1-13-10424/54 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. juuni 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-10424

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 12. mai 2016

määrus süüdimõistetu Mait Kalda vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

süüdimõistetu Mait Kalda (isikukood 37408294915),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 12. mai 2016 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu Mait Kalda määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Järva Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-5/05 karistati Mait Kaldat KarS § 114 p-de 1,

5, KarS § 404, KarS § 215 lg 2 p-de 1, 3 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 14-aastase vangistusega.

KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 20.07.2004. Tallinna Ringkonnakohtu

01.06.2005 otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt, s.o KarS § 215 lg 2 p-de 1, 3 osas ning

kvalifitseeriti tegu ümber KarS § 199 lg 2 p-de 4, 5 järgi. Kohtuotsused jõustusid Riigikohtu

24.08.2005 määrusega. Karistusaja lõpp 19.07.2018.

Maakohtu määrus

2. Tartu Maakohtu 12.05.2016 määrusega jäeti M. Kalda vangistusest tingimisi ennetähtaega

vabastamata.

2.1. Formaalsed alused M. Kalda tingimisi vabastamiseks on olemas. Ka leidis maakohus, et

M. Kalda puhul esineb positiivseid asjaolusid, mis võiksid toetada tema tingimisi

ennetähtaegset vabastamist. Karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu osalenud individuaalses

täitmiskavas ettenähtud tegevustes, on töötanud vangla majandustöödel, osalenud ART

ettevalmistusgrupis, läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Agressiivsuse

asendamise treening“ ja „Õige hetk“ ning lõpetanud puidupingitöölise eriala Tartu

kutsehariduskeskuses. Lisaks on M. Kalda osalenud Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupis.

Ka süüdimõistetu vabanemisjärgseid elutingimusi saab üldjuhul pidada positiivseks. Isikul on

olemas elukoht, väidetavalt on tal võimalik asuda tööle Paide Leivakombinaati leivaliinile.

M. Kalda ise hindab majandusliku toimetuleku võimalust pärast vabanemist heaks, kuna ka

rahalised nõuded on kahanenud.

2.2. KarS § 76 lg 4 asjaolusid kogumis hinnates, leidis maakohus, et M. Kalda vabastamine ei

ole võimalik. Kriminaalkorras on M. Kaldat karistatud 6-l korral ning käesolev vangistus on

teine. Kui varasemalt on ta toime pannud valdavalt varavastaseid ja ühiskonnaohtlikke

kuritegusid, siis käesolev kuritegu on muuhulgas ka isikuvastane (mõrv, süütamine, vargus).

M. Kalda on korduvalt olnud kriminaalhooldusel, kuid on jätkanud uute kuritegude

toimepanemist, mistõttu ei ole kriminaalhooldus M. Kalda puhul uute kuritegude

ärahoidmisel tõhusaks meetmeks.

Samuti leidis maakohus, et raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab andma

ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning

rangeimal võimalikul viisil. Kogu karistusaja ära kandmine on sellisel juhul pigem reegel ja

sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Erandlikke asjaolusid, mis M.

Kalda vabastamist võimaldaks, maakohtu arvates ei esine. Vaatamata mitmetele läbitud

taasühiskonnastavatele tegevustele ei ole M. Kalda käitumine olnud vanglas korrakohane. Tal

on olnud mitmeid probleeme distsipliiniga, vanglapoolse iseloomustuse koostamise hetkel oli

M. Kaldal 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Karistused on praeguseks küll kustunud, kuid

nendest on möödunud liialt lühikene aeg, et veenduda M. Kalda valmisolekus edaspidi

seadusekuulekalt elada ja ühiskonnas kehtivaid reegleid järgida. Ka ei erine kinnipeetava

vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt sellest, millised need olid enne vangistust. Ka siis

oli isikul kindel elukoht, lähedaste toetus ning sissetulek. Kahjuks ei osutunud need piisavaks,

et isikut kuritegelikult teelt eemale hoida.

Määruskaebus

3. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes taotleb maakohtu

määruse tühistamist ja soovib veel ühte võimalust.

Süüdimõistetu soovib näidata, et karistus on talle mõju avaldanud ning ta on aru saanud oma

tegudest. Süüdimõistetu kirjeldab enda probleeme perekonnas ja alkoholiga. Selles osas on tal

abi olnud sotsiaalprogrammidest. Vabanedes on M. Kaldal olemas elukoht ja 2

distsiplinaarkaristust on kustunud. Vabanedes ta maksaks ära oma võlad, elaks

seadusekuulekat elu ning läheks võimalusel ametlikult tööle. Süüdimõistetu soovib järgida

kõiki kohustusi, mille kohus ja kriminaalhooldaja talle määravad ning samuti on ta nõus

vabanemisel panema endale alkoholivastase ampulli.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et M. Kalda

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt

vastuseks määruskaebusele järgnevat.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu

määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest

määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu

pööranud ning millega ei oleks otsustuse langetamisel arvestatud. Kohtukolleegium leiab, et

maakohtu otsustus jätta M. Kalda enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema

poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele

asjaoludele, oli põhjendatud. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid

asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium

vajalikuks seda üle korrata.

6. M. Kalda vabastamine tingimisi enne tähtaega oleks ennatlik ning see oleks selgelt

vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega, mis riivaks oluliselt ka avalikkuse õiglustunnet.

Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga ei ole veendunud, et M. Kalda suudaks vabaduses

käituda seadusekuulekalt ning nõustub, et maakohtu määruses nimetatud positiivsed asjaolud

ei kaalu üles negatiivseid. M. Kaldat on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning talle on

antud võimalus näidata, et ta suudab muuta oma käitumist seadusekuulekaks peale mõistetud

karistust, kuid vaatamata sellele on süüdimõistetu pannud toime korduvalt uusi kuritegusid.

Seejuures on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks. Käesoleval hetkel ei ilmne

asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et andes M. Kaldale võimaluse kanda karistust

vabaduses, mööduks see edukalt. M. Kalda pani toime raske isikuvastase süüteo ning

praegusel juhul omavad kuriteo toimepanemise asjaolud ennetähtaegse vabastamise üle

otsustamisel keskset tähendust. Eeltoodu ei tekita ringkonnakohtus usaldust, et süüdimõistetu

suudab pärast käesolevat vangistust õiguskuulekalt käituda.

7. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt

karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta

üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. M. Kalda puhul kogumis ei esine

selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset

vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka

määruskaebus, mis jääb edutuks.

8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu

Maakohtu 12. mai 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Mati Kartau