1-16-4349/11 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-16-4349

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

08. juuni 2016.a., Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-4349 (162740000 ) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Häli Altmets Kriminaalasi T.M süüdistusasi kuriteos Karistusseadustiku (KarS) §

§ 121 lg 2 p 2, 3 ja § 120 lg 1 järgi

avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses 07.06.2016.a. Prokurör Svetlana Maripuu

Süüdistatav

T.M, ik. XXX Kaitsja Riigi õigusabi korras vandeadvokaat Andres Tamm RESOLUTSIOON

1. T.M kuriteos Süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks vangistus . üks (1) aasta

2. T.M Süüdi tunnistada kuriteos KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus (6) kuud.

3. K

arS § 63 lg2 ja 64 alusel lugeda T.M-ile mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks vangistus üks (1) aasta.

4. KarS 74 lg 5 ja 6

5 lg 2 alusel pöörata T.M suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 19.11.2015 kohtuotsusega nr 1-15-6528 KarS § 120 lg 1,

121 lg 2 p 2, 3 ja 266 lg 2 p 1 järgi mõistetud liitkaristus vangistus kuus (6) kuud ja suurendades T.M’ile uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa kuue (6) kuu võrra, mõista liitkaristus vangistus üks (1) aasta kuus (6) kuud .

5. T.M-i poolt eelvangistus s.o kahtlustatavana KarS § 68 lg 1 alusel arvata kinnipidamine 24.04.2016 ja vahistamine alates 26.04.2016 kuni vahialt vabastamiseni, so. 08.06.2016.a. karistusaja hulka.

Kriminaalasi nr 1-16-4349

6. rakandmisele kuuluv karistus, seisuga 08 T.M-i poolt ä .juuni 2016, on üks (1) aasta neli (4) kuud viisteist (15

) päeva.

7. KarS § 69 sätete kohaldamisega asendada T.M

’ile mõistetud ärakandmisele

kuuluv karistus vangistus üks (1) aasta neli (4) kuud ) päeva süüdistatava viisteist (15

nõusolekul üldkasuliku tööga.

8.

Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, siis vangistusele viisteist (15 vastab ( 360+120+15=) 495 üks (1) aasta neli (4) kuud ja ) päeva tundi üldkasulikku tööd.

8.1. T.M ile ra Kohus määrab, et ’ määratud tundi üldkasulikku tööd tuleb ä teha jooksul a . ühe (1) aasta kuue (6) kuu rvates kohtuotsuse jõustumisest

8.2. T.M Määrata, et teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu

Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt

määratava kriminaalhooldusametniku

järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid. so.

8.2.1. Elama oma alalises elukohas: ;

XXXXXX

8.2.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

8.2.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

8.2.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

8.2.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

8.2.6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

8.3.

T.M on kohustatud KarS § 75 lg 2 p 2 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajal mitte tarvitama alkoholi.

KarS § s 69 on sätestatud: -

Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule.

9. Muuta T.M suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tõkendiks elukohast lahkumise keeld. T.M vabastada kohtusaalist viivitamatult vahi alt.

10. Välja mõista T.M’ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud:

- sundraha 645.00 ( viis) eurot. kuussada nelikümmend

- kaitsjatasu eurot 96.00 ( ) eurot. üheksakümmend kuus kokku menetluskulu 7 .00 (seitsesada ) eurot. nelikümmend üks Väljamõistetud menetluskulu tuleb ’ T.M i tasuda igakuiste osamaksetena kaheteist l

(12) kuu jooksul, igakuise makse suurus on 61,75 eurot. Igakuine makse tuleb teostada

Kriminaalasi nr 1-16-4349

hiljemalt kuu 30. de osamakse teostada hiljemalt –ks kuupäevaks. Esimene menetluskulu 30.juuliks 2016.a.

T.M menetluskulud ’il tasuda riigi kasuks välja mõistetud Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS- - is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr:

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele menetluskulu, viitenumber . Selgituseks märkida: T.M, kr asi 1-16-4349.

Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe k jooksul lahendi jõustumisest või uu

kohtuotsusega määratud korras ei ole tasutud seadusega ettenähtud . Kui menetluskulu

tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

KrMS § 180 lg3 alusel vabastada T.M kohtulikus menetluses osalemise eest arvestatud kaitsjatasu summas 48,00 eurot tasumisest riigituludesse.

Kohtuotsuse jõustamata ärakiri saata lisaks menetlusosalistele kannatanu L.K- tema le taotlusel e-aadressil . XXXXXXXXX

Edasikaebamise kord

Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS

§ 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4).

Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esi aakohtu Kuressaare kohtumajja 15 tades selles osas määruskaebuse Pärnu M päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus.

T.M i ’ süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 20.04.2016.a kella 18.30 paiku tungis enda elukohas - XXXXXXX, L.K le ja lõi viimasele ühel korral rusikaga vastu vasakut õlga, tekitades füüsilist valu;

L. K- le

23.04.2016.a tuvastamata kellaajal tungis enda elukohas temaga hommikul, täpselt XXXXXX samas talus elavale P. K-

P. K- le ja lõi viimasele kahel korral jalaga vastu alaselga, tekitades le füüsilist valu.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises, samuti valu tekitavas kehalises , , pani väärkohtlemises kui see on toime pandud lähisuhtes, korduvalt T.M toime . KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo

Kriminaalasi nr 1-16-4349

23.04.2016.a kella 16:00 paiku enda elukohas

L.K-d XXXXXX ähvardas tapmisega , öeldes

viimasele: „Tapan su ära l…! Kao minema r…, igavene l…“ oli alust karta ähvarduse . L.K-l

täideviimist, kuna T.M oli varem korduvalt kasutanud kannatanu suhtes füüsilist vägivalda;

24.04.2016.a kella 19:00 paiku enda elukohas temaga samas XXXXXX ähvardas tapmisega

talus elavat P.K-d. P.K-l oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna T.M oli varem korduvalt kasutanud kannatanu suhtes füüsilist vägivalda.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes teiste isikute tapmisega ähvardamises, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist järgi kvalifitseeritava , pani toime

T.M KarS § 120 lg 1 kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus T.M

’ile nõutud karistus: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus üks (1) aasta;

- vangistus kuus (6) kuud. KarS § 120 lg 1 järgi KarS § 63 lg 2, 64 sätete kohaselt lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus vangistus üks (1) aasta.

KarS 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörata T.M suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 19.11.2015 kohtuotsusega nr 1-15-6528 KarS § 120 lg 1, 121 lg 2 p 2, 3 ja

266 lg 2 p 1 järgi mõistetud liitkaristus vangistus kuus (6) kuud ja suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa kuue (6) kuu võrra, mõista liitkaristus vangistus üks (1) aasta kuus (6) kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus s.o kahtlustatavana kinnipidamine 24.04.2016 ja vahistamine alates 26.04.2016 kuni käesoleva ajani karistusaja hulka. Seisuga 7.06.2016 ärakantud karistus üks (1) kuu neliteist (14) päeva.

Ärakandmisele kuuluv karistus seisuga 7.juuni 2016 üks (1) aasta neli (4) kuud kuusteist (16) päeva.

KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus üks (1) aasta neli (4) kuud kuusteist (16) päeva vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, üks (1) aasta neli (4) kuud kuusteist (16) päeva vangistusele ( 360+120+16=496 tundi üldkasulikku tööd.

496 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1)

elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 kohaselt käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama on T.M

alkoholi. KarS § 69 sätestab: Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või

Kriminaalasi nr 1-16-4349

vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.

Kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule.

Süüdistatav T.M andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega.

Kahetseb toimepandut. Üldkasuliku töö tegemisega ei tekki probleeme ja ta on nõus tööd tegema. Saab aru, et alkoholiga on asi liiale läinud ja lubab edaspidi hoiduda alkoholi tarvitamisest. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub määrata väljamõistmisele kuuluva menetluskulu tasumisele ositi ühe aasta jooksul. Prokurör ja kaitsja

jäid kohtus kokkuleppe juurde.

Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) -s § 239 lg

2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vab e sõlmiti al tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulep kaitsja juuresolekul. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.

Kohus karistuse mõistmisel T.M-ile arvestab seda, et T.M on juba ligi kaks kuud viibinud vahiall. lt arvestatakse karistust KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel kohtu poo kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. T.M karistust kergendavaks asjaoluks on süüd puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. T.M on oma süüd tunnistanud kohtueelses menetluses ja teinud seda ka kohtuistungil. Kohus tunnistab T.M süüdi KarS § -de 120lg1 ja 121 lg2 p2,3 kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning mõistab temale kokkulepitud karistuse. Tõkend- T.M 26.04.2016 ’i suhtes on Pärnu Maakohtu a määrusega kohaldatud tõkendiks vahistamine, alates sellest kuupäevast viibib ta vahiall. KrMS § 313 lg1 p8 alusel kohus otsust tehes lahendab süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendi muutmise või tühistamisega seotud küsimused. Kohtu poolt otsusega kokkuleppe kinnitamisel langeb ära T.M-i suhtes tõkendi vahistamise kohaldamise -dele 127, 128,134 peab vajadus ja alus. Kohus tuginedes KrMS § põhjendatuks muuta T.M-i suhtes kohaldatud tõkendit, asendades tõkendi vahistamine tõkendiga elukohast lahkumise keeld. Tõkend kehtib kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Tsiviilhagid

– puuduvad. Asitõendid –

asitõendina vaadeldud esemed puuduvad.

Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral - menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: -- Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS §

4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2016.a. 430.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x430 eurot = 645 EUR-i.

- Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS

§ 180 lg1 alusel kuulub välja õistmisele süüdistatavalt. ’ riigi õigusabi korras

m T.M ile määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses ja kuludena 96.00 ja kohtumenetluses 48 eurot . S kuulub riigituludesse (sisaldab käibemaksu) üüdistatavalt

väljamõistmisele karistuskokkuleppe kohaselt kaitsjatasu summas 96 eurot, kohtumenetluses arvestatud kaitsjatasu jätab kohus T.M-i

majanduslikku seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid KrMS § 180 lg3 ja alusel riigi kanda.

Kriminaalasi nr 1-16-4349

KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus vastavalt karistuskokkuleppele menetluskulu tasumisele ositi 12 kuu jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik