3-16-922/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk ja Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 08.06.2016, Tartu Haldusasja number 3-16-922 Haldusasi M.L. taotlus esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla kohustamiseks võtma vastu pöördumisi igal tööpäeval Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Tartu Halduskohtu 18.05.2016. a määrus M.L. määruskaebus Kirjalik menetlus Menetlusosalised

Kaebaja M.L.

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada M.L. menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 18.05.2016. a määruse peale riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. 2. Võtta M.L. määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.05.2016. a määruse peale ringkonnakohtu menetlusse. 3. Jätta M.L. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.05.2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni punkt 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav M.L. esitas 18.04.2016 ja 21.04.2016 Tartu Vanglale taotluse kohustada Tartu Vanglat võimaldama M.L. l esitada Tartu Vanglale pöördumisi, taotlusi, teabenõudeid, selgitustaotlusi jm igal tööpäeval, mitte ainult esmaspäeval ja neljapäeval.

2. Tartu Vangla jättis M.L. taotluse 10.05.2016 vastusega nr 6-24/3034-2, 6-24/3147-3 rahuldamata. M.L. esitas vaide Tartu Vangla 10.05.2016. a vastuse kehtetuks tunnistamiseks. Vaie registreeriti 12.05.2016 nr-ga 1-11/172-1 ja võeti menetlusse.

3. M.L. esitas 11.05.2016 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovis kohustada Tartu Vanglat võtma vastu pöördumisi (taotlusi, teabenõudeid, selgitustaotlusi, märgukirju jne) igal tööpäeval. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel jäävad M.L. l pöördumised esitamata, kuid esialgse õiguskaitse kohaldamisel võib Tartu Vangla oma praktikat muuta ning kohtuvaidlus jääks olemata. Hetkel peab M.L. peaaegu iga päev saatma

2 kirju oma kuludega Tartu Vanglale. M.L. esitas kohtule taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

4. Tartu Halduskohus vabastas 18.05.2016. a määrusega M.L. riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus leidis, et menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kuigi taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada kaebaja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-st 6 tuleneva riigilõivu summas 15 eurot tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kuna Tartu Vangla esitatud dokumentidest nähtub, et M.L. vaie Tartu Vangla 10.05.2016. a vastuse nr 6-24/3034-2, 6-24/3147-3 kehtetuks tunnistamiseks on menetluses, on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine vastavalt HKMS § 249 lg-tele 1 ja 2 lubatav. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise poolt räägib asjaolu, et ei selgu, milles seisneb pöördumatult kahjulike tagajärgede oht kaebajale juhul, kui esialgset õiguskaitset vaidemenetluse ajal ei kohaldata. Kaebaja väide, et pöördumised jäävad esitamata, ei ole põhjendatud, kuna tal on võimalik esitada pöördumised selleks ettenähtud päevadel. Tartu Vangla kinnitusel võetakse vastavalt kehtivale töökorraldusele kinnipeetavatelt kirjalikke pöördumisi vastu kaks korda nädalas, samas on kinnipeetavatel võimalus pöörduda suuliselt oma probleemidega vanglateenistuse ametnike poole igapäevaselt. Võimalus esitada kirjalikke pöördumisi kaks korda nädalas ei piira kaebaja õigusi intensiivselt, kuna kiireloomuliste teadete korral on selleks ette nähtud eraldi kord – nt vältimatu abi vajadusest teavitatakse vangla kodukorra p 20.4 järgi koheselt valvemeedikut. Kaebaja viide, et vaidlusalune töökorraldus piirab kaebaja võimalust täita oma maksejõuetuse tõendamise kohustust, on asjakohatu, kuna vastavalt praktikale uurib kohus ise kinnipeetavate maksejõulisust. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei raskenda kaebaja õiguste kaitset tulevikus ega põhjusta kaebajale pöördumatuid tagajärgi. Eeltoodud põhjustel puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus ning esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja on vääralt mõistnud esialgse õiguskaitse instrumendi mõtet ja eesmärki – tegemist ei ole ennetava meetmega kohtuvaidluse vältimiseks, vaid erandlikult pöördumatute tagajärgede ärahoidmiseks vaidevõi kohtumenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse korras põhivaidluse tulemuse otsustamine ei ole üldiselt lubatav.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. M.L. esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 18.05.2016. a määruse resolutsiooni p 2 tühistada ja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldada. Määruskaebuse kohaselt ei tohiks demokraatlikus riigis valitseda kord, et vangla hakkab piirama teabenõuete, märgukirjade, selgitustaotluste, taotluste jne vastuvõtmist. Teabenõuetele tuleb vastata viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul. Kui pöördumisi võetakse vastu ainult esmaspäeval ja neljapäeval, jäävad seaduste sätted ja põhimõtted vanglateenistuse poolt järgimata. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 4 lg 2 ütleb selgelt, et teabele juurdepääs tuleb tagada igaühele võimalikult kiirelt ja hõlpsal viisil. Kui M.L. l tuleb esmaspäeva õhtul teabe vajadus, peab ta ootama neljapäevani. Nii ei täida avaliku teabe seadus oma eesmärki, sest vangla piirab seda. Samuti on M.L. l olnud eelnevalt vajadus lisateabele, esitades korduvaid küsimusi ja teabepäringuid, siis iga kord läheb teabe saamine väga pikaks ja see ei ole reaalne. Piirata vangla poolt vastuste saamist viivitamatult on õigusvastane. Õige ei ole halduskohtu väide, et suuliselt saab probleemidega vanglateenistuse ametniku poole pöörduda iga päev. Vangla on ise viidanud, et vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 4 kohaselt tuleb

3 kõik vaided ja taotlused esitada kirjalikult. Varsti võib vangla võtta teabenõudeid vastu üks kord kuus ja täita see viivituseta ning öeldagi, et teabenõue on täidetud. Määruskaebus sisaldab ka taotlust vabastada M.L. riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et M.L. menetlusabi taotlus tuleb rahuldada ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel. M.L. määruskaebus tuleb võtta menetlusse, kuid jätta rahuldamata.

7. Vastavalt RLS § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, samuti kohtu tehtud määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. HKMS § 111 lg 1 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Kohtupraktikas on selgitatud, et kinnipeetava sissetulekutena tuleb arvestada kõiki taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele toimunud laekumisi, s.h nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt lähedase ühekordne kanne kinnipeetava kontole, kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetud summad). Samuti on kohtupraktikas asutud seisukohale, et analoogia korras on HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistega võrdsustatavad kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse alusel (VangS § 44) tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad, ning kinnipeetavate poolt tehtavad kulutused elektriseadmete kasutamisele on võrreldavad kulutustega eluasemele ja seega maha arvatavad (Riigikohtu 12.03.2012. a määrus nr 3-7-1-3-61-12). Kohtupraktikas on lisaks leitud, et kinnipeetavatel on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata (Riigikohtu 12.04.2016. a otsus nr 3-3-1- 35-15). Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole õigust vabastada isikut riigilõivu tasumise kohustusest, kui kohtule esitatud tõenditest nähtub, et isikul olid kaebuse esitamise ajal võimalused riigilõivu tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt hindab ringkonnakohus menetlusabi andmise majanduslikke eeldusi. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt on tema nelja viimase kuu sissetulek enne ringkonnakohtule määruskaebuse esitamist (perioodil 19.01.2016-18.05.2016) olnud 12 eurot. Kaebaja sissetulekutest on seaduse alusel nõuete fondi ja vabanemisfondi arvatud 8,4 eurot. Elektrienergiat kaebaja nimetatud perioodil tarbinud ei ole. Kuna M.L. viimase nelja kuu keskmine kahekordne sissetulek on ilmselgelt väiksem kui määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv, saab taotlejat pidada maksejõuetuks. Ringkonnakohus leiab, et M.L. menetlusabi andmise eelduseks olevad majanduslikud tingimused on täidetud. Seetõttu on põhjendatud vabastada M.L. täielikult riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel.

8. M.L. määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.05.2016. a määruse peale vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele, on esitatud tähtaegselt ning selle esitamisel ringkonnakohus vabastab kaebaja seadusega ette nähtud riigilõivu tasumisest. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18.05.2016. a määruse peale HKMS § 206 lg 1 alusel koosmõjus HKMS § 252 lg-ga 7 menetlusse.

4

9. Ringkonnakohus leiab, et M.L. määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.05.2016. a määrus muutmata. Ükski määrusekaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4). Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

10. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamise esmaseks eelduseks, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel muutuks võimatuks või ebamõistlikult keerukaks kaebaja õiguste kaitse kaebuse rahuldamise korral. Kuna M.L. ei ole esitanud halduskohtule kaebust seoses Tartu Vanglale esitatud pöördumiste vastuvõtmisega, ei saa ringkonnakohus hinnata kaebuse perspektiive. Seetõttu ei saa ka praegusel juhul väita, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks. Ringkonnakohtu arvates puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei kaasne kaebaja jaoks mingeid pöördumatuid tagajärgi. Seega on halduskohus põhjendatult leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei raskenda kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Samuti puudub alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, kuna puuduvad sellised kaebaja õigused, mille rikkumist ei oleks hiljem võimalik kõrvaldada.

11. Ringkonnakohtu arvates ei ole määruskaebuses välja toodud põhjendusi, mille alusel oleks võimalik väita, et esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks hädavajalik. Kaebajalt ei ole ära võetud õigust esitada vanglale erinevaid pöördumisi, vaid seda õigust on piiratud tulenevalt vangla töökorraldusest kahele tööpäevale nädalas. Arusaamatuks jääb, milliseid kiireid teabenõudeid või pöördumisi on kaebajal vaja esitada väljaspool selleks ettenähtud aega ning milles seisneb pöördumatult kahjulike tagajärgede oht kaebajale kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata. AvTS § 18 lg 1 sätestab, et teabenõue täidetakse viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul, siis tähendab see viivitamata vastamist pärast teabenõude saamist. Selge on asjaolu, et teabenõude täitmine võtab vanglaametnikult samuti teatud aja. Seega ei ole põhjendatud kaebaja märkus, et esmaspäeva õhtul tekkinud teabe vajadusel saab ta selle esitada alles neljapäeval. Eeltoodu tõttu ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ka määruskaebuses toodud väide, et vangla piirang vastuste viivitamata saamiseks on õigusvastane. Tartu Vangla on 10.05.2016 vastuses nr 6-24/3034-2, 6-24/3147-3 M.L. le selgitanud, et tulenevalt Tartu Vanglas kehtivale töökorraldusele võetakse kinnipeetavatelt kirjalikke pöördumisi vastu kaks korda nädalas, samas on kinnipeetavatel võimalus pöörduda suuliselt oma probleemidega vanglateenistuse ametnike poole igapäevaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Maili Lokk

Agu Timmi