3-16-124/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

08.06.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-124

Haldusasi

Gennadi Živeli kaebus Viru Vangla 21.12.2015. a

käskkirja nr 6-3/1648 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17.03.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Gennadi Živeli apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Gennadi Živel

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.03.2016. a otsus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 08.06.2016, arvates (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 23.11.2015. a käskkirjaga nr 6-2/1782 (tl 27p) määrati kinnipeetav Gennadi

Živel tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, V7 eluosakonna

üldkasutatavate ruumide koristajana perioodiks 23.11.2015 – 23.02.2016. Käskkirja kohaselt

töötab kinnipeetav vastavalt arsti poolt määratud korraldusele päevas kuni 2 tundi ja ei või

tõsta raskusi üle 5 kg.

2. Viru Vangla 21.12.2015. a käskkirjaga nr 6-3/1648 (tl 9-10) tunnistati G. Živel süüdi

vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 25.11.2015 ja teda karistati

25 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt andis Viru Vangla vanemvalvur

25.11.2015 kella 21.01 ajal G. Živelile korralduse asuda tööle V7 osakonna koristajana, kuid

kinnipeetav ei allunud korraldusele. Kinnipeetav väitis, et enesetunne on halb ja soovib

meedikut. Meditsiiniosakonna õde kontrollis kinnipeetava tervislikku seisundit ning tööst

vabastust ei andnud. Kell 21.09 oli vanemvalvur andnud korduva korralduse asuda tööle, kuid

kinnipeetav ei allunud ka sellele korraldusele. Viru Vangla käskkirja kohaselt oli G. Živel

võimeline ja kohustatud töötama ning korraldusele asuda tööle mitteallumisega pani toime

rikkumise. Käskkirja kohaselt on tegemist raske rikkumisega ning kuna kinnipeetavat on

samalaadse rikkumise eest ka varasemalt korduvalt karistatud, siis on eesmärgipärane

kohaldada kinnipeetavale karistusena 25 ööpäevaks kartserisse paigutamist.

3. G. Živel esitas 21.12.2015 Viru Vanglale 21.12.2015. a käskkirja tühistamiseks vaide

(tl 12-12p), mille Viru Vangla jättis 12.01.2016. a vaideotsusega nr 6-12/353-2 (tl 13-13p)

rahuldamata.

4. G. Živel esitas 13.01.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Viru Vangla

21.12.2015. a käskkirja tühistada. Kaebaja leiab, et Viru Vangla käskkiri on kaalutlusvigadega

ning vangla on seadust ebaõigesti kohaldanud. Kaebaja väidab, et ta ei pannud 25.11.2015

rikkumist toime, sest ta ei olnud seoses terviseprobleemidega võimeline töötama. Kaebajal

olid väga tugevad neeruvalud ja väga halb enesetunne. Kaebaja arvates on vangla jätnud

arvestamata sellega, et VangS § 37 lg 2 p 3 kohaselt ei ole kohustatud töötama kinnipeetav,

kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Kaebaja leiab, et 25 ööpäevaks kartserisse

määramine on ebaproportsionaalne karistus.

5. Tartu Halduskohus jättis 17.03.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus

leidis, et Viru Vangla 21.12.2015. a käskkiri on õiguspärane, sest tööle asumise korraldus

põhines 23.11.2015. a käskkirjal nr 6-2/1782 ning kaebajal puudus alus halva enesetunde ja

neeruvalu väitega VangS § 37 lg 2 p 3 alusel 25.11.2015. a tööle asumisest keelduda, kuna

tervishoiutöötaja kontrollis tema tervislikku seisundit ning tööst vabastust ei andnud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja esitas 23.03.2016. a Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu

Halduskohtu 17.03.2016. a otsuse peale, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha

asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus

jätnud kaebaja esitatud väidetega arvestamata ja kogumis teiste tõenditega hindamata.

Kaebaja leiab, et haige inimese tööle sundimine on vastuolus põhiseaduse §-des 10, 11, 13, 18

ja 28 sätestatuga. Kaebaja arvates oli tema 21.10.2015 tööle sundimine ja

tööst keeldumise eest karistamine 25 ööpäevase kartserikaristusega vastuolus inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni art-ga 3 ja art 8 lg-ga 1 ning vastava Euroopa Inimõiguste

Kohtu praktikaga. Kaebaja leiab, et kuna tal olid neeruvalud ja halb enesetunne, siis tal oli

õigus tööle asumisest keelduda, sest ka vabaduses on inimene sellisel juhul haiguslehel.

Samuti on kaebaja arvates talle määratud karistus ebaproportsionaalne ja vastuolus Riigikohtu

praktikaga.

7. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja keeldus korralduse

täitmisest mõjuva põhjuseta ning vanglal oli alus ja õigus kaebaja distsiplinaarseks

mõjutamiseks. Samuti on vangla arvates kaebajale määratud karistus vastavuses toime pandud

rikkumise raskusega, sest ametnike korraldustele mitteallumisega ohustatakse nii ametnike

kui ka kinnipeetavate julgeolekut ning karistuse määramisel on arvesse võetud mh ka seda, et

kinnipeetaval olid kehtivad karistused sarnaste rikkumiste eest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud ükski väide ei anna alust

vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks

apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Kaebaja on apellatsioonkaebuse kohaselt seisukohal, et halduskohus on jätnud kaebaja

selgituste ja väidetega tema terviseprobleemide kohta arvestamata. Kaebaja on seisukohal, et

tema terviseseisund ei võimaldanud tal 25.11.2015 valvuri korraldust täita ning tööle asuda

ning tal oli tulenevalt tema terviseseisundist õigus tööle asumisest keelduda. Ringkonnakohus

kaebaja seisukohaga ei nõustu.

VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav muuhulgas kohustatud alluma vanglateenistuse

ametnike seaduslikele korraldustele. Kaebaja oli Viru Vangla 23.11.2015. a käskkirjaga

nr 62/1782 majandustöödele määratud ning halduskohus on õigesti märkinud, et kuna

tegemist oli kehtiva käskkirjaga, siis oli korraldus õiguspärane ning kaebajale täitmiseks

kohustuslik.

10. VangS § 37 lg 2 p 3 kohaselt ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel

põhjustel võimeline töötama. VangS § 37 lg 2 märgitud aluste esinemisel ei saa vangla

kinnipeetavat tööle kohustada ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise korral

distsiplinaarkaristust, sh võtta kinnipeetavat vastutusele sellise korralduse täitmata jätmise

eest (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.01.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 15). Seega on

käesolevas asjas vaidluse all küsimus, kas kaebajal esines õiguslik alus tööle asumisest

keelduda.

11. VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Viru

Vangla 23.11.2015. a käskkirjas, millega kaebaja majandustöödele määrati, on märgitud, et

vastavalt meditsiiniosakonna arsti otsusele võimaldab kaebaja tervislik seisund teha tööd kuni

kaks tundi päevas ja mitte tõsta raskusi üle 5 kg. Seega on käesoleval juhul arst tuvastanud

kaebaja töövõimelisuse tema tööle määramisel.

12. Vastavalt Riigikohtu praktikale võib juhul, kui arst on tuvastanud kinnipeetava

töövõimelisuse tema tööle määramisel anda ootamatu terviserikke korral kinnipeetava

terviseseisundile hinnangu ka tervishoiuteenust osutav õde (Riigikohtu halduskolleegiumi

22.01.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 16). Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu

hinnangul VangS § 37 lg 2 p 3 alusel kinnipeetaval õigus keelduda tööle asumast, kui arst või

tervishoiuteenust osutav õde on leidnud, et kaebaja ei ole tervislikel põhjustel võimeline

töötama.

13. Kaebaja suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetluse protokollist ja distsiplinaarkaristuse

määramise käskkirjast nähtub, et vangla meditsiiniosakonna õde kontrollis 25.11.2015

kella 21 ajal kaebaja tervist ning leidis, et tööst vabastamiseks puudub põhjus. Kuna ei vangla

arst ega tervishoiuteenust osutav õde ei ole hinnanud kaebaja tervislikku seisundit selliseks, et

kaebaja ei olnud 25.11.2015 tervislikel põhjustel võimeline töötama, siis puudus kaebajal

VangS § 37 lg 2 p 3 alusel õigus keelduda 25.11.2015 antud tööle asumise korralduse

täitmisest.

14. Riigikohtu praktika kohaselt on küll meditsiinitöötaja tõend, millele tugineb haldusakt,

halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav (Riigikohtu halduskolleegiumi

13.11.2014. a otsus asjas nr 331-44-14, p 19), kuid käesolevas asjas kaebaja esitatud

paljasõnalised väiteid, et ta ei saanud 25.11.2015 tööle asuda, sest tal olid väga tugevad

neeruvalud ja halb enesetunne, ei anna ringkonnakohtu arvates alust jõuda järeldusele, et arsti

hinnang kaebaja võimelisuse kohta töötada, oleks ebaõige. Asja materjalide kohaselt on

kaebaja käinud korduvalt arsti vastuvõtul nii enne 25.11.2015 kui ka pärast seda ning talle ei

ole töövabastust antud. Pigem vastupidi, Viru Vangla arsti 28.10.2015. a otsuses (tl 51) on

märgitud, et kaebaja on jätkuvalt töövõimeline ning 17.12.2015 väljastatud meditsiinitõendi

(tl 52) kohaselt ei tähenda kaebajale määratud ravimite tarbimine, et kaebaja oleks ajutiselt

töövõimetu.

15. Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et tugevate neeruvalude käes vaeveldes ja

halva enesetunde tõttu ei pidanud ta töötama, sest vabaduses on selline inimene haiguslehel, ei

anna samuti alust jõuda järeldusele, et kaebajal oli 25.11.2015 VangS § 37 lg 2 p-st 3

tulenevalt õigus keelduda tervislikel põhjustel tööle asumast. Ka vabaduses teeb isiku

haiguslehele jäämise otsustuse lähtuvalt isiku tervislikust seisundist kindlaks

tervishoiuteenuse osutaja. Ravikindlustuse seaduse § 51 lg 1 p 1 ja § 52 lg 1 kohaselt, kui isik

ei ole haiguse või vigastuse tõttu ajutiselt võimeline töötama, annab töövõimetuslehe välja

arst, hambaarst või ämmaemand. Samuti on ringkonnakohus seisukohal, et rikutud ei ole

kaebajale põhiseaduse §-st 28 tulenevat õigust tervise kaitsele ega muid apellatsioonkaebuses

märgitud põhiõigusi. Kuna kaebajal puudus arsti või tervishoiuteenust osutava õe otsustus

tööst vabastamise kohta, siis tal puudus õigus VangS § 37 lg 2 p 3 alusel töötamisest

keelduda. Seega oli kaebaja 25.11.2015 tööle asumise korralduse täitmata jätmisega toime

pannud distsipliinirikkumise ning tema distsiplinaarkorras karistamine oli kooskõlas

VangS § 63 lgga 1.

16. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et

kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on liiga range ning seega ebaproportsionaalne.

Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud käskkirjas märgitud kaalutlused, mille alusel on

jõutud järeldusele, et kaebajat tuleb karistada 25 ööpäevaks kartserisse paigutamisega.

Ringkonnakohus nõustub kaebaja viidatud Riigikohtu lahendis asjas nr 3-3-1-2-06 p-s 11

märgitud seisukohaga, et kartserisse paigutamine on intensiivselt põhiõiguse riivav meede,

mida tuleks karistusena kohaldada üksnes erandlikel asjaoludel. Samas tuleb VangS § 63 lg 3

esimese lause kohaselt distsiplinaarkaristuse valikul võtta arvesse ka vangistuse täideviimise

eesmärki. VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava

suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine.

17. Vaidlustatud käskkirjas on karistuse liigi ja määra valikul põhjendatud, et kuna kaebajat

on ka varasemalt samalaadse rikkumise toime panemise eest korduvalt karistatud ning viimati

karistati teda 20 ööpäevaks kartserisse paigutamisega, kuid vaatamata sellele on kinnipeetav

jätkanud samalaadsete rikkumiste toime panemist, siis on põhjendatud karistuse karmistamine

võrreldes viimati määratuga, et mõjutada kinnipeetavat edaspidi õiguskuulekale käitumisele.

Asja materjalidest (tl 32-32p) nähtub, et kaebajat on ajavahemikul 20.05.2015 kuni

käesolevas asjas vaidlustatud käskkirja andmiseni 21.12.2015 karistatud distsiplinaarkorras

ametniku korraldusele asuda tööle mitteallumise eest üheteistkümnel korral. Kui 20.05.2015.

a käskkirjaga on määratud kaebajale karistuseks viieks ööpäevaks kartserisse paigutamine,

kolme järgmise käskkirjaga 10 ööpäevaks kartserisse paigutamine, seejärel kahel korral 15

ööpäevaks, kahel järgmisel korral 20 ööpäevaks kartserisse paigutamine ning seejärel kolmel

korral 25 ööpäevaks kartserisse paigutamine, siis nõustub ringkonnakohus käesolevas

asjas vaidlustatud käskkirjas karistuse määra põhjendustes märgitud seisukohaga, et karistuse

karmistamine on põhjendatud, et mõjutada kaebajat edaspidisele õiguskuulekale käitumisele,

sest vaatamata varasematele korduvatele karistustele samalaadsete rikkumiste eest, on kaebaja

jätkanud distsipliinirikkumiste toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus

seisukohal, et kaebajale määratud karistus on proportsionaalne.

18. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus on õigesti jätnud kaebuse

rahuldamata ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alus puudub.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad menetluskulud poolte endi

kanda.

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/