2-15-9542/18 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Tiia Bergson Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 07.06.2016.a kohtu tsiviilkantselei kaudu, Tartu mnt 85, Tallinnas Tsiviilasja number 2-15-9542 Tsiviilasi XXXX hagi XXXX vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXXX(isikukood XXXX; elukoht XXXX; e-post XXXX); Kostja: XXXX(isikukood XXXX; elukoht XXXX; e-post XXX). Kohtuistungi toimumise aeg 07.06.2016.a Kohtuistungil osalesid Hageja XXXX; XXXX teatas, et nõus asja arutamisega ilma tema kohalolekuta. RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada XXXX ja XXXX abielu, mis on sõlmitud 16.09.2006.a Tallinna Perekonnaseisuametis ning mille kohta on koostatud abieluakt nr XXXX.

3. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta abielulahutuse nõudega seotud menetluskulud poolte endi kanda.

5. Vabastada XXXX riigilõivu summas 100 eurot hüvitamise kohustusest riigituludesse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hagiavaldusest nähtub, et hageja XXXX ja kostja XXXX abielu on sõlmitud 16.09.2006.a. Hageja märgib, et soovib lahkarvamuste tõttu abielu lahutada. Hageja on proovinud abielu kokkuleppeliselt lahutada, kuid edutult. Hageja palub poolte abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Hagi vastuses märkis kostja, et ei ole lahutusega nõus. Leiab, et on võimalik leppida. Kuid 04.06.2016.a e-kirjas kohtule avaldas, et tal ei ole abielu lahutamisele vastuväiteid.

Kohtu põhjendused

3. Kohus, kuulanud hageja kohtuistungil ära ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb abielulahutuse nõude osas rahuldada.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

5. Asja materjalidele lisatud abielutõendi kohaselt on poolte abielu sõlmitud 16.09.2006.a (tlk 5, abielutunnistus). Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

7. Osundatud normist nähtuvalt tuleb kohtul hagi rahuldamiseks põhjendada, milliste faktiliste asjaolude alusel on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielusuhted on lõppenud, pooltel abielulist kooselu enam ei ole ja samuti seda, mis annab alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta.

8. Arvestades asjaolusid, et hageja on väljendanud soovi abielu lahutamiseks, kostja elab Rootsis, kuid hageja Eestis ning abielusuhete taastamine ei ole hageja sõnul võimalik, siis leiab kohus, et abielu tuleb lahutada. Arvestades poolte esitatud seisukohti, tuleb neist kohtu arvates järeldada, et poolte abielusuhted on lõppenud, nende jätkamine on võimatu. Kuivõrd puuduvad alused hagi rahuldamata jätmiseks, asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb abielulahutuse nõudes rahuldada. PKS § 66 p 2 tulenevalt abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

9. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

10. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte abielulahutuse nõudega seotud menetluskulud jätta nende endi kanda.

11. Kohus andis hagejale 07.09.2015.a määrusega menetlusabi ja vabastas hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivust, kokku summas 400 eurot (ühisvara jagamise nõue 300 eurot + abielu lahutus 100 eurot). TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.

Kuivõrd TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, siis peaks hageja hüvitama riigile abielulahutuse nõude riigilõivu 100 eurot. TsMS § 190 lg 7 järgi võib nimetatud paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et käesoleval juhul esineb mõjuv põhjus vabastada hageja riigilõivu summas 100 eurot hüvitamise kohustusest riigituludesse, kuivõrd vastasel juhul ei oleks hagejal võimalik olnud oma õiguste kohtulikule kaitsele ning hageja pidanuks jätkama abielu isikuga, kellega on abielulised suhted lõppenud juba aastaid tagasi. Riik peab menetlusosalisele sellise nõude esitamiseks õiguskaitset pakkuma.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik