4-16-2581/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik Tiit Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.06.2016, Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number 4-16-2581

Väärteoasi T.R-i väärteoasi LS § 224 lg 2 järgi

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse

menetlusteenis

tuse vanemväärteomenetleja A V 14.03.2016 otsus väärteoasjas nr: 2590,16,000789

Kohtumenetluse pooled: T.R Kaebuse esitaja menetlusalune isik : (ik: xxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx ); Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond (F.R. Kreutzwaldi 5a, Rakvere).

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON: T.R-i kaebus jätta rahuldamata.

Jätta muutmata Politsei (registrikood 70008747, Pärnu mnt 139

- ja Piirivalveameti

Tallinn) Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenis V : tuse vanemväärteomenetleja A 14.03.2016 otsus väärteoasjas nr

2590,16,000789, millega määrati T.R-ile karistuseks LS § 224 lg 2 alusel rahatrahv 130 trahviühiku ulatuses, s.o 520 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. KarS § 66 lg 2 ja lg 3 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi ühe summas 520 eurot

aasta jooksul, tasudes igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust üheteistkümnel kuul 43,30 eurot ja viimasel kuul 43,70 eurot. Rahatrahvi osamaksed tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele

EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Nordea pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber -16-2581, T.R, rahatrahvi 10220165042948 ning selgitus „4 osamakse“. LS § 127 kohaselt ie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest on T.R kohustatud vi arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud:

1. 21.02.2016 koostas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik R K menetlusaluse isiku T.R-i suhtes väärteoprotokolli AB1461020 väärteoasjas nr 2590,16,000789 selle kohta, et T.R 21.02.2016 kell 02.58 Lääne-Viru maakonnas Tapa linnas Valgejõe pst 16, liikudes Kalda tn suunas, juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga x seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus xxx 0,47 +/-

0,05 mg/l. Lõplik lugem 0,42 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Lion Intoxilyzer 8000 nr 80-005391, taatlustunnistuse nr TTRC-16/00022. Menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 224 lg 2 järgi. Menetlusalune isik T.R

väärteoprotokollile vastulauset ei esitanud.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja A V 14.03.2016 otsusega väärteoasjas nr 2590,16,000789 määrati menetlusalusele isikule T.R-ile liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 130 trahviühiku ulatuses, s.o 520 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakari e 3 kuuks stusena juhtimisõiguse äravõtmin (karistuse määramisel juhindus kohtuvälise menetleja ametnik KarS § 56 lõikest 1).

3. 01.04.2016 esitas menetlusalune isik T.R Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 14.03.2016 otsusele väärteoasjas nr 2590,16,000789, millega palus juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega edasi lükata ning võimaldada rahatrahvi tasumist ositi. Viru Maakohus jättis 07.04.2016 kohtumäärusega T.R-i kaebuse käiguta ning andis talle tähtaja – 15 päeva määruse kättesaamisest – kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kuna kaebus ei olnud menetlusaluse isiku poolt allkirjastatud ning sellele ei olnud lisatud kaevatava otsuse koopiat. Samuti palus kohus isikul oma taotlust täpsustada.

20.04.2016 saabus Viru Maakohtule parandatud kaebus, mille kohaselt menetlusalune isik soovib otsust edasi kaevata, kuna selle otsusega on vägagi raskendatud selle täitmine. Ta tunneb süüd ning ei proovigi enda tegu kuidagi õigustada ega saagi õigustada. Tema töötamine sõltub 90%-liselt autojuhtimisõigusest, sest ta töötab välislähetusel Kui ta tööle ei saa, ei ole ka xxxx. palka, kui palka ei ole, on ka trahvi tasumine keeruline. Seega palub ta kaaluda juhtimisõiguse alles jätmist. Tal on väga hea ja eeskujulik tööandja ning nad suudavad pakkuda tööd autojuhtimisõigusega töölisele. Samuti sooviks ta paluda trahvi ositi tasumist 8-12 kuu jooksul. Kuna tema töö sõltub suurel määral ilmast ja talveperioodil on suhteliselt töövaene aeg, siis ei ole piisavalt rahalisi ressursse kogunenud, mis võimaldaks tasuda trahv ühes osamakses.

4. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur edastas 22.05.2016 kohtule oma seisukoha, milles tõi välja, kohtuväline menetleja on seisukohal, et T.R on toime pannud temale et

inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,42 mg/l kohta. Kohtuvälises menetluses antud ütlustes menetlusalune isik tunnistab süüd ning selgitab, et ta tarvitas eelnevalt alkoholi, juhtima hakkas sellepärast, et isik, kes lubas tulla kaineks juhiks ei vastanud enam telefonile. Mootorsõiduki juht peab olema liikluses osaledes hoolas ja tähelepanelik, ta peab jälgima ja järgima liiklusreegleid.

Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik asus liiga kergekäeliselt sõidukit juhtima. Teades, et ta on tarvitanud alkoholi asus menetlusalune isik ikkagi sõidukit juhtima, pannes sellega teo toime tahtlikult. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (3-1-1-99-09, 3-1-1-76-

Menetlusaluse isiku karistusregistri andmetest nähtub, et isikul on 2 kehtivat liiklusalast rikkumist, milledest üks on samalaadse rikkumise eest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada lisakaristust. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamisega, kuid arvestab ka asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud (0,42 mg/l) on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Arvestades eeltoodut, teo ohtlikkust ning õiguskorra kaitsmise huve, peab kohtuväline menetleja õiglaseks sellise rikkumise korral määrata rahatrahv sanktsiooni keskmise määra lähedane ja kohaldada lisakaristust sanktsiooni miinimummääras. Seega tuginedes eeltoodule, palub kohtuväline menetleja jätta vanemväärteomenetleja A V otsus muutmata karistuse suuruse osas, küll aga on nõus võimaldama isikule rahatrahvi tasumise ositi aasta jooksul. Kohtuotsuse põhjendused:

5. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib -

maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.

6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Vastavalt VTMS § le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised - küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad - asjaolud; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

7. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– LS § 224 lg 3 p 1 0,74 milligrammi.

kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

8. - Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3 7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku T.R-i poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, milleks on tunnistaja ülekuulamise protokoll, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus.

Karistusseadustiku (KarS) § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud mootorsõiduki juhtimine T.R-i poolt seisundis, kus tema veres on alkoholisisaldus 0,50

–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 12) nähtub, et T.R allutati kontrollile 21.02.2016 kell 02.58 ning kasutades indikaatorvahendit Alcogrant 6020 nr A111183 mõõdeti T.R-i väljahingatava õhu alkoholisisalduseks 0,50 mg/l. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (tl 13) nähtub, et 21.02.2016 kell 03.09 03.13 kasutades tõenduslikku -

alkomeetrit Lion Intoxilyzer 8000 nr 80- lustunnistuse nr TTRC- 005391, mõõtevahendi taat

16/00022, mõõdeti T.R-i väljahingatava õhu alkoholisisalduse lõplikuks lugemiks 0,47 mg/l laiendmääramatusega +/ 0,05 mg/l, mis teeb lõplikuks mõõtetulemuseks 0,42 mg/l. -

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 15) nähtub, et 21.02.2016 Tapa linnas Valgejõe pst 16 PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik R K võttes arvesse, et

T.R juhtis 21.02.2016 sõidukit reg. märgiga xxxx xxxx ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et juhi suust tuleb alkoholilõhna, otsustas kõrvaldada T.R-i t sõiduki juhtimisel LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis, alates 21.02.2016 kell 02.58 kuni kainenemiseni.

Tunnistaja D D os ülekuulamise protokollist (tl 17) nähtub, et olles tööl 21.02.2016 ko patrullpolitseinikuga R K teostasid nad liiklusjärelevalvet Tapa linnas. Kella 02.55 ajal märkas ta Tapa Aramis baari eest liikuma asuvat sõidukit, mis liikus Ülesõidu tänaval Valgejõe pst suunas. Nemad seisid sellel hetkel Õuna ja Ülesõidu tänava ristumiskoha läheduses. Sõiduk möödus ja ta otsustas kontrollida sõidukit ja juhti. Nad järgnesid sõidukile, mis keeras Valgejõe pstxxxx reg. nr. xxxx le. Andes sõidukile peatumismärguande sõiduk peatus Valgejõe pst 16 maja juures. Patrullpolitseinik kontrollis juhi T.R Urmeti (ik: xxx) joovet indikaatorvahendiga ja kohapeal kella 02.58 ajal tablool oli näit 0,50 mg/l. T.R puhkus tõenduslikku indikaatorisse kella 03.13 ajal näidu 0,42 mg/l.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli (tl 18) kohaselt T.R juhtis sõiduautot xxxx reg. nr. xxxx -l, olles ise tarvitanud enne juhtima asumist Tapa linnas Valgejõe pst

alkohoolset jooki „siider“. Alkoholi tarvitas ta oma sõiduauto , mis oli pargitud Ülesõidu s tänaval Aramise baari ette. Sõidukit juhtis ta kella 02.58 paiku. Juhtis sõidukit, kuna isik, kes lubas tulla kaineks juhiks, ei vastanud enam telefonile.

Seega on tõendatud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid, pannes T.R toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine

VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu - väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § sätestatud alustel. -s 30

9. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik T.R.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Kohtuväline menetleja määras LS § 224 lg 2 alusel T.R-ile karistuseks rahatrahvi 130 trahviühiku ulatuses, s.o summas 520 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist, kuid ka asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Kohtuväline menetleja nägi karistuse määramisel T.R-i karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist, karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei näinud. Kohtuväline menetleja viitab otsuses Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikale, kus on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Kohtuväline menetleja märkis, et menetlusaluse isiku karistusregistri väljavõttest nähtub, et isikul on 2 kehtivat liiklusalast süüteokaristust, milledest üks on samalaadse rikkumise eest.

Kohus on seisukohal, et menetlusalusele isikule T.R-ile on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja, määramine on toimunud karistus on proportsionaalne ning karistuse kooskõlas karistuse kohaldamise Kohtuväline menetleja karistuse määramisel alustega.

arvestanud nii karistuse üldpreventiivsete eesmärkidega – õiguskorra kaitsmise hu videga, kui ka eripreventiivse iga eesmärg

– võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et LS § 224 lg 2 alusel määratud rahatrahv

130 trahviühiku ulatuses, s.o 520 eurot, mis on sanktsiooni keskmisest määrast veidi madalam on kooskõlas süüteo raskusega ning võtab arvesse karistust kergendavat asjaolu, milleks on süü tunnistamine. Karistusregistri väljatrükist (tl 19) nähtub, et menetlusalusel isikul T.R on kehtiv kriminaalkaristus Viru Maakohtu 14.04.2011 otsusega nr 1-11-4773 on ta – süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi, s.o mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis, mille eest teda karistati 3-kuulise tingimisi vangistusega ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks. Kuivõrd varasem karistus samala on kohus adse rikkumise eest ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, seisukohal, et LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni miinimummääras, s.o kolmeks kuuks, on põhjendatud ega kuulu tühistamisele. Kaebuses toodud selgitused, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik seoses tööga, ei saa olla aluseks lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Isik, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab ka ise käituma seda õigust säilitaval viisil, st järgima igapäevaselt liikluseeskirju, mitte aga lootma, et rikkumisi kas ei märgata või neile seaduses rangusega ei ettenähtud

reageerita. T.R-i Küll aga leiab kohus, et põhjendatud on, arvestades menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda, tema taotlus määratud rahatrahvi ositi tasumiseks. Seda toetab ka

kohtuväline menetleja. KarS § 66 lg 2,3 kohaselt kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi, kusjuures ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat.

10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § jätab -dest 120 lg 1, 132 p 1, 133, 134, 135

kohus T.R-i kaebuse rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri

Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse

vanemväärteomenetleja 14.03.2016 otsuse väärteoasjas nr: 2590,16,000789 A V muutmata.

KarS § 66 lg 2,3 võimaldab kohus menetlusalusel isikul T.R mõistetud alusel

rahatrahvi summas 520 eurot tasuda osi alates kohtuotsuse ti ühe aasta jooksul, tasudes jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt üheteistkümnel kuul 43,30 eurot ja viimasel kuul 43,70 eurot.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp