4-16-3129/16 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-16-3129

1 (7)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

25. mai 2016.a. Pärnu Väärteoasja number 4-16-3129 Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Jaanika Lusti Väärteoasi

F.H kaebus Politseija ´i Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullija liiklusjärelevalve talituse juhi Sander Peremees 07.04.2016.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2670,16,001217. Istungil osalenud isikud:

kaebuse esitajana

kohtuvälise menetleja ametnikuna

F.H (ik xxx; elukoht xxxxxxxx)

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna patrullija

liiklusjärelevalve talituse juht Sander Peremees

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse 51 lg 3 p 3

1 ning § ja § 223 lg Väärteomenetluse seadustiku § 2, § 132 p 1, § 133

-135, kohus otsustas:

Jätta F.H

kaebus rahuldamata.

Jätta ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrulli Politsei-

- ja

liiklusjärelevalve talituse juhi Sander Peremees poolt 07.04.2016.a tehtud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,16,001217 muutmata.

Menetluskulud jätta

F.H enda kanda.

Rahatrahv x eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas (viitenumber 10220165059711. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 25.05.2016.a.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates

4-16-3129

2 (7)

kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 13.06.2016. a.

Asjaolud ja menetluskäik

x.x.x.a. on koostatud väärteoprotokoll nr xxx küla selle kohta, et x.x.x kell x.x xxx s, xxx vallas, xx maakonnas, x - x x tee, x km, juhtis F.H

, ei veendunud – mootorsõidukit x reg märk xxx xxx manöövri ohutuses, sõitis vasakpööret sooritanud sõidukile xx reg märk xxx xxx külje alt sisse, mille pe

tagajärjel x teepiirdesse, põhjustades x paiskus juhile X.X 'le kehavigastusi ja varalise kahjuga liiklusõnnetuse.

Antud teoga rikkus F.H Liiklusseaduse (edaspidi LS) § nõude

51 lg 3 p 3 id, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi.

07.04.2016.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr on määratud kohtuvälise menetleja 2670,16,001217

poolt F.H-le eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest karist rahviühiku useks rahatrahv x t ulatuses, so summas x eurot.

Kaebuse sisu

x.x.x.a esitas F.H Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele. Väärteo otsuses 1. leheküljel on märgitud, et menetlusalune isik ei ole esitanud väärteo asjas vastulauset. Kaebaja selgitab, et vastulause on esitatud menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollis (edaspidi protokoll)

, kus F.H

ennast süüdi ei tunnistanud. Menetleja ütles, et kui protokollis on tema argumendid esitatud, siis pole vastulauset vaja esitada ja argumentidega arvestatakse otsuse tegemise ajal. Kahjuks ei ole argumentidele otsuses viidatud ega selgitatud süüdimõistvat otsust. Otsuse tekst on sisuliselt väärteoprotokolli koopia, st ilma argumentideta.

xxx reg märk xxx xxx udes hea nähtavusega teelõigul niivõrd aeglaselt, kaldus paremale teeserva , liik

andes kaebaja hinnangul sel hetkel kaebajale Veendunud, et temast ei ole keegi teed möödumiseks.

alustanud möödasõitu ja vastutu sõidukist möödumist levaid autosid ei ole, alustas F.H samasuunalise sõiduraja kaudu. Seejärel hakkas sõiduk paremalt teeservast ootamatult vasakule keerama, mistõttu sooritas kaebaja ümberpõike vastassuunavööndi kaudu (vastavalt § 55, mis lubab

LS vastassuunavööndi kaudu ootamatult teele ilmunud takistusest mööduda). Vasakpööret sooritanud sõiduk ei järginud LS § 48 lg 1 kohustust, mille alusel enne või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma vasaksõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale, samuti ei näidanud x juht suunamärguandega oma tegelikke kavatsusi. Sõiduk liikus maanteel, kus lubatud sõidukiirus on 90 km/h, lubatust oluliselt aeglasemalt ning paiknes enne vasakpööret vales kohas. Sõiduki paiknemine paremal sõiduraja äärel tingiski F.H juhitud auto möödumise vasakult. Avariipaigas on sõidutee piisavalt lai aeglaselt liikuvast sõiduautost teise sõiduautoga möödumiseks samasuunalise sõiduraja kaudu. Kui vasakpööret sooritama asunud sõiduk oleks aegsasti paiknenud sõiduraja vasakus servas, oleks kaebaja möödunud paremalt ning kokkupõrget ei oleks toimunud. Seega jääb arusaamatuks, miks on kaebaja mõistetud süüdi olukorras, kus tema veendus ohutuses enne möödumise alustamist ning kus sõiduk eksis LS § 48 lg 1 vastu ja käitus F.H jaoks maanteel äärmiselt ootamatult.

F.H taotleb kohtult väärteos süüdimõistva otsuse tühistamist. Kui otsus jääb süüdimõistev, siis taotletakse otsustajalt argumenteeritud selgitust, miks on jäetud vasakpöörde sooritaja hooletus enne vasakpöörde sooritamist otsuse tegemisel arvestamata (paiknemine paremas teeservas, suunamärguande puudumine, aeglane liikumine peateel, kus lubatud sõidukiirus on 90 km/h).

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrulli ja liiklusjärelevalve - talituse juhi Sander Peremees oma 03.05.2016.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Möödasõidu manööver on üks ohtlikumaid ja nõuab juhilt tähelepanu ning keskendumist. Ohtlikuks teevad möödasõidu just sõidukite kiirused ja juhtide tihti ettearvamatu käitumine. Liiklusõnnetuse toimumise kohas oli lubatud sõidukiirus 90 km/h. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on märgitud, et E.

4-16-3129

3 (7)

F.H juhtis autot kiirusega, mis ulatus luba juhitud auto kiirus oli enn tud sõidukiiruseni. X.X e vasakpöörde manöövri algust x km/h. F.H auto liikus x-x m/s, X.X auto x m/s. Seega oli kiiruste vahe üsnagi suur. Seda kinnitavad ka F.H ütlused, et teine auto sõitis väga aeglaselt. Peatumisteekond (oht märkamisest kuni peatumiseni) 90 km/h sõidukiiruse korral on märjal teel ca 100

m. Suurte kiiruste korral, kui möödasõidu ajal tekib takistus või liiklusoht, siis ei jõua juht autot täielikult

peatumiseni pidurdada. Möödasõidu reeglid on sätestatud LS § 51. F.H-le pannakse süüks, et ta ei veendunud selles, et möödasõit oleks ohutu ega takistaks teisi liiklejaid. Ohumärkideks oli aeglaselt liiku oleks saanud liiklusohu minimeerida sõidukiiruse v auto ja tee kõrval asuv tankla. F.H vähendamisega. Sõidukite kokkupõrge toimus vastassuunavööndis. Mõlemad juhid peavad manöövri tegemisel arvestama, et peeglis tekib ka nn pime nurk. X.X juhtis xx maanteel ja soovis teha vasakpööret x tanklasse. Nii tema enda kui ka tunnistaja ütluste järgi asus auto enne vasakpööret tee telgjoone läheduses. LS § 48 lg 1 sätestab, et enne pööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi ääre lähedale. Samas ei täpsusta seadus, kui lähedale. Kas X.X näitas vasakpöördel suunatuld või mitte, ei ole võimalik tagantjärele enam tuvastada.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja F.H toodud seisukohtade juurde. Kaebaja hinnangul ei jäi kaebuses ole tema õnnetuse põhjustamises süüdi.

Kohtuväline menetleja kaebaja süü antud väärteorikkumiste esindaja Aime Kask leidis, et toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on väärteomenetlusõigust ning palus muutmata ja kaebus rahuldamata. Esindaja tugineb kaebusele esitatud kirjalikus jätta otsus vastuses toodule.

Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS § - -s 150 on

loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Käesolevaga kohus ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse rikkumisi.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoolte seletused, leidis, et F.H kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

LS § 223 lg s 1 on sätestatud väärteo objektiivne koosseis muu hulgas mootorsõidukijuh - i poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on menetlusalune isik sõiduauto juhina x.x.x kell x.x x vallas, x maakonnas, X-xx tee, x km,

külas, x jätnud veendumata möödasõidu ohutuses ja sõitnud külje pealt sisse vasakpööret sooritanud sõidukile xxxx. Sündmuskoha vaatlusprot õendab usaldusväärs okoll t elt, et x.x.x. a kella x.x paiku juhtis F.H xxx

tee, x

x km sõiduautot (registreerimismärgiga xxx xxx Ka on sündmuskoha vaatlusprotokolli ja ).

tunnistaja X.x (isikukood xxxxxxx kohtus antud X.X juhtis x.x.x.a kella x.x ) ütlustega tuvastatud, et paiku xxxxxxx tee, xx

km sõiduautot (registreerimismärgiga xxx xxx xxxx ). Seega olid F.H ja X.X liiklusõnnetuses osalenud mootorsõidukite juhid.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fotodega, samuti menetlusaluse isiku ning tunnistaja X.X kohtus antud ütlused t kokkupõrge sõiduautode x kinnitavad, e

x vahel toimus situatsioonis, kus x oli ja

sooritam x

as vasakpööret ja oli alustanud sellest möödasõitu vastassuunavööndi kaudu, ning selle tagajärjel said kahjustada mõlemad sõidukid ja x juhile X.X tekitati kehavigastusi.

Kohtul tuleb hinnata tekkinud liiklussituatsiooni ja dukijuhi avariile vahetult eelnenud mõlema sõi käitumist anda selle kaudu õiguslik hinnang menetlusaluse isiku teole, st kas viimane on rikkunud ning LS 51 lg 3 p 3 § sätestatud nõudeid ning kas selline tegu on kausaalses seoses tekkinud tagajärjega.

LS § § 51 lg 3 p järgi peab juht enne möödasõidu alustamist veenduma, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid.

4-16-3129

4 (7)

F.H ütlustest kohtus tuleneb, et vahetult enne liiklusõnnestust märkas ta sõidukit juhtides, et läheneb kiire i ees sõitvale autole ja lasi gaasipedaali lahti. Eessõitev auto kaldus samal ajal paremale st

teetelgjoone äärde. F.H tegi otsuse eessõitvast sõidukist möödumiseks samas sõidurajas. Pärast seda, kui F.H oli asunud x mööduma, tuli eessõitev auto paremast teeservast vasakpööret tegema, piduritulesid ei kasutanud ja suunatuld ei näidanud. Olukorras, kus F.H nägi, et auto pöörab, sõitis ta kokkupõrke vältimiseks vastassuuna vööndisse, kus toimus kokkupõrge.

Kohtuvälise antud ütlustes on mene eessõitev le menetlejale xxx.a tlusalune isik aga selgitanud, et auto võttis paremale teeserva, kust ühel hetkel sõitis tee peale tagasi. Erinevus seisneb selles, et kohtuistungil öeldu järgi liikus x juht tee peal paremale poole telgjoone äärde. Sõnastusest „tee peale tagasi“, võib järeldada aga nagu oleks kohtueelses menetluses kirjeldatult x ga osaliselt ka tee juht sõitnud oma sõiduki

äärmisest telgjoonest väljapoole, mitte pelgalt parempoolse telgjooneni. Samuti on menetlusalune isik kohtuvälisele menetlejale öelnud, et ta ei näinud ees sõitva sõiduki poolt suuna näitamist või piduritulesid, mitte, et eessõitev sõiduk neid ei näidanud.

Kuna menetlusealuse isiku kohtus antud ütlused eessõitva sõiduki teel paiknemise osas enne liiklusõnnetust ja suunatule näitamise ning pidurite kasutamise kohta erinevad tema varem antud ütlustest ning ütluste muutmist põhjendatud ei ole, siis ei saa kohus F.H ütlusi vastavates osades usaldusväärseks pidada.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisadega (s.o liiklusõnnetuse skeem ja fotod nr 1-7) tõendab, et sündmuskohal oli 12,65 m laiune sõidutee. Poole tee laius on seega ca 6,33 m. Sisuliselt on sellise laiusega teel võimalik tõe poolest sõita ees liikuvast sõidukist mööda samas sõidureas. LS § 2 p 45 kohaselt on möödumine ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõitmata.

Möödumise liiklusreeglid on sätestatud LS § 54 lg 5, mille kohaselt pärisuunavööndis ei tohi ees sõitvast sõidukist mööduda käesoleva seaduse § 52 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel. Kohus leiab, et F.H

-de 1 ja 2 rikkumine, sest F.H ei tegevuses möödumisel ei ole tuvastatav LS § 52 lg 2 p soovinud mööduda juhitud sõidukist piiratud nähtavusega teelõigul, samuti ei toimunud X.X poolt liiklusõnnetus reguleerimata ülekäigurajal. F.H on öelnud, et lasi eessõitvale sõidukile lähenedes gaasi lahti, aga seda mitte, kui kauaks. Vaevalt plaanis F.H vaba hooga eessõitvast sõidukist mööduda, millest saab järeldada, et möödasõitu ellu viima asudes F.H auto kiiruse vähendamise ning kokkuvõttes tema sõiduk lõpetas oluliselt kiirust ei

kaotanud. Vaa sõiduki kiiruseks x tlusprotokollis on märgitud F.H km /h, politsei oma kirjalikus vastuses on tõdenud, et iirus kokkupõrke hetkel

x k F.H enda sõnade kohaselt oli x km /h. Ajutist gaasi lahtilaskmist arvestades on tõenäoline, et kiirus 10 km/h võrra vähenes.

S peab kohtu hinnangul olema amas suunavööndis möödumine eriliselt eessõitva juhiga kooskõlastatud tegevus, sest sõidukeid ei eralda sel juhul üksteisest teekattemärgised ning sõidurada jagatakse omavahel ära nö mõtteliselt. äiteks näitab eessõitev sõiduk vastavas N olukorras tihtipeale tagumisele juhile paremat suunamärget. Muul juhul oleks aga sõidukijuhtide üksteise õigesti mõistmist tulnud tagumisel juhil pikema aja vältel kontrollida lasta F.H endast mööda samas . X.X ei ole kinnitanud, et tal o plaan li reas. F.H kontrollis juhtide vahelist vastavat k ooskõlastust, mida ta X.X sõiduki paiknemisest teel enda öeldu kohaselt välja luges, liiga vähese aja jooksul. seega

X.X on andnud ütlusi, et kavatses sõita kohalikku tanklasse. sõitis ta Sellest tingituna juba varakult

aeglase kiirusega km/h. , vaatlusprotokolli järgi x Pärisuunavööndi keskosast tee ääre pool võis X.X sõiduk F.H vaatevälja ilmudes liikuda. Liikus ju sõiduk aeglaselt ega kohtu arvates eemalt plaaninud ees ootava manöövri tõttu hoogu suurendama hakata. Samas miski ei kinnita, et X.X auto oleks enne manöövri alustamist sõitnud tee parempoolses ääres päris serva või telgjoone lähedal ning endiselt F.H ütlused tõend kui ainsad id sellise paiknemise kohta on vastuolulised ei usu kohus, et . Seetõttu X.X sõitis vahetult manöövri sooritamise kohale lähenedes tee päris parempoolsemas servas või

endise lt

tee parempoolse telgjoone ääres htuvälise menetlejale x.x.x selgitanud, et tegi vasakpööret tee . Ko on X.X keskjoone läheduses. Vaatlusprotokollis kirjeldatult oli tee selles koh F.H märkama eespool vasakul as sirge, mistõttu pidi tee ääres paiknevat tanklat ning olema teadlik ka teel eesolevast mahakeeramiskohast, mis viib tanklasse.

Samuti pidi F.H hindama põhjust, miks temast eespool liikuva sõiduki juht vahetult enne tanklat liigub oluliselt aeglasemalt kui lubatud piirkiirus. Nendel asjaoludel pidanuks F.H X.X võimalikku manöövrit ette nägema le vaatamata kavandas F.H eessõitvast sõidukist möödumist. . Nimetatu Juhindudes LS § 54 nähtavusulatuse piires teel oleva pidi ta valima sellise kiiruse, et ta saaks anda teed le

4-16-3129

5 (7)

mistahes takistusele. F.H

ei veendunud möödumist alustades selle ohutuses, ei hinnanud õigesti eessõitva juhi kiirust, kavatsusi ja sündmuskohta. ütluste järgi oli tankla juures möödasõit ka X.X keel

atud. F.H ütleb küll, et üritas mööduda samas sõidureas.

Kohtu hinnangul seevastu oleks sama gi

sõidurea piires möödumist sooritades tulnud ikkagi arvestada asjaolu, miks on tankla kohal teekattemärgisega möödasõit keelatud – põhjusel, et poolt lähenedes

muuhulgas x vasakul teeservas asub tankla ning võidakse sooritada vasakpöördeid tanklasse. Tähelepanuta ei saa jätta selgitust F.H , et kui tema oli möödumisel sõiduk suunavööndi , kaldus X.X

vas , et ei näinud X.X sõiduki akusse äärde vasakpööret tegema äägib . Edasi r F.H l kaldumise ajal suunatulesid ja piduritulesid , millest saab auto paiknes alles X,X süttimas järeldada, et F.H sõiduki

taga, autod ei olnud kohakuti. Möödumise elluviimine sai olla alles algfaas Auto külje peal is.

piduritulesid ei näe. sellega liikus Sisuliselt on F.H öelnud, et X:X tema ette pärisuunavööndi

vasak

olema võimalik valida, poolsesse äärde vasakpööret tegema, mistõttu pidi F.H veel kuidas edasi käituda. X.X Oma reas tee on kohtuistungil kinnitanud, et näitab alati suunatuld ja arvab, et tegi seda ka seekord. keskosa poole liikumiseks ei pidanud X.X suunatuld iseenesest veel kasutama. Manöövriks sisse lülitatud suunatuld F.H aga enam

lgumisel otsustas F.H tõenäoliselt ei märganud, sest sama suunarea su möödasõitu jätkata vastassuunavööndi kaudu ning keskendus sellele. Samas kui X.X ka ei oleks suunatuld näidanud, või tegi seda liiga hilja, oleks pelgalt X kaldumine ise pidanud olema signaal tagumisel . Kalduti vasakule ja seega sai kavatsuski e juhile, et esimene juht võib kavandada manöövrit olla seotud tee vasakpoolse küljega. irus oli väike, on võimalik, et Kuna X ki X.X pidureid ei kasutanud ja

pidurituled ei süttinudki. htilaskmisega, millist sõiduvõtet oma ütluste Hoogu sai alandada ka gaasi la

alusel kasutas F.H. reldada, et aeglaselt liikunud X.X liikudes Alusetu on jä sooritaski vasakpöörde samal ajal x km/h. X.X plaanis tanklasse minna, mitte ei tulnud talle vastav idee viimasel hetkel. Pole põhjust oletada, km tunnikiirusega kannapöörde tegema, kui ta miks pidanuks X.X selleks x juba varakult tanklale lähenedes auto kiirust pöördele sobivaks kohandas.

Vaatlusprotokolli järgi jõudis X.X enne kokkupõrget keerata oma auto vasakpöörde sooritamiseks maanteega täies ulatuses ri on x otsa selle keskosasse, vastu juhiust. Kui X.X sti, sest F.H sõitnud x oleks F.H sõnade kohaselt liikunud nö viimasel hetkel sõidutee paremast äärest tee keskossa ning asund seejärel koheselt ka vasakpööret sooritama, ei oleks kokkupõrget sellisel kujul saanud toimuda. Kui F.H oleks kiiremini liikuva autoga X.X autole viimase kaldumise hetkel väga lähedal olnud, ei oleks

X.X jõudnud vasakpöördega nii kaugele. Väikese vahega ja nähes x.x endale ette kalduvat, oleks F.H temast jõudnud mööda sõita (võ

i oleks X.>X keeranud F.H autole möödasõidu hetkel külje pealt otsa). F.H itu

. möödasõ teha ei jõudnud. Küll aga jõudis X.X asuda sooritama vasakpööret Seega pidi ajal, mil X.X vasakpöörde manöövrit alustas sõidukite vahel olema veel vahemaa (sõidukid ,

paiknesid ju üksteise taga) Võttes ühe sündmuse veel ettepoole, pidi a vasakpöördele . jal, mil X.X eelnevalt tee keskjoonele lähenema (kalduma) hakkas, olema autode vahel veelgi pikem vahemaa. Kohtu hinnangul sai see maa olla piisav pikivahe F.H-le otsustamaks, kuidas x trajektoori muutumise järgselt käituda n möödumise võimatuse tõttu jätkata möödasõiduga F.H on öelnud, et ing kas tasub .

tema vahetas sõidurida, kui teine sõiduk tema ette kaldus, mitte kui teine sõiduk keeramismanöövrit alustas. Sel hetkel ja nähes esimese sõiduki puhul suuna muutust, ei olnud möödasõidu alustamine õige tegevus.

Olukord kohustanuks F.H järgima LS § 54 lg 3 nõudeid, mille järgi kui möödumine on raskendatud takistuse tõttu, peab teed andma juht, kelle ees takistus on sõiduk oli takistuseks F.H-le . X.X , mille tõttu ta ei saanud pärisuunavööndis kavandatud möödumist lõpuni viia.

F.H ei teinud tema ees suunarea sulgumisel püüet möödamineku plaani katkestada, kiiruse vähendamiseks pidurdada või paremalt mööduda üdes

x , vaid hoidus veel enam vasakule, pü kindlasti

alustatud suunas (x vasakult)

möödaminekut lõpetada. Sõites pärisuunavööndist täies ulatuses vastassuunavööndisse viis F.H lõpuni manöövri LS § 2 p 37 mõttes (manööver on igasugune pööre ja mis tahes ümberreastumine). anöövri käigus oli F.H LS § 33 lg 2 p 8 kohaselt kohustus M veenduda selle ohutuses. Liiklusõnnetuseni viinud manöövri sooritaski F.H, kes alustas möödasõitu vasakpööret tegevast sõidukist. F.H ei tohtinud LS § 51 lg 3 p 3 kohaselt alustada möödasõitu ilma kindla veendumuseta, et see ei ohusta ega takista teisi liiklejaid. Kohtu hinnangul ei olnud F.H veendunud ristteede olemasolus ega möödasõidu lubatavuses. antud liiklusja ilmastikuoludes (vaatlusprotokolli Samuti polnud F.H andmetel oli teekate märg) piisavalt hoolikas ega valinud kohast sõidukiirust. Väiksem sõidukiirus oleks

4-16-3129

6 (7)

F.H võimaldanud märgata lähenevaid ristmikke ja aru saada eesliikuva sõidukijuhi kavatsustest ning etteaimatava takistuse ees esialgselt kavandatud vasaku poole vähendada veelgi kiirust või mööduda asemel eessõitvast sõidukist paremalt F.H on ise öelnud, et lähenes eessõitvale autole, mis sõitis . väga aeglaselt. Seega ei olnud möödasõiduks va rakendada maksimaalset teelõigul lubatud sõidukiirust ja .

Kohus ei näe praeguses asjas põhjust, miks pidanuks umbes x km/h liikuvast sõidukist tegema möödasõitu kiirusel x Vastutulevaid sõidukeid F.H kinnitusel enne möödumise alustamist ei km/h. olnud. Asjaolu, et teelõigul oli lubatud sõita kuni 90 km/h ei ole siinkohal määrav, sest sõidukiirus tuleb juhil kohandada vastavalt LS § 50 lg 3 nõuetele. Kuna F.H lähenemiskiirus X.X sõidukile oli liiklusõnnetuse eelselt liiga suur ning liiklusolukorale kohandama

ta, on tõenäoli vasakusse pärisuunavööndi äärde kaldumisel ei oleks F.H ne, et >X.X

suutnud oma autot enam jõudis enne õnnetuse seisma jäämiseni peatada. Arvestades, et F.H toimumist aga sõidurea ära vahetada ning suunduda vastassuunavööndisse (sh seda teelõigul, kus möödasõit oli keelatud), oleks ta täpselt sama ajakuluga jõudnud olukorda õigesti hinnates suunduda ka paremale ning mööduda x paremalt pärisuunavööndi kaudu juhist .

Tagant läheneval juhil on kindlasti parem ülevaade liiklussituatsioonist, samuti võimalus arvestada, et möödumisel ja möödasõidul võidakse jääda esimese sõiduki peeglite vaateväljas pimedasse nurka. Seega oli x juhil tagantsõitjana ja nö liiklussituatsiooni kontrolliva juhina võimalik käituda erineval viisil ning liiklusõnnetuse toimumist vältida, eelkõige vähendada, kiirust selgitamaks ja olulisel eessõitva t

aeglasemalt liikuvama sõidukijuhi kavatsusi. Valik tehti aga ilmnenud takistusest möödasõidu kasuks ilma sellele takistusele reageerimata.

Eeltoodu alusel on tuvastatud, et F.H eiras LS § 51 lg 3 p 3 nõudeid. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et E.

F.H pani LS § 223 lg 1 kvalifitseeritud väärteo toime ettevaatamatusega hooletuse vormis vastavalt

KarS § 18 lg 3 oleks tal võimalik olnud sõidukiirust vähendada ning , kuna hoolsa suhtumise korral

selgitada välja eessõitva aeglasema juhi sõidukavatsused, millega kokkuvõttes liiklusõnnetust ja kahju tekkimist (X.X kindlustusandj vältida a poolt kahju hüvitamise otsus asub kohtutoimiku 15-16, tl haiglakaart X.X kehavigastuste tekitamise kohta asub vaatlusprotokolli juures).

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Õigusvastasust ja süüd välistavai süüdimõistmises tuleb d asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega F.H jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri andmete kohaselt F.H varasemad karistused puuduvad. F.H käitumises puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks

(prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1).

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Käesolevas asjas on karistusraam kuni x trahviühikut. ohtuväline menetleja K on kohaldanud menetlusaluse isiku suhtes rahatrahvi minimaalses le ulatuses, alla x sanktsiooni maksimaalmäärast trahviühikut

- x .

Kohtu hinnangul on karistuse liik ja määr vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ning arvestab teo toimepanija isikut. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et menetlusalusele isikule määratud karistus, rahatrahv x eurot, on igati põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Väärteo toimepanemise asjaolusid arvestades peab kohus F.H karistamist eelviidatud rahatrahviga piisavaks tagamaks tema puhul KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist.

4-16-3129

7 (7)

/allkirjastatud digitaalselt/

Rubo Kikerpill Kohtunik