2-15-113854/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-113854

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Rain Kõutsi vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

360 eurot 60 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. detsembri 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Aktiva Finants apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): OÜ Aktiva Finants (registrikood:

10746479); volitatud esindaja Kadri Timuska

Vastustaja

(kostja):

Rain

Kõuts

(isikukood:

XXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. OÜ Aktiva Finants apellatsioonkaebus rahuldada

osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 14. detsembri 2015 otsus

osaliselt väljamõistetud viivise suuruse osas, leppetrahvi

nõude rahuldamata jätmise ning menetluskulude jaotuse

osas.

2

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Rain

Kõutsilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja võlgnevus 211

eurot 51 senti, s.o põhinõue 131 eurot 51 senti ja leppetrahv

80 eurot, perioodil 18. juuni 2014 – 9. juuni 2016 (k.a)

sissenõutavaks muutunud viivis 33 eurot 85 senti ning

alates 10. juunist 2016 viivis võlgnevuselt 211 eurot 51 senti

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni

täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte rohkem kui võlgnevuse 211 eurot 51 senti

suuruses.

4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

4.1. Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi Rain Kõutsi vastu

osaliselt ja mõista Rain Kõutsilt OÜ Aktiva Finants kasuks

välja 8. veebruari 2013 Tele2 Eesti AS-i ja Rain Kõutsi

vahel sõlmitud liitumislepingu nr 30068432 alusel

põhivõlgnevus 131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot 51

(viiskümmend

üks)

senti

ning

leppetrahv

80

(kaheksakümmend) eurot, kokku 211 (kakssada üksteist)

eurot 51 (viiskümmend üks) senti.

4.2. Välja mõista Rain Kõutsilt OÜ Aktiva Finants kasuks

sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt, s.o 211 eurot 51

senti, perioodi 18. juuni 2014 – 9. juuni 2016 (k.a) summas

33 (kolmkümmend kolm) eurot 85 (kaheksakümmend viis)

senti ning alates 10. juunist 2016 viivis võlgnevuselt 211

eurot 51 senti VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui

võlgnevuse 211 eurot 51 senti suuruses.

4.3. Jätta OÜ Aktiva Finants hagi sissenõudmiskulude

väljamõistmise osas rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud 85% ulatuses Rain Kõutsi kanda ja

15% ulatuses OÜ Aktiva Finants kanda. Rahuldada OÜ

Aktiva

Finants

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks. Mõista Rain Kõutsilt OÜ Aktiva

Finants kasuks välja menetluskulud maakohtu menetluses

258

(kakssada

viiskümmend

kaheksa)

eurot

35

(kolmkümmend viis) senti ja ringkonnakohtus 85

(kaheksakümmend viis) eurot (ilma käibemaksuta).

Mõista Rain Kõutsilt välja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis

menetluskuludelt maakohtu menetluses (258 eurot 35

senti) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

3

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas 25. juunil 2015 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Rain

Kõutsi (kostja) vastu. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse seoses asjaoluga, et

makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Tsiviilasi jätkus

hagimenetluses.

2. oktoobri 2015 hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja võlgnevus 250 eurot 44 senti,

sissenõutavaks muutunud viivis 139 eurot 37 senti ja jooksev viivis protsendina põhinõudelt.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Tele2 Eesti AS 8. veebruaril 2013

telekommunikatsiooniteenusega liitumislepingu nr 30068432, mille alusel kasutas kostja Tele2

Eesti AS-i poolt pakutavaid kaupu ja / või teenuseid ning Tele2 Eesti AS esitas igakuiselt arveid

kasutatud teenuse eest. Kostja jättis arved tasumata, rikkudes pooltevahelist lepingut. Tele2

Eesti AS loovutas nõude hagejale.

Kostjale esitatud arvetest tulenevalt on kostjal tasumata 250 eurot 44 senti. Tele2 Eesti AS

lepingute lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.13.2. kohaselt

on kostja kohustatud tähtaegselt ja nõuetekohaselt järelmaksusummade ja arvete tasumata

jätmisel tasuma viivist 0,15% tasumata summalt päevas. Tele2 Eesti AS arvestas viivist pärast

lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks

muutunud viivis 139 eurot 37 senti.

Kostjal lasub võlgnevuse sissenõudmiskulude tasumise kohustus üldtingimuste p-st 4.8.

tulenevalt, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 Eesti AS-i kulud, mis on seotud

kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate

Tele2 Eesti AS-i esindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Võlgnevuse sissenõudmiskulude

suurus tuleneb Tele2 Eesti AS-i arveldusteenuste hinnakirjast, mille kohaselt on võlgnevuse

sissenõudmise tasu suurus 22% + käibemaks, s.o 26,40%.

2. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja

hagile vastanud ei ole.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 14. detsembri 2015 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 8. veebruari 2013 Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu nr

30068432 alusel põhinõude 131 eurot 51 senti, viivise põhinõudelt perioodi 18. juuni 2014 –

14. detsember 2015 eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras 15 eurot 78

senti ning alates 15. detsembrist 2015 viivise protsendina põhinõudelt kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõude

ulatuses. Maakohus jättis hagi leppetrahvi 80 euro ja võlgnevuse sissenõudekulude 51 euro 51

sendi osas rahuldamata. Maakohus jättis menetluskuludest 29% kostja ja 71% hageja kanda,

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 53 eurot 65 senti ning menetluskuludelt

4

viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid

kokku mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses. Maakohus tunnistas kohtuotsuse viivitamata

täidetavaks.

Maakohus leidis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-t 1 ja § 436 lg-t 7 tuleb

tõlgendada kooskõlas Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi (edaspidi direktiiv) 93/13/EMÜ

artiklis 6. sätestatud eesmärgiga. Seetõttu tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista

selliselt, et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude

õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.

Maakohus leidis, et hageja põhinõue on 131 euro 51 sendi ulatuses põhjendatud ja kuulub VÕS

§ 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 103 alusel rahuldamisele. Põhinõudena ei saa

aga käsitleda kostjale 1. oktoobril 2013 ja 1. novembril 2013 esitatud viiviste ja leppetrahvide

arveid (tl 13–14) kogusummas 131 eurot 51 senti, kuivõrd võlgnevuse sissenõudmisega

seonduvaid teenuseid hagiavalduse andmetel kostjale ei osutatud.

Maakohtu hinnangul on lubamatu, et kõrvalnõue on esitatud põhinõude koosseisus.

Leppetrahvi kohta on lepingu tüüptingimustes säte, mis viitab leppetrahvi nõudmisele vastavalt

hinnakirjale. Maakohtu hinnangul on hinnakirjas märgitud ebamõistlikult suur leppetrahv VÕS

§ 42 lg 3 p 5 mõttes tüüptingimusena tühine. Kohtul on kohustus kontrollida tüüptingimuste

kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

Maakohtu hinnangul on kohtule esitatud lepingu p-s 6.13.2. (tl 19) sisalduva viivisekokkulepe

puhul tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 mõttes. VÕS § 42 lg-s 1 on sätestatud, et

tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja

teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui

tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole

kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5

kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral

maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline

tüüptingimus tühine.

Kostja oli lepingut sõlmides tarbija VÕS § 34 mõttes ning maakohus leidis, et pooltevahelises

lepingus sisalduv viivis määraga 0,15% põhivõlalt päevas on ebamõistlikult kõrge ja

ebaproportsionaalne ning kostjat kahjustav ja seega tühine. Maakohtu hinnangul on hagejal

õigus nõuda kostjalt põhinõudelt 131 eurot 51 senti viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras,

s.o sissenõutavaks muutununa perioodi 18. juuni 2014 – 14. detsember 2015 15 eurot 78 senti

ning alates 15. detsembrist 2015 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras,

tingimusel, et viivisenõue ei ületa põhinõuet.

Maakohus jagas menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd hageja soovis

saada kostjalt 500 eurot 88 senti, kuid maakohus rahuldas hagi summas 147 eurot 29 senti, jättis

maakohus menetluskuludest 29% kostja kanda ja 71% hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada osaliselt

maakohtu otsus hagi rahuldamata jäetud osas ning teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt

hageja kasuks välja leppetrahv 80 eurot, võla sissenõudmiskulud 51 eurot 51 senti ning viivised

maakohtu poolt rahuldamata jäänud ulatuses. Hageja palub jätta menetluskulu kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole leppetrahv kostjat ebamõistlikult kahjustav ega seetõttu

tüüptingimusena tühine. Maakohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, et leppetrahv on

5

ebamõistlikult kostjat kahjustav. Leppetrahvi nõue ei tulene hinnakirjast, vaid kostjaga

8. veebruaril 2013 kaheks aastaks sõlmitud liitumislepinguga kaasnevast teenuspaketist

Hinnaliider Extra 15. Tähtajalise lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel 7–24 kuud enne tähtaja

lõppu kuulub tasumisele leppetrahv 80 eurot. Kuna Tele2 Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud

lepingu üles 26. septembril 2013, s.t enne tarbimiskohustuse lõppu, siis kuulub tasumisele ka

leppetrahv. Kostja sai endale vastavalt arvele nr 4139122 tasuta telefoni Nokia Asha 309.

Leppetrahv on mõeldud kompenseerimaks kliendile tasuta antud seadme väärtust.

Võla sissenõudmiskulude tasumise kohustus tuleneb kostjaga sõlmitud liitumislepingu

lahutamatuks osaks olevast hinnakirjast, mille kohaselt on võla sissenõudmistasu 22% +

käibemaks. Võlgnevuse sissenõudmise teenust osutab Tele2 Eesti AS ise lühiajalise võla

tekkimise perioodil 4 kuud, peale mida ostab sissenõudmise teenuse sisse inkassoettevõttelt.

Tele2 Eesti AS teostab võla sissenõudmise perioodil toiminguid, mille hüvitamine on

ettenähtud teenuste kasutamise tingimuste p-s 8.3. ning mille vajadus tekib vaid lepingu

rikkumisel.

Leides, et puudub informatsioon hageja poolt võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste

kohta, oleks maakohus pidanud andma hagejale tähtaja nimetatud puuduse kõrvaldamiseks

TsMS § 3401 lg 1 järgi.

Leppetrahvi ja võla sissenõudmiskulude nõude on hageja esitanud põhinõude koosseisus, kuna

Tele2 Eesti AS on esitanud arved leppetrahvi ja võla sissenõudmiskulude eest koos kasutatud

telekommunikatsiooniteenustega ning seadus ei keela nimetatud nõuetelt küsida ka viivist.

Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et pooltevahelises lepingus sisalduva viivise määra

0,15% päevas kokkuleppe näol on tegemist tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 1 mõistes.

Maakohus ei ole esitanud ühtegi seisukohta põhjendamaks, et tüüptingimustes kehtestatud

viivisemäär on vastustajat ebamõistlikult kahjustav. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt, kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on tüüptingimuste p 6.13.2. kohaselt

poolte vahel kokkulepitud viivisemääraks 0,15% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud

kalendripäeva eest. Kui lepinguline viivisemäär on kõrgem, kui seaduses sätetatud viivisemäär,

ei tähenda see automaatselt tüüptingimuse tühisust.

Koos apellatsioonkaebusega oma väidete tõendamiseks esitas hageja Hinnaliider Extra 15

tingimused.

5. Ringkonnakohus toimetas kostjale hageja apellatsioonkaebuse väljaande Ametlikud

Teadanded kaudu (tl 71) ning jättis materjalid kostja postkasti (tl 72). Kostja ei ole

apellatsioonkaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning Tartu Maakohtu

14. detsembri 2015 otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja

leppetrahvi nõude. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt

hageja kasuks välja leppetrahvi 80 eurot. Seoses võlgnevuse suurenemisega tuleb muuta ka

kostjalt hageja kasuks väljamõistetava viivise suurust ning menetluskulude jaotust. Muus osas

tuleb jätta Tartu Maakohtu 14. detsembri 2015 otsus muutmata.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi

rahuldamata leppetrahvi ja sissenõudmiskulude väljamõistmise ning viivise osas.

6

7. Maakohus on asja läbivaatamisel rikkunud menetlusnormi, jättes eelmenetluse läbi viimata

(TsMS § 392). Asjaolu, et tegemist on lihtmenetlusega, ei vabasta maakohut kohustusest järgida

olulisi menetluspõhimõtteid, s.o kuigi maakohus võib lihtmenetluses loobuda kirjalikust

eelmenetlusest, ei vabane ta kohustusest välja selgitada menetlusosalise faktilised ja õiguslikud

väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosaline esitab oma faktiliste väidete

põhjendamiseks.

Antud juhul on maakohus vaidlustatud otsuses märkinud, et võlgnevuse sissenõudmisega

seonduvaid teenuseid hagiavalduse andmetel kostjale ei osutatud, mistõttu tuleb nõue selles

ulatuses jätta rahuldamata. Maakohus ei ole enne nõude rahuldamata jätmist andnud hagejale

võimalust esitada tõendeid oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Samuti on maakohus jätnud

välja selgitamata leppetrahvi nõude osas hageja faktilised väited ning neid tõendavad tõendid.

Lähtudes eeltoodust võtab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel asja materjalide juurde

hageja poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendi, s.o Hinnaliider Extra 15 tingimused.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel oli

sõlmitud tüüptingimustel leping VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Maakohus on õigesti asunud hagi

õigusliku põhjendatuse hindamisel tüüptingimuste tühisust iseseisvalt kontrollima. Maakohus

jättis hagi rahuldamata leppetrahvi ja sissenõudmiskulude väljamõistmise osas, tuvastades

leppetrahvi aluseks olevate lepingutingimuste tühisuse ning leides, et sissenõudmisega

seonduvaid teenuseid ei ole osutatud. Vastavalt vähendas maakohus ka väljamõistmisele

kuuluvat viivist.

Tele2 Eesti AS-i hinnakirja (tl 29) kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu 22% +

käibemaks võlgnevuse suurusest ning võlgnevuse sissenõudmise miinimumtasu on 15 eurot.

Arvest nr 40462747 (lk 14) nähtuvalt on kostjalt võlgnevuse sissenõudmise tasu 51 eurot 51

senti.

Tele2 Eesti AS-i teenuste kasutamise üldtingimuste p 4.8. kohaselt on klient kohustatud

hüvitama Tele2 Eesi AS-i kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh

kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 Eesti AS esindajana tegutsevate isikute

teenuste eest. Üldtingimuste p 8.3., mis käsitleb lepingu ülesütlemist, viimase lause kohaselt on

klient kohustatud hüvitama kõik võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulud.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus,

mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega

nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse

kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suur kindlaksmääratud suuruses

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust.

Ringkonnakohus leiab, et kokkulepe on võlgnevuse sissenõudmistasu osas tühine.

Apellatsioonkaebuse põhjendused, et tegemist ei ole ebamõistlikult suure tasuga, on

põhjendamatud.

Ringkonnakohus märgib, et tühiselt kokkulepitud sissenõudmistasu ebamõistlikku suurust

ilmestab alates 1. oktoobrist 2015 kehtima hakanud VÕS § 1132, mis reguleerib tarbijalt

sissenõudmiskulude hüvitamist ja mille lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib

majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu

alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Käesoleval juhul on

7

hageja nõude suuruseks 250 eurot 44 senti. Lepingu sõlmimise ajal need määrad küll ei

kehtinud, kuid iseloomustavad seadusandja hinnangut mõistliku sissenõudmiskulu suurusele.

9. Maakohus leidis, et hinnakirjas märgitud leppetrahv on ebamõistlikult suur ning VÕS § 42

lg 3 p 5 alusel tüüptingimusena tühine. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga.

8. veebruari 2013 liitumislepingust (tl 7) nähtuvalt on tegemist tähtajalise lepinguga, millega

kostja sai Tele2 Eesti AS-ilt seadme, s.o telefoni Nokia Asha 309. Arve nr 4139122 järgi sai

kostja seadme tasuta (tl 8). Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus

ei ole esitanud põhjendusi selle kohta, miks ta peab leppetrahvi antud juhul tüüptingimusena

ebamõistlikult tarbijat kahjustavaks ja seetõttu tühiseks.

Tele2 Eesti AS ja kostja sõlmisid 8. veebruaril 2013 tähtajalise lepingu kaheks aastaks, kuid

Tele2 Eesti AS oli sunnitud lepingu ennetähtaegselt üles ütlema 26. septembril 2013, s.o juba

7,5 kuud pärast lepingu sõlmimist ja 16,5 kuud enne lepingu lõppu. Hinnaliider Extra 15

tingimuste kohaselt kehtib pakkumisega liitumisel 24-kuuline tähtajaline kohustus, mille

ennetähtaegsel lõpetamisel 7–24 kuud enne tähtaja lõppu kohustub klient tasuma Tele2 Eesti

AS-ile lepingujärgse leppetrahvi 80 eurot.

Mitte igasuguse leppetrahvi kokkuleppe puhul ei ole võlausaldaja kahju olemasolu või selle

puudumine leppetrahvi suuruse üle otsustamisel määrav. Leppetrahvi eesmärgiks on lisaks

kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse

täitmisele. Ainuüksi kahju puudumine võlausaldajal ei õigusta alati leppetrahvinõude

rahuldamata jätmist. Küll võib kahju puudumine olla aluseks leppetrahvi vähendamisele, kui

leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kahju

puudumine või selle olemasolu leppetrahviga võrreldes oluliselt väiksemas ulatuses ei saa olla

leppetrahvi alandamise aluseks, kui leppetrahvi sellises ulatuses õigustab leppetrahvi

tagatisfunktsioon, s.t võlausaldaja huvi tagatud kohustuse täitmise vastu, mida ei pea mõõtma

ainuüksi tekkinud varalise kahjuga (Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-66-05). Hagejal oli huvi, et lepingut täidetakse kuni kokkulepitud aja lõpuni.

Käesoleval juhul ei saa toimiku materjalide põhjal asuda seisukohale, et leppetrahv on

ebamõistlikult suur. Liitumislepingu kohaselt sai kostja seadme Nokia Asha 309 tasuta.

Arvestades kostjapoolset lepingu täitmist (liitumislepinguga kaasnes 24-kuuline teenuste

kasutamise kohustus ja Tele2 Eesti AS on lepingu üles öelnud kostjapoolse rikkumise tõttu 16,5

kuud enne tähtaja lõppu), ei saa pidada antud juhul leppetrahvi 80 eurot VÕS § 42 lg 3 p 5

alusel tüüptingimusena tühiseks.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et viivis määraga 0,15% tasumata summast iga

tasumisega viivitatud kalendripäeva eest (teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.13.2.) on

ebamõistlikult suur ja tüüptingimusena kostjat oluliselt kahjustav ning seetõttu tühine VÕS § 42

lg 3 p 5 alusel.

Viivise korral määraga 0,15% päevas on aastas viivise määraks 54,75%. Nimetatud viivise

määr ületab seadusjärgset viivise määra ligikaudu 7-kordselt. Iseenesest õige on hageja väide,

et VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt võivad pooled kokku leppida seadusjärgsest viivisest

kõrgemas viivise määras, kuid samas ei tohi selline kokkulepe kahjustada teist lepingupoolt

ebamõistlikult ning seda eriti juhul, kui teiseks lepingupooleks on tarbija.

Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Eelduslikult

tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud

viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset

viivisemäära. Sellises suurusjärgus kajastab lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni

seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat

ebamõistlikult (Riigikohtu 10. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).

8

Kuna teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.13.2. on tüüptingimusena tühine, siis kohaldas

maakohus õigesti seadusjärgset viivise määra. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab hageja

apellatsioonkaebuse osaliselt leppetrahvi nõude osas ning suurendab kostjalt väljamõistetavat

rahasummat leppetrahvi summa, s.o 80 eurot, võrra, tuleb arvutada ümber ka viivise summa.

Hageja arvestab viivist alates 18. juunist 2014. Seega on põhinõudelt, s.o 211 eurot 51 senti

(131,51 + 80) käesoleva otsuse tegemise seisuga, s.o 9. juuni 2016 (k.a) sissenõutavaks

muutunud viivis 33 eurot 85 senti (0,62 + 8,69 + 24,54).

Referentsintressimäär 1. jaanuarist 2014 kuni 30. juunini 2014 oli 0,25% (aastas), st 2014

esimesel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,25 + 8 = 8,25% aastas. Sellest

tulenevalt on viivisenõue 18. juunist 2014 kuni 30. juunini 2014, s.o 13 päeva eest, 62 senti.

Referentsintressimäär 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 oli 0,15% (aastas), st 2014

teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,15 + 8 = 8,15% aastas. Sellest tulenevalt

on viivisenõue 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014, s.o 184 päeva eest, 8 eurot 69 senti.

Referentsintressimäär 1. jaanuarist 2015 kuni käesoleva ajani on 0,05% (aastas), st alates

1. jaanuarist 2015 kehtiv seadusjärgne viivisemäär on 0,05 + 8 = 8,05% aastas. Sellest

tulenevalt on viivisenõue 1. jaanuarist 2015 kuni 9. juunini 2016, s.o 526 päeva eest, 24 eurot

54 senti.

Hagiavalduses on hageja piiranud viivise suuruse põhivõlgnevuse suurusega ning seetõttu

mõistab ringkonnakohus välja viivise kuni põhivõlgnevuse suuruseni, s.o kuni täitmiseni, kuid

mitte rohkem kui 211 eurot 51 senti.

11. Kuna ringkonnakohus suurendab hagi rahuldamise ulatust, siis tuleb muuta maakohtu poolt

kindlaksmääratud menetluskulude jaotust ning vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 jäävad

menetluskulud 85% ulatuses kostja kanda ning 15% ulatuses hageja kanda.

TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles

kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Kui madalama astme kohus määras

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja

kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks

saatmata, muudab kõrgema astme kohus vajaduse korral madalama astme kohtu

kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust.

TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Kostja ei ole oma menetluskulude nimekirja esitanud ei maakohtu ega ringkonnakohtu

menetluses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud maakohtus

riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 178 eurot 95 senti, s.o kokku 303 eurot 95 senti. Hageja ei

esitanud oma menetluskulude nimekirja ringkonnakohtu menetluses. Toimiku materjalide

kohaselt on hageja menetluskuludeks ringkonnakohtus apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv

100 eurot.

Tulenevalt menetluskulude jaotusest on hageja põhjendatud ja vajalikud kulud maakohtu

menetluses, mida tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 258 eurot 35 senti (303,95 * 85%)

ning ringkonnakohtu menetluses 85 eurot (100 * 85%), kokku 343 eurot 35 senti (ilma

käibemaksuta).

9

Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse menetlusekuludelt maakohtu menetluses viivise

väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja

menetluskuludelt maakohtu menetluses, s.o 258 eurot 35 senti, kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke