2-13-61894/84 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

14. juuni 2016. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-13-61894

Tsiviilasi

OÜ XXXX hagi XXXX, XXXX ja XXXX vastu

solidaarselt 2 751,03 euro nõudes ja alternatiivselt

osavõlgnevuse nõuetes

Tsiviilasja hind

2 751,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ XXXX(registrikood XXXX), lepinguline

esindaja advokaat Ardi Rebane

Menetluses osalevad kostjad: XXXX(isikukood XXXX)

ja XXXX(isikukood XXXX), lepinguline XXXX

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 31. mail 2016, millel osalesid hageja

lepinguline esindaja advokaat Ardi Rebane, kostja

XXXX ja kostja XXXX lepinguline esindaja XXXX

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja OÜ XXXX25. mai 2016 loobumine hagist XXXX vastu

solidaarselt 2 751,03 euro nõudes ja alternatiivselt osavõlgnevuse 125,17 euro

nõudes.

2. Jätta punktis 1 nimetatud nõudega seotud menetluskulud hageja kanda.

3. Rahuldada

kostja

XXXX

taotlus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaks-

määramiseks osaliselt ja mõista hagejalt OÜ XXXX(registrikood XXXX) kostja

XXXX(isikukood XXXX) kasuks välja menetluskulude hüvitis summas

102,24 eurot (õigusabikulu).

4. Lõpetada tsiviilasja menetlus OÜ XXXX hagis XXXX vastu solidaarselt

2 751,03 euro või alternatiivselt osavõlgnevuse 125,17 eurot nõuetes.

5. Jätta rahuldamata OÜ XXXX hagi XXXX vastu solidaarselt 2 751,03 euro ja

alternatiivselt osavõlgnevuse 128,75 euro nõuetes.

6. Jätta punktis 5 nimetatud nõudega seotud menetluskulud hageja kanda.

7. Määrata kindlaks, et kostjal XXXX senised menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 4 peale võivad hageja ja kostja XXXX ning

punkti 3 peale kostja XXXX esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

2-13-61894

2 (8)

Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel

tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Käesoleva otsuse resolutsiooni punktide 5 – 7 peale võivad hageja ja kostja XXXX esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress

talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid

mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon-

kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. OÜ XXXX(hageja) esitas 31. detsembril 2013 hagi Tallinnas XXXX asuva elamu

(edaspidi „elamu”) korteriomanike vastu solidaarselt 2 751,03 euro ja alternatiivselt

osavõlgnevuse nõuetes. Maakohus jättis hagi kõikide kostjate osas rahuldamata 25. septembri

2014. aasta otsusega. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 24. märtsi 2015. aasta otsusega

maakohtu otsuse osaliselt kostjate XXXX (kostja I), XXXX(kostja II), XXXX ja XXXX osas

ning saatis tühistatud osas asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.

2. Asja uuel läbivaatamisel jättis maakohus 27. jaanuari 2016. aasta määrusega hagi

läbivaatamata kostja XXXX osas. Kohus lubas 4. veebruari 2016. aasta määrusega kostja

XXXX õigusjärglasel XXXX(kostja III) astuda menetlusse nimetatud kostja asemel.

Kostja III esitas 3. veebruaril 2016 aegumise vastuväite. Hageja esitas 25. mail 2016

täiendavad seisukohad, tõendid ning avalduse hagist loobumiseks kostja III osas. Hageja

avaldas samas menetlusdokumendis, et ta loobub algses hagis esitatud alternatiivsest lepingu

täitmise ja lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõuetest.

Kohtuistung toimus 31. mail 2016, kus osalesid hageja, kostja I ja esindaja vahendusel

kostja III. Kostja III teatas, et tal puuduvad vastuväited hageja loobumise taotlusele, aga ta

soovib menetluskulude hüvitamist. Hageja ja kostja I sõlmisid istungil kompromissi, mille

kohus kinnitas 31. mai 2016. aasta määrusega. Hageja esitas istungil taotluse kostja II osas

tagaseljaotsuse tegemiseks.

3. Menetlus oli peatunud alates 27. juulist 2014 kuni 4. veebruarini 2016.

HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja nõuab pärast kostja III vastu nõudest loobumist ja kostjaga I kompromissi

sõlmimist kostjalt II kui korteriomanikult esimese võimalusena 2 751,03 euro hüvitamist

(solidaarnõue) või osavõlgnevusena 128,75 euro maksmist.

5. Tallinna linn andis hagejale (kui AS XXXXõigusjärglane) elamute haldamise kohustuste

täitmise lepinguga muuhulgas hooldada ja majandada elamu. Korteriomanikega sõlmis hageja

2-13-61894

3 (8)

suulised lepingud, mille alusel hageja osutas ja vahendas elamu haldus- ja hooldusteenust, mh

teostas remonditöid.

Remonditöid teostati elanikelt laekunud sihtotstarbeliste maksete arvelt, aga lisaks kasutas

hageja selleks omavahendeid, mille tagasisaamiseks määras korteriomanikele haldus- ja

hooldusteenuste eest esitatavatel arvetel haldus- ja hooldustasus sisalduvad nn remondifondi

tasutavad summad. Remondifond oli moodustatud elamu kui terviku, st korteriomanike

kaasomandis olevate maja osade remondiks ja hoolduseks.

Hoolimata korteriühistu asutamisest 14. juulil 2010, jätkas hageja korteriomanike ja

korteriühistu nõusolekul elamu korteriomanikele haldusteenuse osutamist (vajadusel ka

remonditööde teostamist), esitades selle kohta arveid mitte korteriühistule, vaid

korteriomanikele. Hageja lõpetas elamu haldamise 1. septembril 2010.

6. Hageja koostas 2010. aasta detsembri seisuga elamu haldamise ja majandamise

üleandmise-vastuvõtmise akti projekti. Nimetatud akti kohaselt oli 31. detsembri 2010 seisuga

perioodil 1. aprillist 1997 kuni 31. detsembrini 2010 korterite haldustasude koosseisus elamu

remondiks määratud 809 915,25 Eesti krooni. Samal ajavahemikul oli elamu remondiks

tegelikult kulutatud 2 007 528,90 Eesti krooni, millest 1 197 613,65 Eesti krooni moodustas

elamu korteriomanike poolt võetud laen ning 31. detsembri 2010 seisuga oli laenu jääk

1 154 569,33 Eesti krooni. Seega oli korteriomanike arvetele määratud ja remondiks tegelikult

kulutatud summade vahe 43 044,32 Eesti krooni ( =2 007 528,90 – 809 915,25 – 1 154 569,33)

ehk 2 751,03 eurot. Nimetatud akt jäi allkirjastamata. Seega jäi poolte vahel saavutamata

kokkulepe ka selles osas, kuidas korteriomanike arvetel märgitud ja remondiks tegelikult

kulutatud summade vahe hagejale hüvitatakse.

Hageja leiab, et tal on alusetust rikastumisest tulenev tehtud kulutuste hüvitamise nõue

korteriomanike vastu. Hageja kulutas vahendeid elamu korrashoiuks, sh remonditöödeks,

eeldusel, et ta saab tehtud kulutused korteriomanikelt maksegraafiku alusel tagasi. Kuivõrd

elamu faktilise haldamise üleandmisel jäi poolte vahel kulutuste hüvitamise kokkulepe

saavutamata ning samaaegselt lõppes hageja kohustus elamut hallata, langes ära tehtud

kulutuste hüvitamise õiguslik alus. Hageja nõue põhineb eelkõige asjaolul, et hageja

lahkumisel haldamiselt ei tagastatud hagejale tema poolt maja remondiks ja hooldamiseks

tehtud kulutusi, mida korteriomanike remondifondi maksed ei katnud.

Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et tal on korteriomanike vastu alusetust

rikastumisest tulenev nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 ning alternatiivselt sama seaduse

§ 1042 või § 1028 lg 1 alusel. Remondifond oli moodustatud elamu kui terviku, st

kaasomanike kaasomandis olevate maja osade remondiks ja hoolduseks, mistõttu vastutavad

korteriomanikud hageja ees solidaarselt..

7. Hageja taotles algselt jätta menetluskulud kostjate kanda. Tulenevalt kompromissist

kostjaga I ja hagist loobumisest kostja III osas, tõlgendab kohus hageja taotlust selliselt, et

hageja taotleb jätta menetluskulud kostja II kanda. Hageja nõuab õigusabikuluna

1 963,67 euro hüvitamist, mis moodustub esindajatasust määraga 100–110 eurot tunnis (ilma

käibemaksuta) 13,67 töötunni eest ja riigilõivust 550 eurot. Hageja on käibemaksu-

kohustuslane. Hageja kinnitab, et kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega. Hageja

taotleb viivise väljamõistmist menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates

lahendi jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni.

Hageja vaidleb kostja III õigusabikuludele vastu ja leiab, et need on põhjendatud vaid

osaliselt. Kostja III vajalikud ja põhjendatud menetluskulud käesolevas asjas on 141,67 eurot

tunnihinnaga 100 eurot 1 t ja 25 min eest (lisandub käibemaks).

8. Kostja II ei ole hagile vastanud.

2-13-61894

4 (8)

Kostja III palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja III nõuab õigusabikuluna

975 euro hüvitamist, mis menetluskulude nimekirja kohaselt moodustub esindajatasust

määraga ca 180 eurot tunnis (koos käibemaksuga) 5,4 töötunni eest. Kostja III kinnitab, et ta

ei ole käibemaksukohustuslane ja kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja

menetlusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus lahendab esimesena hageja taotluse loobumise vastuvõtmiseks kostja III osas ning

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise (järgnevas osa I) ning seejärel hageja taotluse

kostja II osa tagaseljaotsuse tegemiseks ning menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise

(osa II).

I

10. Kohus tutvus hageja avaldusega hagist loobumiseks ja leiab, et loobumine tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja

menetlus kostja III vastu esitatud hagis lõpetada. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib

hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus

võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Ka TsMS

§ 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus.

11. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, siis kannab ta TsMS § 168 lg 4 kohaselt

kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu,

et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas ei ole kostja III hageja

nõuet rahuldanud. Seega jäävad kostja III menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus

määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses. TsMS § 174 lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades TsMS 5. jaos sätestatud erisusi. TsMS

§ 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste

ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku

§-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja

käiguga. Siiski ei ole kostja III esindaja ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust

arvestades kõigis positsioonides põhjendatud.

Kostja III esindaja tasumäär on 180 eurot tunnis koos käibemaksuga (150 eurot

käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja

tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 1. oktoobri 2013. aasta määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13;

13. novembri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 ja 9. detsembri 2013. aasta

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Riigikohus on hilisemas lahendis pidanud põhjendatuks

tasuks ka 147,49 eurot koos käibemaksuga (vt 9. märtsi 2016. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-182-15 p 14). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga

kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11. veebruari 2015. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-115-14, p 14 teine lõik). Käesolevas asjas ei ole kostja III esindaja nimetatud tasumäär

põhjendatud. Kohtu hinnangul ei vasta see asja sisule ja keerukusele. Samuti arvestab kohus,

2-13-61894

5 (8)

et kostja III lepinguline esindaja ei ole advokaat. Tuginedes kostja III esitatud dokumenditele

leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik tasumäär on 60 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks

20% summas 12 eurot, st kokku 72 eurot.

12. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei

saa

kuludelt

käibemaksu

tagasi

arvestada.

Kostja III

kinnitas,

et

ta

ei

ole

käibemaksukohustuslane. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa

kindlaksmääramisel õigusabikulu summa koos käibemaksuga.

13. Kohtu hinnang kostja III esindaja vajalikule ja põhjendatud ajakulule on järgmine:

Nr Kuupäev Toiming ja

ajakulu taotluses

Hageja vastuväited

Kohtu seisukoht

põhjendatud ja vajaliku

ajakulu kohta

09.01.16

kliendiga

nõupidamine

1:05 põhjendatud ja vajalik

ajakulu on 30 min

kohus nõustub

hageja

vastuväidetega

kõigis kostja III

kuluna nimetatud

positsioonides ja

peab tervikuna

põhjendatuks

esindaja ajakulu 1 t

ja 25 min vastavalt

tabelis toodud

jaotusele

0:30

03.02.16

hagi

materjalidega

tutvumine,

vastuse

koostamine hagile

3:45 kostja III esindaja on

samas asjas varasemalt

esindanud teisi kostjad

ja vastus hagile vastab

suures osas sõna-sõnalt

varasematele kostja

hagivastustele, seega

põhjendatud ajakulu

dokumentidega

tutvumiseks asja uuel

läbivaatamisel on

30 min ja hagi vastuse

koostamise ajakulu on

10 min

0:40

04.02.16

menetluse

uuendamise

määrusega

tutvumine

0:15 arvestades määruse sisu

ja mahtu on

põhjendatud ajakulu

5 min

0:05

30.06.16

kohtuistungiks

ettevalmistamine

0:20 arvestades, et hageja

loobus enne istungit

hagist kostja III vastu,

siis on põhjendatud

üksnes see ajakulu, mis

kulus hagist loobumise

tutvumisele - 10 min

0:10

Kokku

(tund:minut)

5:25

Kokku

(tund:minut)

1:25

(tundides)

5,42

(tundides)

1,42

Kohus määrab kostja III vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva

põhjal 102,24 eurot (lepingulise esindaja tasu 1,42 tunni eest tasumääraga 72 eurot tunnis).

Rahuldamata jääb kostja taotlus 872,76 euro saamiseks õigusabikulude osas ( = 975 – 102,24).

Kohus leiab, et selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluslikku käiku

arvestades põhjendatud.

14. TsMS § 433 lg 1 alusel võib esitada loobumise vastuvõtmisele määruskaebuse hageja ja

kostja III. TsMS § 178 lg-d 1, 2 ja 4 näevad ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

2-13-61894

6 (8)

määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid

ei hüvitata. Tulenevalt sellest saab menetluskulude jaotusele esitada määruskaebuse vaid

kostja III.

II

15. Kohus leiab, et kostja II suhtes tagaseljaotsuse tegemise menetluslikud eeldused on

täidetud, aga hagi kostja II vastu tuleb jätta rahuldamata selle õigusliku põhjendamatuse tõttu.

Kõnealuse nõude menetluskulud jäävad hageja kanda.

16. TsMS § 410 näeb ette, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, sh eelistungile, teeb kohus

kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja

arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab

kohus asja arutamise edasi. Kostja II istungile ei ilmunud ja hageja taotles istungil kostja II

osas tagaseljaotsuse tegemist. Kohus sedastab, et hageja taotluse rahuldamise peamine

menetluslik eeldus ehk kostja II istungilt puudumine on täidetud, sest kostja II on kohtukutse

kätte saanud, aga ei ole nõustunud kirjaliku menetlusega ega asja läbivaatamisega ilma temata.

Hageja avaldas istungil, et tema esimese alternatiivina esitatud nõue on mõista võlgnevus

välja solidaarselt ja teise eelistusena osavõlgnevusena. Seetõttu kontrollib kohus täiendavalt,

kas menetluslikus mõttes tagaseljaotsuse tegemine on lubatav.

Olukorras, kus hageja on esitanud nõudeid üksteist välistavatel alustel, võib olla otstarbekam

ning hageja huve rohkem arvestav jätta tagaseljaotsus tegemata ning lahendada asi sisuliselt

(vt Riigikohtu 16. aprilli 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-14 p 14). Riigikohus leidis

hilisemas lahendis, et tagaseljaotsuse võib kohus teha alternatiivsete nõuete korral, juhul kui

need nõuded ei ole üksteist välistavad (17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

129-14 p 16). Käesoleval juhul ei ole hageja alternatiivsed nõuded teineteist sel viisil

välistavad, et neis ei saaks teha tagaseljaotsust. Seega saab kohus kontrollida hageja nõudeid

tagaseljaotsuse tegemisel.

Siiski ei tulene eelnevast, et kohus peaks hagi kostja II vastu rahuldama. Nimelt sätestab

TsMS § 413 lg 1, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Käesoleval juhul tähendab kostja II vastamata jätmine ja istungilt puudumine menetluslikult

eelkõige seda, et kohus saab lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja II poolt

omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse tegemise menetluslikus olukorras tuleb aga kontrollida, kas

need asjaolud võimaldavad esitatud hagi õiguslikku rahuldamist.

17. TsMS § 5 lg 1 näeb ette, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438

lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende hagi aluseks

olevate asjaoludega, millele pool on viidanud (vt nt Riigikohtu 24. septembri 2008. aasta

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-08, p 11).

Hageja tõi hagi alusena esile otsuse p-des 5 ja 6 märgitud asjaolud, millest kohus saab eespool

p 16 neljanda lõigu järgi lähtuda nõuete lahendamisel. Sisuliselt väidab hageja, et elamu

2-13-61894

7 (8)

haldajana tegi ta 1. aprillist 1997 kuni 31. detsembrini 2010 kulutusi suuremas summas, kui

need kajastusid korteriomanikele esitatud arvetel. Need asjaolud võimaldavad nõuete

lahendamist kas lepingulise või lepinguvälise nõudena. Kuigi hageja on avaldanud, et ta ei

soovi tugineda lepingulist vastutust reguleerivatele normidele, siis ei ole hageja seisukoht

õiguse kohaldamise osas kohtule siduv.

18. Ajaliselt saab hageja nõudele kohaldada erinevaid õigusnorme.

Enne 2001. aasta 1. juulit reguleeris korteriomandi valitsemisel tehtud kulutuste kandmise

kohustust toonase korteriomandiseaduse § 10 lg 3, mis nägi ette, et (elamu) mõtteliste osade

majandamise kulutused kannavad korteriomanikud võrdeliselt neile kuuluvate mõtteliste

osade suurusega, aga korteriomanik ei vastuta kulutuste eest, mis ületavad mõtteliste osade

korrapärase korrashoiu ning remondi vajadused ja millega ta ei ole nõustunud. Alates

1. juulist 2001 tuleneb sama põhimõte kehtiva korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg-test 1–3.

Lisaks näeb KOS ette, milliste reeglite järgi toimub korteriomandite valitsemine kolmanda

isiku poolt, eelkõige säilitab valitseja korteriomanike vara muust varast eraldi (§ 21 lg 4

esimene lause) ning koostab iga-aastase majanduskava, mis mh kajastab kaasomandi eseme

korrashoiuks remondifondi tehtavate maksete suurust (§ 22 lg 1 p 4 ja lg 3).

Üldnormidena reguleerisid poolte võlasuhet enne 1. juulit 2002 Eesti NSV Tsiviilkoodeksi

(TsK) sätted ja sellest kuupäevast alates VÕS. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa

seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 järgi saab hageja

nõude alus olla VÕS normistikus, sest hageja ei väida nõude tekkimist enne 1. juulit 2002.

19. Kohus leiab, et hageja ei saa nn endise valitseja rollis nõuda korteriomanikult sellise

remondifondi summa tasumist, mida hageja ei ole kajastanud igakuistel arvetel ega muul

viisil teinud korteriomanikule selgelt arusaadavaks enne elamu majandamise ühistule

üleandmist. Eelkõige ei ole korteriomanikul kohustust kanda selliseid kulutusi, mida

korteriomanikud ei ole elamu valitsemise kuluna otsustanud või heaks kiitnud. Hageja ei ole

toonud esile asjaolusid, mis võimaldaks järeldada elamu korteriomanike tahet teha elamule

kulutusi suuremas summas, kui need rahalised vahendid, mis elanikud andsid hageja

käsutusse ja mida tuli hagejal hoida oma muust varast eraldi.

20. Lepingulisel alusel rahalise nõude rahuldamine eeldab, et kostjal oleks kas poolte

kokkuleppest tulenev kohustus maksta hagejale teatav rahasumma (varem TsK § 224, kehtiva

õiguse järgi VÕS § 108 lg 1) või oleks ta lepingu rikkumisega põhjustanud hagejale kahju

(TsK § 222 lg 1, VÕS § 115 lg 1). Hageja ei väida, et ta oleks kostjaga II sõlminud lepingu,

mis kohustanuks kostjat II enamaks kui esitatud arvetel märgitud rahasumma tasumiseks.

VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja ei ole esile toonud

asjaolusid, milles seisneb kostja II lepingurikkumine ja hageja kahju olukorras, kus hageja ei

heida kostjale II ette igakuiste arvete tasumata jätmist.

Hageja esile toodud asjaoludel ei ole võimalik nõuda raha kostjalt II ka muudel lepingulistel

alustel ega kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitisena. Sarnaselt on Tallinna

Ringkonnakohus samas asjas tehtud otsuse p-s 30 leidnud, et hageja ei toonud esile lepingu

rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid.

21. Samuti ei saa hagi rahuldada käsundita asjaajamise sätete alusel. VÕS § 1018 lg 1 p-d 1-3

sätestavad, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et

viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita

asjaajajal sama seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui soodustatu

kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või

2-13-61894

8 (8)

eeldatavale tahtele või asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata

soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele

asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline.

Hageja ei ole hagi alusena tuginenud, et kostja II on andnud oma heakskiidu hageja poolt

tehtud kulutustele või, et asjaajamisele asumine vastas kostja II huvile või tahtele. Samuti ei

nähtu hagi alusest, et asjaajamisele asumata jätmise korral oleks jäänud õigeaegselt täitmata

kostja II seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele

asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline.

22. Lõpuks kontrollib kohus hagi rahuldamise võimalust alusetu rikastumise normide järgi.

VÕS § 1028 lg 1 ja lg 2 p-d 1–3 näevad ette, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja)

midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt

tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

Üleandja ei või saajalt saadut tagasi nõuda, kui üleandmisega täideti mittetäielik kohustus,

õigus nõuda kohustuse täitmist oli üleandmise hetkeks aegunud, tühise tehingu täitmisena

saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte

eesmärgiga.

Kirjeldutud alusel ei ole hagi samuti võimalik rahuldada. VÕS § 1028 mõtte kohaselt

kuuluvad selle sätte alla juhtumid, kui kohustus langeb ära tagasiulatuvalt. Hageja esitatud

asjaoludest nähtub, et ta osutas ja vahendas korteriomanikele elamu haldus- ja hooldusteenust,

sh teostas remonditöid. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et tema kohustus on ära langenud

tagasiulatuvalt. Kuna hageja ei ole alusetu rikastumisest tuleneva saadu tagasiandmise nõude

aluseks olevaid asjaolusid esile toonud, ei kuulu hagi ka alusetu rikastumise sätete alusel

rahuldamisele.

23. Kuivõrd hageja ei ole hagi aluseks toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse

hageja nõude rahuldamiseks kostja II osas, siis tuleb jätta hagi rahuldamata.

24. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab kostja II osas hagi rahuldamata, siis jäävad vastavad menetluskulud hageja

kanda. Kostja II menetluses ei osalenud, seega määrab kohus kindlaks, et kostjale II

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik