2-16-105051/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Priks

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

8. juuni 2016, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-16-105051

Tsiviilasi

ProInkasso

OÜ

hagi

Kairit

Prantsi

vastu

5112,92 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5112,92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: ProInkasso OÜ (rk 11078689; asukoht

Ravila 59, Tartu), lepinguline esindaja: Evelin Jõgar

(e-post menetlus@ejlegal.ee)

kostja: Kairit Prants (ik XXXX; elukoht XXXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Kairit Prantsilt põhivõlg 2556,46 eurot, tunnustatud kõrvalnõuete

(intress) jääk 846,35 eurot, tasumata intress 91,80 eurot ning viivis 593,25 eurot,

kokku 4087,86 eurot ProInkasso OÜ kasuks.

3. Jätta Kairit Prantsilt välja mõistmata viivis 1025,06 eurot ProInkasso OÜ kasuks.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta ProInkasso OÜ menetluskuludest 80% Kairit Prantsi ja 20% ProInkasso OÜ

kanda ning Kairit Prantsi menetluskulud tema enda kanda.

7. Välja mõista Kairit Prantsilt riigilõivust 340 eurot ja lepingulise esindaja kulust

96 eurot, kokku menetluskulu 436 eurot ProInkasso OÜ kasuks.

8. Kairit Prantsil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses

ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

2/4

elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt

tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. Tartu Maakohtu menetluses on ProInkasso OÜ (hageja) hagi Kairit Prantsi (kostja)

vastu 5112,92 euro (põhivõlg 2556,46 eurot, tunnustatud kõrvalnõuete (intress) jääk

846,35 eurot, tasumata intress 91,80 eurot, viivis 1618,31 eurot) väljamõistmiseks.

Hagiavalduse järgi sõlmisid pooled 25.05.2011 võla tunnistamise ja võla ajatamise

kokkuleppe, milles kostja tunnistas tingimusteta koguvõlga summas 4039,222 eurot

(põhivõlg 2556,47 eurot ja intress 1482,75 eurot). Kokkuleppes tunnistatud võlg tulenes

kostja ja I.T. vahel 18.11.2008 sõlmitud laenulepingust, millest tulenevad nõuded loovutas

I.T. 31.03.2010 hagejale. Kokkuleppes tunnistatud võla tasumiseks sõlmiti maksegraafik

ja lepiti kokku intressis 24% aastas põhivõla tasumata jäägilt, intressimaksed kokku

955,39 eurot kajastati samuti maksegraafikus. Kostja pidi tegema igakuiseid makseid

25.05.2011 kuni 25.06.2013. Kostja on tasunud kokku 1500 eurot. Kokkuleppe p-s 7 on

kokku lepitud, et võla tasumisega viivitamisel tuleb tasuda viivist 0,5% iga makse

tasumisega viivitatud päeva eest. Arvutuslikult oleks hageja viivisenõue perioodi

26.06.2013 kuni 25.04.2016 eest 13 229,68 eurot. Hageja esitab viivisenõude

1618,31 euro ulatuses (tlk 19-22).

2. Hagi koos lisadega ning menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue on

toimetatud kostjale kätte isiklikult allkirja vastu 12.05.2016 (tlk 37). Kostjale anti hagile

kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva määruse kättesaamisest. Kostja ei ole hagile

tähtaegselt vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

3/4

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi

tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

3. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud viivisenõude osas.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh

tüüptingimuste tühisuse alustega (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-106-13, p 24).

Kohus leiab, et kuigi algne laenuleping on sõlmitud füüsiliste isikute vahel, on hageja ja

kostja vahel 25.05.2011 sõlmitud võla tunnistamise ja võla ajatamise kokkuleppe puhul

tegemist tarbija ning majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku vahelise kokkuleppega

ning vähemalt kokkuleppe p-s 7 sätestatud viivisekokkulepet saab pidada tüüptingimuseks

võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks

sõlminud hagejaga võla tunnistamise ja võla ajatamise kokkuleppe oma majandus- või

kutsetegevuse raames, seega võib eeldada, et ta sõlmis kokkuleppe tarbijana kokkuleppe

sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 tähenduses. Kokkuleppe teine pool, hageja, on

juriidiline isik, kelle tegevusalaks on avalikult kättesaadavatel andmetel mh võlanõuete

ostmine (http://www.proinkasso.ee/teenused/inkassoteenus/). Selle ja hagiavalduses toodu

põhjal puudub alus arvata, et viivisekokkulepet oleks eraldi läbi räägitud ja et kostja oli

võimeline mõjutama selle sisu.

Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline

tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude

kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda

viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Viivise osaliselt sisse nõudmata

jätmine ei tähenda seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav

tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab

mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus

kohtuasjas nr 3-2-1-25-16, p 13)

Hagiavaldusest nähtuvalt on poolte 25.05.2011 kokkuleppe järgne viivisemäär 182,5%

aastas (0,5% * 365 päeva). 25.05.2011 oli VÕS § 113 lg 1 II lause kohane viivisemäär

8% aastas (7%+1%). Kohus leiab, et viivisekokkulepe kokkuleppe p-s 7 on VÕS § 42

lg 1, 3 p 5 alusel tühine, sest ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui kolm korda

(182,5/8=22,81). Seega tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 II lausest tulenevat viivisemäära

ja

hageja

viivisenõue

on

põhjendatud

593,25

euro

ulatuses

(arvutatud

viivisekalkulaatoriga http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator).

Kostjalt tuleb jätta hageja kasuks välja mõistmata viivis 1025,06 eurot (1618,31-593,25).

Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja põhivõlg 2556,46 eurot, tunnustatud

kõrvalnõuete (intress) jääk 846,35 eurot, tasumata intress 91,80 eurot ja viivis

593,25 eurot, kokku 4087,86 eurot.

4. TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja

menetluskuludest 80% kostja kanda ja 20% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema

enda kanda.

5. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulud nimekirja järgi on hageja menetluskuluks

riigilõiv 425 eurot ja lepingulise esindaja kulu käibemaksuta 120 eurot (tlk 27-28).

Arvestades hagihinda, tasus hageja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi õigesti

riigilõivu 425 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest hüvitada

340 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulu 120 eurot käibemaksuta (2 h, 60 eurot/h) on

4/4

põhjendatud ja vajalik (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal

sellest hüvitada 96 eurot. Kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

436 eurot.

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse (tlk 19) alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik