4-16-1428/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Heli Väinaste

Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2016, Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number 4-16-1428

Väärteo väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 1 järgi asi V.E

Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere

politseijaoskonna patrullpolitseiniku

Vello Männiste

20.02.2016 kiirmenetluse otsus nr 10220152139754 väärteoasjas nr: 2590,16,000845

Kohtumenetluse pooled (isikukood Kaebuse esitaja: menetlusalune isik V.E xxx, elukoht xxxx, e-post: ); xxxx

: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Kohtuväline menetleja prefektuuri Rakvere politseijaoskond (F. R. Kreutzwaldi 5a, Rakvere)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Jätta (V.E) kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti V.E

(registrikood 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna kiirmenetluse otsus nr patrullpolitseiniku Vello Männiste 20.02.2016

1022015213

9754 väärteoasjas nr: 2590,16,000 , millega määrati 845 V.E-le

liiklusseaduse § 227 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 80 eurot, muutmata.

Rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arveldusarvele, märkides viitenumbriks otsuse numbri.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast

2

arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD . JA MENETLUSE KÄIK

1. 20.02.2016 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna

patrullpolitseinik kiirmenetluse otsuse nr 1022015 Vello Männiste 2139754 väärteoasjas nr:

2590,16,000845 V.E suhtes. Otsuse kohaselt V.E 20.02.2016 kell 21.00

Lääne Väike -Viru maakonnas -Maarjas Jaama tn 19, liikudes Kaarma suunas, juhtis mootorsõidukit registreerimismär xxxx giga xxxx asulas kiirusega 73 - +/ 3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 20 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h. Mõõdetud

mõõteseadmega STALKER II MDR nr AS004094. Sellega rikkus menetlusalune isik

liiklusseaduse (LS) § 1 2 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 1 järgi. 5 lg 1 p Menetlusalusele isikule V.E-le määrati LS § 227 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Karistust kergendavad või raskendavad asjaolud on puudunud.

2. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja 26.02.2016 esitas menetlusalune isik V.E

kaebuse kohtuvälise menetleja 20.02.2016 kiirmenetluse otsusele nr 10220152139754.

Kaebuse esitaja viitab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-6-07 p-le 6, mille

kohaselt on menetlusalusele isikule tema õiguste selgitamine ausa menetluse üks eeldusi.

Õiguste ja kohustuste tegelikust ja sisulisest selgitamisest ei saa rääkida siis, kui

menetlusalusele isikule ulatatakse õiguste ja kohustuste kirjalikku loetelu sisaldav menetlusdokumendi blankett koos sõnadega „lugege läbi ja kirjutage alla“. Õiguste selgitamine

süüteomenetluses tähendab esiteks nende suulist ettelugemist menetlusalusele isikule ning õiguste tegelikuks kasutamiseks ka piisava aja andmist. Üldjuhul tuleb õiguste ja kohustuste

selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. Kiirmenetluse otsuses, kus on õiguste ja kohustuste tekst, puudub kaebuse esitaja

allkiri, mis kinnitaks õiguste ja kohustustega tutvumist. Seega tuleb kaebuse esitaja allkirja

puudumist menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste all tõlgendada selliselt, et õigusi ja

kohustusi kaebuse esitajale ei tutvustatud ning seega puudus seaduses sätestatud alus kiirmenetluse läbiviimiseks. Arvestades eeltoodut on kaebuse esitaja seisukohal, et talle ei ole tutvustatud VTMS § s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi, mis on käsitletav - VTMS § 150 lg 2 järgi väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena. Kiirmenetluse otsuses on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli lahtrisse „allkirjad“ märgitud järgmine sõnastus:

„Väärteomenetluse seadustiku § s 19 ettenähtud õigused ja kohustused on mulle teatavaks -

tehtud, mulle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Olen teadlik, et

kiirmenetlusega nõustumise korral on menetlusalusel isikul kohustus anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Ütluste või allkirja andmisest keeldumine loetakse kiirmenetlusega

mittenõustumiseks ja alustatakse üldmenetlust“. VTMS § 19 sätestab menetlusaluse isiku õigused ja kohustused. VTMS § 19 lg 1 p 4 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus anda ütlusi, mitte kohustus. Kaebuse esitaja on seisukohal, et nimetatud sõnastuse kasutamine ülekuulamise protokollis on eksitav ning vastuolus VTMS § 1 ga 4. Seega on kohtuväline menetleja, 9 lg 1 p- tehes menetlusalusele isikule kohustuseks anda ütlusi, rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS

§ 150 lg 2 mõttes, mis on kaasa toonud ebaseadusliku otsuse. Eeltoodust tulenevalt taotleb kaebuse esitaja PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 20.02.2016 kiirmenetluse otsuse nr 10220152139754 tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist V.E väärteoasjas LS § 227 lg 1 järgi VTMS § 29 alusel.

3. 04.04.2016 kohtule saabunud vastuskirjas V.E kaebusele märgib kohtuväline

menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, et kaebuse

3

esitaja väide, et kiirmenetluse otsusel puudub kiirmenetluse otsuse pöördel VTMS § 19 menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste all isiku allkiri ei pea paika, kuna kogu kiirmenetluse otsus on nõuetekohaselt koostatud ja allkirjastatud, seda nii protokollija kui ka kaebuse esitaja

poolt. Lähtuvalt eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et väärteoasja nr: 2590,16,000845 on menetletud vastavalt seadustikule ja määratud karistus on proportsionaalne

isiku süüga. Väärtegu on tõendamist leidnud kogutud ja kontrollitud tõenditega. Kiirusemõõteseade oli tehniliselt korras ja omas kehtivat taatlust. Kiiruse mõõtmise teostamisel

on järgitud kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika nõudeid.

Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Eeltoodust lähtuvalt palub kohtuväline menetleja jätta Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Vello Männiste u otsus väärteoasjas nr: 2590,16,000845 muutmata ja kaebus rahuldamata.

. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib -

maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha

lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Antud juhul on kohtumenetluse pooled asja lahendamisega kirjalikus menetluses, nõustunud mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.

5. tleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei Menetledes väärteoasja kohtuvälise mene

kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Vas - tavalt VTMS § le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistava - id

asjaolu kas teo on sid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3)

pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

6.

LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h. LS § 227 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning

süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74-

4

10). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest.

Menetlusalusele isikule on kohtuvälise menetleja 20.02.2016 kiirmenetluse V.E-le otsusega määratud LS § 227 lg 1 alusel karistus selle eest, et ta 20.02.2016 kell 21.00 juhtis Lääne Väike mootorsõidukit -Viru maakonnas -Maarjas Jaama tn 19, liikudes Kaarma suunas,

xxxx giga xxxx asulas kiirusega 73+/- registreerimismär 3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 20 km/h.

7. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 57 lg 1 p 8 kohaselt tuleb kiirmenetluse otsuses märkida väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid, sama §-i p 81 -i p 9 kohaselt menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta ning sama § kohaselt väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt. Käesolevas asjas on tõenditeks tunnistaja ütlused, kiirusmõõturi kasutamise protokoll. menetlusaluse isiku ja

Kiirmenetluse otsuses on menetlusaluse isiku V.E ütlused : „Juhtisin (tl 15) mootorsõidukit Väike Maarjas Jaama tänaval, ületasin lubatud sõidukiirust, arvasin, et as - ula on lõppenud.“ V.E ütluste all on tema allkiri.

Tunnistaja J S (tl 16 ja tl 16

, et ta oli 20.02.2016 patrullis koos ütlustest pöördel) nähtub patrullpolitseinik Vello Männistega. Nad mõõtsid Väike Maarjas mootorsõidukite sõidukiirust - .

Kella 21.00 ajal tuli Väike rsõiduk -Maarja Pikk tn poolt mooto xxxx reg nr xxxx, mille sõidukiiruseks oli 73 km/h. Kontrollimisel selgus, et mootorsõiduki juhiks oli V.E, kes olevat kiirust ületanud kuna arvas, et asula on lõppenud. ,

Kiirusmõõturi kasutamise protokollist pöördel) nähtub, et 20.02.2016 Väike (tl 17 ja tl 17 -

Maarjas patrullpolitseinik Vello Männiste teostas riikliku järe

levalve korras V.E

(isikukood 35812272716) xxxx xxxx poolt juhitud mootorsõiduki registreerimismärgiga

liikumiskiiruse mõõtmist 20.02.2016 kell 21.00 Väike aarjas Jaama tn 19, sõidu suund: -M

Kaarma. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul: 50 km/h. Mõõtmiseks kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker II MDR nr AS004094, mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRSS-15/00270. Seade oli testitud 20.02.2016 kell 16.00 ning oli

töökorras. Mõõtmise tehiolude kirjeldus: koht - halb, valgustus pimeaeg, tehisvalgus; asulasisene tee, nähtavus – – ilmastik sademeteta, teeolud – – mär

g, teekate kattega tee; – kahesuunaline tee. Mõõtja sõiduki asukoht: seistes kõrvalteel. Kiirusmõõturi paigaldus mõõtmise ajal: käes hoitud. Kiirusmõõturit

kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Sõiduki sõidukiiruse

mõõtmiseks valiti mõõterežiim: mõõtmine paigal seistes, kiirema objekti jälgimine. Mootorsõiduk: lähenes, liikus üksinda. Seadme helisignaal (Doppleri helisignaal) oli: ühtlaselt

tõusev/kõrgenev. Kiirusmõõturi lugem 73 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/

- 3 km/h.

Lõplik mõõtetulemus 70 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit: jah. Mõõtmise ajal ei kasutatud video/helitehnikat. Isiku, tunnistaja, mõõtja ja protokollija allkirjad.

Seega on tõendatud, et menetlusalune isik V.E rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes toime LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. LS § 227 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo p toime hooletusest, kuna menetlusaluse isiku ja ani V.E tunnistaja ütlustest nähtub, et V.E ületas lubatud sõidukiirust, sest arvas, et asula on

5

lõppenud. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti - ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. -

8.

kiirmenetlust kohaldada juhul, kui VTMS § 55 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja

väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on: 1) teatatud tema

õigused ja kohustused, mis on ette nähtud VTMS §

-s 19; 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik n

õustub kiirmenetlusega.

Kohus leiab, et väärteo toimepanemise asjaolud on selged ning väärteo toimepanemine on

tõendatud menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega ning kiirusmõõturi kasutamise

protokolliga.

Kaebuse kohaselt puudub kiirmenetluse otsuses menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste loetelu all menetlusaluse isiku allkiri ning seda tuleb tõlgendada selliselt, et kaebuse esitajale

ei ole õigusi ja kohustusi tutvustatud ning seega puudus seaduslik alus kiirmenetluse

läbiviimiseks. Kohus märgib, et menetlusaluse isiku poolt kohtule edastatud kiirmenetluse

otsuse koopial - puudub tõesti VTMS § st 19 tulenevate õiguste ja kohustuste loetelu all menetlusaluse isiku allkiri. Samas kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud väärteoasja nr: 2590,16,000845 toimikus oleval kiirmenetluse otsusel (tl 15 pöördel), kus on loetletud V™S § st 19 tulenevad menetlusaluse isiku õigused ja kohustused, on olemas menetlusaluse isiku - allkiri, mis kinnitab õiguste ja kohustustega tutvumist.

Samuti on menetlusalune isik allkirjastanud kiirmenetluse otsuses (tl 15) lahtri, kuhu on kirjutatud: „Väärteomenetluse seadustiku § s 19 ettenähtud õigused ja kohustused on mulle -

teatavaks tehtud, mulle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Olen teadlik, et kiirmenetlusega nõustumise korral on menetlusalusel isikul kohustus anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Ütluste või allkirja andmisest keeldumine loetakse kiirmenetlusega

mittenõustumise s ja alustatakse üldmenetlust.“ k M stunud enetlusalune isik on nõu

kiirmenetlusega, andes selle kohta oma allkirja. Samuti on menetlusalune isik märkinud kuupäeva 20.02.2016 ja allkirjastanud kiirmenetluse otsuses lahtri „Mulle on võimaldatud anda väärteo kohta ütlusi, olen tutvunud väärteo kirjeldusega ning nõustun kiirmenetlusega. Otsuse ärakirja sain kätte, kinnitan blokis „isiku andmed“ märgitud andmete õigsust.“

Seega on täidetud kõik VTMS § 55 lg s 1 sätestatud eeldused kiirmenetluse kohaldamiseks. -

9. Menetlusalune isik märgib oma kaebuses, et ülekuulamise protokollis kasutatav sõnastus: „Olen teadlik, et kiirmenetlusega nõustumise korral on menetlusalusel isikul kohustus anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi.“ on eksitav ning vastuolus VTMS § 19 lg 1 p-ga 4. VTMS

§ 19 lg 1 p 4 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus anda ütlusi, mitte kohustus. Seega

kohtuväline menetleja, tehes menetlusalusele isikule kohustuseks anda ütlusi, on rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes, mis on kaasa toonud ebaseadusliku otsuse.

Kohus märgib, et andma ütlusi väärteo kiirmenetluse kohaldamisel peab menetlusalune isik toimepanemise kohta. VTMS § 56 lg 4 kohaselt, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

isik (s.o füüsilisest isikust menetlusalune isik või juriidilisest isikust menetlusaluse isiku

seaduslik esindaja) keeldub ütluste, allkirja või kinnituse andmisest, loetakse see

kiirmenetlusega mittenõustumiseks. Keeldumine märgitakse ülekuulamisprotokolli või kii -

rmenetluse otsuse plangile või heli ja videosalvestatakse ning alustatakse üldmenetlust.

6

VTMS § 57 lg 1 p 81

menetlusaluse isiku sätestab samuti, et kiirmenetluse otsuses märgitakse ütlused väärteo toimepanemise kohta.

Seega, kui menetlusalune isik nõustub kiirmenetlusega, siis tuleb tal anda väärteo

toimepanemise kohta ütlusi. ega võrreldes üldmenetlusega Tegemist on kiirmenetluse erisus

ning kohus ei leia, et sellise sõnastuse kas on väärteomenetlusõiguse oluline utamine rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes. Kohus märgib, et kasutatav sõnastus teeb ütluste andmise kohustuseks

kiirmenetlusega nõustumise korral, kuid menetlusalusel isikul on õigus kiirmenetlusest ja ütluste andmisest keelduda.

10. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise alus i - siku süü. Leidis tõendamist, et LS § s 227 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt

ja õig

usvastaselt toime pannud menetlusalune isik V.E. Väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Karistus väärteo eest määrati

selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt.

LS § 227 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 sätestab, et

kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. VTMS

§ 55 lg 2 p 1 kohaselt võib kiirmenetluses määrata füüsilisele isikule kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahvi. Menetlusalusele isikule V.E-le määras kohtuväline menetleja LS § 227 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 20 trahviühikut, s.o 80 eurot, milline karistus on suurem

ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast. KarS § 56 lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistu menetlusalust isikut V.E ei ole sregistri väljavõttest (tl 18) nähtub, et

registrisse kantud. V.E puhul karistust Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on

kergendavad ja raskendavad asjaolud puudunud. Kohus märgib, et lubatud suurimat sõidukiirust ületav juht ohustab oma teoga nii ennast kui ka teisi liiklejaid, kuna juhil ei ole

võimalik õigeaegselt ja ohutult reageerida ootamatult tekkivatele olukordadele. Kohtu

hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus proportsionaalne menetlusaluse isiku süüga. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule V.E-le

ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suurema rahatrahvi määramisega

arvestanud karistuse määramise üld ja eripreventiivseid eesmärke ning võimalust teda just - sellise karistusega mõjutada hoidumaks edasistest LS nõuete rikkumistest.

11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1, § 132 p-st 1, § 133 134 jätab kohus - Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseiniku Vello

Männiste 20.02.2016 kiirmenetluse väärteoasjas nr:

otsuse nr 10220152139754 2590,16,000845 muutmata ja V.E kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik