1-12-11410/50 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-11410

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. juuni 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-11410 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid J.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks või J.J-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu

J.J , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus,

vabanemisjärgne elukoht puudub

Kar .2016 istuse kandmise algus 26.07.2012 ja lõpp 26.07

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne täht J.J aega vabastamata.

Jätta taotlus J.J ’e suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks rahuldamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 10.05.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks või J.J-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks

J.J kannab käesoleval ajal karistust Harju Maakohtu 12.03.2013 otsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks aastat vangistust.

Mõistetud karistuse kandmise algust määrati arvestada tõkendi – vahistamine kohaldamisest, s.o alates 26.07.2012. –

J.J on kriminaalkorras karistatud 8 korral, millest kehtivaid karistusi on 2 ning reaalset vanglakaristust kannab ta kaheksandat korda. Kuritegude raskusaste on läbi aegade vahelduv, nii salajased vargused, kui röövimine ja riisumine ametiseisundi kuritarvitamise teel kuni kergete ja raskete kehavigastuste tekitamiseni. Nii praegune kui eelmine süüdimõistmine oli raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega isik seadis ohtu teise inimese stab alkoholi tarbimine. Harku ja Murru elu ja tervise. Vägivaldset käitumist põhju

Vanglas läbis kinnipeetav kolmanda taseme kutseõppe õppekava nooremmaastikuehitajana, samuti on ta läbinud arvutikursuse algõpetuse. Vangistuse jooksul on käitumine olnud rahuldav ning Viru Vanglas ei ole isik distsipliinirikkumisi toime pannud. Kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kõik on määratud Harku ja Murru Vanglas.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 3 aastat 10 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 kuu vangistust.

Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetava xxxx. Enne vangistust elas elukohaks märgitud ta ajutiselt xxxx. Eeltoodud kohas elasid vabanenud kinnipeet avad. Viimases elukohas ründas

isik kinnipeetaval eluase toanaabrit, tekitades talle üliraskeid kehavigastusi. Vabanemisel puudub. Kaasatud on tugiisik, kes ktor-kontaktisikuga on tutvustanud J.J-ile koostöös inspe

sotsiaalmajade võimalusi. Uue kuriteo risk seisneb selles, kui isik asub elama sotsiaalmajja juhututtava Kooliteed või tuttavatega ning kui ühiselt tarvitatakse alkoholi.

alustas isik Saaremaal Kingissepa Keskkoolis, peale 13-aastaseks saamist lõpetas õpingud

(kasuisa käsk) ja läks tööle. 1 lõpetas 963.a ta Tallinna Merekoolis laevamehaaniku eriala.

Vangistuste jooksul on isik omandanud põhihariduse, keskhariduse ja maalri, müürsepa, torulukksepa, kee autojuhi erialad. Harku Vanglas on ta vitaja, santehniku, tõstukijuhi ja

läbinud ka abiaedniku ja maastikuehitaja kutseõppe ning arvutiõpetuse kursused algajale.

Kinnipeetav o

n vanaduspensionär. Vabaduses teenis ta lisa mitteametlikult töötades, mida plaanib vabanemisel jätkata. Varasemalt töötanud aastaid korterite ja eramute on ta

remonditöödel. probleeme olnud. Isik on huvitatud töötamisest Majanduslikult polevat tal v . K-Raha andmetel seisuga 12.04.2016 on isiku arvel 0,01 anglas, et tasuda oma võlgnevusi

eurot ja vabanemisfondis on vahendeid 0,01 eurot eurot . Nõudeid on summas 1472,42

(viimase

kohtuotsusega määratud). Isik ei tööta ega ole töökohuslane ning rahaline toetus puudub, mistõttu võlgnevused vähenevad aeglaselt.

Lähedasi pereliikmei kinnipeetaval ei ole ning tugivõrgustik d ega lapsi puudub. Isik on viibinud mitmeid kordi vanglates, seega omab mitmeid tutvusi kriminaalse taustaga isikute seas, kellega üritab suhtlemist vältida. Uue kuriteo toimepanemise risk seisneb selles, kui juhututtavatega või eelnevalt kriminaalselt karistatud isikutega tarvitatakse koos alkoholi ja nendega konflikti satutakse. Riskihindamise 21.03.2016 vestluses tunnistas kinnipeetav, et alkoholi tarvitamine on probleemiks, kuna ta kaotab enesevalitsuse ning seetõttu on kasutanud vägivalda teiste isikute suhtes. Viimase (08.04.2016) vestluse käigus väitis tal väga isik, et suurt probleemi seoses alkoholitarvitamisega ei ole. Viimase kuriteo pani isik toime samuti alkoholijoobes,

ta öeldes, et seda poleks juhtunud ilma alkoholita. Alkoholijoobes võib kasutada tamisega. vägivalda, mis võib lõppeda eluohtlike kehavigastuste teki

Alkoholiseaduse alusel on isikut karistatud 4 korda, viimati 2008. Isik on teadlik, et alkoholijoobes olles ta ärritub kergesti ning võib kaotada kontrolli oma tegevuse üle.

Korduvad karistused on näidanud, et isik ei oska/ei taha alati ära tunda probleemolukordi,

leida seoseid ja . igustab teha järeldusi Kinnipeetav õ toimepandud kuritegusid, vähendades

oma vastutust ja teatades, et kainena poleks isikuid rünnanud. Ta on valmis otsima muutumisvõimalusi, sh on jõudnud järeldusele, et peaks loobuma alkoholi tarvitamisest, kuna joobes olekus ei kontrolli

ta oma käitumist (on öelnud, et alkoholijoobes kaob ära pidurdusmoment). Vangla on kaasanud tugiisiku, kes aitab isikul aru saada alkoholi tarvitamise kahjulikkusest. Riskihindamise alusel on J.J kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb teise inimese füüsilises ründamises ja raskete kehavigastuste tekitamises.

2 aasta jooksul on Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 13%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 35%. Lähtuvalt eeltoodust toetab Viru sama aja jooksul

Vangla J.J-i puhul karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist vabanemisel. Juhul, kui kohus kohaldab J.J-i suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli, on otstarbekas kohustada teda täitma KarS § sätestatud kohustust.

75 lg 2 p 2

Kriminaalhooldaja oma arvamuses märgib, et rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetav J.J perekonnaseisult lahutatud. Vabanemisel puudub J.J elukoht. Varasema vanglapäringu andmetel elas Vanglapäringu toimiku ta viimati sotsiaalmajas aadressil xxxx.

nr 115255 andmetel ei ole kinnipeet , kuna on pensionil ja av viimasel ajal töötanud

vabanemisel on tagatud regulaarne rahaline sissetulek. Isiku käitumist vabaduses võib mõjutada varasem alkoholi kuritarvitamine. Karistusregistri järgi on isikut karistatud korduvalt alkoholiseaduse alusel ja kuritegu on pandud toime alkoholijoobes. J.J-i käitumist vabaduses võib mõjutada asjaolu, et tal puudub kindel elukoht ja sotsiaalne võrgustik. ooldusametnik teeb ettepaneku määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 2 Kriminaalh sätestatud kohustus.

J.J kinnitas kohtuistungil, et ta ei soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda ning tal ei ole vaja ka karistusjärgset käitumiskontrolli b, siis jätab ta ise . Kui ta taha joomise maha. Ainuke asi on see, et ta peab rahulik olema. Ta saab aru, et alkohol võib olla põhjuseks, miks ta uusi kuritegusid võib toime panna. Tal ei ole lähedasi isikuid ega ka kindlat elukohta. Vabanedes läheb ta e öömajja. xxxx kodutut Xxxx ootab teda autoremonditöökojas ka töökoht. Ta tahab lisa teenida, sest pension on väike.

Abiprokurör Ain Tali leidis kohtuistungil, et tegemist on isikuga, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Nagu ta ise väitis, ei soovi ta enne tähtaega vabaneda. Tal puudub elukoht, loodab saada esialgu kodutute öömajja. Isikul on olemas töökoht. Et isikul puudub elukoht, ei saa teda enne tähtaega vabastada ega ka karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada, sest mõlemal juhul peab isikul olema kohtu määratud elukoht. Äsja ilmunud

Riigikohtu lahend ütleb, et kui isikul elukohta ei ole, ei saa talle karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Arvestades seda, palub prokurör jätta vangla taotlus rahuldamata ning mitte isikut vabastada enne tähtaega ja mitte kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli.

Karistusseadustiku § 76 lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega ei vabastata süüdlast, keda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud. J.J-i karistuse kandmise lõpp on 26.07.2016, seega on tal mõistetud karistusajast jäänud kanda vähem kui kaks kuud. J.J avaldas kohtuistungil, et ta ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda.

Eeltoodust tulenevalt, tuleb J.J

jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui: -

1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses;

2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

KarS § 871

lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

KarS § 871 lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat.

KarS § 871

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et karistusjärgne käitumiskontroll süüdimõistetu J.J-i suhtes tuleb jätta kohaldamata, sest isikul puudub vabanemisel alaline elukoht Eestis. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma nr 3-1-1-45-16 p- 30.05.2016 määruse s 7 märkinud, et „karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. KarS § 871 lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt

KarS § s 75 sätestatule ning KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud -

käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Täiendavalt selgitab kolleegium, et vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga)

süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida.“

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 871; KrMS § 426, 4261, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli

Väinaste Kohtunik