2-15-18287/30 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1 (2)

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Liisi Vernik Kohtujurist Anneli Helisalu Määruse tegemise aeg ja koht

09. juuni 2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-18287 Tsiviilasi KORTERIÜHISTU XXXhagi XXX(pankrotis) vastu võla nõudes Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine; kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KORTERIÜHISTU XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Meelis XXX (e-post meelis@XXX.ee) Kostja XXX(pankrotis; isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja pankrotihaldur Magnus Braun (e-post magnus.braun@lextal.ee ) Kohtumääruse resolutsioon

1. Jätta KORTERIÜHISTU XXX hagiavaldus XXX(pankrotis) vastu läbi vaatamata.

2. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning mitte määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

I. Asjaolude kirjeldus

2 (2) Harju Maakohtu menetluses on KORTERIÜHISTU XXX(hageja) hagiavaldus XXX(pankrotis; kostja) vastu.

Harju Maakohus kuulutas 03.06.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-6300 välja kostja pankroti.

II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et kohtul on kohustus kostja pankroti väljakuulutamise korral jätta hagi läbi vaatamata sõltumata sellest, kas pankrotimäärus on jõustunud. Pankrotimääruse tühistamine on vastavalt PankrS § 43 lg-le 3 hageja avalduse alusel menetluse taastamise aluseks.

Harju Maakohus kuulutas 03.06.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-6300 välja kostja pankroti. Käesolevas asjas menetleb kohus hageja nõuet kostja vastu, mis koosneb põhinõudest summas 5679,24 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest summas 2181,50 eurot (seisuga 30.11.2015), kokku 7860,74 eurot. Seega on kohtu menetluses hageja varaline nõue kostja vastu. Varalise nõude kohta ei ole otsust tehtud. Eeltoodust nähtuvalt esineb alus hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks. Kohus jätab hageja hagiavalduse kostja vastu läbi vaatamata.

2. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Hagiavalduse läbivaatamata jätmine ei ole tingitud hagejast. Kohus peab sellega arvestama menetluskulude kindlaksmääramisel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.01.2010 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-154-09, p 14).

TsMS § 168 lg 2 kohaselt esineb alus menetluskulude jätmiseks hageja kanda, sest hagi jäetakse läbi vaatamata. Samas viiks selline menetluskulude jaotus ebaõiglase või ebamõistliku tulemuseni, sest ei arvesta hagiavalduse läbi vaatamata jätmise põhjusega. Kohus jättis hageja hagi läbi vaatamata hagejast mitteolenevast põhjusest, milleks on kostja pankroti väljakuulutamine pärast hagiavalduse esitamist. Nimetatud asjaolu mitteesinemise korral ei oleks esinenud alust hageja hagi läbi vaatamata jätmiseks ning kohus oleks pidanud hagi sisuliselt lahendama. Eeltoodut arvestades jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik