3-16-839/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(9)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-839 Haldusasi Leonhard Weiss RTE AS kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 20.04.2016 otsuse nr 66-16/171484 tühistamiseks ja AS Eesti Raudtee juhatuse 29.03.2016 koosoleku protokolli nr 311 punkti 2 tühistamiseks osas, milles jäeti riigihanke viitenumbriga 171484 osas 1 Leonhard Weiss RTE AS kvalifitseerimata ja tunnistati edukaks OÜ JJ-Projekt pakkumus Menetlusosalised Kaebaja (vaidlustaja) – Leonhard Weiss RTE AS, esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok Vastustaja (hankija) – AS Eesti Raudtee, esindaja vandeadvokaat Priit Lätt Kolmas isik – OÜ JJ-Projekt, esindaja Jüri Järvsalu Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Lubada kaebuse täpsustamist selliselt, et kaebus hõlmab AS Eesti Raudtee juhatuse 29.03.2016 koosoleku protokolli nr 311 punkti 2 tühistamist ka osas, milles riigihanke viitenumbriga 171484 osas 1 tunnistati edukaks OÜ JJ-Projekt pakkumus. 2. Jätta kaebus rahuldamata. 3. Mõista Leonhard Weiss RTE AS-lt AS Eesti Raudtee kasuks välja menetluskulu 1187,49 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.06.2016.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AS Eesti Raudtee (hankija) avaldas 19.02.2016 riiklikus riigihangete registris lihthankena läbiviidava riigihanke „AS Eesti Raudtee rööpmestiku korrashoid 2016“ (viitenumber 171484) hanketeate (HT). HT osa III punkti 2.3 alapunkti 2 kohaselt pidi pakkuja tööde teostamisel kaasama kvalifitseeritud tööjõu, kes omab vähemalt raudtee teemehaanik tase 4 kutsetunnistust,

2(9) osakutse raudtee keevitusetööde tööjuht. Riigihange oli jagatud kaheks osaks. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid riigihanke osas 1 (rööpaotste pealekeevitus) pakkumuse kaks pakkujat. 2. AS Eesti Raudtee juhatuse 29.03.2016 koosoleku protokolli nr 311 (tl 38) punkti 2.1.1 kohaselt on hankija teinud riigihankes järgmised otsused: 1) kvalifitseerida OÜ JJ-Projekt; 2) jätta Leonhard Weiss RTE AS kvalifitseerimata; 3) tunnistada riigihanke osades 1 ja 2 OÜ JJ- Projekt pakkumus vastavaks ja edukaks. Leonhard Weiss RTE AS jäeti kvalifitseerimata põhjusel, et tal puudub nõutud kvalifikatsiooniga keevitustööde juht. 3. Leonhard Weiss RTE AS esitas 30.03.2016 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse taotlusega tunnistada kehtetuks riigihanke osas 1 tehtud hankija otsused, millega jäeti Leonhard Weiss RTE AS kvalifitseerimata ja tunnistati edukaks OÜ JJ-Projekt pakkumus. 4. VAKO jättis 20.04.2016 otsusega nr 66-16/171484 vaidlustuse rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 5. Leonhard Weiss RTE AS esitas 29.04.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada VAKO 20.04.2016 otsus ja hankija 29.03.2016 protokolliline otsus osas, milles jäeti kaebaja riigihanke osas 1 kvalifitseerimata. Kõik keevitustööde juhid, kellele kaebaja pakkumuses tugines (S. S., I. M., A. T.), vastavad HT osa III punkti 2.3 alapunktis 2 esitatud kvalifitseerimisnõudele, kuid kaebaja kvalifitseerimiseks piisab sellest, kui kvalifitseerimisnõue on täidetud ühe spetsialisti puhul. Esimene vaidlusküsimus on, kas raudtee teemehaaniku (TM) 4 tervikkutse katab ära TM 4 osakutse. S. S. täidab kvalifitseerimisnõude, sest kuigi tal puudub TM 4 osakutse „raudtee keevitustööde tööjuht“, on tal olemas TM 4 tervikkutse, mis katab ära osakutse. VAKO on selles küsimuses tuginenud üksnes A. Lookeni arvamusele, kuid pole analüüsinud muid allikaid. Kutseseaduse (KutS) § 31 lg-st 1 ja § 21 lg-st 1, Kutsekoja kodulehel avaldatud „Kutsestandardi koostamise ja vormistamise juhendist”, juhendmaterjali „Üldised kompetentsid. Kvalifikatsiooniga seonduvad terminid“ p-dest 1.2.2. ja 2.1. ning „Eesti kutsesüsteemi kvaliteedi käsiraamatust“ järeldub, et kui kutse omamine tõendab vastavust tervele kutsestandardile, siis osakutse omamine tõendab vastavust üksnes osale kutsestandardist. Osakutse on kitsam osa kutsest, hõlmates üksnes teatud osa kutsekvalifikatsioonist (kas ühe või mitu tööosa), samas kui kutse hõlmab kogu kutsekvalifikatsiooni. Osakutset võimaldatakse üksnes juhul, kui mingeid kutse koosseisu kuuluvaid tööosasid on võimalik käsitleda tööturul tähtsust omava tervikuna. Seega osakutse võimaldab inimesel tõendada oma oskusi üksnes teatud terviklikule osale kutsest ilma, et inimene peaks omandama kogu kutse. Seevastu kogu kutset omav inimene ei pea täiendavalt hankima osakutset, kuna osakutse on juba kaetud tervikliku kutsega. A. Lookeni arvates ei kata tervikkutse ära osakutset, kuid ta pole enda seisukohta põhjendanud. Hankija asus VAKO-s seisukohale, et ülalviidatud teoreetiline käsitlus sellest, kas tervikkutse katab ära osakutse, ei oma tähtsust, vaid võrdlema peab tervikkutse ja osakutse tööosasid ning kompetentse. TM 4 kutsestandardis sisalduvate kompetentside ja tööosade võrdlusest ning TM 4 kutsestandardi lisaks 2 olevast tabelist „Tööosad ja tööülesanded“ ilmneb, et kõik teised TM 4 osakutse kompetentsid peale „rööpaühendite kokkukeevitamise“ on kaetud TM 4 tervikkutse kompetentsidega. Enamike võrreldud tööosade ja kompetentside puhul sisaldavad tervikkutsele ette nähtud punktid lisaks veel ka mitmeid töid, mida osakutsele ette nähtud punktid ei sisalda. See kinnitab, et tervikkutse on laiema pädevusega kui osakutse ning tervikkutse pädevused katavad osakutse pädevused. Lisaks viitab kaebaja kutsestandardi punktile A.7., kus on esitatud vastavat kutset omavate isikute enamlevinud ametinimetused, mh on seal nimetatud ka „keevitustööde juht“. TM 4 tervikkutsega katmata rööpaühendite keevitamise kompetents ei

3(9) oma antud juhul kvalifikatsiooninõude täidetuse tuvastamisel tähtsust, sest vaidluse all on kaebaja tuginetud keevitustööde juhi kompetents, mitte keevitajate kompetentsid. Asjaolu, et TM 4 tervikkutset omav isik ei või tegeleda ise rööpaühendite keevitamisega, ei tähenda, et ta ei võiks keevitustöid juhtida või korraldada. Asjaolu, et TM 4 tervikkutset omav isik võib tegeleda rööpaotstele pealekeevituse korraldamisega, tuleneb selgesõnaliselt TM 4 kutsestandardi B.2.29. alapunktist 10. Kui võrrelda eeltoodud punkti osakutse suhtes kehtiva punktiga B.2.30., siis osakutse kompetentside sõnastusest nähtub, et osakutset omav isik ei võigi pealekeevitustöid korraldada, vaid tema pädevus piirdub üksnes nende keevitustööde tegemisega. TM 4 tervikkutse ja osakutse kompetentside võrdlus näitab A. Lookeni arvamuse ekslikkust. VAKO pole kompetentside võrdlusele tähelepanu pööranud. Kutseregistri kohaselt omab TM 4 tervikkutset 55 inimest ja TM 4 osakutset „keevitustööde tööjuht“ ainult 3 inimest. Sellise proportsiooni põhjuseks on isikute arusaam kutsesüsteemist selliselt, et tervikkutse katab ära osakutse. Teine vaidlusküsimus on, kas TM 4 koos TM 3 osakutseks oleva „raudtee keevitaja“ kutsekvalifikatsiooniga katab ära TM 4 osakutse „raudtee keevitustööde juht“. Juhul, kui TM 4 tervikkutse ei kata ära TM 4 osakutset, siis S. S. puhul on kvalifitseerimisnõue täidetud TM 4 tervikkutse ja TM 3 osakutseks oleva „raudtee keevitaja“ kombinatsiooniga. Kuigi keevitustööde juht ei pea ise tegelema keevitamisega, siis isegi, kui pidada „rööpaühendite keevitamise“ kompetentsi oluliseks, on see kompetents lisaks TM 4 osakutsele olemas ka TM 3 osakutset „raudtee keevitaja“ omaval spetsialistil (TM 3 kutsestandardi p B.2.20. alapunkt 2, kutsestandardi lisaks 2 olev tabel „Tööosad ja tööülesanded“). Selles vaidlusküsimuses ei ole VAKO üldse seisukohta võtnud ning ka A. Looken ei ole selles osas arvamust avaldanud. VAKO leidis otsuse p-s 11.1.: „Vaidlustus põhineb eeldusel, et terviklik kutse katab ära osakutse, st et raudtee teemehaanik, tase 4, kutse täidab selle osakutseks oleva raudtee keevitustööde tööjuhi taseme. Tulenevalt A. Lookeni selgituse p-st see nii ei ole.“ See VAKO ekslik järeldus puudutab ainult vaidlusküsimust nr 1, mitte aga seda, kas TM 4 tervikkutse kombineeritult TM 3 osakutsega „raudtee keevitaja“ katab ära TM 4 osakutse. Kolmas vaidlusküsimus on, kas nn vana süsteemi TM III katab ära nn uue süsteemi TM 4 osakutse. Kui kohus tuvastab esimeses või teises vaidlusküsimuses, et S. S. puhul on kvalifikatsiooninõue täidetud, siis ei oma kolmas vaidlusküsimus tähtsust. Kaebaja arvates tuleb nn vana kutsesüsteemi TM III (vana süsteemi kõrgeim tase) võrdsustada nn uue kutsesüsteemi TM 5 tervikkutsega (uue süsteemi kõrgeima tasemega). Kaebaja tunnistab, et kolmas vaidlusküsimus on vaieldav ning erinevalt vaidlusküsimustest nr 1 ja 2 ei tulene kaebaja seisukoht otseselt KutseS-ist ega kutsestandarditest, vaid praktikast. Praktikas loetakse nn vana süsteemi alusel väljastatud kehtiv kutsetunnistus tasemele TM III võrdsustatuks nn uue süsteemi alusel väljastatava kutsetunnistusega tasemele TM 5. Muuhulgas on hankija oma hangetes läbivalt võrdsustanud nn vana kutsesüsteemi taseme TM III nn uue kutsesüsteemi tasemega TM 5: „/.../ raudtee teemehaanik tase 5 (endine nimetus raudtee teemehaanik III)“ (nt riigihangetes viitenumbriga 171212, 171847, 170786 HT p-des III.2.3). Asjaolu, et nn vanas süsteemis puudus keevitustööde tööjuhi osakutse või et taseme III puhul ei olnud reguleeritud keevitusega seonduvaid tegevusi, ei tähenda, et taset III omav raudtee teemehaanik ei võinud keevitustöid juhtida. Kutsestandardi kohaselt III tasemest kõrgemat taset polnud. Järelikult oli sellist taset omaval inimesel õigus juhtida ka keevitustöid. Kutsestandardi punktis 7.2.1. nimetatud raudtee, pöörmete, ülesõiduja ülekäigukohtade ehitus ja korrashoid hõlmab kaebaja hinnangul ka keevitust ja keevitustööde juhtimist. Kaebaja tuginetud I. M. ja A. T. omavad nn vana süsteemi TM III kutsetunnistust, mis on võrdsustatav uue süsteemi TM 5 kutsetunnistusega ning mis katab ära TM 4 ja selle osakutse. Lisaks on nimetatud isikutel ka hankija enda poolt väljastatud kehtivad keevitusmeistri kvalifikatsioonitunnistused. 6. OÜ JJ-Projekt esitas 05.05.2016 seisukoha.

4(9) Vastustaja ja VAKO on leidnud, et kaebaja poolt esitatud isikud ei ole tööde tegemiseks pädevad, rääkimata asjaolust, et nende kogemus ja oskused oleksid võetud kahtluse alla (ka sellisel juhul oleks taoliste „spetsialistide“ poolt teostatud tööd kahtlust äratavad ja tõstaksid ebakvaliteetselt teostatud tööde riski). Kaebaja tõi vaidlustuses välja, et pakkumusega koos esitatud kutsetunnistustest justkui nähtuks, et kaebaja poolt tuginetud A. T.le on väljastatud nn vana süsteemi kohane TM III kutsetunnistus kehtivusega kuni 21.05.2017 ja I. M.le sama taseme kutsetunnistus kehtivusega kuni 23.08.2016. Kaebaja väite kohaselt on neil mõlemal ka kehtivad, hankija enda väljastatud keevitusmeistri kvalifikatsioonitunnistused. Kolmandale isikule teadaolevalt on kaebaja pakkumuses esitatud spetsialistidel rööbaste kokkukeevitamise (termiitkeevituse) pädevus, kuid puudub riigihankes nõutav pealekeevitustööde pädevus. Kaebajal on olnud piisavalt aega ja võimalusi oma töötajate koolitamiseks ja professionaalsuse taseme tõstmiseks, aga seda ei ole tehtud (kaebaja on ka varasematel aastatel samu asjaolusid sarnastes riigihangetes vaielnud, kuid samamoodi tulemusteta). Kaebaja käitub pahatahtlikult ning tema eesmärk ei ole riigihankeid võita, vaid takistada hankijatel ja konkurentidel õigeaegselt vajalikke raudtee rööbaste taastamise töid teostada. 7. AS Eesti Raudtee 09.05.2016 vastuses palutakse kaebus rahuldamata jätta. Kuigi praegusel juhul ei vasta HT osa III punkti 2.3 alapunktile 2 ükski kaebaja poolt keevitustööde juhiks esitatud töötaja, ei vasta kaebaja kvalifitseerimistingimusele ka siis, kui tingimusele ei vasta kas või üks kolmest keevitustööde juhiks esitatud töötajast. Viidatud kvalifitseerimistingimuses kasutatud sõna „kaasama“ viitab otseselt, et pakkujad esitavad pakkumuses andmed nende töötajate kohta, keda nad kavatsevad hankelepingu täitmisel kasutada. Hankija jaoks on oluline, kes on pakkuja poolt määratud keevitustöid juhtima. Pakkuja otsustab ise, kui palju tööjõudu ta peab lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalikuks kaasata ning erinevate pakkujate poolt hankelepingu täitmiseks planeeritud tööjõu hulk võib olenevalt pakkujate eripäradest varieeruda. Seetõttu ei oma tähtsust, kas hanke esemeks olevaid töid oleks põhimõtteliselt võimalik teostada ühe keevitustööde juhiga, vaid tuleb arvestada, et praegusel juhul esitas kaebaja keevitustööde tööjuhiks just kolm töötajat. Kuna keevitustööde juht saab objektil ainuisikuliselt töid juhtida, siis peab iga keevitustööde juhiks esitatud isik eraldiseisvalt HT nõuetele vastama. Pakkujatel ei ole lubatud kaasata töötajaid, kes kvalifitseerimistingimustele ei vasta. Sarnast seisukohta on avaldatud ka õiguskirjanduses (vt Minumets, D., Kulm, P. Riigihangete õigus. Juura, 2014, lk 193). VAKO tõlgendus, et vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse täitmine on võimalik ka ühe spetsialistiga ning tingimus ei muutu sõltuvalt sellest, mitme spetsialisti kohta pakkuja andmeid esitas, loob ohu, et hanke esemeks olevaid töid asuvad teostama ka töötajad, kellel puudub nõuetekohane kvalifikatsioon. A. T. ja I. M. ei vasta kvalifitseerimistingimusele, sest TM III kutse ei sisalda keevitustööde kompetentse. TM III on alates 29.12.2010 kuni 31.12.2013 kehtinud kutsestandard tähisega 12- 29122010-3.11/3.2. TM III taseme puhul nõutavad üldised teadmised, oskused ja omadused on kajastatud kutsestandardi 4. ptk-s ning kutseoskusnõuded 7. ptk-s (vt täpsemalt p-d 7.2.2-7.2.4), kuid kutsestandardis ei sisaldunud keevitustööde kompetentsi. Keevitustööde kompetents on töötajal, kellel on raudtee keevitaja, tase 3 osakutse, ning keevitustööde juhtimise ja järelevalve kompetents on töötajal, kellel on raudtee keevitustööde tööjuht, tase 4 osakutse. HT osa III p 2.3 alapunktis 2 nõutud osakutse raudtee keevitusetööde tööjuht on uue kutsestandardi nr 12- 10122013-3.6.3/4k (TM 4) üks viiest osakutsest, kusjuures raudtee keevitustööde tööjuhi osakutse eeldab keevitaja kutsekvalifikatsiooni olemasolu. Kuna vana kutsestandard ei sätestanud ühtegi raudtee keevitustöödega seonduvat kompetentsi, siis on eksitav kaebaja märkus, et „uues süsteemis on keevitustöödega seonduvat täpsustatud“. Uues süsteemis on tegemist täiesti uute kompetentside lisamisega. Vastustaja ei nõustu, et vana kutsestandardi TM III tase on võrdsustatud uue süsteemi tasemega TM 5. Võrdsustatud on raudtee teemehaaniku tööosad, kuid mitte osakutsed, ning ametlikku

5(9) otsust kutsestandardite võrdsustamise kohta ei eksisteeri. Tinglik võrdsustamine on olnud aluseks kutseandjale (Sihtasutus Raudteekutsed) otsustamaks, mida võtta uute kutsestandardi tasemete määramisel aluseks. Kuna TM III oli vana kutsestandardi kõrgeim tase, võrdsustati see uue kõrgeima tasemega (TM 5), kuid ainult osas, mis oli vanas kutsestandardis määratletud, st vanas kutsestandardis kirjeldatud valdkonnad, tegevused ja vastutus on töötaja kutsetunnistuse kehtivuse korral ülekantavad uude süsteemi. Kuna varasem kutsestandard ei käsitlenud eritööde osas osakutseid (sh raudtee keevitustööd), ei saa osakutse kompetentsi millegi alusel üle kanda ega võrdsustada. Seega tuli vastav osakutse eraldi omandada. Vastustaja käsitlus on vastavuses A. Lookeni 16.04.2016 ekspertarvamusega. Just põhjusel, et varasemad kutsestandardid ei reguleerinud raudtee keevitustöid, toimus raudtee keevitustööde kompetentsi omandamine enne uute kutsestandardite kasutuselevõtmist hankija enda kehtestatud korra alusel (pärast uute kutsestandardite kehtivuse algust saab raudtee keevitustöid omandada uute kutsestandardite alusel). Viimases redaktsioonis kehtis hankija juhatuse 08.04.2010 käskkirjaga nr 1-3.1/4-I kinnitatud „AS EVR Infra raudteeinfrastruktuuril rööbaste keevitustöödega tegelevate tööettevõtjate töötajate kvalifitseerimise kord“, mille alusel omistati raudtee keevitaja või keevitusmeistri kvalifikatsioone. Praeguses vaidluses ei ole aga oluline, kas A. T. ja I. M. omavad kehtivaid AS EVR Infra kvalifikatsioonitunnistusi, sest vastustaja on HT osa III p 2.3 alapunktis 2 esitanud üheselt mõistetavalt nõude vähemalt raudtee teemehaanik, tase 4, kutsetunnistuse omamisele, osakutse raudtee keevitustööde tööjuht. Seega tuli nõuetekohase kutse omamist tõendada kutsetunnistusega. Uus kutsestandard kehtib alates 10.12.2013, mistõttu oli kaebaja töötajatel piisavalt aega, et kehtivad kvalifikatsioonid omandada. Viited hangetele viitenumbritega 171212, 171847 ja 170786 on asjasse puutumatud, sest neis ei olnud samasugust kvalifitseerimistingimust nagu praeguses asjas. S. S. ei vasta HT osa III p 2.3 alapunktile 2, omades ainult TM 4 kutset, kuid mitte osakutset raudtee keevitustööde tööjuht. TM 4 kutsestandardi p-s B.1 raudtee teemehaanikult ning raudtee keevitustööde tööjuhilt nõutavad kompetentsid ei kattu täielikult, mida möönis ka kaebaja ise. Juba ainuüksi põhjusel, et kutsestandardi p B.2.30 alapunkt 10 – rööpaühendite keevitamine – ei kattu raudtee teemehaanik, tase 4 kutse omandamisel nõutavate kompetentsidega, ei saa rääkida kompetentside ja tööosade täielikust kattumisest ega sellest, et tervikkutse katab osakutse. Kutsetunnistus omab tööandja jaoks praktilist tõendusfunktsiooni, kinnitades, et kutsetunnistust omav isik on tõendanud enda teadmiste/oskuste vastavust kutsestandardis esitatud nõuetele. Raudtee keevitustöö kompetentside omandamine ei teki läbi juriidilise argumentatsiooni. Raudteekutsete puhul ei ole kutset andev organ väljastanud kutsetunnistusi kaebaja loogika alusel ega lähtunud eeldusest, nagu annaks TM 4 kutse omandamine automaatselt ka osakutses loetletud kompetentsid. Lähtutud on hoopis sellest, et kirjapildilt sarnased kompetentsid on oma sisult erinevad ja konkreetse osakutse spetsiifilisust arvestades on kehtestatud teistsugune teooriaeksam ja proovitöö. Selles küsimuses esitas oma seisukohta erapooletu ekspert A. Looken, kelle usaldusväärsuses ja asjatundlikkuses puudub kahtlus. A. Looken, kelle poole pöördumiseks tegi ettepaneku kaebaja, kirjeldaski kutseandmise protsessi sellisena, nagu see reaalselt toimub. S. S. on TM 4 kutsetunnistus, kuid mitte osakutse tunnistus. Hankija poolt kvalifitseeritud kolmanda isiku töötajatel I. T. ja J. S. on aga nii TM 4 tervikkutse kui ka osakutse raudtee keevitustööde tööjuht. Osakutse saamiseks on nad sooritanud veel ühe eksamitöö ja praktilise proovitöö. Kuna S. S. puudub nõutav osakutse, siis järelikult on tal teostamata A. Lookeni poolt viidatud proovitööd ja kirjalik eksam. Vastavas osakutses nimetatud kompetentsid ei ole niisiis S. S. puhul tõendamist leidnud. Kaebaja ei ole halduskohtus vaidlustanud hankija otsust kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta, kuigi vaidlustus VAKO-le oli mh esitatud kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise peale ning VAKO jättis vaidlustuse ka selles osas rahuldamata. Kuna

6(9) kaebaja ei ole halduskohtusse esitanud kaebust hankija kõnealuse otsuse peale, siis on ta minetanud oma võimaluse hankelepingu võitmiseks. 8. Leonhard Weiss RTE AS märkis 17.05.2016 seisukohas veel järgmist. HT-s ega hankedokumentides pole nõutud pakkuja tuginemist mitmele keevitustööde tööjuhile, s.o piisab ühest. VAKO istungil ei vaielnud hankija sellele vastu. Kaebaja esitas pakkumuses andmed kolme keevitustööde tööjuhi suhtes, demonstreerimaks oma tavapärasest suuremat võimekust. Juhul, kui kaebaja oleks kvalifitseeritud tänu ühele nõuetekohasele keevitustööde tööjuhile, pidanuks kaebaja lepingu täitmisel kasutama just seda isikut. Puudub vaidlus, et vana süsteemi TM III on võrdsustatud uue süsteemi TM 5-ga. TM 5 ja TM 4 tervikkutse ei kata ära ainult TM 4 osakutse „keevitustööde tööjuht“ rööpaühendite keevitamise kompetentsi, kuid kaebaja on selgitanud, et see polegi oluline. Vastustaja ei vaielnud vastu, et S. S. omab lisaks TM 4 tervikkutsele TM 3 osakutset „keevitaja“ ning et sellest tulenevalt on tal õigus ka ise rööpaühendite kokkukeevitamisega tegeleda. A. Lookeni väide, et kompetentsid on küll kirjapildilt sarnased, kui siiski välja toodud eraldi kompetentsidena, on vastuolus TM 4 kutsestandardi sisuga, sest ainuke erinevus esineb „rööpaühendite kokkukeevitamises“. Väited TM 4 ja selle osakutse eksamiküsimuste ja proovitööde erinevusest on paljasõnalised. Isegi, kui eksamiküsimustes ja proovitöödes esinevad erisused, siis tuleb arvestada, et S. S. on TM 3 osakutse „keevitaja“. A. Looken pole väitnud, et TM 4 keevitustööde tööjuhi osakutse saamiseks on olemas eksamiküsimused ja proovitööd, mis pole kaetud TM 3 keevitaja eksamiküsimuste ja proovitöödega. Kaebaja soovib jätkuvalt nii enda kvalifitseerimata jätmise kui ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Kaebaja kvalifitseerimata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamine tooks niikuinii kaasa kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise. KOHTU PÕHJENDUSED 9. Vastavalt Leonhard Weiss RTE AS 29.04.2016 kaebuses taotletule võttis kohus kaebuse menetlusse nõuetega tühistada VAKO 20.04.2016 otsus nr 66-16/171484 ja AS Eesti Raudtee juhatuse 29.03.2016 koosoleku protokolli nr 311 punkt 2 osas, milles jäeti riigihanke viitenumbriga 171484 osas 1 Leonhard Weiss RTE AS kvalifitseerimata. Kaebaja selgitas 17.05.2016 seisukohas, et soovib hankija otsuse tühistamist ka osas, milles tunnistati edukaks OÜ JJ-Projekt pakkumus. Kuna selline täpsustus vastab esialgse kaebuse eesmärgile saavutada hankelepingu sõlmimine ja kaebaja on selle nõude osas läbinud ka vaidlustusmenetluse, peab kohus nõuete täpsustamist lubatavaks ja otstarbekaks (HKMS § 49 lg 1). 10. RHS § 39 lg 1 kohaselt peab hankija kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. RHS § 39 lg-st 3 tulenevalt tuleb jätta kvalifitseerimata pakkuja, kes sisuliselt ei vasta kvalifitseerimise tingimustele (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-24-13, p 11). 11. HT osa III punkti 2.3 alapunkti 2 kohaselt peab pakkuja tööde teostamisel kaasama kvalifitseeritud tööjõu, kes omab vähemalt raudtee teemehaanik tase 4 kutsetunnistust, osakutse raudtee keevitusetööde tööjuht. Nõutav dokument: pakkuja esitab keevitustööde tööjuhi, keevitajate allkirjastatud CV, millest nähtuvad andmed hariduse, töökogemuse (rööpaotsteja riströöbaste pealekeevituse kohta) ja kvalifikatsiooni sertifikaati kohta, HD LISA 7 vormil koos kutsetunnistuse koopiaga. 12. Vaidlus käib selle üle, kas kaebajal oli olemas nõutud kvalifikatsiooniga keevitustööde juht.

7(9) 13. Kaebaja esitas viidatud kvalifitseerimise tingimusele vastavuse tõendamiseks andmed kolme spetsialisti kohta, kelle HD Lisa 7 kohases CV-s on märge keevitustööde juht, tõendades nende kvalifikatsiooni CV ja järgmiste kutsetunnistustega: I. M. – vana kutsesüsteemi raudtee teemehaanik tase III; A. T. – vana kutsesüsteemi raudtee teemehaanik tase III; S. S. – raudtee teemehaanik, tase 4. 14. Kaebaja arvates piisab tema kvalifitseerimiseks sellest, kui üks pakkumuses nimetatud kolmest spetsialistist vastab kvalifitseerimise tingimusele. Hankija arvates peavad tingimustele vastama kõik pakkumuses nimetatud isikud, sest kaebaja kavatses neid kõiki hankelepingu täitmisel kasutada ja vastupidise seisukoha puhul oleks oht, et hankelepingu esemeks olevaid töid asuvad teostama ka nõuetekohase kvalifikatsioonita isikud. Kuna riigihangete registrist nähtuvalt ei ole hankemenetluses esitatud hankijale küsimusi HT osa III punkti 2.3 alapunkti 2 sisu kohta ja hankija ei ole seda ka iseseisvalt selgitanud, tuleb vaidlusaluse tingimuse sisustamisel eelkõige arvestada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 2 2. lausega, mis sätestab, et kui tahteavaldus on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Nimetatud sätte kommentaaride kohaselt tuleb mõistliku isikuna mõista eelkõige isikuid, kes tahteavaldust usaldasid ja sellele tuginedes ka tegutsesid (P. Varul jt, Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2010, § 75 komm 3.2.4). Reeglina lähtub mõistlik isik tahteavalduse tekstist. Kui kvalifitseerimise tingimus on mitmeti mõistetav, tuleb selle sisustamisel lähtuda ka hanke eesmärgist ja tõlgendada tingimust laiendavalt (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2011 otsus nr 3-10-1495 ja 10.09.2010 otsus nr 3-09-3081). Hanketeatest ei saa tuletada selliseid nõudeid või piiranguid, mida seal otseselt sätestatud ei ole, kuid teisalt ei saa kvalifitseerimise tingimusi tõlgendada ka põhjendamatult laialt, sest sel juhul ei täidaks kvalifitseerimise tingimused oma eesmärki. Kohus nõustub VAKO 20.04.2016 otsuse p-s 9 märgituga, et kaebaja kvalifitseerimiseks piisab sellest, kui vähemalt üks spetsialistidest vastab kvalifitseerimise tingimustele. Sellele viitab HT osa III punkti 2.3 alapunkti 2 sõnastus, kus kasutatakse keevitustööde juhi puhul ainsuse vormi. Kuna kvalifitseerimise tingimus on selles osas üheselt mõistetav, ei ole vaja seda täiendavalt tõlgendada. Kaebaja on selgitanud, et soovis kolme isikut esitades demonstreerida oma tavapärasest suuremat võimekust. Kuigi mitme isiku nimetamine ei saanud kaebajale anda mingit eelist, ei ole see ka õigusvastane. Sõltumata sellest, mitme isiku andmed kaebaja pakkumuses esitas, saanuks ta hankelepingu täitmisel õiguspäraselt kasutada ikka üksnes neid, kes vastavad kvalifitseerimise tingimustele. 15. Kaebaja väidab, et TM 4 tervikkutse katab ära TM 4 osakutse. S. S. vastab kvalifitseerimise nõuetele, sest tal on olemas TM 4 tervikkutse. KutS § 3 p 2 järgi on kutse kvalifikatsioon, mis saadakse kutseeksami sooritamisel ja mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis. KutS § 31 lg 1 sätestab, et osakutse on osa kutsest, mis omab iseseisvat väljundit tööturul ja mis on määratud asjakohases kutsestandardis. KutS § 21 lg 1 järgi on kutsetunnistus dokument, mis tõendab isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele, osakutse puhul kutsestandardi ühe või mitme osa nõuetele. Kooskõlas Kutsekoja kodulehel avaldatud dokumentidega „Kutsestandardi koostamise ja vormistamise juhend“ (lk 16, http://kutsekoda.ee/fwk/contenthelper/10381894/10575848, 08.06.2016), „Üldised kompetentsid. Kvalifikatsiooniga seotud terminid“

(p 1.2.2, http://www.kutsekoda.ee/fwk/contenthelper/10448381/10506333, 08.06.2016) ja „Eesti kutsesüsteemi kvaliteedi käsiraamat“ (http://www.kutsekoda.ee/fwk/contenthelper/10538079/10538089, 08.06.2016) võib neid

8(9) mõisteid teoreetiliselt tõesti sisustada ka nii, et osakutse on kitsam osa kutsest ning kutset omav isik omab kõiki selle osaks olevaid osakutseid. Samas KutS § 31 lg 2 kohaselt korraldab osakutse andmist kutset andev organ, milleks käesolevas asjas on AS Eesti Raudtee KAO, ning kui faktiliselt ei kata selle organi omistatud TM 4 tervikkutse kõiki TM 4 osakutseid, sh keevitustööde tööjuhi osakutset, tuleb teoreetiline käsitlus kõrvale jätta, sest kvalifitseerimise tingimustes on selgesõnaliselt nõutud keevitustööde tööjuhi osakutset. VAKO küsis TM 4 tervikkutse ja TM 4 keevitustööde tööjuhi osakutse vastavuse kohta AS Eesti Raudtee KAO liikme A. Lookeni seisukohta, kes selgitas 16.04.2016 järgmist: „Antud juhul raudtee teemehaanik tase 4 tervikkutse ei vasta osakutse raudtee keevitustööde tööjuht tase 4 kutsele. Kutsestandardis toodud kompetentsid on küll kirjapildilt sarnased, kuid siiski välja toodud eraldi kompetentsidena. Sellega arvestades on täiesti erinevad proovitööde teemad ja kutseeksami küsimused. Kui teemehaanik tase 4 tervikkutse proovitööd ja eksamiküsimused on seotud rööbastee korrashoiu ja remondiga, siis osakutse raudtee keevitu[s]tööde tööjuht proovitöö teemad ja eksamiküsimused käsitlevad suures osas raudteel keevitu[s]tööde teostamist, keevisliidete kontrollimist, erinevate raudtee pealisehitise detailide keevitus tehnoloogiate tundmist ja nõudeid keevisliidetele.“ (tl 84-86). Ka kaebaja möönab kaebuse punktis 14, et TM 4 tervikkutse ei hõlma täielikult TM 4 osakutset keevitustööde juht, sest tervikkutse ei sisalda kompetentsi „rööpaühendite keevitamine“. VAKO toimikus sisalduv proovitööde loend (tl 58-60) kinnitab A. Lookeni seisukohta, et TM 4 ja TM 4 osakutse keevitustööde juht proovitööd on erinevad. Kaebaja arutlus selle üle, et keevitustööde juhil ei olegi rööpaühendite keevitamise kompetentsi tingimata vaja, ei ole asjakohane. Kehtestades HT osa III punktis 2.3 alapunktis 2 nõude, et tööde teostajal peab olema TM 4 kutsetunnistus, osakutse raudtee keevitustööde tööjuht, on hankija pakkujalt sisuliselt nõudnud keevitamise kompetentsiga keevitustööde juhti. RHS § 39 lg-st 1 tuleneb, et kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega. Kuna aga hanketeadet, milles vaidlusalune kvalifitseerimise tingimus sisaldus, ei ole vaidlustatud, tuleb üldjuhul nimetatud kvalifitseerimise tingimusest lähtuda, isegi kui see on ebapiisav, asjakohatu, ebaproportsionaalne või muul põhjusel õigusvastane (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-79-03, p 11 ja 3-3-1-24-13, p 25). 16. Kaebaja väidab, et TM 4 kutse koos TM 3 osakutseks oleva raudtee keevitaja kutsekvalifikatsiooniga katab ära TM 4 osakutse keevitustööde tööjuht. S. S. vastab kvalifitseerimise tingimustele, sest tal on olemas TM 4 tervikkutse ja TM 3 osakutse raudtee keevitaja. Kuna hankeasjades kehtib kohustuslik kohtueelne menetlus ja VAKO poolt kohtule esitatud toimikust ei nähtu, et kaebaja oleks seda väidet ja sellega seotud tõendeid varasemas menetluses esitanud (sh ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud pakkumuses S. S. kohta TM 3 osakutse omandamise kutsetunnistuse, mille asjakohasust oleks hankija pidanud hindama), jätab kohus selle väite tähelepanuta. 17. Seega ei vasta S. S. HT osa III punkti 2.3 alapunktis 2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele. 18. Kaebaja väidab, et nn vana süsteemi TM III kutse katab ära nn uue süsteemi TM 4 osakutse keevitustööde tööjuht. A. T. ja I. M. vastavad kvalifitseerimise nõuetele, sest neil on olemas vana süsteemi TM III ehk kõrgeim tase. AS Eesti Raudtee KAO liige A. Looken selgitas VAKO-le 16.04.2016 selle küsimuse kohta järgmist: „Üldjuhul igasugune sama kutse vana tase III vastab uuele tasemele 5. Kuid kui jutt

9(9) on konkreetsest tasemest, käesoleval juhul Raudtee teemehaanik tase III kutse vastavus uuele raudteeteemehaanik tase 5. kutsele, siis see vastab vaid nende kompetentside osas, mis nii vanas kui ka uues kutsestandardid kattuvad. Kuna vanas kutsestandardis raudtee teemehaanik tase III puuduvad kompetentsid keevitustööde osas, siis raudtee teemehaanik tase III ei või olla raudtee keevitutööde tööjuht. Selleks, et olla keevitustööde tööjuht peab tal olema raudtee teemehaanik tase 4 osakutse raudtee keevitustööde tööjuht tase 4. kutse, mille saamine eeldab seda, et tal on ka keevitaja kutsekvalifikatsioon. /…/ Raudtee teemehaanik tase 5 ei või töötada raudtee keevitustööde tööjuhina, kui tal ei ole osakutset raudtee keevitustööde tööjuht tase 4.“ (tl 84-86). Nagu kohus eespool selgitas, ei saa tasemete võrdlemisel lähtuda pelgalt teoreetilisest konstruktsioonist, vaid lähtuda tuleb tegelike kompetentside võrdlusest. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et vana süsteemi TM III tasemes puudusid keevitustööde kompetentsid, kuid uue süsteemi TM 4 osakutse keevitustööde tööjuhi puhul on see nõutav, ei piisa HT osa III punkti 2.3 alapunktis 2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele vastamiseks pelgalt TM III tasemest. 19. Selles, et hankija väljastatud keevitusmeistri kvalifikatsioonitunnistused ei oma asja lahendamisel tähtsust, nõustub kohus VAKO 20.04.2016 otsuse punkti 11.3 põhjendustega ja HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes neid ei korda, sest kaebaja ei ole kohtumenetluses selle kohta uusi väiteid esitanud. 20. Seega ei vasta ka A. T. ja I. M. HT osa III punkti 2.3 alapunktis 2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele. 21. Kuna kaebaja ei näidanud pakkumuses, et tal on olemas nõutud kvalifikatsiooniga keevitustööde tööjuht, on hankija 29.03.2016 otsus jätta kaebaja kvalifitseerimata õiguspärane. Kaebaja ei ole välja toonud iseseisvad õiguslikke või faktilisi aluseid, mis annaks aluse tühistada hankija 29.03.2016 otsus osas, milles kolmanda isiku pakkumus tunnistati edukaks. Seega ei ole alust hankija 29.03.2016 otsuse tühistamiseks. Eeltoodust tulenevalt jättis VAKO 20.04.2016 otsusega õigesti rahuldamata kaebaja vaidlustuse hankija 29.03.2016 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. See tähendab, et kaebus jääb tervikuna rahuldamata. 22. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt saab välja mõista vaid kulud, mille kandmise kinnituseks on kohtule esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistetakse välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, seega kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kolmas isik ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Vastustaja kulu õigusabile on 1187,49 eurot, mille tasumise kohta on esitatud kuludokument (tl 120-122). Vastustaja on sellest summast juba maha arvanud kulud seoses esialgse õiguskaitse taotluse menetlemisega. Asja mahtu ja keerukust arvestades on 1187,49 eurot mõistlik kulu ja see tuleb kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit