1-16-4351/13 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-16-4351

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

09. juuni 2016.a., Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-4351 (15940000013) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Häli Altmets Kriminaalasi

U.R süüdistuses kuriteos Karistusseadustiku (KarS)

§ 356 lg1 ja Sikassaare Metsad OÜ süüdistus

asi kuriteos

KarS

lg3

avalikul kohtuistungil § järgi kokkuleppemenetluses (kokkuleppemenetluseks üle läinud üldmenetluses); Prokurör Svetlana Maripuu

Süüdistatavad:

U.R, ik.XXX

ja

SIKASSAARE METSAD OÜ (osaühing) , reg.kood 10816613 Kaitsja

Kaitsja osavõttu kohtuistungist ei kumbki süüdistatav ole taotlenud.

RESOLUTSIOON

1. tunnistada U.R Süüdi kuriteos KarS § 356 lg1 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks (1) aasta.

2. -de 74, 75 KarS § alusel jätta U.R ’ule mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata katseajaga

1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.

3. hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. KarS § 78 alusel

09.06.2016.a., välja arvatud § s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille - kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.

4. U.R

katseajaks Määrata Tallinna Vangla Pärnu

Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid

Kriminaalasi nr 1-16-4351 kontrollnõudeid:

4.1.1. elama oma alalises elukohas: ; XXXXXX

4.1.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

4.1.3. alluma kriminaal hooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.1.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

4.1.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

4.1.6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5.

Tõkendit U.R-i suhtes ei ole kohaldatud.

6.

356 lg3 Süüdi tunnistada Sikassaare Metsad OÜ kuriteos KarS § järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 10 eurot riigi tuludesse..

000 (kümme tuhat)

7. Sikassaare Metsad - rahaline karistus KarS § 73 alusel jätta OÜ le mõistetud osaliselt täitmisele pööramata tingimisi katseajaga kaks (2) aastat.

8. - karistusest KarS § 73 lg2 alusel Sikassaare Metsad OÜ le mõistetud rahalisest kuulub koheselt ära kandmisele (tasumisele) 4000 (neli tuhat) eurot. KarS - § 73 alusel jätta Sikassaare Metsad OÜ le mõistetud rahalisest karistusest 6000 (kuus tuhat) eurot kohaldamata tingimisi katseajaga kaks (2) aastat. Kohus määrab, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Sikassaare Metsad OÜ ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning sama § i lõigetest 4 ja 5 ei - tulene teisiti.

Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule.

Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KrMS § 75 lg 2 punktis 9 sätestatud korras.

Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga KarS § s 69 sätestatud korras. -

9. Katseaja algust hakata lugema kohtuotsuse kuulutamisest 09. juunist 2016.a.

10. Rahuldada Eesti Vabariigi Keskkonnainspektsiooni kaudu esitatud tsiviilhagi ja mõista U.R-ilt ning Sikassaare Metsad OÜ lt solidaarselt välja kahjutasu -

summas 23175 (kakskümmend kolm tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot.

Väljamõistetud kahjutasu hüvitada EV Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011, viitenumbriga 2800049463.

11. Sikassaare Metsad OÜ- tuleb tasumisele kuuluv rahaline karistus 4000 eurot l

tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele: a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank

AS-i - s või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS is või a/a nr:

EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr:

EE873300333435190003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

„99916400004552“. Selgituseks märkida: Sikassaare

Kriminaalasi nr 1-16-4351 Metsad OÜ, 1-16-4351, rahaline karistus.

12. Sikassaare Metsad OÜ õkendit ei kohaldatud. suhtes t

13. Välja mõista U.R’ ult riigituludesse kriminaalmenetluse kulud:

- sundraha 645,00 eurot.

- kaitsjatasu 328,00 eurot; kokku menetluskulu 973,00 eurot

Väljamõistetud menetluskulu tuleb U.R tasuda igakuiste osamaksetena kaheteist (12) kuu jooksul, igakuise makse suurus menetluskulul on 81,09 eurot esimesel 11 kuul ja 12-ndal kuul 81,01 eurot. Igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu 30.–ks kuupäevaks. Esimene menetluskulude osamakse teostada hiljemalt 30. juuliks 2016.a.

U.R tuleb menetluskulud tasuda riigi kasuks välja mõistetud Maksuja

Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr:

EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333435190003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, umber

kohustuslik on märkida maksekorraldusele viiten 99916700043954 . Selgituseks märkida: menetluskulu, U.R , kr asi 1-16-4351.

14. Välja mõista Sikassaare Metsad OÜ- riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: lt

- sundraha 645,00 eurot.

- kaitsjatasu 240,00 eurot; kokku menetluskulu 885,00 eurot

Väljamõistetud menetluskulu tuleb Sikassaare Metsad OÜ-l tasuda igakuiste osamaksetena kaheteist (12) kuu jooksul, igakuise makse suurus menetluskulul on 73,75 eurot. Igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu 30.–ks kuupäevaks. Esimene menetluskulude osamakse teostada hiljemalt 30. juuliks 2016.a.

Sikassaare Metsad OÜ’ul menetluskulud tasuda riigi kasuks välja mõistetud Maksuja

Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr:

EE502200221014193355 Swedbank AS- EE401700017002872300 Nordea is või a/a nr: Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333435190003 Danske Bank AS Eesti filiaalis,

kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99916700043938 . Selgituseks märkida: Sikassaare Metsad OÜ menetluskulu, , kr asi 1-16-4351

Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe k jooksul lahendi jõustumisest või uu

kohtuotsusega määratud korras enetluskulu või rahaline karistus . Kui m ei ole tasutud

seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal saadetakse

kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

Kohtuotsuse ärakiri saata kannatanu-tsiviilhagejale, so. EV Keskkonnainspektsioonile.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja

Kriminaalasi nr 1-16-4351

arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel.

Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu M päeva aakohtu Kuressaare kohtumajja 15 jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus. U.R’ ut süüdistatakse selles, et tema füüsilise isikuna, kes tegutses Sikassaare Metsad

OÜ (registrikood 10816613) huvides ja olles Sikassaare Metsad OÜ juhatuse liige alates

28.02.2013 kuni käesoleva ajani ja seega KarS § 14 lg 1 tähenduses isik, kes tegutsedes äriühingu huvides ning kes vastavalt ÄS § 187 oli kohustatud juhtima osaühingu igapäevast majandustegevust, sealhulgas tagama Sikassaare Metsad OÜ tegevuse seadustele vastavuse, korraldab osaühingus vastavalt 01.06.2012. a sõlmitud juhatuse liikme tööde jaotamise kokkuleppele muuhulgas metsatööde organiseerimist, alltöövõtjatega läbirääkimist ja tööde suunamist, tööjõu suunamist, raielankide sissemärkimist ja ettevalmistust ülestöötamiseks, metsaraiete, väljaveo ja autotranspordi korraldamist, tellimist, metsatööde järelevalvet, kinnistute ja kasvava metsa hindamist, pakkumiste tegemist, ostuja müügi läbirääkimisi, metsamaterjali ostu-müüki, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingute vormistamist, metsamaterjali akteerimist, metsatöömasinate operaatorite koolitamist ja metsamaterjali mõõtjate koolitamist:

ajavahemikul 29.07.2014 23.04.2015 – täpselt tuvastamata ajal korraldas Saare maakonnas XXX XXX XXXX XXX vallas külas maaüksusel (katastritunnus XXXXXX) eraldistel nr 1 ja 2

ebaseadusliku metsaraie. Kinnistu omaniku (alates 18.07.2014) Sikassaare Metsad OÜ

(registrikood 10816613, seaduslik esindaja U.R ) poolt taotletud metsateatise nr XXXXXXXXX (Keskkonnaameti otsus 29.07.2014) alusel oli lubatud teostada eraldistel nr 1 ja

2 harvendusraiet. Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo tuvastas, et eraldistel 1 ja 2 on teostatud lageraiet harvendusraie ealises puistus. Lageraie teostamisega ei ole kinni peetud metsaseadusega sätestatud rinnaspindala alammääradest ning eraldistel nr 1 ja 2 on viidud puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära väiksemaks, kui on ette nähtud Keskkonnaministri poolt kehtestatud rinnaspindala alammäär, mis on välja toodud metsa majandamise eeskirjas (Keskkonnaministri määrus, vastu võetud 27.12.2006 nr 88, RT I, 26.02.2014, 17) Lisas 1. Vastatavalt takseerkirjeldustele kasvas

- XXX maaüksuse eraldisel 1 enne raiet 65 aastane männi enamusega puistu, keskmise kõrgusega 17 m, keskmise rinnasdiameetriga 21 cm ja rinnaspindalaga 27,1 m2/ha. Eraldisel 2 kasvas enne raiet 75- amusega puistu, aastane männi en keskmise kõrgusega 20 m, keskmise rinnasdiameetriga 23 cm ja rinnaspindalaga 32,2 m2/ha.

Takseerandmete kohaselt oleks selliste takseerandmetega puistutes lubatud olnud üksnes harvendusraie tegemine. Vastavalt metsaseaduse (RT I 2006, 30, 232) § 31 lg 2 ning keskkonnaministri 27.12.2006 a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ (RTL, 09.01.2007,

2, 16) § 6 lg 4 ja määruse Lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2

/ha“ sätetele peab vastavate takseerkirjeldustega puistu esimese rinde rinnaspindala alamäär peale harvendusraie tegemist olema 1. eraldisel 19,5 m2/ha ja 2. eraldisel 21,2 m2/ha.

Kriminaalasi nr 1-16-4351

23.04.2015.a teostas Keskkonnainspektsioon

XXX maaüksuse eraldistel 1 ja 2 mõõtmised, et selgitada välja nimetatud eraldistel kasvama jäetud puistute esimese rinde rinnaspindala. Mõõtmistulemustest selgus, et eraldisel 1 on raiejärgne rinnaspindala 2,4 m2/ha ja eraldisel 2 on raiejärgne rinnaspindala 1,9 m2

/ha. Seega on 1. eraldisel 0,13 ha suurusel alal viidud rinnaspindala madalamaks 17,1 m2

/ha võrra ja 2. eraldisel on 0,62 ha suurusel alal viidud rinnaspindala madalamaks 19,3 m2/ha võrra. Tehtud raiega on rikutud metsaseaduse § 31 lg 1, 2 ja 4 ning keskkonnaministri 27.12.2006 a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 6 lg 4 ja määruse Lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/ha“ sätteid.

Metsaseaduse § 31 lg 1 sätestab, et hooldusraiet võib teha puistus, mis vastab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud tunnustele ja lg 2 sätestab, et harvendusraie tegemisel ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast ning lõike 4 kohaselt puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha puistus hooldusraiet, ning puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära pärast harvendusraiet kehtestab metsa majandamise eeskirjaga. valdkonna eest vastutav minister

Metsaõigusnormide rikkumisega looduskeskkonnale tekitatud kahju suurus on arvutatud metsaseaduse § 67 lg 2 p 1 ja lg 3 ning lisa 3 "Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad" sätete alusel. Kuna

XXX maaüksuse metsas eraldistel 1 ja 2 ei ole raie käigus kinni peetud rinnaspindala lubatud alammäärast ja on raiutud rohkem, kui harvendusraieealises puistus lubatud, siis on raiega tekitatud keskkonnale kahju summas 5 614 eurot; ajavahemikul 04.09.2014 23.04.2015 – täpselt tuvastamata ajal korraldas Saare maakonnas XXX vallas

XXXXXXX) eraldistel 1 ja 5 ebaseadusliku XXX külas XXX maaüksusel (katastritunnus metsaraie. Tollase kinnistu omaniku (alates 18.06.2014 18.12.2015) – Sikassaare Metsad OÜ (seaduslik esindaja U.R) poolt taotletud metsateatise nr XXXXXXX (Keskkonnaameti otsus 29.08.2014) alusel on lubatud teostada eraldistel nr 1 ja 5 harvendusraiet. Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo on tuvastanud, et eraldistel 1 ja 5 on teostatud lageraiet harvendusraie ealises puistus. Lageraie teostamisega ei ole kinni peetud metsaseadusega sätestatud rinnaspindala alammääradest ning eraldistel nr 1 ja 5 on viidud puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära väiksemaks, kui on ette nähtud Keskkonnaministri poolt kehtestatud rinnaspindala alammäär, mis on välja toodud metsa majandamise eeskirjas (Keskkonnaministri määrus, vastu võetud 27.12.2006 nr 88, RT I, 26.02.2014, 17) Lisas 1.

Vastatavalt takseerkirjeldustele kasva

-aastane kase s XXX maaüksuse eraldisel 1 enne raiet 55 enamusega puistu, keskmise kõrgusega 20 m, keskmise rinnasdiameetriga 20 cm ja rinnaspindalaga 27,6 m2

/ha. Eraldisel 5 kasvas enne raiet 55-aastane kase enamusega puistu, keskmise kõrgusega 20 m, keskmise rinnasdiameetriga 20 cm ja rinnaspindalaga 25,9 m2/ha.

Takseerandmete kohaselt oleks selliste takseerandmetega puistutes lubatud olnud üksnes harvendusraie tegemine. Vastavalt metsaseaduse (RT I 2006, 30, 232) § 31 lg 2 ning keskkonnaministri 27.12.2006 a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ (RTL, 09.01.2007,

2, 16) § 6 lg 4 ja määruse Lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2

/ha“ sätetele peab vastavate takseerkirjeldustega puistu esimese rinde rinnaspindala alamäär peale harvendusraie tegemist olema 1. eraldisel 14,8 m2/ha ja 5. eraldisel 14,8 m2/ha.

23.04.2015.a teostas Keskkonnainspektsioon

XXXmaaüksuse eraldistel 1 ja 5 mõõtmised, et selgitada välja nimetatud eraldistel kasvama jäetud puistute esimese rinde rinnaspindala. Mõõtmistulemustest selgus, et eraldisel 1 on raiejärgne rinnaspindala 2,9 m2/ha ja eraldisel 5 on raiejärgne rinnaspindala 1,6 m2

/ha. Seega on 1. eraldisel 1,10 ha suurusel alal viidud rinnaspindala madalamaks 11,9 m2/ha võrra ja 5. eraldisel on 1,78 ha suurusel alal viidud rinnaspindala madalamaks 13,2 m2/ha võrra. Tehtud raiega on rikutud metsaseaduse § 31 lg 1, 2 ja 4 ning keskkonnaministri 27.12.2006 a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 6 lg 4 ja

Kriminaalasi nr 1-16-4351

määruse Lisa „Puistu esimes rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, e rinde m2/ha“ sätteid.

Metsaseaduse § 31 lg 1 sätestab, et hooldusraiet võib teha puistus, mis vastab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud tunnustele ja lg 2 sätestab, et harvendusraie tegemisel ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast ning lõike 4 kohaselt puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha puistus hooldusraiet, ning puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära pärast harvendusraiet kehtestab metsa majandamise eeskirjaga. valdkonna eest vastutav minister

Metsaseaduse § 29 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt on lageraie lubatud puistus, mille puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde keskmine vanus on võrdne või suurem puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde raievanusega või puistu on saavutanud metsa majandamise eeskirjas kehtestatud keskmise rinnasdiameetri. Eraldistel 1 ja 5 kaalutud keskmine vanus on 55 aastat ning kaalutud raievanus eraldusel 1 on 67 aastat ja eraldusel 5 on 68 aastat.

Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 3 lg 3 järgi nooremate kase enamusega puistute lageraie lubatud juhul, kui selle puistu enamuspuuliigi keskmine rinnasdiameeter on saavutanud 24 cm. Lähtuvalt 2014. a takseerandmetest poleks tohtinud eraldisel nr 1 ja 5 lageraiet teostada, antud eraldistel oleks olnud lubatud harvendusraie lubatud rinnaspindala alammäärani.

Metsaõigusnormide rikkumisega looduskeskkonnale tekitatud kahju suurus on arvutatud metsaseaduse § 67 lg 2 p 1 ja lg 3 ning lisa 3 "Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad" sätete alusel. Kuna XXX maaüksuse metsas eraldistel 1 ja 5 ei ole raie käigus kinni peetud rinnaspindala lubatud alammäärast ja puistu esimese rinde rinnaspindala on väiksem, kui harvendusraieealises puistus, siis on raiega tekitatud keskkonnale kahju summas 17 561 eurot.

Saare maakonnas XXX vallas

XXX XXX külas maaüksuse (katastritunnus XXXXXXXXX) eraldistel nr 1 ja 2 ja XXX vallas XXX

XXXXXXXXX külas XXX maaüksuse (katastritunnus )

eraldistel nr 1 ja 5 ebaseaduslikku metsaraiega on tekitatud keskkonnale kahju kokku summas 23 175 eurot, mis on KarS § 12 1 p 1 kohaselt oluline kahju.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes puude ja põõsaste ebaseaduslikus raiumises, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, pani toime

U.R KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

SIKASSAARE METSAD OÜ-t kui juriidiline isik (registrikood süüdistatakse selles, et tema

10816613), kelle esindajaks on juhatuse liige U.R (alates 28.02.2013 kuni käesoleva ajani), seega KarS § 14 lg 1 tähenduses isik, kes tegutsedes äriühingu huvides ning kes vastavalt

ÄS § 187 oli kohustatud juhtima osaühingu igapäevast majandustegevust, sealhulgas tagama

Sikassaare Metsad OÜ tegevuse seadustele vastavuse, korraldab osaühingus vastavalt 01.06.2012.a sõlmitud juhatuse liikme tööde jaotamise kokkuleppele muuhulgas metsatööde organiseerimist, alltöövõtjatega läbirääkimist ja tööde suunamist, tööjõu suunamist, raielankide sissemärkimist ja ettevalmistust ülestöötamiseks. Metsaraiete, väljaveo ja autotranspordi korraldamist, tellimist, metsatööde järelevalvet, kinnistute ja kasvava metsa hindamist, pakkumiste tegemist, ostuja müügi läbirääkimisi, metsamaterjali ostu müüki, kasvava metsa -

raieõiguse võõrandamise lepingute vormistamist, metsamaterjali akteerimist, metsatöömasinate operaatorite koolitamist ja metsamaterjali mõõtjate koolitamist, ajavahemikul 29.07.2014 23.04.2015 –

täpselt tuvastamata ajal korraldas Saare maakonnas XXX vallas

XXX XXXXXXXXXXX) eraldistel nr 1 ja 2 XXX külas maaüksusel (katastritunnus

ebaseadusliku metsaraie. Kinnistu omaniku (alates 18.07.2014) Sikassaare Metsad OÜ

(registrikood 10816613, seaduslik esindaja U.R ) poolt taotletud metsateatise nr

Kriminaalasi nr 1-16-4351

XXXXXXX (Keskkonnaameti otsus 29.07.2014) alusel oli lubatud teostada

eraldistel nr 1 ja 2 harvendusraiet. Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo tuvastas, et eraldistel 1 ja 2 on teostatud lageraiet harvendusraie ealises puistus. Lageraie teostamisega ei ole kinni peetud metsaseadusega sätestatud rinnaspindala alammääradest ning eraldistel nr 1 ja 2 on viidud puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära väiksemaks, kui on ette nähtud

Keskkonnaministri poolt kehtestatud rinnaspindala alammäär, mis on välja toodud metsa majandamise eeskirjas (Keskkonnaministri määrus, vastu võetud 27.12.2006 nr 88, RT I, 26.02.2014, 17) Lisas 1. Vastatavalt takseerkirjeldustele kasvas

- XXX maaüksuse eraldisel 1 enne raiet 65 aastane männi enamusega puistu, keskmise kõrgusega 17 m, keskmise rinnasdiameetriga 21 cm ja rinnaspindalaga 27,1 m2/ha. Eraldisel 2 kasvas enne raiet 75-aastane männi enamusega puistu, keskmise kõrgusega 20 m, keskmise rinnasdiameetriga 23 cm ja rinnaspindalaga 32,2 m2/ha.

Takseerandmete kohaselt oleks selliste takseerandmetega puistutes lubatud olnud üksnes harvendusraie tegemine. Vastavalt metsaseaduse (RT I 2006, 30, 232) § 31 lg 2 ning keskkonnaministri 27.12.2006 a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ (RTL, 09.01.2007,

2, 16) § 6 lg 4 ja määruse Lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2

/ha“ sätetele peab vastavate takseerkirjeldustega puistu esimese rinde rinnaspindala alamäär peale harvendusraie tegemist olema 1. eraldisel 19,5 m2/ha ja 2. eraldisel 21,2 m2/ha. 23.04.2015.a teostas Keskkonnainspektsioon

XXX maaüksuse eraldistel 1 ja 2 mõõtmised, et selgitada välja nimetatud eraldistel kasvama jäetud puistute esimese rinde rinnaspindala. Mõõtmistulemustest selgus, et eraldisel 1 on raiejärgne rinnaspindala 2,4 m2/ha ja eraldisel 2 on raiejärgne rinnaspindala 1,9 m2

/ha. Seega on 1. eraldisel 0,13 ha suurusel alal viidud rinnaspindala madalamaks 17,1 m2

/ha võrra ja 2. eraldisel on 0,62 ha suurusel alal viidud rinnaspindala madalamaks 19,3 m2/ha võrra. Tehtud raiega on rikutud metsaseaduse § 31 lg 1, 2 ja 4 ning keskkonnaministri 27.12.2006 a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 6 lg 4 ja määruse Lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/ha“ sätteid.

Metsaseaduse § 31 lg 1 sätestab, et hooldusraiet võib teha puistus, mis vastab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud tunnustele ja lg 2 sätestab, et harvendusraie tegemisel ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast ning lõike 4 kohaselt puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha puistus hooldusraiet, ning puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära pärast harvendusraiet kehtestab metsa majandamise eeskirjaga. valdkonna eest vastutav minister

Metsaõigusnormide rikkumisega looduskeskkonnale tekitatud kahju suurus on arvutatud metsaseaduse § 67 lg 2 p 1 ja lg 3 ning lisa 3 "Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad" sätete alusel. Kuna

XXX maaüksuse metsas eraldistel 1 ja 2 ei ole raie käigus kinni peetud rinnaspindala lubatud alammäärast ja on raiutud rohkem, kui harvendusraieealises puistus lubatud, siis on raiega tekitatud keskkonnale kahju summas 5 614 eurot; ajavahemikul 04.09.2014 23.04.2015 – täpselt tuvastamata ajal korraldas Saare maakonnas XXX vallas

XXX ) eraldistel 1 ja 5 XXX külas maaüksusel (katastritunnus XXXXXXXX ebaseadusliku metsaraie. Tollase kinnistu omaniku (alates 18.06.2014 18.12.2015) Sikassaare – Metsad OÜ (registrikood 10816613, seaduslik esindaja U.R) poolt taotletud metsateatise nr XXXXXX (Keskkonnaameti otsus 29.08.2014) alusel on lubatud teostada eraldistel nr 1 ja 5 harvendusraiet. Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo on tuvastanud, et eraldistel 1 ja 5 on teostatud lageraiet harvendusraie ealises puistus. Lageraie teostamisega ei ole kinni peetud metsaseadusega sätestatud rinnaspindala alammääradest ning eraldistel nr 1 ja 5 on viidud puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära väiksemaks, kui on ette nähtud Keskkonnaministri poolt

Kriminaalasi nr 1-16-4351

kehtestatud rinnaspindala alammäär, mis on välja toodud metsa majandamise eeskirjas (Keskkonnaministri määrus, vastu võetud 27.12.2006 nr 88, RT I, 26.02.2014, 17) Lisas 1.

Vastatavalt takseerkirjeldustele kasvas

-aastane kase XXX maaüksuse eraldisel 1 enne raiet 55 enamusega puistu, keskmise kõrgusega 20 m, keskmise rinnasdiameetriga 20 cm ja rinnaspindalaga 27,6 m2

/ha. Eraldisel 5 kasvas enne raiet 55-aastane kase enamusega puistu, keskmise kõrgusega 20 m, keskmise rinnasdiameetriga 20 cm ja rinnaspindalaga 25,9 m2/ha.

Takseerandmete kohaselt oleks selliste takseerandmetega puistutes lubatud olnud üksnes harvendusraie tegemine. Vastavalt metsaseaduse (RT I 2006, 30, 232) § 31 lg 2 ning keskkonnaministri 27.12.2006 a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ (RTL, 09.01.2007,

2, 16) § 6 lg 4 ja määruse Lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2

/ha“ sätetele peab vastavate takseerkirjeldustega puistu esimese rinde rinnaspindala alamäär peale harvendusraie tegemist olema 1. eraldisel 14,8 m2/ha ja 2. eraldisel 14,8 m2/ha. 23.04.2015.a teostas Keskkonnainspektsioon XXX maaüksuse eraldistel 1 ja 5 mõõtmised, et selgitada välja nimetatud eraldistel kasvama jäetud puistute esimese rinde rinnaspindala. Mõõtmistulemustest selgus, et eraldisel 1 on raiejärgne rinnaspindala 2,9 m2/ha ja eraldisel 5 on raiejärgne rinnaspindala 1,6 m2

/ha. Seega on 1. eraldisel 1,10 ha suurusel alal viidud rinnaspindala madalamaks 11,9 m2/ha võrra ja 5. eraldisel on 1,78 ha suurusel alal viidud rinnaspindala madalamaks 13,2 m2/ha võrra. Tehtud raiega on rikutud metsaseaduse § 31 lg 1, 2 ja 4 ning keskkonnaministri 27.12.2006 a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 6 lg 4 ja määruse Lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/ha“ sätteid.

Metsaseaduse § 31 lg 1 sätestab, et hooldusraiet võib teha puistus, mis vastab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud tunnustele ja lg 2 sätestab, et harvendusraie tegemisel ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast ning lõike 4 kohaselt puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha puistus hooldusraiet, ning puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära pärast harvendusraiet kehtestab metsa majandamise eeskirjaga. valdkonna eest vastutav minister

Metsaseaduse § 29 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt on lageraie lubatud puistus, mille puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde keskmine vanus on võrdne või suurem puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde raievanusega või puistu on saavutanud metsa majandamise eeskirjas kehtestatud keskmise rinnasdiameetri. Eraldustel 1 ja 5 kaalutud keskmine vanus on 55 aastat ning kaalutud raievanus eraldusel 1 on 67 aastat ja eraldusel 5 on 68 aastat.

Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 3 lg 3 järgi nooremate kase enamusega puistute lageraie lubatud juhul, kui selle puistu enamuspuuliigi keskmine rinnasdiameeter on saavutanud 24 cm. Lähtuvalt 2014. a takseerandmetest poleks tohtinud eraldisel nr 1 ja 5 lageraiet teostada, antud eraldistel oleks olnud lubatud harvendusraie lubatud rinnaspindala alammäärani.

Metsaõigusnormide rikkumisega looduskeskkonnale tekitatud kahju suurus on arvutatud metsaseaduse § 67 lg 2 p 1 ja lg 3 ning lisa 3 "Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad" sätete alusel. Kuna

XXX maaüksuse metsas eraldistel 1 ja 5 ei ole raie käigus kinni peetud rinnaspindala lubatud alammäärast ja puistu esimese rinde rinnaspindala on väiksem, kui harvendusraieealises puistus, siis on raiega tekitatud keskkonnale kahju summas 17 561 eurot.

Saare maakonnas XXX vallas

XXX XXX külas maaüksuse (katastritunnus XXXXXXXXX) eraldistel nr 1 ja 2 ja XXX vallas XXX

XXXXXXXXX külas XXX maaüksuse (katastritunnus )

eraldistel nr 1 ja 5 ebaseaduslikku metsaraiega on tekitatud keskkonnale kahju kokku summas 23 175 eurot, mis on KarS § 12 1 p 1 kohaselt oluline kahju.

Kriminaalasi nr 1-16-4351

Oma sellise tegevusega, mis seisnes puude ja llega põõsaste ebaseaduslikus raiumises, kui se on tekitatud oluline kahju keskkonnale, kui selle on toime pannud juriidiline isik, pani SIKASSAARE METSAD OÜ KarS § 356 lg 3 toime

järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus nõutud karistus: KarS § 356 lg 1 U.R-ile

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üks (1) aasta. vangistus

KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ühes KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning KarS § 74 lõigetest 4 - 6 ei tulene teisiti.

Prokuröri poolt kohtus Sikassaare Metsad OÜ nõutud karistus ’ule : KarS § 356 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahaline karistus 10 000 (kümme tuhat) eurot riigituludesse. KarS § 73 lg 2 alusel kohesele tasumisele kuulub 4 000 (neli tuhat) eurot.

6 000 (kuus tuhat) KarS § 73 alusel jätta rahalise karistuse osa eurot kohaldamata tingimisi katseajaga 2 (kaks) aastat, määrates, et mõistetud rahalist karistust ei pöörata osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti.

Süüdistatav U.R kinnitas kohtuistungil oma nõusolekut kokkuleppemenetluseks.

Süüdistus on arusaadav. Kokkuleppega on nõus. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadav.

Palub määrata arvestatud menetluskulu tasumisele ositi 1 aasta jooksul. Vastuväited Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagile puuduvad.

Süüdistatav Sikassaare Metsad OÜ

seadusliku esindajana U.R andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub määrata väljamõistmisele kuuluva menetluskulu tasumisele ositi Vastuväited

12 kuu jooksul. Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagile puuduvad.

Prokurör jäi kohtus kokkulepe juurde. te

Kohus Kriminaalmenetluse leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. seadustiku (edaspidi KrMS) -s § 239 lg

2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vab okkulepe sõlmiti al tahtel ja on talle arusaadav. K

kaitsja juuresolekul. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kohus tunnistab

U.R-i süüdi kuriteos KarS § 356 lg1 järgi ning Kuressaare Metsad OÜ süüdi KarS § 356 lg3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimep ja mõistab süüdistatavtele

anemises .

kokkuleppes kokkulepitud karistuse. KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. U.R-i ja Sikassaare

Kriminaalasi nr 1-16-4351

Metsad OÜ on süüd puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendavaks asjaoluks , karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Tsiviilhagi: Kannatanu Eesti Vabariigi Keskkonnainspektsiooni kaudu esitatud tsiviilhagi summas -ga Sikassaare Metsad

23175 eurot, mis hüvitada solidaarselt OÜ Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011, viitenumbriga 2800049463

/ tl 90-96 /. Süüdistatavatel vastuväited tsiviilhagile puuduvad. Kohus olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja

ärakuulanud

süüdistatavate seisukohad, mis on haginõuet õigeksvõtvad, leiab, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses Võlaõigusseaduses kahju põhjustamist käsitlevate sätete alusel.

Tõkendtõkendit ei kohaldatud.

Menetluskulud. Vastavalt KrMS - § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - . Sundraha Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Süüdistatava poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3).

Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2016.a. 430.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x430 eurot = 645 EUR-i. Sundraha summas 645,00 eurot kuulub väljamõistmise riigituludesse mõlemalt süüdistatavalt.

- Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. U.R’ ule on kohtueelses ja kohtulikus menetluses arvestatud kaitsjatasu kokku 328,00 eurot ja -le Sikassaare Metsad OÜ

riigi õigusabi korras määratud kaitsja t aotluse alusel arvestanud kohtueelses menetluses ja kohtulikus menetluses kokku 240,00 eurot telt (sisaldab käibemaksu), mis kuulub süüdistatava riigituludesse väljamõistmisele KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulu ta mõlemale süüdistatavale sumisele ositi 12 kuu jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik