1-08-13412/1 · Tartu Ringkonnakohus

1-08-13412

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2009 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-13412 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 12. detsembri 2008 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Deniss Veressovi määruskaebus Viru Maakohtu 12. detsembri 2008 määrusele. RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras:

jätta Viru Maakohtu 12. detsembri 2008 määrus muutmata ja süüdimõistetu Deniss Veressovi määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud

Deniss Veressov mõisteti süüdi 11.02.2004 Narva Linnakohtu poolt KarS § 118 p 1 ja § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1 alusel vangistusega 7 aastat. Karistuse kandmise algus 24.05.2003 ja lõpp 24.05.2010. Harju Maakohtus 25.03.2008 määrusega keelduti Deniss Veressov ennetähtaegsest vabastamisest.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Viru Maakohus jättis 12.12.2008 määrusega D. Veressovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse põhjenduste järgi on D. Veressov neljal korral kohtulikult karistatud kriminaalkuritegude eest, vangistuses viibib kolmandat korda. Narva Linnakohtu 29.01.1996 otsusega karistati teda KrK § 184 lg 2 ja § 140 lg 2 p 1 järgi vabadusekaotusega 1 aasta 2 aastase katseajaga. Narva Linnakohtu 24.01.1997 kohtuotsusega karistati teda röövimise eest

- 2 - vabadusekaotusega 3 aastat. Sama kohtu 08.07.2002 otsusega karistati teda varguse ja narkootilise aine väikeses koguses omandamise eest vabadusekaotusega 3 kuud. Vabanedes vangistusest 26.07.2002 pani ta toime uue esimese astme isikuvastase kuriteo 2005. a mais. Seega võib järeldada, et karistus ei ole D.Veressovi suhtes oma eesmärki täitnud. Vanglas on D. Veressovi 3 korda karistatud distsiplinaarkorras. Positiivseks saab lugeda asjaolu, et D. Veressov töötab vanglas ning vabanedes on olemas elukoht ema juures. Süüdimõistetu karistusaja lõpuni on jäänud 1 aasta 5 kuud. Ehkki kriminaalhooldaja toetas D. Veressovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, ei pidanud maakohus, arvestades D. Veressovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, uute kuritegude toimepanemise riski olemasolu ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ennetähtaegset vangistusest vabastamist õigustatuks. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Määruskaebustes esitatud taotluste sisu

D. Veressov esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse põhjenduste järgi on katseajal vabanedes temal parem võimalus alustada vabaduses uut elu, muuta oma elustiili ja eluviisi paremaks, seda just kriminaalhooldaja kontrolli ja abi tõttu. Ta palub temasse uskuda ning anda ennetähtaegse vabanemise võimalus järelevalvega. Töökohta D. Veressovil küll ei ole, aga seda on ka vanglas väga raske hankida. Vabaduses on see võimalus läbi Tööturuameti. Kindel elukoht ema juures on olemas, samuti lähedaste toetus nii materiaalselt kui moraalselt. Ta soovib olla korralik ja seaduskuulekas inimene ning palub anda võimalus seda tõestada.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. D. Veressov kannab karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Teda on varem korduvalt karistatud. Samas ei ole aga karistused oma eesmärki täitnud. Ta on pärast karistuste ärakandmist toime pannud uued kuriteod. Sellistel asjaoludel on raske uskuda D. Veressovi määruskaebuses antud lubadusi elada edaspidi õiguskuulekalt.

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Ago Kutsar