1-14-4828/65 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-4828

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 11. mai 2016 määrus

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Vadim Štšemelev (isikukood 36912102219),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 11. mai 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 9. juuni 2014 otsusega tunnistati Vadim Štšemelev süüdi KarS § 184 lg 2 p 2

järgi ja teda karistati vangistusega 3 aastat. Karistuse lõpptähtaeg saabub 17. veebruaril 2017.

2. Viru Maakohtu 11. mai 2016 määrusega jäeti V. Štšemelev vangistusest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Kohus leidis, et isiku varasem käitumine, kuriteo

raskus ja iseloom viitavad V. Štšemelevi ohtlikkusele. Samuti on teda ühel korral karistatud

distsiplinaarkorras. Kohus märkis, et V. Štšemelevi on kriminaalkorras karistatud valdavalt

varavastaste kuritegude eest. Ta kannab 6. vangistust. Vaatamata varasematele karistustele ei ole V.

Štšemelev paranemisteele asunud, pannes toime I astme narkokuriteo. Vabastamise järgselt puudub

V. Štšemelevil kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendab uute kuritegude

toimepanemise riski. Tagasilangust võib põhjustada isiku sõltuvus narkootilistest ainetest. Samuti

märkis kohus, et V. Štšemelevi ennetähtaegsel vabastamisel saaks riivatud ühiskonna õiglustunne.

Narkokuriteod on ühiskonna poolt taunitavad.

Ehkki V. Štšemelevi iseloomustab positiivselt tööhõives ja sotsiaalprogrammides osalemine ning

tema vabastamist toetab ka vangla, ei garanteeri see õigust ennetähtaegsele vabastamisele.

3. V. Štšemelev taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda tingimisi ennetähtaegset

vabastamist elektroonilise valvega.

V. Štšemelev märgib, et on talle mõistetud karistusest ära kandnud 2,4 aastat. Selle aja jooksul on ta

läbinud kõik sotsiaalprogrammid ning rehabilitatsiooni. Karistuse algusest kuni käesoleva ajani teeb

V. Štšemelev tööd (alguses koristaja, praegu EVT puidutsehhis). V. Štšemelev märgib, et on

täielikult muutnud oma maailmavaadet, ega taha vana elu juurde tagasi pöörduda. V. Štšemelev

tahab tehtud vead parandada. Tal on pere, kes teda vajab kaine ja adekvaatsena.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, kaalunud määruskaebuse esitaja argumente, jätab kaebuse rahuldamata ja

vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Oma seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgnevalt.

5. Esmalt vajab toonitamist, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine

võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on

saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Praegusel juhul on vangla küll asunud kinnipeetava

vabastamist toetavale seisukohale, ent prokurör oma kirjalikus arvamuses vastupidisele arvamusele.

Seejuures on prokuratuur osundanud isiku kümnele kriminaalkaristusele, millest 6 on

vabadusekaotuslikud, kriminaalhoolduse luhtumisele käitumiskontrolli nõuete rikkumise tõttu ja

distsiplinaarkaristusele. Prokuratuur on lisaks leidnud, et vabaduses võivad V. Štšemelevile

negatiivset mõju avaldada alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Prokurör on leidnud, et I astme

narkokuriteo eest mõistetud karistus ei ole proportsionaalne ärakantud karistusega ning riivaks

ühiskonna õiglustunnet. Maakohus on V. Štšemelevi riskidena välja toonud tema varasema

kriminaalse käitumise, kindla töökoha puudumise, kuriteo raskuse ning distsiplinaarkaristuse

olemasolu. Ka ringkonnakohus leiab, et vaatamata V. Štšemelevi suhtes läbi viidud rehabiliteerivale

tegevusele vangistusasutuses, ei saa tema käitumist kinnipidamisasutuses distsiplinaarkaristuse

olemasolu tõttu pidada laitmatuks. Vangistuses töötamise, soovi hoolitseda pere eest ja soovi

muutuda loeb ringkonnakohus isikut positiivselt iseloomustavateks asjaoludeks, ent need asjaolud

ei lükka ümber maakohtu poolt põhjalikult motiveeritud otsustust jätta V. Štšemelev vangistusest

tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamata, millega ringkonnakohus

eelpooltoodud asjaoludel nõustub.

6. Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud

kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau