2-15-115603/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

10. juuni 2016 Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei ja

avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-15-115603

Kohtuasi

XXXXAS-i

hagi

XXXX´i

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

1447,66 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: XXXXAS (registrikood XXXX, asukoht XXXX),

lepinguline esindaja Kaili Muru-Mölder

Kostja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX)

Ärakuulamise aeg

23. mai 2016

Resolutsioon

1. XXXXAS-i hagi XXXX´i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista XXXX´ilt XXXXAS-i kasuks lepingutest tulenev põhivõlgnevus 846,74

eurot (kaheksasada nelikümmend kuus eurot ja 74 senti), seisuga 10.06.2016

sissenõutavaks muutunud viivis 62,07 eurot (kuuskümmend kaks eurot ja 7 senti) ja

tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis lepingu nr XXXX alusel võlgnetavalt põhinõudelt

511,71 eurolt ning lepingu nr XXXX alusel võlgnetavalt põhinõudelt 335,03 eurolt VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määras kuid mitte üle vastava põhinõude

summa.

3. Välja mõistetud summad tuleb XXXX´il kanda XXXXAS-i kontole XXXXXXX SEB`s,

XXXXXXXX Swedbank`is, XXXXXXXXXXX Danske Bank`is XXXXXXXXXXXXX

Nordea Pangas viitenumbriga 51228200000.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hagimenetluse kulud XXXX´i kanda 67,5% ulatuses ja XXXXAS-i kanda 32,5%

ulatuses.

2. Välja mõista XXXX´ilt XXXXAS-i kasuks menetluskulu riigilõiv 135,00 eurot (ükssada

kolmkümmend viis eurot).

3. Menetluskulu tuleb XXXX´il kanda XXXXAS- kontole XXXXXXXXXXXSEB`s,

XXXXXXXXXXXSwedbank`is,

XXXXXXXXXXXDanske

Bank`is

või

XXXXXXXXXXX Nordea Pangas viitenumbriga 51228200000.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud

alustel.

Hageja nõuded

1. XXXXAS (edaspidi hageja) esitas hagi XXXX´i (edaspidi kostja) vastu, milles palus:

a) mõista kostjalt välja lepingutest (lepingute nr XXXX ja XXXX alusel vastavalt

511,71+335,03 eurot) tulenev põhivõlgnevus summas 846,74 (kaheksasada nelikümmend

kuus eurot ja 74 senti) eurot;

b) hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud lepingu nr XXXX alusel viivise määraga

0,1% ja lepingu nr XXXX alusel viivise määraga 0,15% vastavalt 108,79+120,91 eurot)

tulenev viivis summas 229,70 (kakssada kakskümmend üheksa eurot ja 70 senti) eurot;

c) tulevikus sissenõutavaks muutuv lepinguline viivis lepingu nr XXXX alusel võlgnetavalt

põhinõudelt 511,71 eurolt 0,1% päevas ning lepingu nr XXXX alusel võlgnetavalt

põhinõudelt 335,03 eurolt 0,15% päevas alates 11.11.2015 kuid mitte üle vastava põhinõude

summa;

d) väljamõistetud summad kanda XXXXAS-i kontole XXXXXXXXXXX SEB`s,

XXXXXXXXXXXSwedbank`is,

XXXXXXXXXXXDanske

Bank`is

või

XXXXXXXXXXX Nordea Pangas viitenumbriga 51228200000;

2) jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

summas 200,00 eurot. Menetluskulu tuleb võlgnikul kanda XXXXAS kontole

XXXXXXXXXXX SEB`s, XXXXXXXXXXXSwedbank`is, XXXXXXXXXXXDanske

Bank`is või XXXXXXXXXXX Nordea Pangas viitenumbriga 51228200000.

Hagiavalduse asjaolud

2. Kostja ja võrguettevõtja vahel on sõlmitud võrgu- ja elektrileping nr XXXX ning kostja ja

hageja vahel e-teeninduses elektrienergia müügileping nr XXXX tarbimiskoha asukohaga

XXXX võrguteenuse ja elektriga varustamiseks. Tulenevalt lepingu lisaks olevate XXXX

OÜ võrgulepingu tüüptingimuste madalpingel kuni 63A punktist 9.7. maksab ostja

võrguettevõtjale võrguteenuste eest ja muud võrgulepingust tulenevad tasud arvete alusel

nendel märgitud maksetähtpäevadeks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Tüüptingimuste p

9.10. kohaselt kui ostja ei maksa arvet viimasel märgitud maksetähtpäevaks, maksab ta

võrguettevõtjale kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,10 % päevas.

Võrguettevõtja on loovutanud kõik tasunõuded hagejale ja väljastanud selleks hagejale

vajadusel esitamiseks kinnituskirja ning 13.02.2015 on võrguettevõtja uuendanud oma

kinnitust nõuete loovutamise kohta.

3. Vastavalt XXXXAS elektrilepingu tüüptingimuste p 3.1 maksab ostja müüjale elektrienergia

tarbimise ja muud tüüptingimustest tulenevad tasud arvetel märgitud maksetähtajaks, viidates

arvel olevale viitenumbrile. Tüüptingimuste p 5.5 kohaselt kui ostja ei maksa arvet

maksetähtpäevaks, on müüjal õigus nõuda ostjalt kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist

tasumata põhivõlgnevuselt 0,15% päevas.

4. Elektrileping lõpetati 07.07.2015 ning kuni võrgulepingu lõpetamiseni osutati kostjale ElTS

§ 761 kohaselt üldteenust. Vastavalt võrgulepingu tüüptingimuste p 15.1 on XXXX OÜ

nimetatud elektrimüüja XXXXAS. Tulenevalt XXXX OÜ nimetatud müüja XXXXAS

üldteenuse tüüptingimuste p 4.1 maksab ostja müüjale elektrienergia tarbimise ja muud

tüüptingimustest tulenevad tasud arvetel märgitud maksetähtajaks, viidates arvel olevale

viitenumbrile ning vastavalt p 5.5 kui ostja ei maksa arvet maksetähtpäevaks, on Müüjal

õigus nõuda ostjalt kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata põhivõlgnevuselt 0,1%

päevas.

5. Lepingu nr XXXX alusel tekkinud põhivõlgnevus seisuga 10.11.2015 on 511,71 eurot ja

viivis kokku 296,08 eurot, kokku 807,79 eurot ning lepingu nr XXXX alusel tekkinud

põhivõlgnevus on 335,03, viivis 304,84 eurot ning võlgnevus kokku seisuga 10.11.2015 on

639,87 eurot.

Kostja vastuväited

6. Kostja hagi ei tunnista.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. Sama sätte lõikest 3 tulenevalt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on

täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi

võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 108 lg

1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust.

8. Kohtule esitatud lepingutega nr XXXX ja XXXX on tõendatud, et kostja ja võrguettevõtja

vahel on sõlmitud võrgu- ja elektrileping nr XXXX (tlk 24-26) ning elektrienergia

müügileping nr XXXX (tlk 27-28) tarbimiskoha asukohaga XXXX võrguteenuse ja elektriga

varustamiseks. Lepingu lisaks olevate XXXX OÜ võrgulepingu tüüptingimustega on

tõendatud, et madalpingel kuni 63A (29-37) punkti 9.7. järgi maksab ostja võrguettevõtjale

võrguteenuste eest ja muud võrgulepingust tulenevad tasud arvete alusel nendel märgitud

maksetähtpäevadeks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Tüüptingimuste p 9.10. kohaselt

kui ostja ei maksa arvet viimasel märgitud maksetähtpäevaks, maksab ta võrguettevõtjale

kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,10 % päevas.

9. Kinnitustega nõuete loovutamise kohta on tõendatud, et võrguettevõtja on loovutanud kõik

tasunõuded hagejale ja väljastanud selleks hagejale vajadusel esitamiseks kinnituskirja ning

13.02.2015 on võrguettevõtja uuendanud oma kinnitust nõuete loovutamise kohta (38-40).

10. Hageja elektrilepingu tüüptingimustega (tlk 41-44) on tõendatud, et tüüptingimuste p 3.1

järgi maksab ostja müüjale elektrienergia tarbimise ja muud tüüptingimustest tulenevad tasud

arvetel märgitud maksetähtajaks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Tüüptingimuste p 5.5

kohaselt kui ostja ei maksa arvet maksetähtpäevaks, on müüjal õigus nõuda ostjalt kõigi

tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata põhivõlgnevuselt 0,15% päevas. Vastavalt

võrgulepingu tüüptingimuste p 15.1 on XXXX OÜ nimetatud elektrimüüja XXXXAS.

Tulenevalt XXXX OÜ nimetatud müüja XXXXAS üldteenuse tüüptingimuste (45-47) p 4.1

maksab ostja müüjale elektrienergia tarbimise ja muud tüüptingimustest tulenevad tasud

arvetel märgitud maksetähtajaks, viidates arvel olevale viitenumbrile ning vastavalt p 5.5 kui

ostja ei maksa arvet maksetähtpäevaks, on müüjal õigus nõuda ostjalt kõigi tasude täieliku

laekumiseni viivist tasumata põhivõlgnevuselt 0,1% päevas.

11. Arvetega (tlk 48-66) on tõendatud, et lepingu nr XXXX alusel on kostjal tekkinud

põhivõlgnevus seisuga 10.11.2015 kokku 511,71 eurot ning lepingu nr XXXX alusel

tekkinud põhivõlgnevus kokku 335,03 eurot kokku 846,74 eurot. Kohus, võttes arvesse

uuritud tõendeid, on seisukohal, et hagi põhivõlgnevuse väljamõistmiseks on põhjendatud,

tõendatud ja kuulub rahuldamisele.

12. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS §-st 101 lg 6 nõuda

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Hageja on arvestanud

kostjale viivist tulenevalt lepingute juurde kuuluvatest tüüptingimustest lepingu nr XXXX

alusel võlgnetavalt põhinõudelt 511,71 eurolt 0,1% päevas ning lepingu nr XXXX alusel

võlgnetavalt põhinõudelt 335,03 eurolt 0,15% päevas.

13. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-25-16 tuleneb, et viivisemäära mõistlikkuse hindamiseks on

põhjendatud silmas pidada lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära

vahelist proportsiooni ning, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi

tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär

ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises

suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes

ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on ka selgitanud,

et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes

toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses

ja eeldustel (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Samuti ei

tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise

nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse

kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 13. mai

2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 14).

14. VÕS § 113 lg 1 laused 1 ja 2 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni ja viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (jõustus 15.04.2013). VÕS

§ 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sissenõutavaks muutunud võla perioodil oli VÕS § 113 lg

1 teise lause järgne viivise määr võlgnetavalt nõudelt 0,022% päevas.

15. Hageja tüüptingimuste järgne lepinguline viivise määr ületab seadusejärgset viivise määra

vastavalt 4,5 korda ja 6,8 korda. Kohus on seisukohal, et hageja tüüptingimuste puhul on

tegemist tüüptingimustega VÕS § 35 mõttes. Asjas ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu

oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega saab eeldada, et kostja sõlmis lepingu

tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

16. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist

eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui

tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi

selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja

sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Ebamõistlikult

kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud VÕS § 42 lg-s 3.

VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse

ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult

suurt

leppetrahvi,

ebamõistlikult

suurt

kindlaksmääratud

suuruses

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. VÕS § 41

järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus

osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks

mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda

liiki lepingu kohta sätestatut.

17. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et hageja tüüptingimustes sätestatud viivise

määrad on kostjat ebamõistlikult kahjustavad, sest ületavad VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud viivise määrasid enam kui kolme kordselt. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid,

mis õigustaksid teenuse tarbijalt sedavõrd suure viivise nõudmist. Asjaolu, et hageja ei nõua

viivist üle põhivõla, ei muuda tüüptingimustes sätestatud viivise määra Riigikohtu lahendist

tulenevatele põhjendustele tuginedes, mõistlikeks tüüptingimusteks.

18. Järelikult tuleb tühiste tüüptingimuste asemel kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud viivise määra ja kostjalt hageja kasuks välja mõista seisuga 10.06.2016

sissenõutavaks muutunud viivis lepingu nr XXXX alusel 46,63 eurot ja lepingu nr XXXX

alusel 15,44 eurot.

19. Viivise nõuded summas 2,11 eurot ja 1,26 eurot, mis eelnevad arvele nr 512288931162

31.01.2015 tuleb jätta rahuldamata, kuna ei ole esitatud sellekohaseid tõendeid s.o kostjale

tasumiseks esitatud arveid.

20. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos

põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Ka tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis tuleb

kostjalt välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määras võlgnetavalt

põhinõudelt, kuid mitte üle vastava põhinõude summa.

21. TsMS § 445 lg 1 tulenevalt võib kohus kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Hageja

on taotlenud, et kostjalt väljamõistetud summad ja menetluskulu tuleb kanda XXXXAS-i

kontole

XXXXXXXXXXX

SEB`s,

XXXXXXXXXXXSwedbank`is,

XXXXXXXXXXXDanske Bank`is või XXXXXXXXXXX Nordea Pangas viitenumbriga

51228200000. Kohus on seisukohal, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna

antud viide hõlbustab kostjal kohtuotsuse täitmist.

Menetluskulude jaotus

22. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulu riigilõiv 200 eurot ning märkida, et menetluskulu tuleb võlgnikul kanda

XXXXAS

kontole

XXXXXXXXXXXSEB`s,

XXXXXXXXXXXSwedbank`is,

XXXXXXXXXXXDanske Bank`is või XXXXXXXXXXX Nordea Pangas viitenumbriga

51228200000.

23. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas

riigilõiv.

24. Seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb TsMS § 163 lg 1 tulenevalt poolte menetluskulud

jätta kostja kanda 67,5% ulatuses ja hageja kanda 32,5% ulatuses ning välja mõista kostjalt

hageja kasuks menetluskulu riigilõiv 67,5% ulatuses summas 135,00 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik