega 160 eurot, elektritrell väärtusega 20 eurot, 2 kirvest väärtusega 20 eurot, käru X väärtusega 20 eurot. Kahju kogusumma on 738 eurot; 13.04.2016 kohtuistungil on kannatanu kinnitanud, et omab 12a/1 majas kahte korterit, krt 2 ja 4. Korterite juurde kuulub kokku 3 kuuriboksi. Kuurid hävisid tules, samuti kuuris olnud asjad. Asjade hindu vaatas kannatanu internetist ning püüdis panna pigem väiksemad

kahjunõude summad, sest asjad olid kasutatud. Tules hävis

id lisaks hagis toodule e kokku oli raamatuid 100-150 tk; ntsüklopeediaraamatutele ka juturaamatuid,

12a sündmuskoha vaatlusprotokolli (kd II, tl 34) fotol nr 7 asetseb kuuri varemete ees

põlenu ratta raam. Teised sündmuskoha kannatanud ei ole põlenud ratast enda d meeste kahjude hulka märkinud, mistõttu saab järeldada, et ratas kuulus A. Lehistele.

8) Kannatanu E.K

il hävisid 03.05.2015 põlengus temale kuuluvad Kulla sulatusahi, see oli

suur, kannatanu tegi sellega tööd, maksis 876 eurot; relvakapp metallist 280 eurot; 2 bensiinikanistrit täis olid 40l kokku, 56 eurot; puituks u 79 eurot; nuuskpiiritus seda oli 35

liitrit maksis 147 eurot; 2 labidat kokku 8,20 eurot; puidusaag 8,80 eurot; reha 6 eurot; lumelabida Fiskars 21 eurot; ventilaator 29 eurot; kaks lumekirkat 19,90 eurot; seinakell 24 eurot; kühvel 2,35 eurot; autoratta teleskoopvõti 9,60 eurot; silikoonpüstol ja ehitustarbed 8,24 eurot; gaasipriimus 28 eurot; metallämber 4,60 eurot; klaaslaud metallalusega 29 eurot; autotungraud õliga so 26,90 eurot; küttepuude korv 9,50 eurot; reklaamivälialus 67 eurot; X sjuhtmed 24 eurot; sirm 49 eurot; 2 tooli kunstnahaga metallist 33,90 eurot; auto käivitu asfaldihari 6,70 eurot; plastikluud 11,80 eurot; spordikott 39 eurot; pliidiahjuroop 6,90 eurot;

2 kg auto pulberkustuti 27 eurot; ohukolmnurk 7,50 eurot puksiiri tross 6,60 eurot; majapööningu redel 45 eurot. E.Kile tekitatud kahju kokku on 1997,49 eurot. Kindlustus hüvitas sellest 500 euro suuruse osa.

1-16-718 30 (38) 14.04.2016 kohtuistungil on kannatanu selgitanud, et kahel kinnistule, X 1 ja X 51a, kuulusid ühised kuuriboksid, mis kinnistamisel jäid

X 51a maa alale. Samas kannatanu kasutas X 51a territooriumil olevat kuuriboksi esialgse kokkuleppe kohaselt ikkagi edasi ning hoidis seal temale kuuluvaid asju. Asjad

hävisid põlengus. Kuur oli lukustatud. Põlengus kuur hävis. Asjade hinnad on kannatanu vaadanud poodidest ja internetist, kõik hinnad on toodud kui uute asjade omad, kuigi ükski ese uus ei olnud, kõik olid kasutatud.

E.Ki koostatud asjade nimekiri asub toimikus (kd I, tl 122), nimekirja juures on fotod

põlenud kuuriboksidest ja asjadest (tl 123 125). Fotodel on tuvastatavad põlenud kulla - sulatusahi, labidate ja rehade otsad, toolide raamid, reklaamvälialuse raam, tungraud, saag, puidust uks, ventilaator, silikoonpüstol, metallämber, küttepuude korv, kütuse kanistrid ja hulgaliselt muid põlenud asjade detaile.

9) Kannatanu J. M

l hävisid 04.04.2015 põlengus temale kuuluvad kaks jalgratast Trek väärtusega 500 eurot, sõiduauto 4 rehvi väärtusega 200 eurot, küttepuud väärtusega 40 eurot,

tuhaimur väärtusega 32 eurot. ahju kogunõue on summas 772 eurot, millele Varalise k lisandub Pontiac Trans Sport tagatule kahjustamise kulu 150 eurot. 14.04.2016 kohtuistungil on kannatanu selgitanud, et oli X 17-1 majas üürnik. Korteri juurde

kuulus ka kaks kuuriboksi, mida kannatanu sai kasutada. Kõik esemed olid kasutatud 4 aastat, peale suverehvide, mida kannatanu oli kasutanud 2 aastat. Esemete väärtused võttis

kannatanu sama hinna järgi, millega oli need ostnud. Samas on kannatanu rõhutanud, et hinnad on toodud pigem väiksemad ja selle aja omad, kui tema asjad ostis, mitte käesoleval hetkel kehtivate

turuhindade järgi. Kaks põlenud jalgratast on nähtavad 17 põlengu sündmuskoha vaatlusprotokollis

X kd I, tl 168 ja 173. Ükski teine selle maja põlengu kannatanu jalgrattaid kahjuna ei nimeta. 10) Kannatanu S. Nel temale kuuluvad 3 r hävisid 04.04.2015 põlengus m küttepuid väärtusega

90 eurot, 4 sõidukirehvi väärtusega 128 eurot, Fiskars tungraud väärtusega 45 eurot, elektrikeevitusaparaat väärtusega 300 eurot, akulaadija väärtusega 20 eurot ja puidu ning

metalli käsitööriistad (istungil öeldu järgi puurid, haamrid, saed) väärtusega kokku 250

eurot; 14.04.2016 kohtuistungil on kannatanu selgitanud, et oli X 17 majas üürnik. Korterit üüritakse läbi L. K Tema kasutuses on 3 korterit, 9, 10 ja 11 ning 2 kuuriboksi. Kuurid olid i.

lukustatud enne põlengut. Kuuriboksid hävisid, samuti kuurides hoitud asjad. Põlenud rehvid olid koos velgedega, kaks olid uued ja kaks kasutatud. Asjad kuulusid kannatanu tööõpetusõpetajast abikaasale, kes on nüüdseks surnud. Tema nimetas ka asjade hinnad. 11) Kannatanu U. G 125 il hävisid 04.04.2015 põlengus temale kuuluvad naastrehvid 4 tükki ( eurot tükk) kokku väärtusega 500 eurot, 70 meetrit elektrikaablit 3x2,5 väärtusega 77 eurot, 3 lumelabidat, lumesahk ja okku 73 eurot, televiisori an 2 reha väärtusega k tenn väärtusega 35 eurot. 14.04.2016 kohtuistungil on kannatanu selgitanud, et oli X 17 majas üürnik. Korterit üüritakse läbi L. K Kannatanu kasutuses oli kaks kuuriboksi, kus ta hoidis oma isiklikke i.

asju. Kannatanu üritas põlevast kuurist ka oma asju kätte saada ning osad esemed sai päästetud. Ära põlesid Michelin

Ice rehvid, mis ei olnud aastatki vanad (4 tk), 3 Fiskars

lumelabidat, üks lumesahk, 2 lehereha Fiskars ja antenn. Lumesahk ise maksis 50 eurot. Televiisori antenni hinnaks on 35 eurot. Rehvide originaalhind on 140 eurot, kannatanu on arvestanud eseme kulumist. Ühegi asja puhul peale kaabli ei ole esitatud ostuhinda, vaid on arvestatud, et esemed olid kasut

atud. Kokku on nõue summas 685 eurot.

12) Kannatanu A. L - il hävisid 04.04.2015 põlengus temale kuuluvad 7 linnuvõrku väärtus kokku 140 eurot, Linnuvõrk maasikatele väärtusega 40 eurot, katteloor väärtusega 7 eurot,

kasvuhoone kile väärtusega 25 eurot, kastekann väärtusega 5,50 eurot, laste kastekann väärtusega 4,50 eurot, käärid väärtusega 24 eurot, reha väärtusega 5 eurot, käpaga kõblas X

väärtusega 5 eurot, hark väärtusega 17 eurot, laste vihmakeep väärtusega 2 eurot, X

1-16-718 31 (38) täiskasvanu vihmaülikond väärtusega 59 eurot, sääsekaitsejakk väärtusega 11 eurot, 4 paari

säärikud väärtusega kokku 68 eurot, tõukeratas väärtusega 139 eurot, jalgrattapump väärtusega 31 eurot, 3 jalgratta kiivrit (30 eurot tk) kokku väärtusega 90 eurot, 3 villast tekki väärtusega 207 eurot, narivoodi koos õppimislauaga väärtusega 100,

1000 raamatut (5 eurot

tükk) väärtusega kokku 5000 eurot, maniküüri ja pediküüri tooted (salongi sisustus) väärtusega kokku 200 eurot, kasutatud jalatsid ja riided kokku väärtusega 200 eurot.

14.04.2016 kohtuistungil on kannatanu selgitanud, et oli X 17 majas üürnik, üürib kahte korterit, nr 5 ja 6. Maja kuulub M. Kile. Kannatanu kasutuses oli kaks kuuriboksi, kus ta hoidis oma isiklikke asju. Kannatanu oli enne tulekahju kolinud kõik oma asjad Koonga

ametikorteris X 17 kuuridesse. Raamatud olid Cambridge ja Oxfordi t ära ja paigutanud

sõnastikud, tööks vajalikud õppevahendid, väliskirjastuste raamatud. Osa raamatuid on kindlasti kallimad, hinnad on pandud hinnanguliselt. Kannatanu on töötanud nii eesti kui inglise keele õpetajana. Inglise keelsed raamatud moodustasid põlenutest 10 %. 10-15 % olid õpi kümnekonnas banaanikastis. Raamatute kogus on kud. Kannatanu hoidis raamatuid saadud umbkaudselt, arvestades, kui palju raamatuid enne kolimist kannatanul riiulites oli. Üldiselt põlenud asju oli nii uusi kui ka vanu. A. L toimikus asuval vaatlusprotokolli fotol, kd I, tl 166. Fotol i põlenud raamatud on näha on tuvastatav ka kannatanu poolt hagetava laste narivoodi raamdetailid. ad

13) Kannatanu OÜ 04.2015 põlengus temale kuulunud -l X sai kahjustada 04. kaubik Ford Transiti (registrinumbriga X) vasak külg ja katus, millega tekitati kannatanule varaline kahju summas 3900 eurot. 25.04.2016 kohtuistungil on tunnistajana J. J selgitanud, et X 17 kannatanu müügiesindaja majas elas ettevõtte autojuht J. M, kellel oli luba sõidukit kodus hoida. Põlesid elanike kuurid ja buss seisis kuuri ääres ning . Bussil hävines kaubaruum nii sisemiselt kui sai kannatada väliselt. Bussi väärtus oli põlengukahjustusteta 4500 eurot (X hinnang kd II, tl 3). Hinnatud on töökorras ja kahjustusteta bussi hinda, vaatamata sellele, et hinnapakkumine on antud pärast põlengut. H järgi oleks innapakkumise taastamine läinud maksma 6125 eurot (kd II, tl 4). Ettevõte otsustas bussi müüa maha jääkväärtusega summas 600 eurot (müügileping ja

arve-saateleht kd II, tl 5-6). Haginõude summaks on põlemata bussi väärtuse ning kahjustatud bussi eest saadu hinnavahe.

14.04.2016 kohtuistungil on kannatanu J. M rääkinud, et Ford Transit seisis tulekahju lähedal, sest oli tema tööbuss. Kannatanu üüris korterit aadressil X 17-1. Kannatanu kustutas bussi pulberkustutiga. Ford Transit oli pargitud meetri kaugusele põlevatest kuuridest. Auto kuulus X -le. OÜ

Fotod põlengukahjustusega bussist on nähtavad sündmuskoha vaatlusprotokollis, kd I, tl

174-175. Kohtuistungi p kannatanuid rotokollist nähtuvalt on hoiatatud vastutusest ütluse andmisest alusetu keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest vastavalt § . Seetõttu KarS -dele 318 ja 320 alusel ei ole kohtu hinnangul vähemalt olemasolevate tõendite kontekstis põhjust arvata, et hagides esitatud hävinud asjade nimekirjad oleksid ebaõiged. Nõutud on peamiselt küttepuid, rehve, X tööriistu jms,

mida inimesed ikka kinnistutel paiknevates kuurides hoiavad. Ükski kannatanu ei ole esitanud eluliselt täiesti ebausutavat nõuet, näiteks põlenud ehete vms väärtuse hüvitamiseks. Kannatanute vallasesemete nimekirjad K. K , kes kohtus ei käinud, ei ole suured. on esitanud kahjunõude üksnes

tulekahjus hävinud küt nõudena on usutav, et ta oma küttepui tepuude osas. Kinnistu omaniku d hävinud kuuris hoiustas. i pärijana Kohtuistungil ei selgitanud tsiviilhagiga seonduvat ka L.V menetlusse kaasatud kolmas isik K-L. L. Hävinud vallasasjade osas aitab nõuet tema puhul tõendada

lisaks L. V nimekiri põlenud esemetest, millised ta on üles loetlenud S. L nimele koostatud

volikirjas. Volikiri on koostatud vahetult peale põlengut ning kohtul puudub kahtlus hävinud

esemete nimestiku ehtsuses.

Ka volikirjas on hävinud esemeteks loetletud küttepuud ja klotsid,

1-16-718 32 (38)

brikett, X tööriistad, glasuurplaadid, kelk, suusad tööriistad. Nimekiri kattub süüdistuses toodud hävinud esemete nimekirjaga.

Kohtu hinnangu põhjal võib loeteludes märgitud hävinud asjade eeldatavat koguseid ja väärtusi

arvestades osasid pidada siiski Lisutatuks. hagetavaid kahjuhüvitisi mõnevõrra ü Seetõttu tuleb

kohtul tulekahjus hävinud vallasasjade väärtuse hindamisel kohaldada VÕS § 127 lg ka -s 6 sätestatut, millest tuleneb, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei

saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Esiteks U. V Kuigi korter, milles U. V vallasasjade nõudest. elab, kuulub Kinnistusregistri järgi tema pojale, on kannatanu selgitanud, et on elanud korteris 75 aastat. Kannatanu korteris elamist tõendavad tema selgitused tulekahju öö kohta, mis näitab, et kannatanu viibis

sel ajal X 13 korteris, dokumentatsioon, mille kohaselt on U. V ajanud kuuride taastamisega seotud asju, aga ka teiste X 13 maja elanikest kannatanute tunnistused (Meeli Tammekänd on 13.04.2016 istungil kinnitanud, et majavanem on Uno korterist 2, S. L ide koristamise , et majandamisega tegeles ja põlenud kuur organiseeris U. V, I.T, et U. V elab X 13 majas). Vastavate asjaolude põhjal puudub kohtul kahtlus, et U. V X 13 majas elab ja et V . kuuris hävinud ja loetletud vallasasjad kuulusid U. le

U. V kriminaalasjas antud ütlustest järelduvalt on kõnealust vara hinnanud hageja ise koos lähikondsete isikutega. Hävinud asjade loetelus on märgitud mitmeid asjade kogumeid, nt õlid ja bensiin väikestes kanistrites 150 eurot ja värvid purkides (osad avatud) 200 eurot. Iseenesest on see mõistetav, kõiki üksikuid asju ei pruugi isik suuta tagantjärele meenutada ega loetleda. Samas

et pole kõikidele esemegruppidele antud kogused ja väärtused kohtu hinnangul mõistlikus suuruses,

arvestades ka - VÕS § 132 lg s 1 lähtuvat põhimõtet, mille kohaselt tuleks kasutatud asjade väärtuse

vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kannatanu on öelnud, et õli oli vähemalt neli 5 liirist kanistrit ning lisaks bensiin. Kannatanu kirjelduse põhjal võtab kohus aluseks, et ka bensiini oli umbes sama palju - 4 kanistrit. See teeb õli ja bensiini koguseks kokku 8 x 5 = 40

liitrit. Arvestades bensiini hinnaks ca 1 euro liiter ja õli hinnaks 2 eurot liiter, on mõistlikuks kahjusummaks bensiini ja õlide eest 60 Mõistlikuks kahjunõude suuruseks eurot (20 x 1 + 20 x 2). värvide eest loeb kohus 90 eurot. Keskmise värvi 1 liitri hind kaubanduses on 6 eurot. Kannatanu ei ole purkide summat ja suuruseid nimetanud, aga põhjust ei ole arvata, et värve oleks olnud üle 15

liitri, mis on kohtu poolt pakutuna isegi suur kogus. üsna Kui värve oligi rohkem, siis hüvitise suurust see ei muuda, sest a l rvesse tuleb võtta ka asjaolu, et osad värvid olid avatud, mis olulise t vähendab värvide hinda (tahes tahtmata pääseb avatud kaane vahelt värvipurki õhku ja värv hakkab kuivama juba kasutatud ). . Avatud värvi on ilmselt ki Värvide eest on mõistlikuks kahjusummaks 6 x 15 = 90 eurot.

Rahul ei saa olla ka U. V poolt esitatud mitmete muude hävinud esemete väärtuste suurustega. Kannatanu on 12.04.2016 istungil esemete väärtusi määrates korduvalt öelnud, et hinnad sai vaadatud reklaamlehtede järgi, samuti poodidest ja internetist. Kordagi ei ole kannatanu öelnud, et

on võtnud arvesse, et tema asjad olid kasutatud. Loetletud asjadest ei kaota aja jooksul oluliselt

väärtust küttepuud ja turbabrikett, uute asjade hinnad ei ole kindlasti antud aga ka Družba

mootorsae, vanaaegse voki ja soome kelgu puhul. X Ülejäänud asjade (peamiselt tööriistad ja tehnika) osas rahuldab kohus kannatanu nõude 80 % ulatuses kannatanu poolt märgitud hindadest. 20 % loeb kohus mõistlikuks keskmiseks asjade väärtuste vähenemise VÕS § 127 lg 6 ulatuseks

alusel määratuna on öelnud, et hävinud esemete hulgas o , arvestades, et U. V

li ka uusi. Rahuldamisele kuulub U. V 4565 euro suurune nõue vallasasjade osas 3671 euro suuruses summas. Sellest bensiin, õli ja värvid 150 eurot, mootorsaag Družba 100 eurot, puud ja brikett 395 eurot, vokk 150 eurot, soome kelk 100 eurot ning muud asjad 20 % ulatuses 2776 eurot (3470 20%, so – 694 eurot = 2776). Viimati nimetatud summat peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks hüvitiseks

1-16-718 33 (38)

VÕS § 127 lg 6 mõttes. VÕS § 127 lg 6 kohaldamine on põhjendatud, sest hävinud kasutatud vallasesemete täpset põlengueelset hinda muul moel kindlaks määrata ei ole võimalik (Arvude õigsuse kontrollimiseks toob kohus ära ka järgneva tehte: 4565 - 150 (õlid ja bensiin algses hinnas) - - 150 (vokk) - 100 (mootorsaag) - 395 (puud ja brikett) 100 200 (värvid algses hinnas) – (soome kelk) = 3470).

E.K mmas on esitanud süüdistatava vastu vallasesemete hävimisega tekitatud kahju nõude su 1497,49 eurot. Kannatanu on hävinud esemete hinnad märkinud uute asjade järgi, kuigi kõik tules

hävinud vara oli kasutatud. kaota aja jooksul väärtust ehk bensiin ja Loetletud asjadest ei nuuskpiiritus. Ülejäänud kahju osas ei ole aga õiglane rahuldada nõuet uute asjade soetisväärtuse hinnas. Kohus vähendab kahjuhüvitise suurust 20 % võrra, lugedes konkreetse protsendi keskmiseks vähendamise ulatuseks. Esemete hulgas oli asju, mis ajas oluliselt oma väärtus ei kaota (näiteks relvakapp)

. Samuti oli hävinud esemete hulgas kulla sulatusahi, millega kannatanu tegi tööd ning

mille pidi istungil selgitatu järgi koheselt ostma uue. Tegemist on spetsiifilise tootega, mida

kannatanul kohtu hinnangul kasutatuna ei pruugi mis ndab, et olla võimalik muretseda, tähe kannatanu pidi tahes tahtmata soetama asemele uue toote. Kasu maha arvamisel tuleb arvestada, et maha arvamine ei läheks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Arvutuskäiguna kuulub kannatanu kasuks välja mõistmisele 1294,49 – 20 % = 1035,59 + hävinud nuuskpiiritus 147 eurot ja bensiin

56 eurot = 1238,59 eurot. Määratud summat peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks hüvitiseks

VÕS § 127 lg 6 mõttes. VÕS § 127 lg 6 kohaldamine on põhjendatud, sest hävinud kasutatud vallasesemete täpset põlengu äärata ei ole võimalik eelset hinda muul moel kindlaks m . Ka J. M haginõuet ei ole põhjendatud rahuldada ulatuses, milles see on esitatud. Kannatanu on

öelnud asjade väärtuseks sama hinna, millega ta need uuena ostis, kuigi on asju ise 2-4 aastat kasutanud. Kuuris seisvate küttepuude väärtust aeg mõjutada ei tohiks, mistõttu selles osas on nõue põhjendatud summas 40 eurot. Samas 4 aastat kasutatud jalgrataste ja 2 aastat kasutatud suverehvide väärtust küll. Määrav ei ole siinjuures seegi, palju konkreetsed uued kaubad poes maksavad, sest kannatanu kasutatud asjade hinda see oluliselt ei tõsta. Eluliselt usutav on, et ühe rehvijooksuga saab sõita keskmiselt 4 suvehooaega. Seega kui kannatanu rehvid olid kasutatud 2 aastat, võrdub nende väärtus 50 % ga ostuhinnast. Ka neli aastat kasutatud jalgratta turuväärtus ei tohiks ületada -

60 % asja ostuhinnast. Tuhaimur ei aegu mudelina eelduslikult nii kiiresti, kui jalgrattad, mille

suhtes tulevad igal hooajal peale uued väljalasked ning ei ole tootena nii aktiivses (kuluvas) kasutuses kui sõiduki rehvid hinda aeglasemalt. Imuri hinda vähendab kohus 20 % võrra. , kaotades

Rehvide hinda vähendab kohus 200 eurot 100-le eurole ning jalgrataste hinda 500 eurolt 300-le

eurole. b 32 euro asemel 25,60 eurot. Kokku kuulub alusel Tuhaimuri hind jää VÕS § 127 lg 6 määratuna J. M nõue rahuldamisele 465,60 euro ulatuses (40 + 100 + 300 + 25,60), millele lisandub Pontiaci tagatule vahetamise kulu 150 eurot. Tegemist on mõistliku ja põhjendatud hüvitisega VÕS

§ 127 lg 6 mõttes. VÕS § 127 lg 6 kohaldamine on põhjendatud, sest hävinud kasutatud

vallasesemete täpset põlengu äärata ei ole võimalik eelset hinda muul moel kindlaks m . A. Li kahjunõudest enamiku moodustab raamatute hävimise kulu. Kannatanu on öelnud, et tules hävis hinnanguliselt 1000 raamatut, keskmise hinnaga 5 eurot tükk. Kannatanu selgitab korduvalt, et tuttavad võivad kinnitada, kui paju tal eelmises elukohas raamatuid oli, samuti teab ta, kui palju tema riiulitesse raamatuid mahtus. Samas ei oleks raamatute koguse väljaarvestamisel kannatanu tuttavatest praegusel juhul kasu, sest kannatanu ise on 14.04.2016 istungil öelnud, et mitte kogu

tema raamatukogu ei hävinud tules, vaid osasid raamatuid hoiab ta maal. Seega kui tuttavad

nimetaksidki umbkaudselt, kui palju raamatuid kannatanul varasemalt kodus oli, olid tulekahju aegselt hoiustamise ajal jagatud kannatanu raamatud mitmesse ossa.

Edasi on kannatanu andnud raamatute koguse arvestamisel ütlusi, kuidas raamatud kuurides pakendatud olid konda banaanikasti kohtu hinnangul 1000 – kümnekonnas banaanikastis. Kümme raamatut ei mahu. Üks banaanikast võiks ehk mahutada 40 raamatut, mitte enam. Arvestamata ei

1-16-718 34 (38)

saa jätta sedagi, et osade raamatute näol oli tegemist kannatanu sõnul Cambridge ja Oxfordi sõnastikega, mis eelduslikult on olemuselt paksud raamatud ja seda vähem neid kasti mahub. Keskmise raamatute hinna osas - - 5 eurot tükk kohtul kannatanu nõude õigsuses kahtlusi ei ole. Kuna hüvitis tuleb saada võimalikult õiglane ja kannatanu ei ole öelnud, et raamatu kaste oli täpselt 10, arvestab kohus vastava koguse kannatanu kasuks ning loeb raamatukastide koguseks 12 kasti.

Arvutuskäik 12 x 40 näitab, et tules sai hävida umbkaudselt 480 raamatut. Kohus rahuldab kanna euro (480 x 5 ) tanu raamatute kahju nõude 2400 tk suuruses summas. Tegemist on mõistliku ja põhjendatud hüvitisega VÕS § 127 lg 6 mõttes. Koos muude põlenud esemete kahjuga moodustab A. L ud v 375 + 2400 = 3775 eurot. hävin allasasjadega seotud nõue 1 VÕS § 127 lg 6 kohaldamine on põhjendatud, sest hävinud raamatute kogust muul moel kindlaks m täpset põlengueelset äärata ei ole võimalik. A. L ngil i põlenud raamatud on näha ka toimikus asuval fotol, kd I, tl 166. Kuna kannatanu on istu

öelnud, et hoidis raamatuid kahes põlenud kuuris, ei ole fotost hävinud raamatute koguste hindamisel suuremat kasu. Sellegipoolest märgib kohus, et fotol on näha ca 6-7 kasti raamatuid. Raamatute all asuvad muud esemed, riiulid, kapid jms.

Neljast korrigeeritud vallasasjade V, E. K, J. M ja A. L kahjunõudest (U. ) ülejäänud nõuded

rahuldab kohus kannatanute poolt märgitud ulatuses. Kohus leiab, et hävinud asjade väärtuste hinnad on põhjendatud ja mõistlikud ning arvestatud kannatanute poolt seaduses sätestatud kahju

hüvitamise reegleid järgides. Sh kuulub rahuldamisele OÜ nõue kaubiku Ford Transit hinna

X vähenemise osas. Kuigi tsiviilkostjad ja kaitsja on püüdnud väita, nagu oleks hinna määramises X välja toonud siiski põlengukahjustustega bussi hind, ei ole väide tõepärane. Kümme aastat vana ning

150 , 000 sõitnud Ford kaubik ei maksa nii ulatuslike põlengukahjustustega kui see on näha vaatlusprotokollis (kd I, tl 174-176, ca ), 4500 eurot. Kohtule on 1/3 bussi ühest küljest on põlenud usutavam kannatanu esindaja selgitatu, et peale põlengut oli bussi hinnaks 600 eurot. Läbisõidu ja registreerimise andmed on nähtavad Info-Auto AS kalkulatsioonis, kd II, tl 4. Samuti see, et buss on hinnatud põlengu järgselt liiklemiskõlbmatuks.

Vallasasjadele põlengutega tekitatud kahjude ning kannatanute, kellel olid nii kinnisasjade kui vallasasjade hävimisega seotud nõuded, osas võtab kohus kokkuvõtvalt järgmise seisukoha:

1) H. Ki tsiviilhagi M- S. Sse vastu 334

Jätta euro nõudes täies ulatuses läbi vaatamata.

2) A.K tsiviilhagi M- S. Sse vastu 125 euro

Jätta i nõudes täies ulatuses läbi vaatamata.

3) Rahuldada U. V tsiviilhagi M- S. Sse vastu vallasasjadega seotud

nõudes osaliselt. 4565 euro suurusest nõudest kuulub välja mõistmisele 3671 eurot.

4) Rahuldada L.V tsiviilhagi M- S. Sse vastu vallasasjadega seotud

i nõudes täies ulatuses

summas 515 eurot. K-L. Lle. Koos Summa kuulub hüvitamisele kolmandale isikule kinnisajale tekitatud kahjuga kuulub hüvitamisele 515 + 897,46 = 1412,46 eurot

5) Rahuldada I T tsiviilhagi M- S. S

se vastu vallasasjadega seotud nõudes täies ulatuses summas 380 eurot. 897,46 = Koos kinnisajale tekitatud kahjuga kuulub hüvitamisele 380 + 1277,46 eurot

6) Rahuldada K. K tsiviilhagi M- S. Sse vastu

vallasasjadega seotud nõudes täies ulatuses summas 250 eurot. Koos kinnisajale tekitatud + 897,46 = kahjuga kuulub hüvitamisele 250 1147,46 eurot

7) Rahuldada S. T tsiviilhagi M- S. Sse vastu

i vallasasjadega seotud nõudes täies ulatuses summas 1805 eurot. Koos kinnisajale tekitatud kahjuga kuulub hüvitamisele 1805 + 2156,65 = 3961,65 eurot

8) Rahuldada T.A.K Hi tsiviilhagi M- S. Sse vastu

vallasasjadega seotud nõudes täies ulatuses

summas 500 eurot. Koos kinnisajale tekitatud

897,46 kahjuga kuulub hüvitamisele 500 + = 1397,46 eurot

1-16-718 35 (38)

9) Rahuldada A. L tsiviilhagi M- S. Sse vastu

vallasasjadega seotud nõudes täies ulatuses summas 738 eurot. 738 1500 = Koos kinnisajale tekitatud kahjuga kuulub hüvitamisele + 2238 eurot 10) Rahuldada E.K tsiviilhagi M- S. Sse vastu vallasasjadega osaliselt. 1497,49 i seotud nõudes euro suurusest nõudest kuulub välja mõistmisele 1238,59 eurot. 11) Rahuldada J. M tsiviilhagi M- S. S es osaliselt. 772 euro se vastu vallasasjadega seotud nõud suurusest nõudest kuulub välja mõistmisele 465,60 euro, millele lisandub Pontiaci tagatule vahetamise kulu 150 eurot, kokku 615,60 eurot

12) Rahuldada S. N tsiviilhagi M- S. Sse vastu vallasasjadega seotud e nõudes täies ulatuses summas 833 eurot.

13) Rahuldada U. G tsiviilhagi M- S. Sse vastu vallasasjadega seotud i nõudes täies ulatuses summas 685 eurot. 14) Rahuldada A. L tsiviilhagi M- S. Sse vastu vallasasjade

i ga seotud nõudes osaliselt. 6375 euro suurusest nõudest kuulub välja mõistmisele 3775 eurot. 15) Rahuldada OÜ d nõudes täies ulatuses X tsiviilhagi M- S. Sse vastu vallasasjadega seotu summas 3900 eurot.

Karistus

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud inimese kui

indiviidi ja ühiskondliku olendi, aga ka korrastatud ja turvalise ühiskondliku elukorralduse

tervikuna, eksisteerimise seisukohast oluliste ja Tnduslike reaalsete aspektide kaitsmisele.

Süüdimõistva kohtuotsuse raames tehtav karistusotsustus peab andma adekvaatse hinnangu süüdistatavale etteheidetavale teole ühiskonnas aktsepteeritud õigushüvede väärtusmastaabis ning

motiveerima süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud

isikutevahelise suhtlemise reeglistiku ehk sotsiaalsete väärtuste, millest formeerub õiguskord, järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu, tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu

avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. KarS § 203 näeb karistusena ette alates rahalisest karistusest kuni viieaastase vangistuse lg 1 ni. M- S. S on vähem kui ühe kuu jooksul toime pannud 5 süütamise episoodi. Süüdistatava poolt asjade rikkumise või hävitamise toimepanemise intensiivsust iseloomustab ka asjaolu, et teatud juhul on

ööpäeva jooksul toime pandud mitu kuritegu, mis näitab süüdistatava äärmiselt ükskõikset ja küünilist suhtumist nii isikutele kahju tekitamisse kui õiguskorda tervikuna. Selline käitumine rikub jämedalt kannatanute õig puutumatusele, mistõttu on käesoleva juhtumi puhul KarS § ust omandi

203 Tnduses tegemist erakorralise juhtumiga. Kui KarS § 203 lg 1 kuriteo koosseis on täidetud 4000

eurost kahjusummast, on antud asjas M- S. S pannud toime viis KarS § 203 koosseisupärast kuritegu, tekitades kokku ligikaudu 90 000 euro suuruse kahjusumma ja us ületades seega koosseis

nõutud olulist kahjusummat enam kui 20 tatud kahju kogusumma ületab enam kui 2 korda. Teki

korda suure kahju määra. Arvestades kuriteo raskust ja asjaolusid, ning seda, et alaealisel puudub sissetulek ning on oma ta

vanemate ülalpidamisel, puuduvad alused rahalise karistuse kohaldamiseks (tulu mitteteenimise kohta tõendid kd II, tl 112-113).

1-16-718 36 (38)

Vangistuse osas tuleb välja tuua, et karistuse alammäär on mõeldud kergematele juhtudele ning ülemmäär raskematele. Vastuvaidlematult on selge, et viie kuriteo ja kahjusummade järgi ei ole asjas tegemist kõige kergema kuriteoga.

Riigikohus on korduvalt märkinud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, selleks on ca 2,5 aastat. Pärast keskmise määra arvestamist, tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus (Riigikohtu lahend 3-1-1-52-13), mille hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo

ebaõiguse mahust ( 12). Ehk lisaks põhjustatud kahjule tuleb karistus etteantud lahend 3-1-1-76- raamidesse paigutada ka lähtuvalt sellest, milline on isiku hoiak selles teos, mis eesmärgil ta selle teo toime pani. Samuti on olulised karistuse mõistmisel isiku varasem ja hilisem käitumine, kuna ka see näitab süüdistatava suhtumist kaitstavasse õigushüvesse ( 11). Näiteks, kas ta lahend 3-1-1-77- on eelnevalt karistatud või mitte, kas ta on osutanud kaasabi asja menetlusel või on pigem seda

menetlust seganud. Hilisem käitumine väljendab süüdistatava arusaamist kuriteost ja selle tagajärgedest. M- S. S ks. on tunnistanud oma süüd ja kahetsenud tehtut, mida tuleb pidada kergendavaks asjaolu Arvestada tuleb kergendava asjaoluna ka, et M- S. S on asunud kahju vabatahtlikult hüvitama ning tasunud kohtumenetluse kestel kolmele kannatanule nende kahjunõuded. Tegemist on küll väikese summaga tekitatud kogukahju kõrval, kuid süüdistatava varalise seisundi juures ei saa sedagi jätta märkamata. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Arvestades eeltoodut ning kuna karistusregistri andmetel süüdistatav kriminaalkorras karistatud ei ole tegemist on alaealise kohtualusega, on M- S. Sst kohtu hinnangul eripreventiivselt ja võimalik mõjutada ka kergema karistusmääraga kui seda on prokuröri poolt taotletud kolm aastat vangistust. Kohus mõistab M- S. Ssele karistuseks kaks aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 07.04.2015 kuni 19.06.2015, so 2 kuud ja 12 päeva (kaks kuud saab täis Riigikohtu lahendi 3 14 ja KrMS § -1-1-179- 171 lg 4 järgi tähtaja algusega samal kuupäeval, so 07.04.2015 lisandub veel 12 päeva). , ja 2 kuule Ära kandmata karistuseks lugeda seega 1 aasta, 9 kuud ja 18 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui M- S. S ei pane 3-aastase kats -ga 75 lg 1 eaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS § p 1-

6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel panna M- S. Ssele käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel panna sele käitumiskontrolli ajaks kohustus osaleda M- S. S sotsiaalprogrammis. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.

Alkoholi tarvitamise keelu rakendamine on põhjendatud, sest kõik süüteoepisoodid on M- S. S

se poolt toime pandud alkoholijoobes olles. Samas on isiku puhul tegemist alaealisega, kes ei tohiks

1-16-718 37 (38) alkoholi üleüldse tarvitada. Nähtuvalt süüdistusepisoodide sagedusest on 2015 märtsi ja M- S. S

aprilli kuus tarvitanud alkoholi tihedalt. Alkoholijoobes oll

es käitub isik mõtlematult ja tekivad

probleemid. peaks olema noorukitele, kes tarbivad Määratav sotsiaalabiprogramm mõeldud

psühhoaktiivseid aineid , hälbiva käitumise ja sellega seonduvate käitumuslike ja (sh alkoholi) emotsionaalsete probleemide kohtlemiseks. Prokuröri taotletud kohustust narkootilise või psühhotroopsete ainete tarvitamise keelu kohaldamise

osas M- S. Ssele katseajaks kohus ei rakenda, sest süüdistusest ega muudest asjas kogutud materjalidest ei nähtu, et alaealine oleks tarvitanud narkootilist ainet või käitunud aine tarvitamise

tulemusena seadusevastaselt. luvaigisti tablette Kinnipidamisel leiti süüdistatava juurest küll va analgiin, kuid mis asjaoludel tabletid süüdistatava käes olid, seda ei ole asja kohtuliku arutamise raames täpsustatud.

Pärnu Maakohtu 22. jaanuari 2016.a määrusega nr 1 käesolevas kriminaalasjas -16-499 on kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati tsiviilhagide tagamiseks kinnistusregistri registriossa nr x tsiviilkostjate M. S (ik X) ja K. S (ik X) kuuluvale kinnisasjale katastritunnus X, asukohaga 13- 2 X ulatuses kannatanute: X, E.K, R. L X, G.S, A. L, , kohtulik hüpoteek 89 916,05 euro , OÜ R. Õ, X J. M X, U. G, S. N, A.K , A. L, H. K, M. K, P. R, U. V, S. L, I.T, K. K, S. T, T.A.K H OÜ, , OÜ kasuks.

Hagi tagamise abinõu asjas tehtava lõpplahendiga tühistamisele. Kohus ei võtnud kuulub

menetlusse hilinemisega esitatud kannatanute avaldusi, millega sooviti tsiviilhagide menetlemist ka

tsiviilkostjate suhtes. Kuna kohtulik hüpoteek seati tsiviilhagide tagamiseks ning tsiviilkostjatel hagide osa tsiviilvastutust ei teki, puudub vajadus hagi tagamise edasiseks kohaldamiseks.

Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde tõenduslikult oluline

1 DVD plaat AS Statoil turvakaamera salvestustega, mis asub hoiul Lääne Prefektuuris.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel M- S. Ssele temale kuuluv Mobiiltelefon HTC (asub hoiul Lääne Prefektuuris). Telefon võeti M- S. Sselt ära 07.04.2015 temalt kinnipidamisel

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel Lääne Prefektuuri hoiule antud väärtust mitteomavad esemed: Pakend nr 1 ja 2

– põlevvedelike proovid; Õpilaspilet nr – kooli õpilaspiletiga, millises koolis M. S. S enam ei õpi. X. Tegemist on X

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tasu riigi õigusabi eest 120 eurot;

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasud: põlevvedelikuekspertiisi maksumus 579 eurot ja psühhiaatriaekspertiisi maksumus 255 eurot; KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme teos süüdimõistmisel 645

eurot; KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel kannatanu T.A.K Hi kohtusse ilmumise kulu 248,16 eurot, kannatanu S. T kohtusse ilmumise kulu 39,86 eurot, kannatanu P. R kohtusse ilmumise kulu 8,40 eurot ja i i tunnistaja A. L kohtusse ilmumise kulu 281,40 eurot.

1-16-718 38 (38) Kaitsja on esitanud taotluse menetluskulude riigi kanda jätm Kaitsja viitab KrMS § 183 lg 3 iseks. - le, kuid õigeks kohaldatavaks sätteks on KrMS § 180 lg 3. Asjas ei ole kriminaalmenetlust M- S. Sse suhtes (ka mitte osaliselt) lõpetatud, vaid kriminaalmenetlus päädib süüdimõistva lahendiga.

Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib

s

üüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. Süüdistatav ei tööta, vaid õpib ega oma vara ning iseseisvat sissetulekut. Süüdistatav elab vanemate

juures. Samuti on M- S. Sselt kannatanute kasuks kahju käesoleva otsusega väljamõistetud hüvitistena suured varalised nõude mida kaitsja kinnitusel on süüdistatav vastavalt võimalustele

d,

asunud hüvitama. Arvestades nimetatud asjaolusid käib tasumine süüdistatavale

menetluskulude ilmselgelt

üle jõu. Majanduslikust olukorrast tulenevalt ja tema (sh asjaolu, resotsialiseerumisväljavaateid arvestades et süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata isik) jätab

kohus osa menetluskuludest riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Riigi kanda jätab kohus menetluskulud summas 1100 eurot. Küll ei saa ega pea riik kandma rahalist vastutust kõigi alaealise kriminaalasja menetlemisega seotud

kulude eest ki S (KrMS § 108 lg 3 lubab riigi kanda jätta üksnes osa kuludest). üüdistataval

menetluskulude tasumiseks vahendid puuduvad. Seetõttu on õiglane umbkaudselt poolte

menetluskulude osas kohaldada KrMS § 188 - kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud

hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või

kasvatusasutusele. Viidatud sätte alusel jätab eurot solidaarselt süüdistatava kohus menetluskulud summas 1076,82

vanemate M. Sse ja K. Sse kanda. Vanemate vanuse järgi on tegemist tööealiste inimestega.

Tõendid, mille alusel saaks eeldada, et vanemad ei suuda kanda süüdistatava asemel

menetluskulu d asja materjalide juures puuduvad. Menetluskulude si kohtu määratud ulatuses, s annab M- S. S üüdistatava kanda mitte jätmine sele võimaluse keskenduda omalt poolt täielikult tsiviilhagide hüvitamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rubo Kikerpill kohtunik