3-16-358/14 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL TARTU HALDUSKOHUS

Kohtuasja number 3-16-358 Otsuse tegemise aeg ja koht

9. juuni 2016, Jõhvi

Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi

S. V (V) kaebus Viru Vangla 21.12.2015 käskkirja nr 6-2/1906 tühistamiseks Menetlusvorm

Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja- S. V Vastustaja-Viru Vangla, esindaja Eve Kangro

Resolutsioon

1. Jätta S. V kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 11. juuli 2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Vangla 21.12.2015 käskkirjaga nr 6-2/1906 (tl 10) määrati S. V tööle finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana, alates 23.12.2015 kuni 23.03.2016 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele.

2. S. V esitas 12.01.2016 Viru Vanglale vaide nr 6-12/9-1 (tl 11-11p) Viru Vangla 21.12.2015 käskkirja nr 6-2/1906 kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla 19.01.2016 vaideotsusega nr 6-12/9-2 (tl 12-12p) jäeti S. V vaie täies ulatuses rahuldamata. Kaebuse põhjendused ja taotlus

3. 17.02.2016 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja S. V 15.02.2016 kaebus (tl 1- 1p) Viru Vangla 21.12.2015 käskkirja nr 6-2/1906 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt väljastati kaebajale tööle määramise käskkiri. Kaebaja väitel ei ole ta võimeline töötama seoses oma tervisliku seisundi ning sellest tulenevalt erinevate ravimite võtmisega. Kaebajal on probleemid selgrooga ning seoses sellega tugevad valud. Kaebaja on pidevalt pöördunud selle probleemiga arsti juurde, kuid kaebaja ei ole abi saanud, sest vangla vastavat ravi ei osuta. Seoses selgroo probleemiga on kaebaja liikumine piiratud ja valulik ning hommikul ja õhtul on raske tõusta. Jalutama minnes ei ole kaebaja suuteline üle 15 minuti kõndima. Kaebaja võtab pidevalt ravimeid. Samuti on kaebajal psüühilised probleemid ja talle on määratud psühhotroopne ravim, mille mõju on uimastav, ärritusvastane, ravimit võetakse ärritavas-depressiivses olekus, unetuse korral ja paljude teiste haiguste puhul, mis on seotud psüühiliste häiretega. Ravim aitab ka krooniliste valude puhul. Ravimi kõrvalmõjudeks on uimasus, unisus, nõrkus, peapööritus, võimatu fokusseerida silmi, iiveldus, apaatia, nägemise ähmasus, koordinatsioonihäired ja teised kõrvaltoimed. Pärast ravimi võtmist tunneb kaebaja ravimile omast ärrituse kadumist ja unisust, samuti avalduvad peapööritus, silmanägemise ähmasus, teadvuse segasus, koordinatsioonija tasakaaluhäired. Kaebaja võtab ka vererõhuvastast ravimit ning nende ravimite võtmisel tunneb nõrkust. Pärast ravimi Amitriptylin manustamist ei ole kaebaja võimeline ravimi kõrvaltoimetest tulenevalt korralikult vastama küsimustele, sest pea käib ringi. Ohutustehnika järgi ei tohi alkoholi, narkootikumi ja psühhotroopsete ainete mõju all töötada.

Vastustaja vastuväited

4. Viru Vangla 18.04.2016 vastuses kaebusele (tl 25-26) leiab vastustaja, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Hinnangu kinnipeetava töövõimelisusele annab vangla meditsiiniosakond vastavalt tervisekaardis sisalduvatele kannetele, mistõttu kinnipeetava välja kutsumine arsti juurde enne tööle määramist ei ole vajalik. Kaebaja elektroonilises tervisekaardis on kajastatud kõik tema kohta käivad terviseandmed, seega kinnipeetava poolt viidatud terviseprobleemid on tervisekaardis kajastatud ning hinnates kinnipeetava töövõimelisust lähtus vangla meditsiiniosakonna arst õigetest andmetest ja kaalutlustest.

5. Viru Vangla meditsiiniosakonna neuroloogi N. N poolt 07.12.2015 tehtud otsuse kohaselt kaebajale ei sobi raske füüsiline töö, kerget tööd võib teha. Vaidlustatud käskkirja punktis kaks märgitu kohaselt on arvestatud kaebaja tervisliku seisundiga, seega vangla määras kinnipeetava tööle arvestades meditsiiniosakonna seisukohaga. Faktiliselt täidavad kinnipeetavad, kes on määratud tööle üldkasutatavate ruumide koristajana, keskmiselt 30 minutit nädalas.

6. Kaebaja käib iga päev jalutuskäikudel, mis teatavasti kestavad vähemalt 1 tund ja kordagi pole ta soovinud jalutuskäigult varem naasta. Vastustajal on pingiga jalutusbokse, kuid sinna viiakse kinnipeetavad, kelle tervislik seisund seda nõuab, kaebaja nende kinnipeetavate hulka ei kuulu.

7. Kaebaja on toonud välja ravimi kõrvalmõju, tööle määramisel on sellega arvestatud (O. S 25.11.2015 tõend) ning vastustaja jääb selle juurde, et see ei ole kaebaja tööst vabastamise aluseks. Vastustaja on seisukohal, et 21.12.2015 käskkiri nr 6-2/1906 on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, viidatud on kõikidele asjakohastele sätetele ja arvestatud on kõikide tähtsust omavate asjaoludega.

Kohtu seisukoht

8. Käesolevas asjas on S. V esitanud halduskohtule kaebuse Viru Vangla 21.12.2015 käskkirja nr 6-2/1906 tühistamiseks (tühistamiskaebus). Vaidlustatud käskkirjaga määrati S. V tööle finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana, alates 23.12.2015 kuni 23.03.2016 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele.

9. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 29 kohaselt ei tohi kedagi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu.

10. VangS § 37 lg 1 kohaselt kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 38 lg 1 kohaselt vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.

11. VangS § 37 lg 2 kohaselt töötama ei ole kohustatud: 1) üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; 2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav; 3) kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; 4) kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav.

12. Riigikohtu Halduskolleegium on kohtuasjas nr 3-3-1-53-14 punktis nr 15 asunud seisukohale, et VangS § 37 lg‑s 2 on esitatud absoluutsed alused, mille esinemisel puudub kinnipeetaval töökohustus. Nende aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle määrata ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise eest distsiplinaarvastutust. VangS § 37 lg 2 p 3 järgi ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. VangS § 37 lg 3 kohaselt kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst.

13. Kaebaja väitel ei ole ta võimeline töötama seoses oma tervisliku seisundi ning sellest tulenevalt erinevate ravimite võtmisega. Kaebajal on probleemid selgrooga ning seoses sellega tugevad valud. Kaebajal on psüühilised probleemid ja talle on määratud psühhotroopne ravim. Pärast ravimi võtmist tunneb kaebaja ravimile omast ärrituse kadumist ja unisust, samuti avalduvad peapööritus, silmanägemise ähmasus, teadvuse segasus, koordinatsioonija tasakaaluhäired.

14. Vastustaja seevastu märgib, et kaebaja poolt viidatud terviseprobleemid on tema tervisekaardis kajastatud ning hinnates kaebaja töövõimelisust lähtus vangla meditsiiniosakonna arst õigetest andmetest ja kaalutlustest. Vaidlustatud käskkirjas on arvestatud kaebaja tervisliku seisundiga, seega vangla määras kinnipeetava tööle arvestades meditsiiniosakonna seisukohaga.

15. HMS § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

16. Vaidlustatud käskkirja punktis kaks märgitu kohaselt on 07.12.2015 Viru Vangla meditsiiniosakonna neuroloog esitanud oma ekspertarvamuse, mille kohaselt S. V on töövõimeline ning võib teha kerget tööd. Kinnipeetavale ei sobi raske füüsiline töö 8 tunni jooksul. Meditsiiniosakonna õe O. S’i 25.11.2015 koostatud elektroonilisest tervisekaardist nähtuvalt antidepressantide tarbimine ei tähenda, et kinnipeetav on ajutiselt töövõimetu. Kohtule esitatud meditsiiniosakonna 25.11.2015 tõendi (tl 27) kohaselt on alates 30.10.2015 psühhiaatri poolt kaebajale määratud Amitriptylin kuni 30.04.2016. Ravim võib põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Ravimi mõju väljendub igal inimesel individuaalselt. Antidepressandid võivad muuta kinnipeetava uimaseks, kuid nende ravimite tarbimine ei tähenda, et kinnipeetav on ajutiselt töövõimetu. Kinnipeetava elektroonilisest tervisekaardist (tl 28-43) nähtuvalt ravilugu nr 84 (tl 38) kohaselt neoroloog Niina Neglason otsusest nähtuvalt võib kaebaja teha kerget tööd, ei sobi raske füüsiline töö 8 tunni jooksul.

17. Käesoleval juhul kohus on tuvastanud, et vaidlustatud käskkirja väljaandmisel on vastustaja arvestanud kaebaja elektroonilises tervisekaardis kajastatud terviseprobleemidega ning lähtunud kaebaja tööle määramisel meditsiiniosakonna seisukohaga. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on antud kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas. Käskkirjas on viidatud kõikidele asjakohastele sätetele ning on arvestatud kõikide tähtsust omavate asjaoludega. Tulenevalt eeltoodust jääb S. V kaebus Viru Vangla 21.12.2015 käskkirja nr 6-2/1906 tühistamiseks rahuldamata.

Menetluskulud

18. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuselt on 14.03.2016 tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud)

Ülle Polluks kohtunik