3-15-3193/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tanel Saar, Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

08.06.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-3193

Haldusasi

Gennadi Živeli kaebus Viru Vangla 18.11.2015. a

käskkirja nr 6-3/1499 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29.02.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Gennadi Živeli apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Gennadi Živel

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.02.2016. a otsus

muutmata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 08.06.2016, arvates (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 19.08.2015. a käskkirjaga nr 6-2/1301 (tl 25) määrati kinnipeetav Gennadi

Živel tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, V7 eluosakonna

üldkasutatavate ruumide koristajana perioodiks 19.08.2015 – 19.11.2015. Käskkirja kohaselt

töötab kinnipeetav vastavalt arsti poolt määratud korraldusele päevas kuni 2 tundi ja ei või

tõsta raskusi üle 5 kg.

2. Viru Vangla 18.11.2015. a käskkirjaga nr 6-3/1499 (tl 8-9) tunnistati G. Živel süüdi

vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 21.10.2015 ja teda karistati

25 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt ei allunud G. Živel 21.10.2015

vanglaametniku korraldusele asuda tööle. Ta ei põhjendanud oma allumatust ega avaldanud

soovi saada meditsiinitöötaja vastuvõtule tervisekontrolli teostamiseks. 22.10.2015 esitatud

ütluste kohaselt ei saanud kinnipeetav tööle asuda tervislikel põhjustel – valu selja piirkonnas.

Käskkirja kohaselt oli G. Živel võimeline ja kohustatud töötama ning korraldusele asuda tööle

mitteallumisega pani ta toime rikkumise. G. Živelile määrati karistuseks 25 ööpäevaks

kartserisse paigutamine, sest käskkirja kohaselt on allumatuse ja töökohustuse eiramise puhul

tegemist raske rikkumisega ning arvestati ka asjaoluga, et kinnipeetaval on kehtivaid

distsiplinaarkaristusi, mis on talle määratud korraldustele mitteallumise eest ning viimati

karistati teda kartserisse paigutamisega 20 ööpäevaks. Kuna viimati määratud karistus ei ole

käskkirja põhjenduste kohaselt kinnipeetavale mõju avaldanud, sest ta jätkab samalaadsete

rikkumiste toimepanemist, siis oli vangla hinnangul proportsionaalne kinnipeetava

karistamine kartserisse paigutamisega 25 ööpäevaks.

3. G. Živel esitas 25.11.2015 Viru Vanglale 18.11.2015. a käskkirja tühistamiseks vaide

(tl 11-11p), mille Viru Vangla jättis 18.12.2015. a vaideotsusega nr 6-12/333-2 (tl 12-13)

rahuldamata.

4. G. Živel esitas 20.12.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-1p), milles palus Viru

Vangla 18.11.2015. a käskkirja tühistada. Kaebaja leiab, et Viru Vangla käskkiri on

kaalutlusvigadega ning vangla on seadust ebaõigesti kohaldanud. Kaebaja väidab, et ta ei

pannud 21.10.2015 rikkumisi toime, sest ta ei olnud seoses terviseprobleemidega võimeline

töötama. Kaebajal olid väga tugevad neeruvalud ja väga halb enesetunne. VangS § 37 lg 2 p 3

kohaselt ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline

töötama. Kaebaja leiab, et 25 ööpäevaks kartserisse määramine on ebaproportsionaalne

karistus.

5. Tartu Halduskohus jättis 29.02.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus

märkis, et kaebaja on Viru Vangla 19.08.2015. a käskkirjaga nr 6-2/1301 määratud tööle

19.08.2015 – 19.11.2015 finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks ning

vastavalt arsti korraldusele võib kinnipeetav töötada kuni 2 tundi päevas ning ei või tõsta

raskusi üle 5 kg. Kuna Viru Vangla 19.08.2015. a käskkirja ei ole tühistatud, siis on

haldusmenetluse seaduse (HMS) §-de 60 ja 61 mõttes tegemist kehtiva ja selle adressaadile

täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. Halduskohus tuvastas, et kaebajale 21.10.2015 kella

20.50 ajal valvuri poolt antud korralduse näol asuda tööle koristama V7 osakonda, oli

tegemist seadusliku korraldusega ning see oli kaebajale täitmiseks kohustuslik. Kaebajale

antud tööle asumise korraldus ei eiranud ka arsti poolt antud kooskõlastust. Kuna kaebaja

keeldus enda terviskontrollist meditsiinitöötaja poolt, siis lasus halduskohtu hinnangul

kaebajal tõendamiskoormis, kuid kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit enda väidetava halva

terviseseisundi kohta korralduse saamise hetkel. Halduskohus asus seisukohale, et seetõttu ei

olnud tegemist õiguspärase korralduse täitmisest keeldumisega. Halduskohus ei nõustunud

kaebaja seisukohaga, et talle määratud karistus 25 ööpäeva kartserit on ebaproportsionaalselt

karm karistus. Halduskohus viitas seejuures asjaolule, et kaebajat on varemgi karistatud

vanglaametniku korralduste täitmata jätmise eest seoses tööle asumisega. Halduskohus

hinnangul ei ole Viru Vangla rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid ning

seetõttu on kaebajale määratud distsiplinaarkaristus õiguspärane.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja esitas 14.03.2016 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu

Halduskohtu 29.02.2016. a otsuse peale, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha

asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus

jätnud kaebaja esitatud väidetega arvestamata ja kogumis teiste tõenditega hindamata.

Kaebaja leiab, et haige inimese tööle sundimine on vastuolus põhiseaduse §-des 10, 11, 13, 18

ja 28 sätestatuga. Kaebaja arvates oli tema 21.10.2015 tööle sundimine ja

tööst keeldumise eest karistamine 25 ööpäevase kartserikaristusega vastuolus inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-ga 3 ja art 8 lg-ga 1 ning vastava Euroopa

Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikaga. Kaebaja leiab, et kuna tal olid neeruvalud ja halb

enesetunne, siis tal oli õigus tööle asumisest keelduda, sest ka vabaduses on inimene sellisel

juhul haiguslehel. Samuti on kaebaja arvates talle määratud karistus ebaproportsionaalne ja

vastuolus Riigikohtu praktikaga.

7. Vastustaja vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele sellele vastu ja palub jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja arvates on halduskohus vajalikul määral otsust

põhjendanud, otsuse põhjendused on jälgitavad ning kohtu järeldused on õiged. Kaebaja

kordab apellatsioonkaebuses samu väidetavalt esinenud terviseprobleeme. Kaebaja väited

terviseprobleemidest ning sellest tulenevast töövõimetusest on vastustaja hinnangul

paljasõnalised ja tõendamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud ükski väide ei anna alust

vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks

apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Kaebaja on apellatsioonkaebuse kohaselt seisukohal, et halduskohus jättis otsuse

tegemisel kaebaja selgituste ja väidetega tema terviseprobleemide kohta arvestamata.

Kaebaja leiab, et tema terviseseisund ei võimaldanud tal 21.10.2015 valvuri korraldust täita

ning tööle asuda ning tal oli tulenevalt tema terviseseisundist õigus tööle asumisest keelduda.

Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav muuhulgas kohustatud alluma vanglateenistuse

ametnike seaduslikele korraldustele. Kaebaja on Viru Vangla 19.08.2015. a käskkirjaga

nr 62/1301 majandustöödele määratud ning halduskohus märkis õigesti, et tegemist on

kehtiva haldusaktiga ning seega oli 21.10.2015 kaebajale antud korraldus asuda tööle

seaduslik ja kaebajale täitmiseks kohustuslik.

10. VangS § 37 lg 2 p 3 kohaselt ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel

põhjustel võimeline töötama. VangS § 37 lg 2 märgitud aluste esinemisel ei saa vangla

kinnipeetavat tööle kohustada ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise korral

distsiplinaarkaristust, sh võtta kinnipeetavat vastutusele sellise korralduse täitmata jätmise

eest (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.01.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 15). Seega on

käesolevas asjas vaidluse all küsimus, kas kaebajal esines õiguslik alus tööle asumisest

keelduda.

11. VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Viru

Vangla 19.08.2015. a käskkirjas, millega kaebaja majandustöödele määrati, on märgitud, et

vastavalt meditsiiniosakonna arsti otsusele võimaldab kaebaja tervislik seisund teha tööd kuni

kaks tundi päevas ja mitte tõsta raskusi üle 5 kg. Seega on käesoleval juhul arst tuvastanud

kaebaja töövõimelisuse tema tööle määramisel.

12. Vastavalt Riigikohtu praktikale võib juhul, kui arst on tuvastanud kinnipeetava

töövõimelisuse tema tööle määramisel ootamatu terviserikke korral kinnipeetava

terviseseisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde (Riigikohtu

halduskolleegiumi 22.01.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 16). Eeltoodust tulenevalt on

ringkonnakohtu hinnangul VangS § 37 lg 2 p 3 alusel kinnipeetaval õigus keelduda tööle

asumast, kui arst või tervishoiuteenust osutav õde leiab, et kaebaja ei ole tervislikel põhjustel

võimeline sel hetkel töötama.

13. Kaebaja suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetluse protokollist ja distsiplinaarkaristuse

määramise käskkirjast nähtub, et arst ega tervishoiuteenust osutav õde ei ole kaebajale

21.10.2015 kaebaja tervislikust seisundist tulenevat tööst vabastust andnud. Samuti ei ole

kaebaja 21.10.2015 avaldanud soovi saada meditsiinitöötaja vastuvõtule tervisekontrolli

teostamiseks. Kuna ei vangla arst ega tervishoiuteenust osutav õde ei ole hinnanud kaebaja

tervislikku seisundit selliseks, et kaebaja ei olnud 21.10.2015 tervislikel põhjustel võimeline

töötama, siis puudus kaebajal VangS § 37 lg 2 p 3 alusel õigus keelduda 21.10.2015 antud

tööle asumise korralduse täitmisest. Nähtuvalt kaebajale 21.10.2015 tööle asumiseks

korralduse andnud valvuri ettekandest (tl 23), ei allunud G. Živel talle antud korraldusele,

kuid ka ei põhjendanud valvurile kuidagi, miks ta keeldub tööle asumast, s. h ei avaldanud

korralduse andnud valvurile koheselt hiljem väidetud põhjust e. väidetavalt 21.10.2015 kella

20.50 paiku kaebajal esinenud väga tugevat neeruvalu ja väga halba enesetunnet.

14. Riigikohtu praktika kohaselt on küll meditsiinitöötaja tõend, millele tugineb haldusakt,

halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav (Riigikohtu halduskolleegiumi

13.11.2014. a otsus asjas nr 331-44-14, p 19), kuid käesolevas asjas kaebaja poolt esitatud

paljasõnalised väiteid, et ta ei saanud 21.10.2015 tööle asuda, sest tal esines valu selja

piirkonnas, ei anna ringkonnakohtu arvates alust jõuda järeldusele, et arsti hinnang kaebaja

võimelisuse kohta töötada, oleks ebaõige. Viru Vangla arsti hilisema, 28.10.2015. a otsuse

(tl 29) kohaselt on kaebaja olnud jätkuvalt töövõimeline. Toimikus olevate materjalide

kohaselt on kaebajal olnud töövabastus ja spordikeeld 19.12.2014. a perearsti otsuse alusel

üksnes kuni 28.02.2015 (tl 28).

15. Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et tugevate neeruvalude käes vaeveldes ja

halva enesetunde tõttu ei pidanud ta töötama, sest vabaduses on selline inimene haiguslehel, ei

anna samuti alust jõuda järeldusele, et kaebajal oli 21.10.2015 VangS § 37 lg 2 p-st 3

tulenevalt õigus keelduda tervislikel põhjustel tööle asumast. Ka vabaduses teeb isiku

haiguslehele jäämise otsustuse lähtuvalt isiku tervislikust seisundist kindlaks

tervishoiuteenuse osutaja. Ravikindlustuse seaduse § 51 lg 1 p 1 ja § 52 lg 1 kohaselt, kui isik

ei ole haiguse või vigastuse tõttu ajutiselt võimeline töötama, annab töövõimetuslehe välja

arst, hambaarst või ämmaemand. Samuti on ringkonnakohus seisukohal, et rikutud ei ole

kaebajale põhiseaduse §-st 28 tulenevat õigust tervise kaitsele ega muid apellatsioonkaebuses

märgitud põhiõigusi. Kuna kaebajal puudus arsti või tervishoiuteenust osutava õe otsustus

tööst vabastamise kohta, siis tal puudus õigus VangS § 37 lg 2 p 3 alusel töötamisest

keelduda. Samuti ei nähtu distsiplinaarmenetluse materjalidest, et kaebaja oleks 21.10.2015

avaldanud soovi saada tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule tervisekontrolli teostamiseks,

kuid talle oleks jäetud see võimaldamata. Seega oli kaebaja 21.10.2015 tööle asumise

korralduse täitmata jätmisega toime pannud distsipliinirikkumise ning tema

distsiplinaarkorras karistamine oli kooskõlas VangS § 63 lgga 1.

16. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et

kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on liiga range ning seega ebaproportsionaalne.

Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud käskkirjas märgitud kaalutlused, mille alusel on

jõutud järeldusele, et kaebajat tuleb karistada 25 ööpäevaks kartserisse paigutamisega.

Ringkonnakohus nõustub kaebaja viidatud Riigikohtu lahendis asjas nr 3-3-1-2-06 p-s 11

märgitud seisukohaga, et kartserisse paigutamine on intensiivselt põhiõiguse riivav meede,

mida tuleks karistusena kohaldada üksnes erandlikel asjaoludel. Samas tuleb VangS § 63 lg 3

esimese lause kohaselt distsiplinaarkaristuse valikul võtta arvesse ka vangistuse täideviimise

eesmärki. VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava

suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine.

17. Vaidlustatud käskkirjas on karistuse liigi ja määra valikul põhjendatud, et kuna kaebajat

on ka varasemalt samalaadse rikkumise toime panemise eest korduvalt karistatud ning viimati

karistati teda 20 ööpäevaks kartserisse paigutamisega, kuid vaatamata sellele on kinnipeetav

jätkanud samalaadsete rikkumiste toime panemist, siis on põhjendatud karistuse karmistamine

võrreldes viimati määratuga, et mõjutada kinnipeetavat edaspidi õiguskuulekale käitumisele.

Asja materjalidest nähtub, et kaebajat on ajavahemikul 20.05.2015 kuni käesolevas asjas

vaidlustatud käskkirja andmiseni 18.11.2015 karistatud distsiplinaarkorras ametniku

korraldusele asuda tööle mitteallumise eest kaheksal korral (tl 31). Kui 20.05.2015. a

käskkirjaga on määratud kaebajale karistuseks viieks ööpäevaks kartserisse paigutamine,

kolme järgmise käskkirjaga 10 ööpäevaks kartserisse paigutamine, seejärel kahel korral 15

ööpäevaks ja kahel järgmisel korral 20 ööpäevaks kartserisse paigutamine, siis nõustub

ringkonnakohus käesolevas asjas vaidlustatud käskkirjas karistuse määra põhjendustes

märgitud seisukohaga, et karistuse karmistamine võrreldes viimati määratuga on põhjendatud,

et mõjutada kaebajat edaspidisele õiguskuulekale käitumisele, sest vaatamata varasematele

korduvatele karistustele samalaadsete rikkumiste eest, on kaebaja jätkanud

distsipliinirikkumiste toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et

kaebajale määratud karistus on proportsionaalne.

18. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus on õigesti jätnud

kaebuse rahuldamata ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alus puudub.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad menetluskulud poolte endi

kanda.

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/