1-08-17157/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (2) Kriminaalasi nr 1-08-17157

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27 jaanuar 2009. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-17157 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Margit Luga Taotlus Sundars Dičsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu SUNDARS DIČS

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx; Läti Vabariigi isikukood 230679-11776 RESOLUTSIOON

Jätta Sundars Dičs tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sundars Dičs on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 24.10.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1- 08-8559 KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistuseks on mõistetud 6 kuud vangistust, millest ärakandmata karistus on KarS § 68 lg 1 alusel 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.07.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta vangistust, võrra, liitkaristuseks mõistetud 1 aasta 5

2 (2) kuud 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.04.2008.a ja lõpeb 29.09.2009.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 31.12.2008.a. 30.12.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 27.01.2009.a seisuga on Sundars Dičsi kandmata karistusaeg 8 kuud 2 päeva vangistust. Sundars Dičs on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: 1) 14.07.2006.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 ja § 209 lg 2 p 1, 3 järgi

1 aasta 6 kuud vangistust, millest koheselt ärakandmisele kuuluis KarS § 73 lg 2 alusel

6 kuud vangistust ja ülejäänud karistus – 1 aasta vangistust mõisteti tingimis 5-aastase katseajaga. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Sundars Dičsi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna kuriteod, mille eest Sundars Dičs karistust kannab, on toime pandud katseajal ja viimastel kuudel on teda vangistuses korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Peale selle puudub kinnipeetaval Eestis elamisluba. Sundars Dičs ise arvab, et teda võiks vabastada. Ta möönab, et kuritarvitas eelmisel ennetähtaegsel vabastamisel usaldust ja pani toime uued kuriteod, kuid ennetähtaegne vabastamine olevat olnud talle justkui šokk, mistõttu uuesti seadust rikkuski. Nüüd on ta järgi mõelnud ja soovib elada seaduskuulekalt. Vangistus olevat siiani kulgenud probleemideta, rikkumised, mis ta toime on pannud, ei ole kinnipeetava arvates arvestamist väärt. Ta soovib vabaneda ja asuda elama lähedaste juurde.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Sundars Dičs on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sundars Dičs on varem kriminaalkorras karistatud ja viibinud vangistuses, mille kandmisest ta vabastati tingimisi enne tähtaega. Hetkel kannab ta karistust kuritegude eest, millised pani toime vähem kui 6 kuu möödumisel ennetähtaegselt vabastamisest. Peale selle on Sundars Dičsi küllaltki lühikese vangistusaja jooksul korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, viimati alles 2008.a oktoobris. Eelnev näitab, et võimaluse tekkimisel on ta eiranud jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Ise ei pea ta rikkumisi oluliseks. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab ka reaalselt käitumisega vangistuses näitama, et tema soov muutuda pole vaid paljasõnaline. Alles sellisel juhul tekiks kohtul võimalus asuda seisukohale, et muutused on toimunud ja ennetähtaegne vabastamine asjakohane. Eeltoodud asjaoludel jätab kohus Sundars Dičsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik