1-12-12470/162 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

13. juuni 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-12-12470 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör

Tõlk Ain Tali

Svetlana Hamaza

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Nikita Orlovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks

Süüdimõistetu

NIKITA ORLOV, i.k. 39010052228, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 18.07.2012 ja lõpp 16.07.2016.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 02.06.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 871 ja KrMS § 4261, 432, 384, 387

RESOLUTSIOON

Jätta Nikita Orlovi suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgne

käitumiskontroll kohaldamata.

Määruse väljatrükk ja prokurörile. saata Viru Vanglale, Nikita Orlovile

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

18.05.2016 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikita Orlovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

Nikita Orlov 17.09.2013

184 lg 2 p 1 2 on süüdi mõistetud Viru Maakohtu otsusega KarS § , järgi ning karistatud vangistusega 3 aastat ja 3 kuud, KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ning karistatud vangistusega 4 stat aa . KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti liitkaristuseks KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses

4 aastat vangistust. viibitud aeg karistusaja hulka ning mõisteti lõplikuks karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 18.07.2012.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetav Nikita Orlovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.

Kohtuistung

Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et vabanedes asub elama ema juurde esialgu, aga plaanib

Eestist ära sõita, konkreetselt tahab minna Rootsi ehitusele tööle. Arvas, et karistusjärgset järelevalvet ta ei vaja. Prokurör juhtis kohtuistungil esmalt tähelepanu asjaolule, et vangla on ise esitanud taotluse, milles on märgitud, et vangla ei toeta karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Samuti on vangla materjalides kirjas, et isikut on varem 3 korda karistatud, kuid karistusregistris on kirjas ainult kä karistus, teised karistused on kõik kustunud. esolev Vangla iseloomustuse kohaselt

Nikita Orlovil kuritegelikke hoiakuid ei ole, käitumine on vanglas hea, läbitud on mitmed programmid ja omandatud eriala, seega saab järeldada, et isik on oma vigadest õppinud ja karistusest järeldused teinud. Prokurör taotles jätta karistusjärgne käitumiskontroll Nikita Orlovi suhtes kohaldamata. Kohtumääruse põhjendused

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega leiab, et Nikita Orlovi suhtes tuleb

jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.

KrMS § 4261

järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul.

Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus KarS -s 87 §

1 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.

Karistusseadustiku (KarS) § 871

lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on -

karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud

tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

Nikita Orlov Maakohtu 17.09.2013 otsusega kannab käesoleval ajal Viru KarS § 184 lg 2 p 1,

2 ja

karistust 4 aastat vangistust. § 214 lg 2 p 1, 4 järgi mõistetud liit Ärakandmisele kuuluva liitkaristuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 16.07.2016, seega kannab kinnipeetav ära mõistetud karistuse täies ulatuses. Nikita Orlovi puhul on KarS § 87

1 lg 1 kohaldamise formaalsed ldused seega

ee täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte ainsaks otsustavaks eelduseks kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel.

Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks analüüsib kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal.

Nikita Orlov viibib vanglas esimest korda. Seega puudub kohtul alus arvata, et Nikita Orlovi näol on tegemist puudub tõsine tahe normikuulekaks eluks. isikuga, kellel

Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on toimunud vangistuse jooksul muudatused mõtlemise osas, kuigi on käitunud on toimunud intsidendid, kus isik agressiivselt. Juhtumikorraldajaga ühiselt isiku käitumist analüüsides on kinnipeetav hakanud arvestama teisi inimesi ja nende vajadusi, on õppinud oma vigadest ja püüab ennast tagasi hoida. Vangla hinnangul on Nikita Orlov neljale distsiplinaarkaristusele. i käitumine olnud hea vaatamata

Ka on Nikita Orlov vangistuses läbinud riigikeele õpped A2, B1 ja B2 tasemel, läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ ning omandanud abikoka eriala. Vangla materjalide kohaselt oli isik juba enne programmide algust enamus probleeme enda jaoks lahti mõtestanud ja lahendused leidnud. Seega on kinnipeetav vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt.

Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetaval on kindel eesmärk leida endale töökoht välisriigis. Ka on isikul olemas vabanedes elukoht ema juures.

Kinnipeetaval sõltuvusi diagnoositud ei ole, probleemid alkoholi tarbimisega puuduvad ning ta on otsustanud loobuda kanepi suitsetamisest.

Kohtu hinnangul saab Nikita Orlovi n le anda võimaluse äidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada

ilma kohtu poolt määratud järelvalveta, et tema praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine.

Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et Nikita Orlovi suhtes ei ole põhjendatud kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Kohus on seisukohal, et karistusjärgse käitumiskontrolli puhul on tegemist olulise isiku liikumise piiramisega, mida tuleks kohaldada ainult erandlikel asjaoludel ning arvestades Nikita Orlovi varasemat elukäiku ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, aga ka vabanemisjärgseid elutingimusi ja Nikita Orlovi isikut, on kohus seisukohal, et tema puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine, mis võimaldaksid talle määrata karistusjärgset käitumiskontrolli.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Viru Vangla taotluse Nikita Orlovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks rahuldamata. Lisaks märgib kohus, et ka taotluse esitaja ise ei toeta oma taotlust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik