1-08-4531/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKriminaalasi 1-08-4531 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.jaanuaril 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-08-4531 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Ave Mõstlik Kriminaalasi A.E kriminaalas süüdistuses KarS§ 266 lg.1;§ 121 järgi Prokurör Leelet Kivioja Süüdistatav A.E, isikukood xxx, EV kodakondsus, el...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
Kriminaalasi 1-08-4531
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.jaanuaril 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-08-4531
Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Ave Mõstlik Kriminaalasi
A.E kriminaalas süüdistuses KarS§ 266 lg.1;§ 121 järgi Prokurör Leelet Kivioja Süüdistatav A.E, isikukood xxx, EV kodakondsus, elukoht: xxx; põhiharidusega; töökoht: TÜ Š ; kriminaalkorras
varem karistatud kolmel korral, neist viimati Tallinna
Linnakohtu poolt 09.06.2004 KarS § 424 järgi rahalise
karistusega 18000 krooni; väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 07.10.2007.a.
Kaitsja Raul Ainla RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada
ja A.E KarS § 266 lg 1 järgi
mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 (ühesaja)
päevamäära ulatuses, lähtudes tema keskmisest
päevasissetulekust 86 krooni, seega summas 8600 (kaheksa tuhat kuussada) krooni üüdi tunnistada
ja , s KarS § 121 järgi
mõista talle karistuseks rahaline karistus 120 (ühesaja
kahekümne) päevamäära ulatuses, lähtudes tema keskmisest päevasissetulekust 86 krooni, seega summas 10320 (kümme tuhat kolmsada kakskümmend) krooni.
KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergeim karistus kaetuks
raskeimaga ja liitkaristuseks mõista rahaline karistus120 (ühesaja kahekümne) päevamäära ulatuses, s.o 10320 (kümme tuhat kolmsada kakskümmend) krooni.
2
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.10.2007-07.10.2007, s.o 2 päeva, millele vastab rahalise karistuse 6 päevamäära ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 114 päevamäära ulatuses,
s.o 9804 krooni.
Vastavalt KarS § 66 lg 1, 3 määrata rahalise karistuse kandmine ositi 6 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades A.E tasuma riigituludesse igakuiselt 1634 krooni.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
Asitõend M. L patsiendikaart nr xxx (asub kriminaalasja – materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde.
KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180
alusel välja mõista A.E-lt menetluskulud: II astme kuriteos
süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525 (kuus
tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ning riigi
õigusabikulud 644.30 (kuussada nelikümmend neli krooni 30 senti) krooni riigituludesse.
Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva
jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi
arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr
221023778606 Swedbankis, maksekorraldusse märkida
viitenumber 2800049777 ja selgitus: A.E, 1-08- 4531, sundraha (ja/või) kaitsjatasu.
Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele
nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606
Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ja selgitus: A.E, 1-08-4531, rahaline karistus.
Maksekorraldused rahaliste kohustuste tasumise kohta esitada
Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteoasjade kantseleisse.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse ainult
seoses väidetava kokkuleppemenetluse normide rikkumisega
15 päeva jooksul alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele
järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise
võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatüki kohaselt määruskaebe korras.
3
Kohtueelsel uurimisel oli kindlaks tehtud :
A.E süüdistatakse selles, et olles alkoholijoobes, tema 06.10.2007 kella 20:00 ajal koputas M L´i elukoha aknale Tallinnas ning kui aken avati, tungis koheselt sealt sõnagi lausumata korterisse sisse ilma selleks nõusolekut omamata.
Seega A.E pani toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise. Samuti süüdistatakse A.E selles, et olles alkoholijoobes, tema 06.10.2007
kella 20:00 ajal Tallinnas korteris peksis M L , lüües kannatanut korduvalt rusikatega
näopiirkonda ning ähvardas viimase maha lüüa. Kannatanu kukkus maha ning A.E
lõi teda veel paaril korral jalaga. Kannatanul õnnestus haarata telefon ja kutsuda politsei, mille peale A.E põgenes läbi akna.
M L´ile tekitati kallaletungiga kergeid kehavigastusi, nimelt 1 cm pikkune haav alahuulele ning turse ja verevalum vasaku silma ning nina piirkonda. Seega A.E pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese kehalise väärkohtlemise. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga varalist kahju ei tekitatud. Tsiviilhagi ei ole esitatud.
Asitõend: M. Li patsiendikaart nr xxx –lisatud kriminaalasja materjalide juurde.
Süüdistatav A.E, süüdistatava kaitsja ja ringkonnaprokurör sõlmisid
kokkuleppe, mille kohaselt ringkonnaprokurör taotleb kohtus A.E karistamist KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100 päevamäära (päevamäär 86 krooni) ulatuses, seega
järgi summas 8600 krooni, KarS § 121 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab ringkonnaprokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistus 120 päevamäära (päevamäär 86 krooni) ulatuses, seega summas 10320 krooni. Vastavalt KarS § 64 lg 1 lugeda kergeim karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõista seega
rahaline karistus 10320 krooni.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.10.2007-
07.10.2007, so 2 päeva, millele vastab rahalise karistuse 6 päevamäära ehk 516 krooni. Lõplikuks ärakandmata karistuseks jääb seega rahaline karistus 9804 krooni. Vastavalt KarS § 66 määrata rahalise karistuse kandmine ositi 6 kuu jooksul mitte vähem kui 1634 krooni kuus.
Kohtuistungil jäi A.E sõlmitud kokkuleppe juurde.
Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava A.E süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Kohus leiab, et A.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 266 lg 1, § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
4 Kohus juhindub KrMS § 180 lg 1; § 189 lg 3; § 248 – 249; § 306; 311, 313 sätetest.
Piret Liivo Kohtunik