2-16-108469/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-16-108469

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-108469 Tsiviilasi

InvestÕigus Osaühingu hagi XXXXvastu võlgnevuse 110 euro, leppetrahvi 50 euro, viivise 72,60 euro ja lisanduva viivise saamiseks Tsiviilasja hind 634,10 eurot Menetlustoiming Tsiviilasja menetlusse võtmine, kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja InvestÕigus Osaühing (registrikood 12576627, asukoht Pärnu mnt 139 d/1, 11317 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Stefani Isotamm (InvestÕigus Osaühing, e-post info@investoigus.ee) Kostja XXXX(isikukood XXXX, viibimiskoht XXXX, elukoht XXXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Võtta hagiavaldus menetlusse. 2. Kinnitada InvestÕigus Osaühingu (hageja) ja XXXX(kostja) (koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 2.1. Kostja tasub hagejale kompromissina 567,70 eurot. 2.2. Kompromissi summa tasumiseks koostavad pooled maksegraafiku järgnevalt: kostja tasub võlgnevuse igakuiste 30 euro suuruste osamaksetena kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Esimese osamakse tähtaeg saabub 10. detsembril 2016.

2-16-108469

2

2.3. Juhul kui kostja ei täida käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.2. nimetatud osamaksete tasumise kohustust nõuetekohaselt, on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 1% päevas tähtaegselt tasumata võla summalt. Ükskõik millise määruse resolutsiooni punktis 2.2. nimetatud makse hilinemise korral loetakse kõikide osamaksete maksetähtpäev saabunuks. 2.4. Kostja tasub hageja menetluskulud ja kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. 3. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-16-108469 menetlus. 4. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib kompromissi kinnitamise ja asjas menetluse lõpetamise osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. InvestÕigus Osaühing (hageja) esitas 22.04.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXX(kostja) vastu 315,93 euro saamiseks. Kostja vastuväite tõttu lõpetas Pärnu Maakohus 18.05.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja hagimenetluses lahendamiseks üle Harju Maakohtule.

2. 31.05.2016 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse 110 euro, leppetrahvi 50 euro, viivise 72,60 euro ja lisanduva viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt andis esialgne võlausaldaja XXXXkostjale sularahas laenu, mida kostja ei suutnud tähtajaks tagastada. 25.02.2016 allkirjastasid esialgne võlausaldaja ja kostja võlatunnistuse, milles võimaldati kostjale täiendav tähtaeg (s.o 25.03.2016) võlgnevuse tasumiseks. Võlatunnistuse kohaselt tunnistas kostja nõuet summas 110 eurot. Vaatamata eeltoodule ei ole kostja likvideerinud võlgnevust. 12.04.2016 sõlmisid esialgne võlausaldaja ja hageja nõude loovutamise lepingu, millega loovutati antud nõue kostja vastu hagejale.

3. 08.06.2016 esitasid hageja ja kostja kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud TsMS § 430 lg-s 2 toodud asjaoludest ja §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Esmalt otsustab kohus hageja hagiavalduse menetlusse võtmise (I), seejärel kinnitab poolte poolt kohtule esitatud kompromissi (II).

2-16-108469

3

I

5. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevatele nõuetele ja ei esine TsMS §-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Seega võtab kohus hagiavalduse menetlusse. Kohus selgitab, et hagi menetletakse TsMS § 405 lg 1 järgi lihtsustatud korras.

II

6. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.

7. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

8. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

9. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

10. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et kostja tasub hageja menetluskulud ja kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik