1-16-4180/21 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.03.2015, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-14-2099 Kohtu koosseis Kohtunik Anu Ammer

Rahvakohtunikud Marika Villup ja

Anneli Salumäe Sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Sirje Merilo Kaitsjad Mati Senkel ja Matti Reinsalu Kriminaalasi

N.D

200 lg 2 p 7, 9, 10

süüdistuses KarS §

järgi süüdistuses KarS § ja B. -i

200 lg 2 p 7, 9, 10 Z järgi.

Süüdistatavad N.D,

isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx; algharidusega; emakeel eesti keel vallaline; ; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud: 20.02.2007 Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 4 kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga;

17.10.2008 Viru Maakohtu otsusega KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi 11 kuud 19 päeva vangistust, mis asendati 698 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 20 kuud. 12.06.2009 määrusega pöörati kandmata karistus 11 kuud 15 päeva täitmisele;

30.06.2009 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8,

§ 266 lg 1 ja § 213 lg 1 järgi 1 aasta 3 kuud vangistust; 28.08.2009 Viru Maakohtu poolt KarS § 213 lg 1 järgi 1 aasta

3 kuud vangistust; 14.06.2012 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi 1 aasta 3 kuud

14 päeva vangistust, mis on kantud. Väärtegude eest karistatud 5 korda.

T it valitud ei ole. Kahtlustatavana kinni peetud 31.07- õkend 02.08.2013.

B Z . ,

isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxxx; algharidusega; emakeel eesti keel vallaline;

; ei õpi ega tööta; varem kriminaalkorras karistatud:

25.01.2011 Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 8 järgi 3 kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga;

14.06.2012 Viru Maakohtu otsusega KarS 199 lg 2 p 7, 8, 9; §

§ 202 lg 1 järgi 9 kuud vangistust, mis asendati 248 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 12 kuud, ÜKT tehtud.

Kohtueelses menetluses on kriminaalasi nr 13240104520, milles B. on kahtlustatav. Väärtegude eest karistatud 7 Z korda.

T it valitud ei ole. õkend

Asja läbivaatamise kuupäev

09.10.2014, 16.10.2014; 02.03.2015 ja 09.03.2015, avalikul kohtuistungil Kohtuotsuse õiguslik alus

KrMS § 306, § 309, § 310 lg 1, § 313, § 315, § 318, § 319,

§ 341, § 175 lg 1 p § 176 l § 179 2, 4, 9, g 1 p 2, lg 1 p 1

O T S U S T A S:

N.D

200 lg 2 p 7, 9, 10

süüdi tunnistada KarS § järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises

4 aastat vangistust. ja karistuseks mõista

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 31.07-

02.08.2013, kuuluvaks karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 27 s.o 3 päeva, mõistes ära kandmisele päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse kandmisele asumisest.

B Z .

200 lg 2 p 7, 9, 10 kvalifitseeritava kuriteo süüdi tunnistada KarS § järgi

toimepanemises

3 aastat vangistust. ja karistuseks mõista Karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse kandmisele asumisest.

Menetluskulud

V N.D-lt menetluskulu riigituludesse: älja mõista

- 975,00 eurot sundraha

KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel

- 26,25 eurot erikulu tunnistaja K M

sundtoomise kulu KrMS § 176 lg 1 p 2 alusel

- 11,75 eurot tunnistaja K M

sõidukulu KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel

- 708,75 eurot kaitsetasu adv. Mati Senkeli poolt kohtueelses menetluses ja kohtus õigusabi osutamise eest.

V

B. -ilt menetluskulu riigituludesse: Z älja mõista

-

975,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel

- 122,12 eurot erikulu tunnistaja K M

sundtoomise kulu KrMS § 176 lg 1 p 2 alusel

- 11,75 eurot tunnistaja K M

sõidukulu KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel

- 1734,36 eurot kaitsetasu adv. Matti Reinsalu poolt kohtueelses menetluses ja kohtus õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud t

asuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates

Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank

EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danskebank

EE873300333499990003.

-14-2099, Maksekorraldusele märkida selgitus „nimi,

menetluskulu.

“ N.D viitenumber 99915700016856

B. -i viitenumber 99915700016843 Z

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Mati

Senkel kasuks 387,84 Mati Senkeli eurot (sh käibemaks 20 %) advokaat poolt süüdistatav

N.D

kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti

Reinsalu kasuks 595,92 Matti Reinsalu eurot (sh käibemaks 20 %) advokaat poolt süüdistatav

B. -i

Z kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Edasikaebamise kord.

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru

Maakohtule kirjalikult 7

päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 01.04.2015 kell 16.00. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

I SÜÜDISTUS

N.D on kohtueelses menetluses esitatud us selles, et tema tungis le süüdist lukustamata ukse avamise teel maski kandes 26.07.2013 kella 01.00 paiku koos alaealise B. -iga Z

xxxx R asuvasse sauna ja tapmisega ähvardades nõudis saunas ööbivalt R raha, võttis ära tema mobiiltelefoni Nokia X3 väärtusega 300 eurot ja rahakoti koos selles olnud ID-kaardi ja pangadokument endaga kaasa tulla ning xxxx vana silla juurde idega, misjärel käskis R. R

jõudes nõudis R. jällegi raha ning B. lõi R. R ühe korra kurikaga selga tekitades talle IX Z R

ja X roide murru vasakul ja vasaku rindkerepoole verevalumi. Seega N.D võttes sissetungimisega, isikute grupis, maskiga nägu varjates ja vägivallaga ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § järgi

200 lg 2 p 7, 9 ja 10 kvalifitseeritava kuriteo.

B. -ile on kohtueelses menetluses esitatud us selles, et tema tungis lukustamata Z süüdist

ukse avamise teel 26.07.2013 kella 01.00 paiku koos N.D-ga, kes kandis maski, xxxx R R asuvasse sauna ja tapmisega ähvardades nõudis saunas ööbivalt ilt raha, võttis ära tema mobiiltelefoni Nokia X3 väärtusega 300 eurot ja rahakoti koos selles olnud ID-kaardi ja pangadokumentidega, misjärel käskis R. Ril endaga kaasa tulla ning xxxx vana silla juurde jõudes nõudis ilt jällegi raha ning lõi ile ühe korra kurikaga selga tekitades talle IX ja

R. R

R. R

X roide murru vasakul ja vasaku rindkerepoole verevalumi. Seega B. võttes Z

sissetungimisega, isikute grupis, maskiga nägu varjates ja vägivallaga ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § järgi

200 lg 2 p 7, 9 ja 10 kvalifitseeritava kuriteo.

II KOHTUISTUNGIL TUVASTATUD ASJAOLUD

JA UURITUD TÕENDID

N.D ja B. end neile esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Z

Kannatanu R R , et tundis N.D ka enne 26.07.2013,

andis kohtuistungil ütlusi

suhted temaga olid head, B. -i ta varem ei tundnud. 26.07.2013 T Li juures. Samal Z töötas

päeval oli talle helistatud ja hoiatatud, et öösel tullakse sinna, kuid ta ei uskunud seda varem ,

ega võtnud hoiatust tõsiselt. Öösel, kui magas saunas, sisene kui sinna sisenes kaks meest. s

Mehed olid purjus ning ta tundis alkoholi lõhna. Ühel oli mask peas, kuid jalas olid tal samasugused lühikesed püksid nagu varem N.D jalas näinud oli käes

. Teisel mehel oli

kurikas ja kohe nõuti kaks sotti ja kästi . Läk riidesse panna ja kaasa minna ski kaasa, kuna

kartis, sest mehed olid kahekesi ja neil oli Teadis, et kurikas kaasas, seepärast tundis hirmu.

üksi ta neist jagu ei saa. Miks ta kaasa pidi minema ja miks raha nõuti, ta aru ei saanud ja seda ei selgitatud a telefoni ja rahakoti, milles raha ei olnud, olid vaid dokumendid. ka. Võttis kaas

Mindi umbes 500 meetrit eemale silla juurde, kus nõuti uuesti raha Silla juures tegi maskiga mees häält ja selle järgi ära N.D . äest pääseda,

ta tundis kindlalt Et meeste k

lubaski minna T L oma telefoni ja rahakoti nende meeste i käest raha küsima ja andis pandiks

kätte, kuigi tal polnud kavas raha kellegi käest küsida. Enne kui ta minema pääses, löödi üks ki kord kurikaga selga. Kumb meestest lõi, seda ta ei näinud, sest kui algul oli kurikas B. i Z- käes, siis mingil ajal silla juures nad vahetasid seda. Olles telefoni ja rahakoti ära andnud, sai ta lihtsalt jooksu sealt. T juurde

ta juhtunud oli. Hommikul teatas jõudes rääkis ära, mis temaga politseisse. Paari päeva pärast läks arstile, kuna siis hakkas selg väga valutama. Kohe helistas ta ka oma tööandjale M S, kes oli sel ajal tema teada xxxx, kuid tuli sealt kohe tagasi ja sai siis M käest ka oma rahakoti ja telefoni tagasi Mingeid varalisi nõudmisi ta . l meeste vastu ei ole.

Süüdistatav B. end süüdi ei tunnistanud ja seletas Z kohtuistungil, et pidasid 2013 juulis

xxxx teda kutsus et vaja on minna R tappa andma, et K on talle mitu kaasa Silver, öeldes, korda helistanud, et teda on nagu vägistatud või midagi sarnast. Tema ise ei tundnud enne ei K ega R. Mingit kurikat ei olnud, aga Silveril oli kaasas , et see kaasa mask. Saunas ütles tema R

tuleks. Silver ise ei ju kuna teadis, et R Raha ta ei nõudnud. lgenud häält teha, võib ta ära tunda.

Läksid vaateplatvormini, kus R ise pakkus neile vist korra ka seda

200 eurot. Teepeal näitas R rahakotti. Tema läks mingil hetkel telefoniga rääkima, rääkis eemal 10-15 minutit ja kui hakkas tossu paelu siduma selja tagant. Arvab, et R , nägi, kuidas Silver lõi R pakkus raha seepärast, et

tal oli hirm, kuna Silveril oli ju mask ja tahtis koju tagasi suhtes minna. Tema ise vägivalda R ei kasutanud. Kohtueelses menetluses kirjeldas uurijale, kuidas „ma astusin sammu kõrvale ja lõin teda jalaga tondi vasaku külje piirkonda“. Vastuolu kohta selgitas ta, et valetas uurijale, kuna vanglas oleks hakatud teda siis piinama, kui ta Silveri peale oleks rääkinud. Kohtuistungi räägib sellist juttu sellepärast, et Silver ütles et ta võib rääkida.

Süüdistatav N.D end süüdi ei tunnistanud ja seletas ja käskis , et talle helistas K M Rle peksa anda, kuna R st maski, et olevat teda vägistanud. Kutsus B. i kaasa, võttis kodu Z-

R Rga kokku puutunud ja R teda ära ei tunneks (oli varem oleks ta muidu ära tundnud) ja läksid

xxxx eelnevalt

K. Maski pani enne sauna sisenemist juurde sauna, millise koha näitas kätte

pähe, aga mingit kurikat . Saunas tuli põles ja ärkas ukse tal polnud R magas, kuid kolina peale.

B. ütles Z Rle, et saad tappa, kui kaasa ei tule. R tuligi kaasa vaateplatvormi juurde, et see on tühi koht ja keegi näe. Plaan oli alguses hirmutada, et ta inimese rahule jätaks võib ja -olla

hiljem tappa anda. Rle tegelikult keegi ei öelnud, miks teda hirmutatakse või et miks ta peab kaasa tulema. R pakkus seal kaks sotti, et minema saada. Lubas siis tagasi tulla, aga nad ei uskunud teda, et ta tagasi tuleb. Siis R pakkus oma telefoni ja rahakotti nagu pandiks, et ta tuleb tagasi. Nemad võtsid rahakoti ja telefoni vastu, kuid t ootama ei jäänud. Need asjad lendasid R

sinnasamasse maha (enne kaitsjale vastas, et ta üldse ei mäleta, mis neist sai). Enne kui ära R läks, pani ta Rle paugu selga jalaga, ei tea, miks.

Tunnistaja M S , et R R andis kohtuistungil ütlusi i tööandjana sai ta peale 26.07.2013 oma emalt

T Lilt teada, et Rga on midagi juhtunud, et talle tuldi maskides järele ja viidi ära. Siis tuli kusagilt info, et R on koguni ratastoolis, aga hiljem selgus, et nii hull asi ei ole. Suur probleem oli selles, et R R pidi Soome tööle minema, kõik oli juba vormistatud, aga lt oli võetud ära kõik dokumendid. Kui ta R endaga R rääkida sai, siis selgus, et oli ühe ründaja ära tundnud, ta oli

väga hirmul ja endast väljas. Kuna oli ära tundnud N.D, siis sai ta läbi mitme R

isiku tema telefoninumbri ja teatas, et olgu R dokumendid kohe tagasi toodud. tt oli telefonis Ju

v R vahel on, ei tea mis teil seal on, et äga lühike. Ütles talle konkreetselt, et see mis teie ja ta

teda see ei huvita. Vaja on R dokumendid hommikuks , aga e kus on järgmiseks kätte saada se

telefon või see mis töökaart, roheline Soome kaart, neil on rahad, teda ei huvita. Teda huvitas R s.o dokumendid ja need asjad olgu toodud. Kui neid asju hommikuks tagasi toodud järgmiseks

ei ole, siis . S lubas ise N.D-le järgi minna elle väga konkreetse jutu peale reageeris

N.D vastates, et siin ei ole midagi teha, sest asi on juba politseis. Selle peale vastas

N.D-le, et teda ei huvita, kus asi on - lihtsalt politseis või mitte politseis, et läheb talle järgi ja enda sõnul ta hakkab lihtsalt otsima kuhu asjad viskas. Selle jutu peale N.D

vabandas telefoni teel, e t kuna t üldse selline asi on juhtund. Siis a ei jõudnudki midagi teha, vaid G T kolm tundi oli möödas, kui juba helistas kontorisse ja ütles, et R dokumendid toodi ära. ütles et ei näinud, ta jooksis küll , kuid ei näinud, kes asjad tõi.

G T

treppist alla R

dokumendid olid kõik käes , et kõige , isegi telefonikaardid ja sellega asi piirduski. Arvas toimunu põhjuseks oli armastuskolmnurk. Nägi käis mitu päeva Rl seljal pikka sinist triipu. R küürus ja ka Soomes töötas ta algul valuvaigistitega.

Tunnistaja G T seletas kohtuistungil, et aega enam täpselt ei mäleta, aga ühel õhtul vahetult peale seda, kui R

hakkas oma elukohas xxxx t rünnati, hilisemal ajal, kui väljas oli juba pime, tualetti minema, kui leidis trepilt R Ri rahakoti ja telefoni, mis anti hiljem M Se kätte. Enne seda juhtus ta pealt kuulma, kui K M ja T R

omavahel rääkisid, et tuleb läbi peksta.

Tunnistaja K M seletas kohtuistungil, et B. -i ta ei tunne, kuid teab N.D , Z

kellega tal 2013.aastal umbes jaanuarist juunikuuni suhe oli. Tundis ka R Ri ja nende suhtes olid normaalsed - elasid xxxx R peksmisest

ühes korteris tollel ajal. Väitis, et tema ei tea midagi. Tema selleks kedagi palunud ei ole. Kuulis sellest alles hiljem Rlt, kes arvas, et üheks peksjaks oli N.D. Silver ise rääkis talle hiljem ka ise, et oli olnud peksmine, kuid midagi täpsemalt ta ei rääkinud. Samas seletas, et 26.juulil 2013 oli ta xxxx ja kuna Silver küsis, kus võib olla, siis näitas kätte sauna asukoha, kus ööbis. Teadis seda kohta, kuna oli R R

varem seal käinud. Miks Silveril seda vaja oli ta oma sõnul ei küsinud, vaid sõitis samal õhtul tagasi xxxx korduvalt Rle . Samal ööl rääkis ta veel telefoni teel Silveriga, kes rääkis, et andis peksa, kuid et R oli suuteline omal jalal ära kõndima. Kui Ta Silveriga telefoni teel rääkis, võttis üks temale tundmatu isik, kes ei vastanud küsimusele, et kes ta on, kuid vahepeal telefoni

ütles, et nad võtsid asjad, mis on nende käes. Vist oli juttu mingist rahakotist R

- rohkem ei mäleta, mis asjadest veel juttu oli. Hiljem vestles Silveriga veel Skype's, kus viimane tunnistas talle, et nad võtsid lt ära rahakoti ja telefoni. R

Kohtuistungil avaldat kirjalik

d: ud ud tõendi

R Ri patsiendikaart, R.R tuvastati roietemurd, vasaku rindkere poole millest nähtub, et verevalum.

KOHTU PÕHJENDUSED KrMS § 3051

lg 1 ja 2 kohaselt

peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kohus saab otsuse rajada üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

Vastavalt KrMS § 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

KrMS § 268 sätestab kohtuliku arutamise piirid. Nimetatud sätte alusel määratletakse kohtumenetluse ese ehk faktilised asjaolud ja õigusküsimused, mida on võimalik kohtuliku arutamise käigus seoses isikute süüküsimuse lahendamisega käsitleda ja millele saab kohus otsust tehes tugineda. KrMS § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi kui § 268 ei ole sätestatud teisiti.

N.D-le ja B. -ile esit Z ati kohtueelses menetluses süüdistus KarS § lg 2 p 7, 9 ja 10

järgi.

KarS § 200 lg 2 p 7, 9, 10 sätestab vastutuse röövimise, s.o võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupi poo

lt, sissetungimisega ja näo varjamisega maskiga.

Süüteokoosseisu ülesehituselt kujutab KarS § 200 kirjeldatud röövimine endast liitkoosseisu ehk mitmeaktilist delikti, mis koosneb vargusest ning vägivallast, mis võib seisneda nii ähvardamises kui ka füüsilises vägivallas. Kuna röövimine on oma olemuselt liitkoosseis, siis on KarS § 21 lg 2 teises lauses sätestatu kohaselt röövimise grupiviisiline toimepanemine ehk kaastäideviimine (KarS § 200 lg 2 p 7) võimalik ka selliselt, et alles mõlema kaastäideviija teod koos täidavad süüteokoosseisu. Seega võib KarS § 21 lg 2 esimeses lauses sätestatud muude kaastäideviimise eelduste (kahe isiku ühine ja kooskõlastatud tegevus)

täidetuse korral röövimise kaastäideviimise moodustada ka olukord, kus ainult üks täideviijatest kasutab kannatanu kallal vägivalda ja teine hõivab samas kannatanule kuuluva asja. KarS § 21 lg 2 teise lause kohaselt vastutavad sel juhul mõlemad isikud röövimise kaastäideviimise eest, sõltumata sellest, et eraldi võttes kasutas vägivalda vaid üks isikutest ning teine hõivas üksnes kannatanule kuuluva vallasasja (Riigikohtu 17.11.2006 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-100-06)

KarS § 21 lg 2 sätestab, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Kuriteo toimepanemine kaastäideviimise vormis on võimalik nii eelneva kokkuleppe alusel, kui ka mitte eelneva vahetu kokkuleppe alusel, kus täideviijad eelnevalt kokku leppimata asuvad vaikivalt ühise kuritegeliku eesmärgi realiseerimiseks tegutsema vahetult sündmuskohal, sünkroniseerides oma tegevuse selliselt, et need kogumis täidaksid kuriteo objektiivsesse külge kuuluva teo. Samas tuleb silmas pidada, et süüdistatavale (kuriteo kaastäideviimises) ei saa omistada teopanust, mis väljub süüdistuse piiridest (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1- 49-11, p 47).

Gruppi kuuluvate isikute tegevus tuleb omistada tervikuna kõigile grupi liikmetele, sest konkreetsed osateod ei tarvitse olla eristatavad ajas ja ruumis.

Riigikohus oma lahendites on väljendanud seisukoha, et ei ole nõutav, et iga kaastäideviija peab süüteokoosseisu kõik objektiivsed tunnused omakäeliselt realiseerima

(Riigikohtu otsused kriminaalasjades nr, 3-1-1-97-04; 3-1-1-108.06; 3-1-1-5-08). Tegu on kaastäideviimise mõttes pandud toime ühiselt, kui täideviijad valitsevad toimuvat tööjaotuslikus koostoimes ehk iga kaastäideviija osalus süüteos täiendab teise kaastäideviija tegevust selliselt, et tulemuseks on tervik. Lisaks eeltoodule on oluline, et kaastäideviijast peab objektiivselt sõltuma süüteo täideviimine.

Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil ning viimane võib ilmneda nii ähvardamises, kehalises väärkohtlemises, piinamises kui ka raske tervisekahjustuse tekitamises. Oma sisult võib vägivald olla kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Füüsiline vägivald tähendab kehalise jõu rakendamist kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob asja üleminekuks, kusjuures absoluutne on selline vägivald, mis on vastupandamatu ja ületamatu ning mille kasutamisega võetakse kannatanult võimalus otsustamiseks, tema tahe murtakse.

Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastamist objektiivse koosseisu asjaolude – seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust.

Kaastäideviimise korral algab süüteo toime panemine hetkest, mil vähemalt üks isikutest vastavalt kokkuleppele vahetult alustab süüteo toimepanemist.

Kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus jäi prokurör seisukohale, et tegemist on

röövimise kaastäideviijatega. KarS § 200 lg 2 p 7 ja 9 ettenähtud kuriteo objektiivne , 10

koosseis on täielikult tõendatud ning Viiemanni ja B. i näol on Z- tegemist isikute grupiga. Tegemist on klassikalise röövimisega.

Kohtuliku uurimise käigus ei leidnud tõendamist saunas tapmisega ähvardamine ja et telefon ja rahakott oleksid kannatanult saunas ära võetud. Prokurör taotles kohtul süüdistust muuta, , asendad see tervisekahjustusega jättes süüdistusest välja tapmisega ähvardamine es

ähvardamisega. Samuti prokurör kohtul ära muuta asjaolu, et telefon ja rahakott võeti taotles

ära saunas ja asendada see sellega, et telefon ja rahakott võeti ära hiljem nn mäe peal. Xxxx

Need

asjaolud ei tingi süüdistuse muutmist vaid pigem mõnevõrra kergendavad süüdistavate olukorda, kuna vägivallaga ähvardamise raskusaste muutub leebemaks. Selline süüdistuse muutmine olukorda kuidagi ei raskenda. Süüteo kvalifikatsioon süüdistuse sellisel viisil muutmisega kummagi süüdistatava suhtes ei muutu. Kuna prokurör muutis menetluses süüdistust, leides, et N.D ja B. i Z-

puhul on tegemist röövimise kaastäideviijatega, siis võttes arvesse prokuröri seisukohta ja eespoolviidatud kriminaalmenetluse seadustiku sätteid, lähtub kohus süüdistuse uues redaktsioonis kirjeldatud f . aktidest, s.o KarS § 200 lg 2 p 7, 9, 10

Vaidlusküsimus käesolevaks kohtuasjas on, kas kannatanult võeti süüdistuses loetletud asjad ära või mitte. Usutavad on kannatanu ütlused, kuna need on kooskõlas teiste R Ri

tõenditega. Tema ütlused on kogu menetluse kestel olnud järjepidevad ja tal ei ole olnud

vähimatki põhjust kurikat välja mõtelda, samuti seda, et temalt kohe raha nõudma hakati. ise On ilmselge, et kannatanu ei läinud N.D ja B. iga kaasa enda vaba tahte alusel, vaid Z-

alludes alkoholijoobes ning maski ja kurikaga varustatud sissetungijate vägivalla ähvardusel antud korraldusele. Kannatanu andis Ta kartis maski ja kurikaga varustatud ründajaid. küll ise

oma telefoni ja rahakoti ära, seda alles pärast kuid seda, kui tema suhtes oli kasutatud

vägivalda. Ei oma tähtsust, kas see oli psüühiline vägivald ähvardamisena või oli jõutud juba füüsilise vägivallani. Raha nõudmine esitati kohe sauna sisenedes, see oli konkreetne ja korduv kannatanu suhtes oli ajaliselt

. Vägivald seotud asja äravõtmisega ja oli vara äravõtmise vahend.

Süüdistatavad N.D ja B. ei rääkinud mitte hetkeski, et andku Z R need asjad

seniks

ära kuni ta ära käib ja raha toob, et nad seni ootavad teda. Süüdistavad ise kogu aeg kinnitasid, et nad ei uskunud mitte hetkeski, et kanntanu neile raha toob. Aga asjad nad vastu võtsid ja nende minema läksid. ga

N.D ja B. on mõlemad eitanud raha nõudmist Z , kurika olemasolu ja

asjade äravõtmist, samuti vägivalla tarvitamist kannatanu kallal, kuid nende ütlused ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed, kuna ei haaku asjas kogutud muude tõenditega, s.o kannatanu

R Ri ja tunnistaja K M ning M S R Ri patsiendikaardiga, millel on

e ütluste ning

kehavigastused fikseeritud. Süüdistatavate ütlused on kantud soovist distantseerida end sündmustest ja vabaneda vastutusest.

Kohus nõustub prokuröriga, et tuleb pidada võimalikuks

, et asi saigi alguse

suhteprobleemidest, mida N.D paluti lahendama ja kes omakorda kaasas B. -i, kuid Z

Viide

. Kohus mann otsustas võõra kättemaksu ühildada omakasuga ning B. läks sellega kaasa Z

peab usutavateks

süüdistatavate väiteid, et algselt soovisid nad R Rile lihtsalt peksa anda.

Tähelepanuväärne on öeldud et ta oleks milleski või seejuures aga asjaolu, et R Rile ei kordagi,

kellegi vastu eksinud selle eest ja nüüd karistuse peab saama, vaid koheselt hakati nõudma raha

– saab enda taskud täidetud ja le ette kanda, et käsk on täidetud. Kumb konkreetselt hiljem ka K

kannatanut lõi, ei asjas tähtsust, sest tegutseti ühise eesmärgi nimel ja kooskõlastatult. oma

Asjaolu, et kannatanut löödi alles pärast rahakoti ja telefoni äravõtmist, ei välista röövimist, kuna Ei ole tuvastatud, kas ja kui kau

vägivald oli ajaliselt seotud vara hõivamisega. a

süüdistatavad mäel Rt seal vaateplatvormil Xxxx veel ootasid, aga usutav ei ole ka see, et need esemed sinna maha visati. Pealegi kinnitas tunnistaja K M, et N.D avaldas talle veel samal ööl telefoni teel, et nad võtsid ad ära ning et nii telefon kui ka rahakott on nende Rlt asj käes. N.D teadis täpselt, kust neid hiljem leida, kuna peale tunnistaja Saare kõnet temale ja tõenäoliselt ka pärast tõsist ähvardamist need esemed üsna ruttu tagasi ka toimetati.

Kohus loeb tuvastatuks, et nii N.D kui B. tegutsesid otsese Z tahtlusega, nad on süüvõimelised ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Mõlema teod on õigusvastased ning õigusvastasus ei ole millegagi välistatud.

KARISTUSE MÕISTMISE PÕHJENDUSED

Karistuse mõistmine on õiguse kohaldamine, mis tähendab, et see ei tohi olla meelevaldne ega juhuslik. Karistamise alused sätestab KarS § 56, mille kohaselt isiku karistamise aluseks on süü.

Süü annab aluse kohaldada riiklikku sundi. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki teo toimepanemisel ning võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt.

Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides. Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest iseseisva alusena karistuse mõistmisel, olles asunud klassikalise, süüpõhimõttel rajaneva karistusõiguse poole, tuleb süü arvestamisel, karistuspiiride määramisel ning eriti karistusest tingimisi vabastamise korral silmas pidada ka isikut, kuna süü hõlmab mitte üksnes hetkelisi ajendeid, vaid ka püsivamaid isikuomadusi. Seejuures, vangistust on põhjendatud mõista üksnes siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Seda eesmärki on võimalik saavutada kas isikut resotsialiseerides või tema edasist

desotsialiseerumist vältides. Ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki ja mitte arvestada tema isikut. Põhiseaduslik inimväärikuse põhimõte eeldab, et karistust mõistes ei muudetaks isikut abstraktseks ühikuks – vahendiks teiste mõjutamiseks või manipuleeritavaks ja ühiskonnaga kohandatavaks objektiks, et karistuse üldpreventiivne eesmärk, õiguskorra mõjutamine tervikuna ei tohi muutuda karistatava isiku kasutamiseks teiste isikute mõjutamisvahendina. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele.

Kari tahtluse stuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 32 alusel, isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

Asjaolusid, mis tingiksid süüdistatavate karistusest vabastamise, ei ole tuvastatud.

Samuti ei esine süüdistatavate poolt toimepandud kuritegude õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on

, 10

seaduseandja ette näinud kolme kuni viieteistkümne aastase vangistuse. Seega on röövimise -

sanktsiooni keskmiseks määraks 9 aastat vangistust.

Süüdistatavate karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes ja raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes kohus ei ole tuvastanud.

N.D on varem viiel korral kohtulikult karistatud ja samuti on teda viiel korral väärteokorras karistatud. Varasemad karistused annavad tunnistust sellest, et teda ei saa pidada õiguskuulekas. Kohtu hinnangul on jätkuvalt aktiivne N.D kuritegelikult ja et varasemad vangistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma.

B. Z on varem kahel korral kohtulikult karistatud, väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud 7 korral, mis samuti annab tunnistust sellest, et teda ei saa pidada õiguskuulekaks isikuks. Kuriteo pani toime alaealisena. ta

Kohus leiab, et kummagi süüdistatava puhul ei saa kõne alla tulla karistuse mõistmine tingimisi. Mõlemad süüdistatavad kuuluvad süüdimõistmisele I astme raskes kuriteos, mis juba oma olemuselt välistab karistuse tingimusliku mõistmise. Diferentseerides karistusmäära sõltuvalt osavõtu astmest ja süü suurusest, on kohus seisukohal, et N.D-le tuleb mõista vangistus määrale lähedases määras, pidades seda piisavaks, et sanktsiooni alam mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

B. -ile , kes kuriteo toimepanemise ajal oli alaealine ja kes ei olnud kuriteo Z

toimepanemise initsiaatoriks, tuleb pidada põhjendatuks mõista vangistus sanktsiooni alammääras mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude pidades seda piisavaks, et toimepanemisest.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätete kohaselt on kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suuruseks 2 , s.o 975,00 eurot. ,5 palga alammäära

KrMS § 175 lg 1 p sätete kohaselt kuuluvad väljamõistmisele tunnistaja sõidukulud.

KrMS § 175 lg 1 p 4 sätete kohaselt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud kriminaalasja kohtueelsel uurimisel ja kohtus määratud kaitsja osavõtu eest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

Marika Villup

rahvakohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

Anneli Salumäe rahvakohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 10.06.2015 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

1.

15 otsus kriminaalasjas nr 1-14-2099 osaliselt, s.o: Tühistada Viru Maakohtu 10. märtsi 20

1.1.

N.D ja B. i süüditunnistamises KarS § 200 lg 2 p 7, 9, 10 järgi; Z-

1.2. N.D-lt KrMS § 176 lg 1 p 2 alusel erikuluna välja mõistetud 26,25 eurot tunnistaja K M sundtoomise kulu ja B. ilt KrMS § 176 lg 1 p 2 alusel erikuluna välja Z- mõistetud 122,12 eurot tunnistaja K M sundtoomise kulu osas.

2.

Süüdi tunnistada N.D KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi ja B. KarS § Z

200 lg 2

p 7, 9 järgi jättes maakohtu otsusega mõistetud karistused muutmata. ,

3. Punktis 1.2 märgitud erikulu summas 148 (ükssada nelikümmend kaheksa

) eurot 37 senti

tunnistaja K M sundtoomisega seoses välja mõista vastavalt KrMS § 173 lg 3 sätestatule tunnistaja K M (IK xxxx, elukoht xxxx). ´lt

K M arveldusarvele SEB a/a

l tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea

Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus:

„ 2099, sundtoomise kulud“. K M 1-14-

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

5. Kaitsjate apellatsioonid rahuldada osaliselt.

Matti . Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Reinsalu kaudu 72 ( ) eurot

12 (kaksteist) eurot,

seitsekümmend kaks , sealhulgas käibemaks

vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt B. -ile Z apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

alusel . KrMS § 185 lg 1 jääb kaitsjatasu riigi kanda, kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 4 märgitud lahendi.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Riigikohtu 03.09 t .2015 kohtumäärus e RESOLUTSIOON

Kri -

minaalmenetluse seadustiku § 349 s 3 märgitud aluste puudumise tõttu lg

jätta N.D kaitsja vandeadvokaat Mati Senkeli ja B. -i kaitsja Z

vandeadvokaat Matti Reinsalu kassatsioon id menetlusse võtmata.

Kohtuotsus osaliselt . jõustus

03. septembril tega 2015. a Riigikohtu kohtumäärus

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne referent